← Eesti

2-21-16466/48

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-21-16466 Määruse kuupäev Tartu, 10. juuli 2023 Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Volens, liikmed Peeter Jerofejev ja Kalev Saare Kohtuasi Anne N

) § 24 lg 2 esimene eeldus on täidetud, kuivõrd kõikide erakorraliste üldkoosolekute sisu on tegelikkuses sama: soov on, et eelnev juhatus lõpetaks seadusvastase tegevuse, taastaks enne seadusvastase tegevusega alustamist kehtinud olukorra, kutsuda juhatusest tagasi Andres Niinepuu ning valida uus juhatus. Protokollis on välja toodud puudused, mistõttu ei ole üldkoosolek aruannet kinnitanud. Tegemist ei ole tühise tahteavaldusega.

  1. septembri
  2. a erakorralise üldkoosoleku otsus on kehtiv. Avaldaja on avalduses lähtunud üksnes puudutatud isiku III ekslikult edastatud koosoleku kutsest, kuigi üldkoosoleku protokollist tulenevalt on aluseks võetud Kalev Otsa koosoleku kutse, mille päevakorrapunktid kattuvad selgelt üldkoosoleku protokolliga. Jääb arusaamatuks, miks avaldaja on ignoreerinud seda kutset. Kirjalikus vormis koosoleku kokkukutsumise põhjendus on esitatud juhatusele
  3. juunil
  4. a.
  5. Harju Maakohus jättis
  6. jaanuari
  7. a määrusega avalduse rahuldamata ning menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Maakohtu määruse põhjendustest nähtuvalt kutsub üldkoosoleku korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 20 lg 1 ja

§ 20lg 1 kohaselt kokku juhatus.

Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut kokku vähemalt 1/10 korteriomanike nõudmisel, võivad üldkoosoleku kutsuda kokku korteriomanikud ise (

§ 20lg-d 3 ja 4).

Avaldaja ja korteriühistu ei ole vaidlustanud puudutatud isiku III faktiväiteid, et korteriomanikud nõudsid äriregistri andmetel ühistu juhatuse liikmeks olevalt Andres Niinepuult

  1. juunil
  2. a üldkoosoleku kokkukutsumist. Selles avalduses on nõutud üldkoosoleku kokkukutsumist ühistu majandustegevusest ülevaate saamiseks ja juhatuse valimiseks. Sellel aga ei ole määravat tähendust, sest juhatuselt ei saanudki vaidlusalusel juhul üldkoosoleku kokkukutsumist taotleda.
  3. augusti
  4. a üldkoosoleku kokkukutsumise ajal ei olnud ühistul juhatust. Käesoleva tsiviilasja toimikusse võetud
  5. veebruari
  6. a üldkoosoleku protokollist nähtuvalt on Andres Niinepuu volitused juhatuse liikmena lõppenud. Protokolli kohaselt otsustati pikendada Andres Niinepuu kui juhatuse liikme ametiseisundi kehtivust kuni
  7. veebruarini
  8. a, kuid Harju Maakohtu
  9. jaanuari
  10. a määrusega tsiviilasjas nr 2-21-10603 on tuvastatud selle otsuse tühisus. Vaatamata asjaolule, et otsus ei ole veel jõustunud, ei pidanud kohus käesolevas asjas võimalikuks asuda teistsugusele seisukohale. Elamus on kolm korteriomanikku, kellest kaks olid vaidlusaluste üldkoosolekute korraldamisega seotud ja toetavad üldkoosolekute otsuste kehtivust. Korteriomanikel oli seega õigus
  11. augusti
  12. a üldkoosolek ise kokku kutsuda. 3

(8)2-21-16466
  1. augusti
  2. a üldkoosolekul otsustati kutsuda tagasi juhatuse liige Andres Niinepuu ja valida juhatuse liikmeteks puudutatud isik III ja Kalev Ots (päevakorrapunkt 1).
  3. septembri
  4. a üldkoosoleku kutse on allkirjastanud puudutatud isik III. Juhatuse liikmena oli puudutatud isikul III õigus üldkoosolek kokku kutsuda. Asjaolu, et kutses on viidatud põhikirja p-le 6.4, mis reguleerib korteriomanike õigust üldkoosoleku kokkukutsumiseks, ei väära fakti, et kutse on allkirjastanud juhatuse liige. Kutse õiguslikud tagajärjed ei sõltu selle esitamise alusele viitamisest kutse tekstis, mistõttu ka ebaõigel viitel ei saa olla käesolevas vaidluses tähendust. Avaldaja on alusetult väitnud, et ei saanud kasutada üldkoosolekute asjus advokaadi abi. Avaldaja pole väitnud, et püüdis vaidlusalustel koosolekutel advokaadi kaudu osaleda. Põhikirja p 3.1
(3)sisaldab näitlikku loetelu isikutest, kes võivad olla esindajad („[---] esindajaks võib [---] olla ka [--]“). Sõnastus on eksitav, kuid sellest ei tulene keeldu volitada üldkoosolekul ennast esindama advokaati. Sellist keeldu ei luba ka seadus, mida avaldajat esindav vandeadvokaat on juba
  1. juulil
  2. a teistele korteriomanikele õigesti teatanud. Tähendust ei ole ühistu põhjendusel, et koosolekul oli esindatud vähem kui 50% kaasomandi osadest. KrtS § 20 lg 2 kohaselt on korteriomanike üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellel osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Ühistu põhikirja p-s 6.10 on nähtud ette teisiti: üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui esindatud liikmetele kuulub üle poole ühistu liikmete häältest. Põhikirja p 6.5 järgi annab iga korteriomandi eseme reaalosa liikmele ühe hääle. Mai 4 elamus on kolm korteriomandit, nagu on õigesti märkinud ka avaldaja. Vaidlusalustel üldkoosolekutel olid esindatud kaks korteriomandit kolmest, mistõttu kvoorum oli olemas. Kohtule pole teada asjaolusid, millest saaks järeldada üldkoosolekute otsuste õigusvastasust.
  3. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega avaldus rahuldada ja jätta menetluskulud korteriühistu kanda.
  4. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  5. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  6. mai
  7. a määrusega maakohtu määruse resolutsiooni muutmata ning määruskaebuse rahuldamata, kuid täiendas ja muutis osaliselt maakohtu määruse põhjendusi. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jäid avaldaja kanda. Maakohus asus tsiviilasjas nr 2-21-10603 tehtud määruse alusel seisukohale, et korteriühistul ei olnud vaidlusaluste koosolekute otsuste vastuvõtmise ajal juhatust. Arvestades, et määrus ei ole jõustunud, kontrollis ringkonnakohus vaidlustatud otsuste võimalikku tühisust ka eeldusel, et
  8. veebruari
  9. a üldkoosolekul pikendati senise juhatuse volitusi kehtivalt ja vaidlustatud otsuste tegemise ajal oli korteriühistul juhatus Andres Niinepuu isikus olemas. Puudutatud isiku III esitatud tõendist nähtuvalt nõudsid tema ja puudutatud isik II äriregistri andmetel ühistu juhatuse liikmeks olevalt Andres Niinepuult
  10. juunil
  11. a üldkoosoleku kokkukutsumist. Arvestades, et nad mõlemad on pöördumise digitaalselt allkirjastanud ning selles on ära näidatud üldkoosoleku kokkukutsumise põhjendus, ei ole korteriühistu liikmed põhikirja p-s 6.3 sätestatud vormi- ja sisunõudeid rikkunud ning juhatusel tekkis kohustus üldkoosolek kokku kutsuda. Kuna juhatus ei ole Andres Niinepuu isikus pöördumise saamisest ühe kuu jooksul (ega ka hiljem) kokku kutsunud ühtki korteriühistu üldkoosolekut, siis läks see õigus põhikirja p 6.4 alusel üle korteriomanikele. 4
(8)2-21-16466
  1. augusti
  2. a erakorralise üldkoosoleku kutse sai kätte ka juhatuse liige Andres Niinepuu, kelle
  3. augusti
  4. a vastuse kohaselt on üldkoosoleku kokkukutsumine ootel seni, kuni kohtumenetluses ei ole selgunud korteriomanike kokku kutsutud üldkoosoleku otsuste kehtivuse küsimus. Kirjeldatud keeldumisest järeldab kohus, et sisuliselt on juhatus vähemalt üldkoosoleku(te) kokkukutsumise küsimuses oma pädevuse teostamisest kuni kohtumenetluse lõpuni loobunud. Kujunenud olukorras ei saa korteriühistu liikmetelt mõistlikult võttes nõuda aina uute pöördumiste ja üldkoosoleku kokkukutsumise palvete esitamist, mis juhatuse eelkirjeldatud vastust arvestades oleksid nagunii eduka tulemuseta jäänud. Seega asus kohus seisukohale, et korteriühistu liikmetel oli
  5. juuni
  6. a pöördumisele ja juhatuse järgnevale käitumisele tuginedes põhikirja p 6.4 alusel õigus kokku kutsuda ka korteriühistu
  7. septembri
  8. a erakorraline üldkoosolek, teatades sellest korteriühistu liikmetele ette põhikirja p-s 6.9 ette nähtud korras. Ringkonnakohus ei tuvastanud kummagi vaidlusaluse koosoleku kokkukutsumisel põhikirja p 6.9 nõuete olulist rikkumist. Kuivõrd koosolekute protokollidest nähtuvalt peeti need sama päevakorraga, mis olid märgitud kutsetel, on põhjendamatu avaldaja etteheide, et koosolekul arutati punkte, mis ei sisaldu koosoleku kokkukutsumise kutses. Kokkuvõttes ei ole kummagi vaidlusaluse erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumisel põhikirja nõudeid oluliselt rikutud. Ringkonnakohus ei nõustunud väitega, et vaidlusalused üldkoosolekud ei olnud otsustusvõimelised. Maakohus ei ole selles osas materiaalõigust vääralt kohaldanud ja on KrtS § 20 lg 2 ning korteriühistu põhikirja alusel õigesti leidnud, et vaidlusaluste üldkoosolekute otsustusvõimelisuse hindamisel tuleb lähtuda põhikirja punktis 6.10 sätestatud erisusest, mille kohaselt on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui kohal olevatele liikmetele või nende volitatud esindajatele kuulub üle poole ühistu liikmete häältest. Juhul, kui korteriühistu liikmed soovivad otsustusvõimelisuse osas edaspidi lähtuda seaduses kehtestatud üldreeglist, tuleb neil vastavalt muuta põhikirja. Ringkonnakohus nõustus avaldaja etteheitega, et maakohtul tulnuks esitada ka põhjendused, miks on vaidlustatud üldkoosolekutel vastuvõetud otsused kehtivad vaatamata sellele, et korteriühistu
  9. ja
  10. juuli
  11. a üldkoosolekute otsused on osutunud tühiseks. Eelnev rikkumine ei tingi siiski maakohtu määruse tühistamist ning avalduse uueks läbivaatamiseks saatmist, kuna maakohtu eksimuse saab parandada ringkonnakohus. Kokkuvõtvalt asus ringkonnakohus seisukohale, et kuigi
  12. ja
  13. juuli
