V (ik X, elukoht XXX, e-post XXX) Advokaat Merili Laansoo Kaitsja RESOLUTSIOON Juhindudes
Lõpetada
V alluma ettenähtud ravile - T. V on kohustatud jätkama psühhiaatrilist ravi üldistel alustel, s.o käima regulaarselt psühhiaatri vastuvõtul ja tarvitama psühhotroopseid ravimeid, mida talle on ordineerinud X Haigla psühhiaater. Kohustuse täitmise tähtaeg on 12 kuud alates kohtumääruse tegemisest. Ravi lõpetatakse arsti nõusolekul ja ravi omavoliline lõpetamine ei ole lubatud. 3.Kui T. V ei täida talle käesoleva määruse p-s 2 pandud kohustust, uuendab kohus prokuröri taotlusel kriminaalmenetluse määrusega. 4.Kriminaalmenetluse kulud summas 1136,48 eurot jätta riigi kanda. 5. Edastada kohtumäärus prokurörile, kaitsjale, kannatanule ja T. V le. 6. Kohtumäärus saata kohustuse täitmise korraldamiseks SA X Haigla psühhiaatriakliinikule. 7.
lg 5 alusel asendada kriminaalmenetluse lõpetamise määruse avalikustamisel
Edasikaebe kord Määrusele ei saa esitada määruskaebust ja määrus jõustub selle tegemisest. 1 1-23-3926 PROKURÖRI TAOLTUS Prokurör esitas kohtule 21.06.2023.a taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks T. V suhtes
T. V on alus kahtlustada selles, et tema 03.09.2022 kella 22.30 paiku X vallas X külas X korter ukse juures trepikojas lõi tahtlikult ühel korral suusakepiga W parema reie piirkonda, põhjustades oma tahtliku teoga W füüsilist valu ja turse paremal reiel. Sellise tahtliku tegevusega, s.o teise inimese tervise kahjustamisega, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, pani T. V toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo eest on ette nähtud ka rahaline karistus, millest võib järeldada, et seadusandja arvates on tegemist kuriteoga, mille puhul võib isiku süüd pidada väikseks. Nimelt väiksemad sanktsioonimäärad viitavad selgelt ka väiksemale süüle. Samuti tuleb arvestada süü suuruse hindamisel kannatanule tekitatud vigastusi ja kahju suurust. Kahtlustatav tekitas oma tegevusega kannatanule füüsilist valu ja turse reiel. Seega kahtlustatava õigusvastase tegevuse tagajärjed olid kerged. Tsiviilhagi ei ole kannatanu esitanud. Puuduvad ka koosseisuvälised raskendavad asjaolud. Etteheidetav tegu ei ole ka oma olemuselt selline, mis riivab ulatuslikult ja intensiivselt üldsuse õiglustunnet ja puudutab laiemat õigussubjektide ringi. Seega võib asuda seisukohale, et T. V süü ei ole nimetatud kuriteo puhul suur. Kuigi kahtlustatavana ülekuulamisel T. V oma süüd kuriteo toimepanemisel ei tunnistanud, on prokuröri hinnangul põhjendatud arvestada ka asjaolu, et T. V võime aru saada oma teo keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida oli temale süüksarvatava teo ajal (03.09.2022) oluliselt piiratud temal esineva raske psüühikahäire tõttu. Eeltoodust tulenevalt võib asuda seisukohale, et T. V karistamine ei ole vajalik ega otstarbekas ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Hinnates T. V käitumisviisi, puudub vajadus tema karistamiseks kõige karmimal viisil. Karistusregistri andmetel puuduvad T. V nii kehtivad väärteo- kui ka kriminaalkaristused. Samuti ei ole T. V suhtes varasemalt kohaldatud
Ka ei ole pärast käesoleva kriminaalmenetluse aluseks olevat tegu T. V teadaolevalt pannud toime ühtki kuritegu. Seega võib järeldada, et kuritegelik käitumine ei ole isikule eluviisiks ning ta on teinud juhtunust piisavaid järeldusi ja tegemist oli pigem ühekordse eksimusega. Prokurör leiab, et antud asjas puuduvad üld- ja eripreventiivsed vajadused T. V kriminaalkorras karistamiseks. T. V on menetluse käigus teinud juhtunust piisavaid järeldusi, olles suutlik käituma edaspidi õiguskuulekalt ka ilma kriminaalõiguslike meetmete rakendamist. Seega arvestades, et KarS § 121 lg 1 puhul on tegemist teise astme kuriteoga, milles T. V süü kuriteo toimepanemise asjaolusid arvestades ei ole suur, võib kriminaalmenetluse lõpetada avaliku huvi puudumise tõttu, kuna isikule kohustuse panemisega on riik antud juhul piisavalt täitnud karistuslikke volitusi. Samuti ei ole eripreventiivsest vajadusest lähtuvalt menetluse jätkamine vajalik, kuna karistusõiguslik eesmärk on saavutatud käesoleva menetlusega ja kohustuste määramisega.
