1-18-3625 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08. mai 2018, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-3625 (16240100069) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuis

§ 22

lg 2 järgi, kokkuleppemenetluses Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Veronika Laur Süüdistatav K.V Elukoht xxx, viibimiskoht Tallinna Vangla; isikukood XXX; Eesti Vabariigi kodakondsus; 8. klassi haridus; emakeel – vene keel, töötu. Varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral: - 21.07.2016 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja poolt KarS § 184 lg 2 p 1, 2, § 424 järgi KarS § 64 lg 1 alusel vangistusega 6 aastat 9 kuud. Tõkendit ei ole kohaldatud. Kannab karistust 21.07.2016 kohtuotsuse alusel. Kaitsja Süüdistatav loobus kaitsja osalemist kohtuistungil Kohtuistungi toimumise aeg 08.05.2018 (süüdistatav vahendusel) osaleb istungil videokonveretsi RESOLUTSIOON Tunnistada K.V süüdi KarS § 120 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Tunnistada K.V süüdi KarS §

§ 22lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks 11 (üksteist) kuud vangistust. Vastavalt Kar

S § 64 lg 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista K.V-le liitkaristuseks 11 (üksteist) kuud vangistust. 1 1-18-3625 KarS § 64 lg 1, § 65 lg 1 alusel liita käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 21.07.2016 kohtuotsuse alusel mõistetud karistusega – 6 (kuus) aastat 9 (üheksa) kuud vangistust ning mõista K.V-le liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega, 6 (kuus) aastat ja 9 (üheksa) kuud vangistust. Karistuse kandmise tähtaega arvestada alates 20.03.

1. Vabastada K.V sundraha 750 euro tasumisest täies ulatuses, kuna tegemist on liitkaristusega KarS § 65 lg 1 alusel. Vastavalt KrMS § 180 lg 1,3 vabastada K.V menetluskulude tasumisest (kaitsja Galina Tšelnokova tasu kokku summas 246,72 eurot), jättes neid riigi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku
2. peatüki
3. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Asja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas K.V´t (endine Borissenkova) süüdistatakse selles, et tema, viibides 07.02.2016.a. xxx maja kolmandas trepikojas O G juuresolekul surudes R N vastu seina ütles talle: „Miks anti S (A B kohta) kohta ütlusi?“ Peale seda, hoides käes kurikat, nõudis, et N sõidaks temaga koos A N juurde selleks, et viimane kirjutaks avalduse varem A B vastu antud ütlustest keeldumise osas. Seejärel, viibides kannatanu A N elukohajärgses korteris xxx eesmärgiga kallutada A N toime panema tahtlikku kuritegu – andma valeütlusi tunnistajana kriminaalasjas nr 15240100060, solvas kannatanut R N ning O G juuresolekul: „Hallo! Mida sa, raibe, koputaja, andsid ütlusi S kohta! Ma ju ütlesin sulle temalt mitte võtta, aga sina ronisid tema juurde!“ ähvardades A N füüsilise vägivallaga ning nõudis, et A N kirjutaks kaebuse politseiametnikke kohta ning avalduse politseisse varem tunnistajana antud ütlustest keeldumise kohta. Seejuures kannatanu abikaasa kordas: „Ainult ärge pekske teda“. Kannatanu tajus ähvarduse talle tervisekahjustuse tekitamise kohta kahtlustatava poolt reaalsena ning kartis selle täideviimist kuna K.V oli ärritatud olekus ning meelestatud agressiivselt, tema sõnad olid jõhkrad. Sel moel pani K.V ähvardamise tervisekahjustuse tekitamisega, kui on alust karta ähvarduse täideviimist, s.o KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti K.V ´t (endine Borissenkova) süüdistatakse selles, et tema, ajavahemikus 25.01.2016.a. kuni 07.02.2016.a. Narvas, tegutsedes oma endise abikaasa A B karistusest vabastamise eesmärgil, keda kuulati kahtlustatavana üle KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi kriminaalasjas nr 15240100060 ning kes viibis alates 16.01.2016.a. vahi all, nõudis V R leida üles ning teatada talle samas asjas tunnistajana ülekuulatud A N asukoht, kes andis 25.01.2016.a. A B vastu ütlused selle kohta, et viimane müüs talle narkootilist ainet fentanüüli, selleks, et sundida A N muutma oma varem antud tunnistajana ütlusi. 2 1-18-3625 Viibides 07.02.2016.a. xxx maja kolmandas trepikojas O G juuresolekul surudes R N vastu seina ütles talle: „Miks anti S (A B kohta) kohta ütlusi?“ Peale seda, hoides käes kurikat, nõudis, et N sõidaks temaga koos A N juurde selleks, et viimane kirjutaks avalduse varem A B vastu antud ütlustest keeldumise osas. Seejärel, viibides kannatanu A N elukohajärgses korteris xxx eesmärgiga kallutada A N toime panema tahtlikku kuritegu – andma valeütlusi tunnistajana kriminaalasjas nr 15240100060, solvas kannatanut R N ning O G juuresolekul: „Hallo! Mida sa, raibe, koputaja, andsid ütlusi S kohta! Ma ju ütlesin sulle temalt mitte võtta, aga sina ronisid tema juurde!“ ähvardades A N füüsilise vägivallaga ning nõudis, et A N kirjutaks kaebuse politseiametnikke kohta ning avalduse politseisse varem tunnistajana antud ütlustest keeldumise kohta. Peale A N kallutamist viimase poolt varem antud tunnistajana ütlustest keeldumise avalduse kirjutamist, andis K.V N tasuks V R kaudu vähemalt kaks doosi fentanüüli. Seejärel ajavahemikus 07.02.2016.a. kuni 01.03.2016.a. xxx maja juures K.V nõudis N kohtuda jurist A P xxx ruumis avalduse kirjutamiseks N poolt tunnistajana antud ütlustest keeldumise kohta. Nimetatud ajavahemikus ruumis, mida kasutas A.P, tema abiline kirjutas N sõnade järgi avalduse, mille N andis K.V´le edasi ning K.V saatis selle Astri keskuses Tallinna mnt 41 asuva postkontori kaudu Ida Politseiprefektuuri. K.V tegevuse tulemusel N korduval tunnistajana ülekuulamisel 04.05.2016.a. A N muutis oma varem antud ütlused, avaldades, et tema ei ostnud A B fentanüüli. Sel moel pani K.V toime tunnistaja poolt kriminaalmenetluses teadvalt vale ütluste andmisele kihutamise, s.o KarS §

§ 22lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Vastavalt K.V, tema kaitsja Galina Tšelnokova ja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri Veronika Lauri vahel 26.04.2018 sõlmitud kokkuleppele KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb abiprokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS §

§ 22lg 2 ettenähtud kuriteo eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 11 (üksteist) kuud vangistust. Kar

S § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega ning lõplikuks karistuseks lugeda 11 kuud vangistust. KarS 65 lg 1 alusel liita mõistetud karistus (11 kuud vangistust) Viru Maakohtu Narva kohtumaja 21.07.2016.a. kohtuotsuse alusel mõistetud karistusega (6 aastat ja 9 kuud vangitust) ja mõista K.V-le liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, 6 aastat ja 9 kuud vangistust. Moodustatud liitkaristuse kandmise alguseks lugeda 20.03.

1. Sundraha summas 750 eurot ei kuulu väljamõistmisele kuna tegemist on liitkaristusega KarS § 65 lg 1 mõistes. Vastavalt KrMS § 180 lg 1,3 vabastada K.V menetluskulude tasumisest (kaitsja Galina Tšelnokova tasu kokku summas 246,72 eurot), jättes neid riigi kanda. Kohtuistungil K.V avaldas, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet. Süüdistatav nõustus ka kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega kokkuleppes kokkulepitud viisil. Abiprokurör toetas sõlmitud kokkulepet. Asja kohtuliku uurimise käigus jõudis kohus arvamusele, et kokkuleppemenetluse kohaldamisel kokkuleppe sõlmimine oli süüdistatava tõelise tahte avaldus, kõikidest kokkuleppemenetluse normidest on kinni peetud. 3 1-18-3625 Kohus tutvudes kriminaalasjas kogutud tõenditega leiab, et tõendatud on süüdistatava poolt talle inkrimineeritavate kuritegude toimepanemine ning toimepandud kuriteod on õigesti kvalifitseeritud. Kohus nõustub kokkulepitud karistusega, kuna see vastab karistuse mõistmise põhimõtetele ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega kokkuleppes ära toodud viisil. Kohus nõustub, et K.V suhtes sundraha tuleb jätta riigi kanda, kuna süüdistuse esemeks olev tegu pandi toime enne eelmist kohtuotsust. Arvestades, et ilmselt käib menetluskulude hüvitamine K.V üle jõu, kuna ta kannab pikaajalist vangistust, siis KrMS § 180 lg 1, 3 alusel peab kohus põhjendatuks ülejäänud menetluskulude summas 246,72 eurot jätmist riigi kanda. Kohus teeb kohtuotsuse tuvastatud asjaolude, tõendite ja karistuse määramise motiivide alusel ning juhindudes KrMS §-dest 248-
2. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik 4