  14. a otsused on kohtuvaidluse tulemusena osutunud tühiseks, on vaidlustatud üldkoosolekutel vastuvõetud korteriühistu otsused iseseisvat õigusjõudu omavatena edasiulatuvalt kehtivad alates nende vastuvõtmisest. Ringkonnakohus ei nõustunud avaldaja etteheidetega maakohtule, et avaldaja väide vaidlustatud otsuste heade kommete vastasusest jäeti tähelepanuta, kuna tsiviilasja materjalidest nähtuvalt tugineb avaldaja sellele selgelt alles määruskaebuses. Maakohtule ei ole ette heidetav ka tõendite kogumata jätmine. Nõustuda ei saa määruskaebuse väitega, et avaldaja püüdis vaidlusalustel üldkoosolekutel osaleda advokaadi abi kasutades, kuivõrd asjas ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et korteriühistu liikmed või mõni neist oleks keelanud avaldaja advokaadil koosolekutel osaleda. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  15. Avaldaja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega tema avaldus rahuldada. Menetluskulud palub avaldaja jätta korteriühistu kanda. Ringkonnakohus on olulises ulatuses rikkunud hagita menetluses ette nähtud uurimisprintsiipi ning põhjendamiskohustust. Ringkonnakohtu järeldused, et koosolekute kokkukutsumise korda ei ole 5
(8)2-21-16466 rikutud, on valed. Avaldaja arvates on kohtud KrtS-i ja korteriühistu põhikirja tõlgendanud laiendavalt ja oma suva järgi. Enne vaidlusaluste koosolekute kokkukutsumist ei ole puudutatud isik II põhikirja punkti 6.3 kohast nõuet erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumiseks juhatusele esitanud. Kohtu vastupidised seisukohad ei ole põhjendatud. Oleks mõeldamatu, et kui üks korteriomanik on ühel korral esitanud erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise nõude, siis annaks see kõigile korteriomanikele õiguse ja võimaluse oma suva järgi iga seitsme päeva järel uue koosoleku uute küsimuste arutamiseks kokku kutsuda. Isegi kui üldkoosolekute kokkukutsumine olnuks õiguspärane, ei oleks koosolekud olnud otsustusvõimelised vähemalt küsimustes, mis puudutavad kaasomanike õigusi. Need otsused, mida taheti vaidlusaluste otsustega „heaks kiita“ (varasemad
  1. ja
  2. juuli
  3. a koosolekute tühised otsused), puudutasid kaasomanike pädevusse kuuluvaid küsimusi renoveerimiskulude kandmise kohta, konteinerite paigaldamist jne. Ringkonnakohus on ekslikult seisukohal, justkui sätestaks korteriühistu põhikiri teisiti KrtS § 20 lg-s 2 sätestatust. Kuivõrd KrtS § 20 lg 2 praegune sõnastus hakkas kehtima oluliselt hiljem, kui põhikirja tekst kinnitati, tulnuks selles sätestatud põhimõtte kohaldumise välistamiseks näha see ette selgesõnalise põhikirja muudatusega. Seda ei ole tehtud. Seega ei olnud üldkoosolek otsustusvõimeline, kuna sellelt puudus avaldaja, kellele kuulub üle poole kaasomandi osast. Ka juhul, kui koosolekud olnuks kokku kutsutud nõuetele vastavalt ja need oleks olnud otsustusvõimelised, ei oleks nendel osalenud korteriomanike häältega võimalik otsustada näiteks puudutatud isikule III loa andmist õhksoojuspumba paigaldamiseks ja enda korteri küttelahenduse muutmiseks („ülekinnitatud“
  4. augusti
  5. a üldkoosoleku protokolli otsusega nr 1 ja
  6. augusti
