) § 460 lg 1 esimese lause mõttes ka jagunemisel tekkinud ühingutele ning seda sõltumata asjaolust, kas jagunenud ühing jääb alles või mitte. Erialakirjanduse kohaselt on kapitaliühingute jagunemise üheks põhiliseks printsiibiks eriõigusjärglus.
lg-st 2 tulenevalt on eriõigusjärglus võimalik juhul, kui menetlusosaline annab üle vaidlusaluse eseme omandi või muu sellesarnase õiguse või loovutab nõude. Praeguses asjas on täitedokumendiks jõustunud kohtuotsus, millega mõisteti Energia Agentuur AS-ilt välja rahaline võlgnevus, mis tulenes võlaõiguslike müügilepingute alusel tasumata ostuhinnast ja selle tõttu kohtueelselt tekkinud kahjuhüvitisest. Energia Agentuur AS-i kohustused tekkisid enne jagunemiskande äriregistrisse kandmist. Jagunemine on spetsiifiline eriõigusjärglus, millele kohaldub
, sest selle sätte lg 2 kohaselt ei mõjuta eriõiglusjärglus iseenesest asja menetlust.
lg-st 2 tuleneva irrelevantsuse põhimõtte kohaselt peab poolte vahetumist kohtumenetluses käsitlev normistik tagama mh selle, et vaidlusaluse asja võõrandamisega ei oleks võimalik tekitada teistele menetlusosalistele raskusi oma õiguste maksmapanekul. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 3
, sest see säte reguleerib olukorda, kus menetluse kestel vaidlusalune ese võõrandatakse. Praegu sellist asja ei toimunud ja seda sätet ei saa analoogia korras kohaldada. Avaldajate vastu täitemenetluse korraldamine eeldab, et nende vastu on täitedokument, mida aga ei ole. 9. Täitur ja sissenõudja vaidlevad määruskaebusele vastu ja paluvad jätta see rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 10. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb jätta
Kolleegium muudab
lg 1, mille esimene lause sätestab, et jõustunud kohtuotsus kehtib ka isikute kohta, kes on saanud pärast hagi esitamist menetlusosaliste õigusjärglaseks. Kolleegiumi hinnangul on ringkonnakohus õigesti leidnud, et avaldajad on jaguneva ühingu õigusjärglased, kelle kohta kehtib jagunenud ühingu kohta tehtud kohtuotsus, kuid põhjendanud seda osaliselt valesti. 13.
lg 1 eesmärk on mh tagada hagejale lünkadeta õiguskaitse juhuks, kui ta on esitanud hagi isiku vastu, kelle vastu tal on nõue, ja kohtumenetluse ajal on toimunud õigusjärglus. See säte ei erista üld- ja eriõigusjärglust. Seetõttu ei ole oluline, kas jagunemisel osalevad omandavad ühingud on jaguneva ühingu üld- või eriõigusjärglased. Iseenesest õige on avaldajate selgitus, et solidaarvõlgnike puhul saab võlausaldaja valida, kelle vastu ta hagi esitab, ning kui ta on hagenud vaid üht solidaarvõlgnikku, ei kehti hagi rahuldamisel saadav kohtulahend teiste solidaarvõlgnike suhtes. See tuleneb ka
Küll aga loob sellest põhimõttest erisuse
lg 1, sest hagejal ei ole võimalik esitada hagi isikute vastu, keda hagi esitamise ajal veel olemas ei ole. Samuti ei ole hagejal alust esitada hagi isikute vastu, kes ei ole kostja õigusjärglaseks saanud. Vastasel juhul saaksid äriühingu osanikud või aktsionärid vältida enda kontrollitava äriühingu kohustuste täitmist võlausaldajatele seeläbi, et võtavad pärast seda, kui äriühingu vastu on hagi esitatud, vastu viimase jagunemise otsuse. Kuigi võlausaldajatel on võimalik esitada pärast jagunemist uus hagi omandavate ühingute vastu, ei ole välistatud ka nende ühingute jagunemine. Sellise olukorra vältimiseks saab võlausaldaja hagejana arvestada, et pärast hagi esitamist jagunenud ühingu kui kostja kohta tehtud kohtuotsus kehtib
Kolleegium määrab
17. Sissenõudja esitatud menetluskulude nimekirja järgi on lepinguline esindaja osutanud talle kassatsioonimenetluses õigusabi kolm tundi tunnihinnaga 180 eurot, millele ei lisandu käibemaksu. Kokku palub sissenõudja mõista avaldajatelt välja 540 eurot. Täitur menetluskulude nimekirja ei esitanud ja kohtuasja materjalidest ei nähtu täituril menetluskulude tekkimist. Kolleegium peab sissenõudja esindaja tunnitasu ja toimingute ajakulu vajalikuks ja põhjendatuks. Seega tuleb avaldajatelt solidaarselt sissenõudja kasuks välja mõista Riigikohtus kantud menetluskulu 540 eurot. Lisaks tuleb
lg 4 alusel avaldajatelt sissenõudja taotlusel tema kasuks välja mõista hüvitatavatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis alates Riigikohtu määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. 18. Määruskaebuselt tasutud riigilõiv arvatakse
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.