1-20-8343/59

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2023, Tartu Kriminaalasja number 1-20-8343 Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. mai
3. a määrus Marko Veedla tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Marko Veedla (isikukood 39808152228) määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. mai
5. a määrus muutmata ja Marko Veedla määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Harju Maakohus karistas Marko Veedlat 07.01.
7. a otsusega kriminaalasjas nr 1-20-8343 KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi 10 kuu pikkuse vangistusega ning KarS § 214 lg 2 p-de 1, 4 ja 5 järgi 4 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus liitkaristuseks kuritegude kogumis 4 aastat 2 kuud vangistust, mille hulka arvestas eelvangistuses viibitud neli päeva, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks alates 12.03.2020 4 aastat 1 kuu 26 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 05.02.
8. 1.
9. Viru Maakohtu 12.08.
10. a määrusega jäeti Marko Veedla vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Kohtumäärus jõustus 08.10.
12. Viru Vangla esitas 06.04.2023 Viru Maakohtule materjalid Marko Veedla tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta Marko Veedla tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. 1
13. Viru Maakohus jättis 03.05.2023 määrusega Marko Veedla vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 3.
14. Esmalt tuvastas maakohus, et formaalsed eeldused Marko Veedla ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud. Positiivsena tõi maakohus kinnipeetava puhul välja, et ta on vanglas olnud tööga hõivatud, sh töötanud avavanglas väljaspool kinnipidamisasutust, omandanud keevitaja eriala, osalenud riigikeeleõppes, programmides „Viha juhtimine“ ja „Eluviisitreening“, milliste tagasiside oli positiivne, ning vestlustes seoses majandusliku toimetuleku oskuste ja selle seostega kuritegeliku käitumisega. Suhted perekonnaga on head ja toetavad ning vanemad on nõus poega materiaalselt ja moraalselt toetama. 3.
15. Seejärel leidis maakohus, et üheks uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks on Marko Veedla majanduslik olukord, nõudeid 5411,25 eurot ja vabanemisel töökoht puudub. Varasemad töösuhted on olnud lühiajalised, probleemiks sõltuvuskäitumine. Arvestades eeltoodut ja seda, et isik on varasemalt majandusliku kasu saamise eesmärgil pannud toime kuritegusid, esineb maakohtu hinnangul oht, et isik võib vabanemisel majanduslike raskuste ilmnemisel taas proovida oma toimetulekut kuritegelikul teel parandada. Samuti esineb suhtlusringkonnast tulenev risk uute kuritegude toimepanemise osas, tema suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga tuttavad. Ka viimase kuriteo pani ta toime koos parima sõbraga. Kuigi ta on muutunud rohkem iseseisvamaks (vähem mõjutatavaks), siis probleem püsib. 3.
16. Marko Veedla varasemat käitumist on mõjutanud sõltuvusainete tarvitamine. Kuigi süüdimõistetu mõistab esinevat probleemi ja soovib loobuda alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamisest, ei ole varasemalt teda edu saavutanud. Varasemal on rikkunud katseajal kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning vanglas läbinud sel teemal erinevaid sekkumisi, kuid vaatamata sellele kannab ta karistust kuritegude eest, mille pani toime alkoholijoobes. Arvestades sõltuvusainete kuritarvitamisega seotud probleemide tõsidust ja hulka, samuti isiku varasemat elukäiku ja muid asjaolusid (tarvitamise sagedus ja eriliigiliste narkootikumide tarvitamine) leidis maakohus, et Marko Veedlal tarvitamisest tulenevad riskid ei ole täielikult maandatud ja tagasilangus ei ole välistatud. Sõltuvuskäitumine suurendab uute kuritegude toimepanemise riski: ei ole välistatud, et vabanedes võib ta libastuda ja jätkata taas alkoholi ja narkootikumi tarvitamist ning asjaolude kokkulangemisel võivad realiseeruda uued kuriteod. 3.
