Obsah (4)
§ 74§ 423§ 68§ 75KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. juuni 2023 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Asja number 1-22-7920 Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretär Lea Kirotar Asi Tallinn
§ 74
lg 4 alusel pikendada Kaspar Punningule Tartu Maakohtu 28.02.2023 otsusega määratud katseaega 4 (nelja) kuu võrra s.o kuni 28.06.2025. Välja mõista Kaspar Punningult menetluskuluna riigi õigusabi tasu 158 (ükssada viiskümmend kaheksa) eurot 40 senti riigituludesse. Menetluskulu 158,40 eurot tasuda ositi võrdsetes osades (osamakse 26,40 eurot) 6 (kuue) kuu jooksul arvates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu viimaseks kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti kontole EE351010052031000004 AS SEB Pank või EE522200221013264447 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS või EE957700771001523585 AS LHV Pank viitenumbrile 99923700002768 (märkides makse selgituses: Menetluskulu asjas 1-22-7920). Kui menetluskulu pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse see täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Tasumise korrast või tähtaegadest mittekinnipidamise korral kuulub kohtumäärus menetluskulu tasumata osas täitmisele koheselt ja tervikuna. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlva, Võru tn 12) määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, määruse põhjendused Tartu Maakohtu 28.02.2023 otsusega tunnistati Kaspar Punning süüdi
§ 423
-1 järgi ning karistati vangistusega 8 kuud.
§ 68lg 1 alusel arvati K.
Punningu eelvangistuses viibitud aeg 22.-24.10.2022, s.o 3 päeva karistusaja hulka ning K. Punningule kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 7 kuud ja 27 päeva vangistust.
§ 74
lg-te 1, 3 alusel määrati, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui K. Punning ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
§ 75lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.
Katseaja algust arvestatakse alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 28.02.2023 ja käitumiskontrolli nõuete kohaldamist otsuse jõustumisest, s.o alates 16.03.2023. Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakond esitas 25.05.2023 kohtule erakorralise ettekande, milles taotletakse K. Punningule Tartu Maakohtu 28.02.2023 otsusega mõistetud kandmata karistuse täitmisele pööramist, kuna K. Punning rikkus 22.03.2023, 30.03.2023, 9.05.2023 ja 15.05.2023 registreerimiskohustust. Kriminaalhooldusametnik jäi kohtuistungil erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde. Süüdimõistetu K. Punning palub jätta vangistuse täitmisele pööramata, määrates täiendavaid kohustusi või pikendades katseaega. Kaitsja leiab, et K.Punningu vangistuse võib jätta täitmisele pööramata, pikendades selle asemel katseaega. Kohus leiab, et erakorralises ettekandes esitatud taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuid pikendada tuleb süüdimõistetu katseaega.
§-s 74 lg 4 on sätestatud, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kriminaalhooldusametnik heidab K. Punningule ette 22.03.2023, 30.03.2023, 9.05.2023 ja 15.05.2023 registreerimiskohustuse rikkumist. Registreerimisleht tõendab, et 22.03.2023, 30.03.2023, 9.05.2023 ja 15.05.2023 pidi K. Punning registreerimisele ilmuma, kuid nimetatud kuupäevadel ta registreerimas ei käinud. Et süüdimõistetu nimetatud kuupäevadel registreerimas ei käinud, kinnitas süüdimõistetu kohtuistungil ka ise. Ka kinnitas süüdimõistetu, et oli registreerimisaegadest teadlik. Seega on registreerimislehe ja süüdimõistetu ütlustega tõendatud, et K. Punning pidi 22.03.2023, 30.03.2023, 9.05.2023 ja 15.05.2023 registreerimisele ilmuma, kuid ta ei teinud seda. 2
(5)Ettekandest nähtuvalt K. Punning 22.03.2023 helistas enne vastuvõtuaega kriminaalhooldusametnikule, kuid ametnik viibis koosolekul ega saanud telefonile vastata. Ametnik helistas K. Punningule kahel korral tagasi, kuid K. Punning telefonile ei vastanud. K. Punning registreerimisele ei ilmunud. Seejärel saatis ametnik K. Punningule e-kirja uue kohtumisajaga ja kohustas K. Punningut ilmuma registreerimisele 30.03.2023 kell 13.
- K. Punning ei ole 23.05.2023 kriminaalhooldusametnikule antud seletuses mäletanud, miks ta 22.03.2023 vastuvõtule ei saanud minna. Kohtuistungil jäi K. Punning oma varasema seletuse juurde, et ta registreerimisele ilmumata jätmise asjaolusid ei mäleta. E-kirjavahetusest nähtub, et K. Punning 30.03.2023 enne vastuvõtu toimumist saatis kriminaalhooldusametnik K. Veerannale e-kirja, milles andis teada, et on jätkuvalt haige. K. Veeranna teavitas K. Punningut, et tema enam K. Punningu juhtumiga ei tegele ning palus pöörduda juhtumikorraldaja L. Kasaku poole. K. Veeranna on K. Punningu e-kirja haigestumise kohta ka ise L. Kasakule edastanud. K. Punning on 24.05.2023 kriminaalhooldusametnikule antud seletuses põhjendanud 30.03.2023 registreerimisele ilmumata jätmist haigestumisega ning on lubanud saata vastava arstitõendi ametnikule e-kirja teel. Ettekandest nähtuvalt tekkis ametnikul kahtlus, et K. Punning ei ole 30.03.2023 haigestumise osas arsti poole pöördunud ja arstitõendit tal esitada ei ole. Kriminaalhooldusametnik helistas 24.05.2023 K. Punningu juuresolekul süüdimõistetu perearstile, kes kinnitas, et K. Punning ei ole perearsti juurde pöördunud ja tõendit perearstikeskus väljastanud ei ole. K. Punning ei ole 24.05.2023 kriminaalhooldusametnikule antud seletuses osanud põhjendada, miks ta kriminaalhooldusametnikule perearsti juurde pöördumise kohta valetas. K. Punningu kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli ta 30.03.2023 haige, kuid perearsti juurde ta ei pöördunud ja tõendit tal esitada ei ole. K. Punning ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ka 9.05.
- Samal päeval enne vastuvõtu toimumist saatis K. Punning kriminaalhooldusametnikule e-kirja, milles palus registreerimisaja muutmist järgmisele päevale. K. Punning on 24.05.2023 kriminaalhooldusametnikule antud seletuses põhjendanud vastuvõtule ilmumata jätmist asjaoluga, et auto ei käivitunud ja ei arvestanud ajaliselt, et peaks bussiga tulema. K. Punning ei ole 24.05.2023 kriminaalhooldusametnikule antud seletuses osanud põhjendada, miks ta 9.05.2023 ametnikule tagasi ei helistanud. Kohtuistungil jäi K. Punning oma varasema seletuse juurde. K. Punning ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele samuti 15.05.
- Samal päeval enne vastuvõtu toimumist saatis K. Punning kriminaalhooldusametnikule e-kirja, mille andis teada, et ta suurte peavalude tõttu kohtumisele ei jõua. Saadetud e-kirjas on K. Punnning lubanud pöörduda arsti vastuvõtule ja hankida endale vastava arstitõendi. K. Punning ei ole 25.05.2023 kriminaalhooldusametnikule antud seletuses mäletanud, miks ta 15.05.2023 vastuvõtule ei saanud minna. K. Punning ei ole 24.05.2023 kriminaalhooldusametnikule antud seletuses osanud põhjendada, miks ta 15.05.2023 ametnikule tagasi ei helistanud. Kohtuistungil jäi K. Punning oma varasema seletuse juurde, et ta peavalude tõttu vastuvõtule ei saanud ilmuda. Süüdimõistetu kinnitusel ei pöördunud ta arsti poole ka sel päeval kuna ei pidanud seda vajalikuks. Kohus leiab, et K. Punning on 22.03.2023, 30.03.2023, 9.05.2023 ja 15.05.2023 registreerimisele jätnud ilmumata ilma mõjuva põhjuseta. 30.03.2023 ja 15.05.2023 registreerimisele ilmumata jätmine haigestumise tõttu on paljasõnaline ja tõendamata. 9.05.2023 registreerimisele ilmumata jätmine auto mittekäivitumise tõttu ei ole samuti mõjuv. 3
(5)Kohtu arvates pole tõendatud, et süüdimõistetul polnud muul moel (nt bussiga) võimalik kriminaalhooldusametniku vastuvõtule sõita. Süüdimõistetu ütlustest tuleneb, et peale seda, kui ilmnes võimatus registreerimisele tulla autoga, ta tegelikult bussisõiduaegade vastu huvi ei tundnudki. 22.03.2023 registreerimisele ilmumata jätmise põhjust ei ole K. Punning üldse mäletanud. Jättes 22.03.2023, 30.03.2023, 9.05.2023 ja 15.05.2023 kriminaalhooldusametniku juurde registreerimisele ilmumata ilma mõjuva põhjuseta, on K. Punning rikkunud tahtlikult
§ 75
lg 1 p-s 2 sätestatud kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Kodukülastuse leht tõendab, et kriminaalhooldusametnik L. Kasak on 17.05.2023 kell 16.40 käinud süüdimõistetu elukohas, kuna K. Punning ei ole ilmunud kohtumistele ja on väidetavalt haige. Kodukülastuse ajal süüdimõistetut viimase ema kinnitusel kodus ei olnud. Kriminaalhooldusametnik hoovis olnud kurja koera tõttu autost välja ei saanud minna. K. Punning kell 16.45 kriminaalhooldusametniku kõnele ei vastanud, vajutas kõne kinni. Ettekande kohaselt K. Punning helistas ise samal päeva õhtul kriminaalhooldusametnikule tagasi. Toimunud kodukülastusega seoses kriminaalhooldusametnik K. Punningule etteheiteid ei ole teinud, mistõttu ei tee seda ka kohus. Lõuna-Eesti Haigla AS 18.04.2023 ja 11.05.2023 vastused päringule tõendavad, et K. Punning pöördus ise ravile raske depressiooni tõttu ning viibis haiglaravil 14.-20.04.2023 ja 1.-3.05.