202 kohaselt määratakse kriminaalmenetluse lõpetamisel isikule kohustus ka tasuda kriminaalmenetluse kulud kogu ulatuses. Prokuratuuri hinnangul on menetluskulude kahtlustatava kanda jätmine antud juhul kahtlustatavat ebamõistlikult koormav. Antud juhul on kahtlustatavale kriminaalmenetluse käigus määratud kohtupsühhiaatria ekspertiis ning seoses ekspertiisi tegemisega on tekkinud menetluskulu summas 765 eurot. Samuti on kahtlustatavale
45 lg 2 p 2 alusel määratud riigi õigusabi ning seoses määratud 2 1-23-3926 kaitsjale tasu ja kulu määramisega on tekkinud menetluskulu summas 371,48 (41+330,48) eurot. Kriminaaltoimiku materjalide andmetel kahtlustataval 2021. aastal sissetulekud puudusid. Praegusel ajal kahtlustataval töökoht puudub, ta on 100% töövõimetu. Seega tema võimalused töötamiseks on tema tervisliku seisundi tõttu piiratud. Tema ainus sissetulek on töövõimetuspension. Arvestades kahtlustatava varalist seisundit ning asjaolu, et menetluskulud on tekkinud seoses kahtlustatavale tema psüühilise seisundi tõttu määratud ekspertiisi määramisega ning asjaoluga, et kaitsja osavõtt kriminaalmenetlusest oli kohustuslik kahtlustatava psüühilise seisundi tõttu, peab prokurör põhjendatuks menetluskulude jätmist riigi kanda. Juhul kui kohus ei nõustu menetluskulude täies ulatuses riigi kanda jätmisega, taotleb prokurör jätta menetluskulud riigi kanda vähemalt summas 1116,48 (41+765+330,48) eurot ehk kahtlustataval tuleks kanda 20 eurot. Kahtlustatavale on selgitatud
T. V , allkirjastades taotluse, on andnud nõusoleku kohtule kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse esitamiseks ning väljendanud valmisolekut tasuda kriminaalmenetluse kulud kuni 20 eurot. Ekspert on ekspertiisiaktis leidnud, et T. V ei vaja psühhiaatrilise sundravi kohaldamist, vaid vajab psühhiaatrilise ravi jätkamist üldistel alustel vastavalt psühhiaatrilise abi seadusele. Ta tarvitab ordineeritud ravimeid igapäevaselt ja käib regulaarselt psühhiaatri vastuvõttudel. T. V on kinnitanud, et ta on nõus jätkama psühhiaatrilist ravi. Prokuröri hinnangul on kriminaalmenetluse kulude hüvitamine, juhul kui kohus neid ei pea põhjendatuks jätta täies ulatuses riigi kanda ja ravi jätkamise kohustuse panemine proportsionaalne, arvestades isikut, toime pandud teo ulatust ja iseloomu. Seega, kuna tegemist on teise astme kuriteoga, milles isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning kahtlustatav on andnud nõusoleku täita taotletavad kohustused, leiab prokurör, et on olemas alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks T. V suhtes
Juhindudes
lg 1, 2, abiprokurör taotleb eeluurimiskohtunikult lõpetada kriminaalasjas nr 22267000725 kriminaalmenetlus. Kohustada T. V alluma ettenähtud ravile. T. V on kohustatud jätkama psühhiaatrilist ravi üldistel alustel, s.o käima regulaarselt psühhiaatri vastuvõtul ja tarvitama psühhotroopseid ravimeid, mida talle on ordineerinud X Haigla psühhiaater. Kohustuse täitmise tähtaeg on 12 kuud alates kohtumääruse tegemisest. Ravi lõpetatakse arsti nõusolekul. Omavoliline ravi lõpetamine ei ole lubatud. Kriminaalmenetluse kulud jätta täies ulatuses või summas 1116,48 eurot riigi kanda. Kui kohus ei pea võimalikuks jätta menetluskulusid täies ulatuses riigi kanda, kohustada T. V tasuma kriminaalmenetluse kulud kuni 20 eurot. Kohustuse täitmise tähtaeg on 6 kuud alates kohtumääruse tegemisest. Kohtumäärus saata kohustuse täitmise korraldamiseks SA X Haigla psühhiaatriakliinikule. KOHTU SEISUKOHT
lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokurör kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kohus leiab, et prokuröri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks on põhjendatud, kohus nõustub prokuröri põhjendustega ja ei hakka neid kordama. Prokuröri taotluses toodud 3 1-23-3926 asjaolud kinnitavad, et kriminaalmenetluse lõpetamiseks seaduses ettenähtud alused on olemas. Kriminaalmenetluse käigus on vaja tuvastada, kas isik on toime pannud kuriteo ning otsustada, kas isikut tuleb toimepandu eest karistada või on teda võimalik mõjutada ilma kriminaalkaristust kohaldamata. Kohus leiab, et T. V le esitatud kahtlustus on põhjendatud. T. V kahtlustatakse ühe teise astme kuriteo toimepanemises, mille eest KarS § 121 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Kohus nõustub prokuröri poolt välja toodud asjaoludega, mille alusel prokurör jõudis järeldusele, et T. V süü õigusvastase teo toimepanemisel ei ole suur. Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. T. V on karistamata, seega on tegemist ühekordse eksimusega. