Obsah (4)
§ 424§ 74§ 75§ 69KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. juuni 2023 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Asja number 1-22-4825 Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretär Lea Kirotar Asi Tallinn
§ 424
lg 1 järgi ning karistati vangistusega 5 kuud.
§ 74
lg-te 1, 3 alusel määrati, et mõistetavat karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui A. Meitsar ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
§ 75
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning
§ 75
lg 2 p-des 2, 8 sätestatud kohustusi mitte tarvitada alkoholi ja osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis. Katseaja algust arvestatakse alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 22.09.2022 ja käitumiskontrolli nõuete kohaldamist otsuse jõustumisest, s.o alates 8.10.2022. Tartu Maakohtu 6.02.2023 määrusega kohus rahuldas Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna erakorralises ettekandes esitatud taotluse osaliselt ja määras
§ 74lg 4 alusel A.
Meitsarile katseajaks
§ 75lg 2 p-s 5 sätestatud kohustuse alluda alkoholi tarvitamise vastasele ravile.
Kohus tuvastas, et A. Meitsar katseajal pani 25.09.2022 toime tema karistamise aluseks oleva kuriteoga (mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis) samalaadse väärteo - mootorsõiduki juhtimise alkoholi piirmäära ületades ning 5.12.2022 rikkus alkoholi tarvitamise keeldu. Kohtumäärus jõustus 16.03.
- Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakond esitas 25.05.2023 kohtule erakorralise ettekande, milles taotletakse A. Meitsarile Tartu Maakohtu 22.09.2022 otsusega mõistetud kandmata karistuse täitmisele pööramist, kuna A. Meitsar rikkus mitmeid käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. A. Meitsar 27.04.2023 rikkus registreerimiskohustust, 27.04.2023 rikkus alkoholi tarvitamise keeldu, 11.05.2023 rikkus kriminaalhooldusametniku kontrollile allumise kohustust ja 25.05.2023 ei ilmunud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ neljandasse grupitundi. Kriminaalhooldusametnik jäi kohtuistungil erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde ning palus süüdimõistetu täiendava rikkumisena arvestada ka registreerimiskohustuse rikkumist 13.06.
- Süüdimõistetu A. Meitsar palub jätta vangistuse täitmisele pööramata. Kaitsja palub kaaluda vangistuse täitmise pööramist ja anda süüdimõistetule veel võimalus elu vabaduses jätkata. Kohus leiab, et erakorralises ettekandes esitatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
§-s 74 lg 4 on sätestatud, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. 2
(7)Kriminaalhooldusametnik heidab registreerimiskohustuse rikkumist. A. Meitsarile ette 27.04.2023 ja 13.06.2023 Registreerimisleht tõendab, et 27.04.2023 pidi A. Meitsar registreerimisele ilmuma, kuid sel kuupäeval ta registreerimas ei käinud. A. Meitsar oli registreerimisajast teadlik, kuna andis eelmisel registreerimisel (27.03.2023) selle kohta allkirja. Et 27.04.2023 oli registreerimine ette nähtud, kuid ta registreerimas ei käinud, kinnitas süüdimõistetu ka kohtuistungil. Seega on registreerimislehe ning süüdimõistetu ütlustega tõendatud, et 27.04.2023 pidi A. Meitsar registreerimisele ilmuma, kuid ta registreerimisele ei ilmunud. Erakorralise ettekande kohaselt A. Meitsar ei ilmunud 27.042023 registreerimisele, kuna ta oli tugevas alkoholijoobes. Süüdimõistetu kohtuistungil antud ütluste kohaselt ei ilmunud ta 27.04.2023 registreerimisele kahel põhjusel - kuna oli tarvitanud alkoholi ning polnud millegagi tulla. Küla pealt ei saanud ühtegi autot. Et süüdimõistetu oli 27.04.2023 alkoholi tarvitanud, on tõendatud alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolliga. Alkoholi tarvitamine polnud süüdmõistetul käitumiskontrolli ajal üldse lubatud. Asudes