  7. a üldkoosoleku protokolli otsusega punktis 1 e). Need on küsimused, mille üle ei saa otsustada korteriomanike üldkoosolekul, vaid üksnes korteriomanike kokkuleppega. Arusaamatu on kohtu järeldus, et teiste korteriomanike tegevus ei ole pahatahtlik. Avaldaja on tõendanud, et tema advokaadist esindajal ei lubatud põhikirjale viidates koosolekutel osaleda. Vastaspoolel olevad korteriomanikud puudutatud isikud II ja III käituvad üldkoosolekuid kokku kutsudes ja otsuseid tehes pahatahtlikult ja heade kommetega vastuolus olukorras, kus tegelikult on korteriomanikud kokku leppinud, et majas moodustatakse veel üks korteriomand, mis kuulub avaldajale. Kohtul tulnuks avaldaja nende väidete kontrollimiseks koguda ise tõendeid.
  8. Puudutatud isik I leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja tuleks rahuldada. Puudutatud isikud II ja III vaidlevad määruskaebusele vastu ning paluvad selle jätta rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  9. Kolleegium leiab, et maakohtu ja ringkonnakohtu määrused tuleb TsMS § 701 lg 3, § 691 p 5, § 692 lg 1 p 2 ning § 695 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, milles jäeti avaldus puudutatud isiku I
  10. septembri
  11. a erakorralise üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks rahuldamata. Riigikohus teeb asja alama astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata asjas uue määruse, millega rahuldab avalduse eelnimetatud osas. Alama astme kohtute määrused tühistatakse ka menetluskulude jaotuse osas. Avaldaja määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
  12. Kolleegium vaatab TsMS § 688 lg 1 ja § 695 alusel ringkonnakohtu määruse läbi vaidlustatud ulatuses. Määruskaebusest nähtuvalt vaidlustab avaldaja ringkonnakohtu määrust osas, milles jäeti tema avaldus korteriomanike
  13. augusti
  14. a ja
  15. septembri
  16. a erakorralistel 6
(8)2-21-16466 üldkoosolekutel vastuvõetud otsuste tühisuse tuvastamiseks rahuldamata. Samuti vaidlustab avaldaja menetluskulude jaotust. Vaidlustamata osas on ringkonnakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause ja § 463 lg 2 järgi jõustunud.
  1. Maakohus asus tsiviilasjas nr 2-21-10603 tehtud määruse alusel seisukohale, et korteriühistul ei olnud vaidlusaluste koosolekute otsuste vastuvõtmise ajal juhatust. Arvestades, et määrus ei ole jõustunud, kontrollis ringkonnakohus korteriühistu otsuste võimalikku tühisust ka eeldusel, et korteriomanike
  2. veebruari
  3. a üldkoosolekul pikendati senise juhatuse volitusi kehtivalt ja vaidlustatud otsuste tegemise ajal oli korteriühistul juhatus Andres Niinepuu isikus olemas (vt ringkonnakohtu määruse p 40). Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et korteriühistul ei olnud vaidlusaluste koosolekute otsuste vastuvõtmise ajal juhatust. TsÜS § 38 lg 2 teise lause kohaselt saab huvitatud isik juriidilise isiku organi otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. Organi otsuse tühisusel on seega õiguslik tähendus üksnes juhul, kui otsuse tühisust tuvastav kohtuotsus on jõustunud. Eeltoodu tähendab, et kuivõrd maakohtu määrus tsiviilasjas nr 2-21-10603 ei olnud vaidlusaluste koosolekute toimumise seisuga jõustunud, siis tuleb vaidlustatud otsuste kehtivust hinnata lähtuvalt sellest, et korteriühistul oli koosolekute kokkukutsumise ajal juhatus olemas.
  4. Üldjuhul kutsub korteriomanike üldkoosoleku kokku juhatus (