- Ettekande kohaselt on K. Punning registreeritud töötuna, mida kinnitas süüdimõistetu ka kohtuistungil. K. Punningule on kohtuotsuse tegemisel antud võimalus vangla asemel elada vabaduses tingimusel, et ta täidab kõik kohtu poolt temale määratud kohustused. K. Punning neid tingimusi ei ole täitnud. K. Punning on korduvalt (22.03.2023, 30.03.2023, 9.05.2023 ja 15.05.2023) rikkunud registreerimiskohustust. K. Punningu kriminaalhooldus algas 16.03.
- Korduvad registreerimiskohustuse rikkumised tegid kahe kuu jooksul. K. Punningu üle kriminaalhoolduse teostamise täiesti võimatuks. Ilmselgelt pole süüdimõistetu mõistnud käitumiskontrolli nõuete korrektse järgimise vajadust. Kuigi K. Punning on viibinud haiglaravil raske depressiooni tõttu, ei nähtu K. Punningu antud seletustest, et registreerimiskohustuse täitmist oleks takistanud tema vaimse tervise probleemid. K. Punningu senise käitumise valguses on alust kahelda, kas K. Punningu rikkumised ka edaspidi lõppevad. Seda enam asjaolu valguses, et kriminaalhooldusametniku väitel, mida kinnitas süüdimõistetu ka kohtuistungil, on ebaõnnestunud ka K.Punningu varasemad katseajad. Asjaolud, et K. Punningu rikkumised ei ole juhuslikku laadi, neid on lühikese aja kohta palju, annab alust tõsiselt kaaluda K. Punningule Tartu Maakohtu 28.02.2023 otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o 7 kuud ja 27 päeva vangistuse
§ 74lg 4 alusel täitmisele pööramist.
Samas on tegemist käesolevas kriminaalasjas esitatud esimese erakorralise ettekandega. Erinevalt paljudest teistest analoogsetest asjadest pole kriminaalhooldusametnik süüdimõistetule ühtegi kirjalikku hoiatust teinud. Katseaja lõpuni on veel pikk aeg. K.Punning on noor inimene, kelle väitel on talle hiljuti sündinud laps, kes teda motiveerib edaspidi rikkumistest hoiduma. Kohus peab võimalikuks süüdimõistetule vastu tulla ja praegu veel vangistust mitte täitmisele pöörata. Kuna süüdimõistetu on mitme kuu vältel teinud kriminaalhoolduse teostamise tema üle võimatuks, peab kohus vajalikuks
74 lg 4
(5)4 alusel pikendada katseaega. Kuna rikkumisi on katseaega pikendada 4 kuu võrra. arvukalt, peab kohus põhjendatuks Juhul kui süüdimõistetu jätkab senist käitumismustrit, on kriminaalhooldusametniku taotlusel kohtul karistuse täitmisele pööramist kaaluda võimalik edaspidi. Seniste rikkumiste arvukust arvestades võib vangistuse täitmisele pööramise tingida ka ühekordne ( eraldi võttes isegi vähese raskusastmega) rikkumine. Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Antud kriminaalasjas on menetluskuluks kaitsjale väljamaksmisele kuuluv riigi õigusabi 158,40 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb nimetatud menetluskulu süüdimõistetult riigituludesse välja mõista. Kuigi kohus jätab erakorralises ettekandes esitatud taotluse rahuldamata ning kohaldab muud meedet, oli ettekande esitamine sisuliselt põhjendatud. Nagu kohus eespool tuvastas, on süüdimõistetu erakorralises ettekandes talle ette heidetud rikkumised toime pannud. Seetõttu peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulu süüdimõistetu kanda. Arvestades asjaolu, et süüdimõistetu on töötu, mistõttu tema sissetulekud pole suured, määrab kohus süüdimõistetu taotlusel ja KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulu tasumise ositi. Kuna menetluskulu pole eriti suur, määrab kohus tasumise tähtajaks 6 kuud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 5
(5)