tarvitama alkoholi viis süüdimõistetu ennast ise seisundisse, kus ta polnud võimeline registreerimiskohustust täitma. Kohus ei loe mõjuvaks ka süüdimõistetu esile toodud põhjust, et tal polnud millegagi registreerimisele tulla. Süüdimõistetu ütluste kohaselt hakkas ta transpordi otsimisega väidetavalt tegelema alles 27.04.2023. Samas registreerimise aeg oli talle teada juba kuu aega varem. Asjaolu valguses, et süüdimõistetu juba paar päeva tarvitas alkoholi (nagu kohus edaspidi tuvastab), on eluliselt usutav, et ta registreerimisele tulekuks transpordi hankimisega pigem tõsiselt ei tegelenudki. Kriminaalhooldusametniku väitel, mida kinnitas kohtuistungil ka süüdimõistetu, pidi süüdimõistetu registreerimisele ilmuma 13.06.2023 peale kohtuistungi toimumist, kuid A.Meitsar sel päeval registreerimas ei käinud. A.Meitsar ei ilmunud sel päeval ka kohtuistungile. Seega tõendavad süüdimõistetu ütlused, et 13.06.2023 pidi A. Meitsar registreerimisele ilmuma, kuid ta registreerimisele ei ilmunud. Süüdimõistetu ütluste kohaselt ei saanud ta kohtusse ja registreerimisele 13.06.2023 tulla transpordi puudumise tõttu Sotsiaaltöötaja pidi mujale minema ja buss oleks tulnud liiga vara. Kriminaalhooldusametniku kinnitusel on ta suhelnud Kanepi valla sotsiaaltöötaja R.Marraniga, kelle väitel oli ta valmis A.Meitsarit 13.06.2023 Põlvasse tooma, kuid viimane helistas hommikul ja ütles, et istung jääb ära. Kriminaalhooldusametniku avaldatu annab alust kahelda süüdimõistetu väites, et 13.06.2023 takistas registreerimisele tulekut transpordiprobleem. Kuigi süüdimõistetu väitel ei vasta R. Marrani kriminaalhooldusametnikule avaldatu tõele, leiab kohus, et süüdimõistetu jättis 13.06.2023 registreerimisele ilmumata mõjuva põhjuseta. Isegi juhul, kui süüdimõistetu poleks saanud kasutada valla sotsiaaltöötaja abi, saanuks ta kasutada ühistransporti või kellegi teise abi. Süüdimõistetu istungil avaldatu ( ta ei osanud isegi öelda, mis ajal tema elukohast Põlvasse bussiga saab) annab alust järeldusele, et tegelikult ta alternatiivsete liikumisvõimaluste vastu huvi ei tundnudki, vaid jättis lihtsalt kergekäeliselt nii kohtusse kui registreerimisele tulemata. A. Meitsar on jätnud 27.04.2023 ja 13.06.2023 ilma mõjuva põhjuseta registreerimisele ilmumata ja seega rikkunud tahtlikult
§ 75lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust alkoholi mitte tarvitada. 3
(7)Kriminaalhooldusametnik heidab A. Meitsarile ette 27.04.2023 alkoholi tarvitamise keelu rikkumist. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll tõendab, et kriminaalhooldusametnik kontrollis 27.04.2023 kell 16.40 kriminaalhooldusaluse elukohas A. Meitsari joovet. Indikaatorvahendi tulemus oli positiivne (1,461 mg/l). Alkoholi tarvitamisele viitavate tunnustena on protokollis loetletud alkoholilõhn, silmade punetus, segane kõne, kerged häired tasakaalus ja koordinatsioonis, väriseb. Protokolli koostamisel on A. Meitsar selgitanud, et on alkoholi tarvitanud kahel päeval ja ära joonud kolm pudelit viina suurest kurvastusest. Kuigi süüdimõistetu kohtuistungil esmalt alkoholi tarvitamisega seonduvaid asjaolusid ei mäletanud, jäi ta peale protokolli avaldamist oma varasema seletuse juurde. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll kogumis süüdimõistetu protokolli märgitud seletuse ja kohtuistungil avaldatuga tõendab, et A. Meitsar tarvitas 27.04.2023 (tegelikult ka 26.04.2023, kuid seda pole erakorralises ettekandes ette heidetud) alkoholi. Kohtu hinnangul on tegemist tahtliku rikkumisega, sest A. Meitsar oli teadlik alkoholi tarvitamise keelust. Kurbusest alkoholi tarvitamine ei vabanda süüdimõistetule kohtuotsusega seatud kohustuse mittetäitmist. Tarvitades 27.04.2023 alkoholi, rikkus A. Meitsar
§ 75lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust mitte tarvitada alkoholi.