§ 20lg 1).

Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 korteriühistu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõue (

§ 20lg 3).

Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut eelnimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega (

§ 20lg 4).

Ringkonnakohus on tuvastanud, et korteriomanikud puudutatud isikud II ja III nõudsid

  1. juunil
  2. a korteriühistu üldkoosoleku kokkukutsumist Andres Niinepuult, kes oli sel hetkel registriandmete järgi korteriühistu juhatuse liige (vt ringkonnakohtu määruse p 43). Sel ajal kehtinud KrtS § 63 lg 1 ja

§ 80

lg 2 esimese lause kohaselt kehtis korteriühistu registrikanne kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud juhul, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Korteriühistu juhatuse liikme kande puhul ei ole kolmandaks isikuks nimetatud sätte mõttes eelkõige juhatuse liige ja korteriühistu, mis tähendab, et korteriomanikud võivad üldjuhul tugineda registrikandele sarnaselt muude isikutega (vt sarnaselt osaühinguga Riigikohtu 5. jaanuari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 27). Eeltoodust tulenevalt on korteriomanikud esitanud

§ 20lg 3 kohase nõude õigesti korteriühistu registrist nähtuvale juhatuse liikmele.

Kuna maakohtu määrus tsiviilasjas nr 2-21-10603, milles tuvastati puudutatud isiku juhatuse liikme Andres Niinepuu ametiaja pikendamise tühisus, ei olnud jõustunud, siis ei saanud ka registrikanne sellele tuginemise hetkel olla vale.

  1. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu põhjendustega selle kohta, et korteriühistu liikmed ei ole
  2. augusti
  3. a erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumisel põhikirja nõudeid oluliselt rikkunud. Kolleegium järgib selles osas maakohtu põhjendusi ning neid TsMS § 689 lg 5 kohaselt ei korda. Küll aga ei nõustu kolleegium ringkonnakohtu põhjendustega selle kohta, et põhikirja nõudeid pole oluliselt rikutud ka korteriühistu
  4. septembri
  5. a erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumisel.
  6. Korteriühistu juhatuse liige Andres Niinepuu on
  7. augusti
  8. a erakorralise üldkoosoleku kutsele päev enne koosoleku toimumist vastanud, et üldkoosoleku kokkukutsumine on ootel seni, kuni kohtumenetluses ei ole selgunud korteriomanike kokku kutsutud üldkoosoleku otsuste kehtivuse küsimus. Ringkonnakohus leidis, et kujunenud olukorras ei saa korteriühistu liikmetelt mõistlikult võttes nõuda aina uute pöördumiste ja üldkoosoleku kokkukutsumise palvete esitamist, mis oleksid 7

(8)2-21-16466 nagunii eduka tulemuseta jäänud. Seetõttu ei ole ka asjaolu, et korteriühistu liikmed ei esitanud põhikirja p 6.3 alusel enne
  1. septembri
  2. a erakorralise koosoleku kokkukutsumist veelkord pöördumist juhatusele, käsitatav üldkoosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumisena (ringkonnakohtu määruse p-d 48 ja 49). Kolleegium ringkonnakohtu sellise seisukohaga ei nõustu. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, milline põhikirja või seaduse säte sellise järelduse tegemist võimaldab. Sellega on ringkonnakohus rikkunud kohtumääruse põhjendamise kohustust (TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8, § 654 lg 4, § 659). Isegi kui korteriühistu põhikirjas sisalduks säte, mis võimaldaks korteriomanikel koosoleku kokku kutsuda ilma seda juhatuselt enne nõudmata, siis oleks selline põhikirja säte vastuolus seadusega, mis puhul kohalduks seaduses sätestatu (KrtS § 17 lg 2). Kolleegiumi hinnangul on korteriühistu põhikirja p-s 6.4 sätestatud korteriomaniku koosoleku kokkukutsumise õigus sisult sama, nagu on sätestatud seaduses.

§ 20lg 4 (koosmõjus Krt

S § 20 lg-ga 1) sätestab, et kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut korteriühistu liikmete põhjendatud ja kirjalikul nõudel (

§ 20

lg 3) kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega. Muid võimalusi, mil koosoleku kokkukutsumise õigus saab minna juhatuselt üle korteriomanikele, seadus ette ei näe.

  1. Praegusel juhul on ringkonnakohus tuvastanud, et
  2. septembri
  3. a üldkoosoleku kutsusid kokku korteriomanikud ilma koosoleku kokkukutsumise nõuet juhatusele esitamata. Järelikult ei ole ka koosoleku kokkukutsumise õigus korteriühistu põhikirja p 6.4 alusel neile üle läinud. Kuivõrd koosoleku kutsusid kokku selleks õigustamata isikud, on koosoleku kokkukutsumisel oluliselt rikutud põhikirja nõudeid. Sellisel koosolekul tehtud otsused on KrtS § 29 lg 1 teise lause järgi tühised.
  4. Kuna nii avaldus kui ka Riigikohtule esitatud määruskaebus rahuldatakse osaliselt, jäävad menetluskulud kõigis kohtuastmetes TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda. Seega ei ole vajadust määrata menetluskulusid kindlaks rahaliselt. (allkirjastatud digitaalselt) 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.