17. Marko Veedlal on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust, olgugi, et noomitused. Maakohus asus seisukohale, et kui süüdimõistetu tahab oma käitumisega veenda kohut selles, et ta on tõesti muutunud, peaks tema käitumine vangistuses olema eeskujulik. Kuna käitumist vangistuses peetakse oluliseks näitajaks, prognoosimaks, milliseks kujuneb isiku käitumine väljaspool vanglat, siis võib teha järelduse, et Marko Veedla karistus ei ole veel eesmärki täitnud. Marko Veedla vabastamise vastu räägib ka tema varasem elukäik – neli kehtivat karistust, kolmas kord vangistuses. Vaatamata pikaajalisele vangistusele jätkas ta kuritegude toimepanemist, sh vägivallaga seotud kuritegude toimepanemist. Kuigi Marko Veedla kinnitab, et nüüd on tema suhtumine ja põhimõtted vangistuses muutunud, näitab tema varasem elukäik, et ta on alati pärast vangistusest vabanemist jätkanud kuritegude toimepanemist. Marko Veedla varasemad käitumisaktid ei tekita usaldust, et kinnipeetav suudab sel korral järgida kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi. Seega annab ainuüksi tema varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos põhjuse arvata, et uusi kuritegusid on temalt karta ka tulevikus. Määruskaebus
18. Viru Maakohtu 03.05.
19. a määruse peale esitas määruskaebuse Marko Veedla. 2 4.
20. Esmalt leiab kaebuse esitaja, et tal ei ole probleeme sõltuvusega, varasemalt olid mõned korrad (noorus, kambavaim, rumalus), kui proovis neid, kuid tänu programmile ja sotsiaaltöötajate suhtumisele muutis oma suhtumist sõltuvusse. Ta tegi endaga tõsist tööd ja ei soovi tarvitada narkootilisi aineid ega alkoholi. Ta on läbinud programmi „Viha juhtimine“, vaatamata sellele arvas kohus, et ta on äkiline ja impulsiivne. Ta on õppinud, kuidas hakkama saada konfliktsete olukordadega, teinud selle osaga endast palju tööd ning asi oli pigem nooruses. Marko Veedla suhtleb seniajani sotsiaaltöötajate ja psühholoogiga sel teemal. 4.
21. Marko Veedla sõnul on temal olemas töökoht, selle kohta esitas kinnituskirja. Ta tegeleb võlgnevustega ning ta on omandanud keevitaja kutse. Vabaduses on tal olemas ka toetus sugulaste poolt ning ta soovib kõikvõimalikud probleemid lahendada. Ta pingutab selle nimel, et töötada negatiivsete külgedega ning tegi kõik endast sõltuva, et näidata kohtule, et on valmis ühiskonda tagasi tulema.
22. Tartu Ringkonnakohtu 09.06.
23. a määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 16.06.
24. Menetlusosalised täiendavaid taotlusi ega seisukohti ei esitanud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
25. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Marko Veedla vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises.
26. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
27. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
28. Marko Veedlat iseloomustavad mitmed positiivsed asjaolud, mida ringkonnakohus ei pea vajalikuks siinkohal üle korrata, kuivõrd maakohus on need kõik välja toonud. Samas ei ole tema vabastamine tingimisi enne tähtaega põhjendatud, kuna varasem elukäik ja teda iseloomustavad negatiivsed asjaolud, sh kehtivad distsiplinaarkaristused, annavad aluse prognoosida jätkuvat uute kuritegude toimepanemist süüdimõistetu poolt ning kahelda kriminaalhoolduse edukuses ja katseaja nõuete täitmises.