Kriminaalhooldusametnik heidab A. Meitsarile ette 11.05.2023 kriminaalhooldusametniku kontrollile allumata jätmist. Kodukülastuse leht tõendab, et kriminaalhooldusametnikud soovisid 11.05.2023 süüdimõistetu elukohas kontrollida A. Meitsaril alkoholi tarvitamise keelu täitmist, kuid see polnud võimalik. A. Meitsari koduuks oli lukus, koputamisele ust ei avatud ning A. Meitsar telefonile ei vastanud. Erakorralise ettekande kohaselt A. Meitsar ise hiljem kriminaalhooldusametnikule tagasi ei helistanud ja on kriminaalhooldusametnikule suuliselt selgitanud, et uksele ja akendele koputamist ei kuulnud, kuna magas. Miks ta hiljem kriminaalhooldusametnikule tagasi ei helistanud, A. Meitsar öelda ei oska. Süüdimõistetu kohtuistungil antud ütluste kohaselt 11.05.2023 ta kodus ei viibinud, vaid oli tütre juures Tartus. Telefon oli hääletu peal. Miks ta vastamata kõnet märgates tagasi ei helistanud, süüdimõistetu öelda ei oska. Kuna A. Meitsarile määrati kohtuotsusega alkoholi tarvitamise keeld, on kriminaalhooldajal kriminaalhooldusseaduse (KrHS) § 26-1 lg 1 alusel õigus teda kontrollida võimaliku alkoholi tarvitamise tuvastamiseks. Kohtu hinnangul kohustus alluda kriminaalhooldaja kontrollile hõlmab endas muuhulgas kohustust luua võimalus kontrolli läbiviimiseks. Alkoholi tarvitamise kontroll eeldab ametniku ja süüdimõistetu vahetut kokkusaamist. Seega on süüdimõistetu muuhulgas kohustatud vastama kriminaalhooldusametniku kõnedele või kui ta pole kõne ajal telefoni juures, tagasi helistama, et ametnik saaks teada süüdimõistetu viibimiskoha. Vastasel korral poleks alkoholi tarvitamise keelu järgimist võimalik kontrollida. Et selline kohustus on talle teatavaks tehtud, kinnitas süüdimõistetu ka kohtuistungil. Kodukülastuse leht ja süüdmõistetu kohtuistungil antud ütlused kogumis tõendavad, et A. Meitsar ei olnud kriminaalhooldusametnikule 11.05.2023 alkoholi mittetarvitamise kohustuse kontrolliks kättesaadav ei isiklikult ega ka sidevahendi kaudu. Kuna alkoholi mittetarvitamise kohustust peab isik täitma kogu käitumiskontrolli aja olenemata oma asukohast ning olema ka kohustuse kontrolliks kättesaadav, rikkus süüdimõistetu 11.05.2023 kontrollile allumise 4
(7)kohustust. Kohtu arvates on A. Meitsar rikkumise toime pannud tahtlikult. A. Meitsar, jäädes kriminaalhooldusametnikule 11.05.2023 alkoholi mittetarvitamise kohustuse kontrolliks kättesaamatuks nii isiklikult kui sidevahendi kaudu, rikkus tahtlikult
§ 75lg 1 p-s 3 sätestatud kohustust alluda kriminaalhooldaja kontrollile.
