4-22-1920 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. juuni 2022.a, Pärnu kohtumaja Väärteoasja number 4-22-1920 Kohtunik Endla Ülviste Kohtuistungi sekretär

) § 275 lg 1 ja

§ 218

lg 1 järgi Kohtuistungil osalenud isikud: Menetlusalune isik Kaitsja O.L , isikukood XXX; elukoht: xxx; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: xxx; varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral ja väärteokorras karistatud 17-l korral, s.h ühel korral

§ 275

lg 1 järgi; e-post: xxx Eve Jundas Kohtuvälise menetleja esindaja Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskond, vanemväärteomenetleja A. L RESOLUTSIOON Juhindudes

§ 48ja § 56 ning VTMS § 107 lg 1 p 1, § 111, § 113, § 205 lg 1 kohus otsustas: 1.

Süüdi tunnistada O.L väärteo toimepanemises

§ 218lg 1 järgi ning mõista karistuseks 15 (viisteist) päeva aresti.

2. Süüdi tunnistada O.L väärteo toimepanemises

§ 275lg 1 järgi ning mõista karistuseks 10 (kümme) päeva aresti.

3.

§ 68

lg 2 kohaselt arvata karistusaja hulka kinnipidamine väärteomenetluses, s.o 2 ( kaks ) päeva, lõplikuks karistuseks mõista arest 23 (kakskümmend kolm) päeva.

1. Kohtuotsus pööratakse aresti osas täitmisele viivitamatult alates kohtuotsuse kuulutamisest 15.06.2022.a kell 12.
2. Kohustada O.L-i asuma aresti kandma Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu arestimajas (Pikk 18, Pärnu linn) ning ta toimetada aresti kandmisele arestimajja.
3. Riigi õigusabi korras määratud kaitsjale määratud tasu jätta riigi kanda. 1

§ 203

lg 1 normi kohaselt võõrast asja, millega tekitas varalist kahju, pannes toime

§ 218

lg 1 järgi kvalifitseeritavad varavastased süüteod väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu. O.L pani toime sellise tegevusega avalikku korda kaitsva võimuesindajate solvamise seoses nende ametikohustuste täitmisega, mis on

§ 275lg 1 järgi kvalifitseeritav väärtegu.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et tõendamist on leidnud, et O.L pani toime temale süüks arvatud väärteod. Tal on kehtivad väärteokaristused ja kriminaalasjas varem määratud üldkasulik töö ei ole mõju avaldanud. O.L-i sissetulek on riigi poolt makstav pension ei saa rahatrahvi määrata, palub karistuseks määrata arest, mille asendamist üldkasuliku tööga ei pea võimlikuks. Kaitsja leiab, et O.L-i teod on eriskummalised, normaalne inimene nii ei käitu. Puuduvad andmed, et ta oleks alkoholi- või narkojoobes olnud. O.L ei ole tegusid vaidlustanud, kui ta on ise nõus üldkasulikku tööd tegema võiks selle määrata, karistus võiks tervisliku seisukorda arvestades olla kergem. Menetlusalune isik tunnistas, et tegi seda, mis väärteoprotokollides kirjas ning soovis tööd teha. / tl 70, 71/ 2

§ 218järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemisega / tl 42 /.

Seega oli kinnipeetu, kelle kohta tunnistaja ütlusi andis, O.L . Kohus leiab, et O.L on oma tegudega täitnud temale

§ 218

lg 1 ja

§ 275lg 1 järgi süüks arvatud väärtegude objektiivse ja subjektiivse koosseisu.

O.L-i poolt toimepandud võõra asja rikkumine vastab

§-s 203 lg 1 sätestatud koosseisule, ta rikkus arestikambrite seinu, lõhkus karaokebaari ukse -ja aknaklaasid ning rebis katki politseisõiduki tuhatoosihoidja, kuid ta ei tekitanud nende tegudega olulist kahju, seega on tema poolt toimepandud teod kvalifitseeritavad varavastaste süütegudena

§ 218lg 1 järgi.

O.L rikkus võõrast vara tahtlikult, s.o vähemalt kaudse tahtlusega.