29. Tartu Ringkonnakohus arutas Marko Veedla määruskaebust Viru Maakohtu 12.08.
30. a määruse peale, millega jäeti ta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata,
31. aasta septembrikuus (21.09.2022 määrus) ning selles määruses märkis kohus mh seda, et Marko Veedla järgnev käitumine näitab, kas tema usaldamiseks on alust. Pärast ringkonnakohtu määruse tegemist on Marko Veedlat karistatud kahel korral distsiplinaarkorras. Neist viimase teo pani ta toime pärast ringkonnakohtu määruse tegemist. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi on temal kolm. Kõik rikkumised on toime pandud avavanglas viibimise ajal ning esimesed kaks omakorda ajal, mil arutati tema vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Asjaolu, et Marko Veedla ei suutnud avavanglas reeglitele alluda, annab alust kahtlusteks, et leebemates tingimustes ei suuda ta õiguskuulekalt käituda ning varasem käitumismuster kordub. Seetõttu saab nõustuda maakohtuga, et oluline eeldus ennetähtaegseks vabastamiseks on täitmata isegi siis, kui möönda, et rikkumised ei olnud rasked. 3
32. Marko Veedla on esitanud ringkonnakohtule garantiikirja selle kohta, et Annalai Grupp OÜ võtab tema tööle automehaaniku abina. Isegi kui süüdimõistetul on olemas kindel töökoht, mis mõningal määral vähendaks majandusliku kasu saamise eesmärgil kuritegude toimepanemise riski, ei anna see niivõrd suurt kaalu tema ennetähtaegsele vabanemisele. Positiivne on see, et lisaks on ta osalenud riigikeeleõppes ja omandanud keevitaja eriala ning olnud ka vanglas tööga hõivatud. Samas ei ole varasemad karistused varavastaste kuritegude eest ega ka ametlike ja/või mitteametlike töökohtade olemasolu mõjutanud teda piisavalt – ta on jätkanud väljapressimisega ka pärast seda.
33. Peamiseks kuritegude toimepanemise riskiks on Marko Veedla puhul tema äkiline ja impulsiivne käitumine, mis on toonud endaga kaasa korduva vägivalla kasutamise, sealhulgas väljapressimise. Siingi tuleb arvestada, et varasem vangistus ei mõjutanud süüdimõistetut piisavalt ning vägivaldne käitumine jätkus. Tõenäoliselt on see tingitud osaliselt ka alkoholi tarvitamisest, miks Marko Veedla ei suutnud enda käitumist piisaval määral kontrollida. Seepärast on oluline, et vabaduses hoiduks ta alkoholi tarbimisest. Kuigi ta väidab, et ei soovi edaspidi alkoholi tarvitada ning on läbinud ka vastava programmi, samuti on ta tegelenud agressiivsuse ja konfliktide vältimisega, ei ole varasemalt see toiminud – nii läbis ta ka eelmise vangistuse ajal samad programmid, kuid jätkas samasuguste kuritegude toimepanemist. Arvestades eeltoodut ei saa Marko Veedla poolt sotsiaalprogrammide läbimisele ning positiivsetele vabanemisjärgsetele tingimustele omistada liiga suurt tähtsust. Ringkonnakohus ei ole veendunud, et ta suudaks alkoholist hoiduda ja konfliktseid olukordi rahumeelselt ilma vägivallata lahendada.
34. Marko Veedla rõhutab seegi kord (nagu eelmises ennetähtaegse vabastamise asjas) kuritegude toimepanemise ja riskikäitumise põhjusena tema noorust. Ringkonnakohus nõustub, et need teod on toime pandud üsna noores eas (vanuses 20-21 aastat). Tegemist oli siiski täisealise isikuga, kelle tegusid ei saa õigustada nooruse rumaluse ja mõtlematusega, seda eriti olukorras, kus teda oli juba enne seda mitmel korral kriminaalkorras karistatud. Seetõttu ei lisa see argument kaalu ennetähtaegse vabastamise kasuks. Marko Veedla vabastamata jätmise peamiseks põhjuseks on asjaolu, et tema varasem elukäik koos suutmatusega alluda leebemates tingimustes nõuetele viitab arvestatavale tõenäosusele käituda jätkuvalt kuritegelikult. Seda riski ei suuda katseaeg ja sellega kaasnevad nõuded vähendada.
35. Eelnevast tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 ja 337 lg 1 p-st 1 jääb Viru Maakohtu
36. mai
37. a määrus muutmata ja Marko Veedla määruskaebus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4