Kriminaalhooldusametnik heidab A. Meitsarile ette, et ta 25.05.2023 ei ilmunud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ neljandasse grupitundi. Kokkulepe programmis osalemiseks tõendab, et A. Meitsaril oli kohustus osaleda sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ tunnis muu hulgas 25.05.2023 (neljas tund). Ettekande kohaselt A. Meitsar 25.05.2023 sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ neljandasse grupitundi ei ilmunud ning takistavatest teguritest ei teavitanud. Et 25.05.2023 oli sotsiaalprogrammi grupitund ette nähtud, kuid ta tunnis ei osalenud, kinnitas süüdimõistetu ka kohtuistungil. Seega on programmis osalemise kokkuleppe ning süüdimõistetu ütlustega tõendatud, et 25.05.2023 pidi A. Meitsar sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ grupitunnis osalema, kuid ta ei teinud seda. Ettekande kohaselt A. Meitsar vastas kriminaalhooldusametniku telefonikõnele ning väitis, et tal puudus tundi kohale sõitmiseks transport. Hääle järgi tundus A. Meitsar joobes ning ta tunnistas telefonivestluses kriminaalhooldusametnikule, et on mitu päeva järjest alkoholi tarvitanud. A. Meitsar arvati programmist välja. Süüdimõistetu kohtuistungil kinnitas, et ta 25.05.2023 sotsiaalprogrammi tunnis ei osalenud, kuid põhjuseks polnud alkoholi tarvitamine. Sotsiaalprogrammi tundi ilmumata jäämise põhjust A.Meitsar öelda ei oska. Kuna ka süüdimõistetu ise pole viidanud ühelegi mõjuvale põhjusele, mis tal takistas 25.05.2023 sotsiaalprogrammi tundi ilmuda, asub kohus seisukohale, et A.Meitsar jättis programmitundi ilmumata mõjuva põhjuseta. Seega on süüdimõistetu rikkunud tahtlikult
§ 75
lg 2 p-s 8 sätestatud kohustusust osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis. A. Meitsar on katseaja jooksul käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi rikkunud ka varasemalt. Tartu Maakohtu 6.02.2023 määruses kohus tuvastas, et A. Meitsar 7.11.2022 ja 17.11.2022 rikkus registreerimiskohustust, mille eest on kriminaalhooldusametnik 22.11.2022 teinud kirjaliku hoiatuse. A. Meitsar 29.11.2022 rikkus registreerimiskohustust ja alkoholi tarvitamise keeldu, mille eest on kriminaalhooldusametnik 6.12.2022 teinud teise kirjaliku hoiatuse. Lisaks eelnevale pani A. Meitsar 25.09.2022 toime tema karistamise aluseks oleva kuriteoga (mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis) samalaadse väärteo - mootorsõiduki juhtimise alkoholi piirmäära ületades ning 5.12.2022 rikkus alkoholi tarvitamise keeldu, milliste rikkumiste tõttu määras kohus A. Meitsarile täiendava kohustuse alluda alkoholi tarvitamise vastasele ravile. Nimetatud rikkumised iseloomustavad süüdimõistetu katseaja kulgemist negatiivselt, osutades, et A. Meitsar on korduvalt rikkunud käitumiskontrolli nõudeid ning käesoleval juhul pole tegemist esmakordsete ja juhuslikku laadi eksimustega. Ettekande kohaselt A. Meitsar tööga hõivatud ei ole. Ta on puuduva töövõimega isik. Seda kinnitas süüdimõistetu ka kohtuistungil. Ettekande kohaselt A. Meitsar viibis perioodil 23.12.2022-25.01.2023 ravil SA Tartu Ülikooli psühhiaatriakliinikus sõltuvushäirete osakonnas ning lisaks käib ta vaimse tervise õe vastuvõttudel. Et ta jätkab vaimse tervise õe vastuvõttudel käimist, kinnitas süüdimõistetu ka kohtuistungil. Kriminaalhooldusametnik on ravikohustuse lugenud täidetuks. Kuigi kriminaalhooldusametnik ega süüdimõistetu pole viimase ravil viibimise ja vaimse tervise 5
(7)õe vastuvõttudel käimise kohta tõendeid esitanud, ei ole kohtul alust nende avaldatus kahelda. Kohtu määratud alkoholi tarvitamise vastase ravi läbimine ja vaimse tervise õe vastuvõttudel käimine iseloomustab A. Meitsarit positiivselt. A.Meitsarile on kohtuotsuse tegemisel antud võimalus vangla asemel elada vabaduses tingimusel, et ta täidab kõik kohtu poolt temale määratud kohustused. A. Meitsar neid tingimusi ei ole täitnud. Selline võimalus on A. Meitsarile korduvalt antud veel ka kohtuotsuse täitmise käigus, kui mitmete käitumiskontrolli nõuete rikkumise eest kriminaalhooldusametnik A. Meitsarit kahel korral kirjalikult hoiatas ning veel ka siis, kui tema karistamise aluseks oleva kuriteoga samalaadse väärteo toimepanemise ja alkoholi