) § 428 lõike 1 punkti 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lõige 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kuna hageja ja kostja II poolt esitatud kompromiss ei ole vastuolus seaduse ja heade kommetega ega riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita, kinnitab kohus hageja ja kostja II vahelise kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ning lõpetab tsiviilasjas menetluse keskkonnakahju nõudes kostja II vastu. Tsiviilasja menetlus keskkonnakahju nõudes kostja I vastu jätkub. 2 2-23-8045 5.
lõike 1 teise lause kohaselt kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lõike 1 kolmanda lause kohaselt kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus selgitab, et kinnitab kompromissi tingimustena punktid 1-
lõikega 1 kohus selgitab menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt
menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Kohus ka selgitab, et täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 1 kohaselt juhul, kui kostja II ei täida kompromissiga võetud kohustust, siis hagejal on õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. 7.
lõike 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lõikes 4 sätestatud asjaolusid, mistõttu tuleb hagist osaline loobumine vastu võtta ja asja menetlus kostja I vastu osaliselt lõpetada
Kohus lõpetab osaliselt, s.o 870 euro osas, menetluse keskkonnakahju 1 740 euro nõudes kostja I vastu. Selguse huvides märgib kohus, et käesoleva tsiviilasja raames menetleb kohus edaspidi hageja nõuet kostja I vastu keskkonnakahju 870 euro nõudes. MENETLUSKULUD 9.
lõike 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Tulenevalt
lõikest 1 on Eesti Vabariik kui menetlusosaline riigilõivu tasumisest vabastatud. Hageja ja kostja II on kompromissis leppinud kokku, et nii kokkuleppe ettevalmistamise, sõlmimise ja täitmisega seotud kulud kui ka tsiviilasjas nr 2-23-8045 kantud poole menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda. Seega menetluskulud tuleb jagada vastavalt kompromisslepingule. Menetluskulud jätta poolte enda kanda. Välja mõistetavad menetluskulud puuduvad. 10. Kuivõrd menetlus kostja I vastu jätkub, ei märgi kohus käesolevalt menetluskulude jaotust hageja ja kostja I vahel ning arvestab menetluse osalise lõpetamisega käesolevas tsiviilasjas tehtava lahendi menetluskulude jaotamisel. / allkirjastatud digitaalselt / Maido Roots kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.