KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 21.06.2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-1255 Haldusasi Menetlusosalised Politsei- ja Piirivalveameti t

) § 15 lg 8). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 07.06.2023 Tallinna Halduskohtule välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 362 lg 2 ning § 361 lg 1 ja lg 2 p 4 alusel taotluse X kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks kuni 2 kuuks.
2. Tallinna Halduskohus rahuldas 08.06.2023 määrusega PPA taotluse ja andis loa X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 08.08.
4. X esitas 20.06.2023 Tallinna Ringkonnakohtule riigi õigusabi taotluse. Taotlusest nähtuvalt soovib ta riigi õigusabi õigusdokumendi koostamiseks ja esindamiseks halduskohtumenetluses. Probleemi kirjelduses ja põhjenduses on märgitud, et X on Venemaa Föderatsiooni kodanik ning ta soovib vaidlustada enda kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist. X taotleb riigi õigusabi seoses enda esindamisega Tallinna Halduskohtu määruse vaidlustamisel siinses haldusasjas. Puudutatud isiku sõnul puudub tal endal nõuetele vastava määruskaebuse koostamise oskus, samuti ei valda ta eesti keelt. Isikul on kiire vajadus riigi õigusabi järele. Õigusabi taotlus on täidetud 3-23-1255 kinnipidamiskeskuse ametniku abiga. Isiku enda rahaliste vahendite jääk ei ole piisav, et tasuda õigusabi eest. Taotlusele on lisatud puudutatud isiku kontokaart. Kontokaardist nähtuvalt on puudutatud isikul 60,87 eurot. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Puudutatud isik soovib riigi õigusabi määramist määruskaebuse esitamiseks Tallinna Halduskohtu 08.06.2023 määrusele. Ringkonnakohus jätab taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
6. Kohus võib menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses (HKMS § 110 lg 1 p 3). Menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel kohaldatakse HKMS
7. peatükis sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd

ei sätesta teisiti (HKMS § 110 lg 2).

§ 6

lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Lisaks majanduslikule seisundile tuleb hinnata, kas esinevad

§-s 7 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. 6.

§ 7

lg 1 p 3 sätestab, et kohus keeldub riigi õigusabi andmisest, kui taotlejal on võimalik kulud õigusteenusele kanda oma olemasoleva ja suuremate raskusteta müüdava vara arvel. Isiku majandusliku seisundi teatisest nähtub, et tal puudub sissetulek. Taotlusele lisatud väljavõtte kohaselt pole ka tema isikukontol piisavalt raha, et õigusabi eest tasuda. Samas on isik 07.06.2023 PPA-le kinnitanud, et tal on kaasas umbes 10 000 eurot (vt PPA 07.06.2023 menetlusdokumendile lisatud 07.06.2023 küsitluse protokoll, lk 4. Küsimus: „Kas Teil on elukoht Eestis? Kui palju on Teil rahalisi vahendeid?“ Vastus: „Ei ole. Proovin võib olla leida. Mul on kuskil 10 000 eurot.“). Seega ei vasta RÕA taotluse väited isiku maksevõime kohta sellele, mida puudutatud isik on PPA-le avaldanud. Kuna isikul on tema kinnitusel umbes 10 000 eurot ja ta oli valmis otsima endale Eestis elukohta, siis peab tal olema võimalik leida endale ka lepinguline esindaja. Halduskohtu istungi protokollist nähtub, et ta üritaski ise endale advokaati leida, kuid advokaadiga ei saanud sel päeval lihtsalt ühendust. Eeltoodu tõttu ei vasta puudutatud isik

§ 6lg 1 tingimustele ning riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata.

7.

§ 7

lg 1 p 5 sätestab, et asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Puudutatud isikult leiti kinnipidamisel kolm erinevat võltsitud isikut tõendavat dokumenti. Ta ei saabunud Schengeni alale viisas märgitud eesmärgil. Tema abikaasa on Ungaris. Esineb oht, et vabanemisel kasutab puudutatud isik Schengeni vaba liikumise võimalusi Eesti ametivõimude eest varjumiseks. Isiku rahvusvahelise kaitse taotlust Taani ei rahuldanud ja ta on ilmselt teadlik taotluse vähestest eduväljavaadetest. Isik kinnitab, et ta on teeninud Venemaa Föderatsiooni relvajõududes raadioluureüksuses, kus tema ülesanne oli otsida raadiosignaale väljaspool Venemaad (06.06.2023 isikuandmete ankeet, lk 4). Esimese astme kohus on kinnipidamise aluseid põhjalikult analüüsinud ning ringkonnakohtu arvates ei võimalda juhtumi asjaolud arvata, et määruskaebus võiks osutuda edukaks. Riigi õigusabi andmata jätmine ei võta isikult võimalust esitada määruskaebus omal käel, kus isik saab ise oma sõnadega kirjeldada teda puudutavaid faktilisi asjaolusid, miks ta peab kinnipidamist põhjendamatuks (

§ 7lg 1 p 1).

Kehtiva õiguse tõlgendused on kohtupraktikas välja kujunenud ning asjassepuutuvad õigusnormid tuvastab ja neid kohaldab kohus ise. 8. Puudutatud isikul on õigus vaidlustada Tallinna Halduskohtu 08.06.2023 määrus omal käel hiljemalt 26.06.2023 (isik sai määruse kätte 09.06.2023). Kui halduskohtu määruse tõlke viibimise ja riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise tõttu muutub määruskaebuse tähtaegne 2