tarvitamise keelu rikkumise eest määras kohus A. Meitsarile täiendava kohustuse alluda alkoholi tarvitamise vastasele ravile. Vaatamata sellele on A. Meitsar jätkanud rikkumiste toimepanemist, jättes 27.04.2023 ja 13.06.2023 registreerimisele ilmumata, rikkudes 27.04.2023 alkoholi tarvitamise keeldu, jättes 11.05.2023 kriminaalhooldaja kontrollile allumata ja 25.05.2023 sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ tundi ilmumata. Süüdimõistetu kohtuistungil püüdis pisendada alkoholi tarvitamise rolli käitumiskontrolli rikkumiste toimepanemises. Korduv karistatus alkoholi tarvitamisega seotud süütegude toimepanemise eest ning katseajal korduvalt alkoholi tarvitamise keelu rikkumine alust järeldusele, et süüdimõistetu näol on tegemist alkoholiga liialdava isikuga, kelle puhul on alkoholi tarvitamine ka käitumiskontrolli nõuete rikkumise peamine algpõhjus. Kuigi A. Meitsar on saanud alkoholi tarvitamise vastast ravi ja ta on käinud vaimse tervise õe vastuvõttudel, ei ole need suutnud teda alkoholi tarvitamisest eemal hoida. A. Meitsari senise käitumise valguses on tõenäoline, et A. Meitsar jätkab alkoholi tarvitamist ja tema rikkumised ei lõpe. Seda eriti asjaolu valguses, et süüdimõistetu on ise kriminaalhooldusametnikule avaldanud, et niikuinii alkoholi tarvitamise keeldu järgida ei suuda ega tahagi. Et ta on varem nii kriminaalhooldusametnikule öelnud, kinnitas süüdimõistetu ka kohtuistungil. Kuigi kohtuistungil lubas süüdimõistetu alkoholi tarvitamisest hoiduda, on tema varasemalt avaldatu tõttu selle lubaduse siiruses alust kahelda. Käesolevas menetluses tuvastatud rikkumised pole esmakordsed ja juhuslikku laadi, vaid rikkumised on jätkunud peale hoiatuste tegemist, täiendava kohustuse määramist ja neid on palju. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et A. Meitsarile Tartu Maakohtu 22.09.2022 otsusega mõistetud ära kandmata karistus, s.o 5 kuud vangistust tuleb
§ 74
lg 4 alusel pöörata täitmisele.
§ 69
lg 1 kohaselt ei tähenda vangistuse täitmisele pööramine siiski automaatselt seda, et see vangistus tuleb kinnipidamisasutuses reaalselt ära kanda. Viidatud sätte kohaselt võib kohus vangistust täitmisele pöörates asendada selle üldkasuliku tööga. Ehk siis seadusandja on näinud n-ö viimase õlekõrrena reaalse vanglakaristuse vältimisel ette vangistuse üldkasuliku tööga asendamise võimaluse. Üldkasuliku töö tegemine eeldab formaalses mõttes seda, et isik on töö tegemisega nõus (
§ 69lg 1 ls 3).
A.Meitsar kohtuistungil kinnitas, et ta on nõus tegema üldkasulikku tööd ja kinnitas, et tervisest või muust tulenevaid takistusi tal üldkasuliku töö tegemiseks ei ole. Nõustudes kriminaalhooldusametniku istungil avaldatud seisukohaga kohus leiab, et A.Meitsar pole üldkasuliku töö tegemiseks sobilik isik. Esiteks on süüdimõistetu puuduva töövõimega isik, kellel tema enda kinnitusel on tasakaaluhäired. Seega võib süüdimõistetu tervislik seisund saada takistuseks üldkasuliku töö tegemisel, milleks enamasti on mingi füüsiline töö. Suurimaks takistuseks võib aga saada A.Meitsari suutmatus alluda käitumiskontrolli nõuetele ja üldkasuliku töö ajakavadele.
§ 69
lg 4 kohaselt üldkasuliku töö tegemisel peab süüdlane järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule. Seega tuleks A.Meitsaril jätkata 6
(7)senise kriminaalhoolduse nõuete täitmist. Lisaks peab ta ilmuma üldkasuliku töö ajakavades ettenähtud ajal ja kohta üldkasulikku tööd tegema. Asjaolu valguses, et A.Meitsar pole seni suutnud nõuetekohaselt täita registreerimiskohustust ja sotsiaalprogrammi osalemise kohustust, hoiduda alkoholi tarvitamisest, puudub kohtul igasugune veendumus, et süüdimõistetu hakkaks seda tegema edaspidi ning täidaks sealjuures kõrvalekaldumatult üldkasuliku töö ajakavasid. Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Antud kriminaalasjas on menetluskuluks kaitsjale väljamaksmisele kuuluv riigi õigusabi 132 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb nimetatud menetluskulu süüdimõistetult riigituludesse välja mõista. Süüdimõistetu kohtuistungil menetluskulu tasumiseks ühest kuust pikema tähtaja andmist ei taotlenud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 7
(7)