§ 275

lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivse koosseisu moodustab avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamine seoses tema ametikohustuste täitmisega. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et politseiametnikud, s.o avalikku korda kaitsvad võimuesindajad, täitsid oma ametikohustusi. „Kuradi peded“ on kohtu hinnangul kahtlusteta solvav väljend ning selle karjumine politseiametnike suunas avalikus kohas ning kõrvalise isikute juuresolekul oli kantud eesmärgist nende au ja väärikust alandada. Politseiametnik R. T tundiski ennast solvatuna. Seega täitis O.L oma teoga

§ 275

lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivse koosseisu ning ta pani süüteo toime tahtlikult. O.L-i tegude õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kohtuliku arutamise käigus ei ilmnenud. Kaitsjal tekkis kahtlus O.L-i terviseseisundis, selles, kas ta on võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima. O.L-i sõnul olla talle kunagi mingi ekspertiis tehtud, ta ütles, et tal on närvid korras aga samas ütles, et kõik ajab teda närvi, mis kaitsja hinnangul viitab psüühikahäirele. O.L ise väitis, et tal ei ole mingeid tervisehäireid ning ekspertiisist ta keeldub. Kohtu hinnangul ei nähtu väärteoasja materjalidest ega selgunud ka kohtuliku arutamise käigus asjaolusid, mis tekitaks kahtlust O.L-i süüdivuses temale etteheidetud tegude toimepanemise ajal. Asjaolu, et O.L-i käitumine ei olnud sotsiaaladekvaatne ja temale olevat kunagi ekspertiis määratud ei sea tema süüdivust kahtluse alla ning vaatamata sellele, et O.L keeldus kohtuistungil esialgu kohtu küsimustele vastamast oli tema vastused ja avaldused hiljem täiesti selged ja asjakohased. Seega pani O.L pani toime

§ 218

lg 1 ja

§ 275lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod ning temale tuleb toimepandu eest karistus mõista. 4

§ 56

lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone mõistetakse karistus.

§ 218

lg 1 järgi ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

§ 275

lg 1 järgi ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

§ 48kohaselt võib kohus väärteo ees mõista aresti kuni 30 päeva.

O.L pani toime neli

§ 218

lg 1 järgi kvalifitseeritavat väärteoepisoodi ning ühe väärteo

§ 275lg 1 järgi.

Kohus leiab, et menetlusaluse isiku süü väärtegude toimepanemisel on keskmine, tema karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud puuduvad. Veiko ilparkil oli väärtegude toimepanemise ajal seitseteist kehtivat väärteokaristust, seejuures on temale määratud karistuseks rahatrahvid , mis kõik on tasumata. / tl 45-47/. Seega ei ole varasemad karistused rahatrahvide näol O.L-i suhtes karistuse eesmärke täitnud, menetlusalune isik on süstemaatiliselt jätkanud väärtegude toimepanemist, tegemist on süsteemse antisotsiaalse käitumisega. O.L-ile tuleb karistuseks mõista arest. Kohus leiab, et O.L-ile võib

§ 218

lg 1 järgi ettenähtud väärtegude eest mõista aresti sanktsiooni keskmises määras ning mõistab karistuseks 15 päeva aresti.

§ 275

lg 1 järgi ettenähtud väärtegude eest võib mõista aresti alla sanktsiooni keskmist määra ning kohus mõistab karistuseks 10 päeva aresti. Pärnu Maakohtu 27.05.20022.a otsusega mõisteti O.L-ile karistuseks 29 päeva aresti, mis asendati 29 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati kaks kuud. /tl 48-49 /. 01.06.2022.a ja 05.06.2022.a pani aga O.L toime uued väärteod, tegemata mingeid järeldusi temale mõistetud karistusest. Eeltoodust järeldab kohus, et aresti asendamine üldkasuliku tööga ei mõjuta O.L-i süütegude toimepanemisest hoiduma, mistõttu kohus ei rahulda O.L-i soovi üldkasulikku tööd teha ning leiab, et karistus eesmärgi saavutamiseks ning õiguskorra kaitsmise huvides tuleb kohtuotsus pöörata viivitamatult täitmisele alates kohtuotsuse kuulutamisest.

§ 68

lg 2 kohaselt arvab kohus karistusaja hulka kinnipidamine väärteomenetluses, s.o 2 päeva / tl 42, tl 59 / lõplikuks karistuseks mõistab aresti 23 päeva. MENETLUSKULUD Kuna O.L puudub töövõime / tl 44 / jätab kohus määratud kaitsjale määratud tasu, summas 183, 60 eurot / tl 76-77/, riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 5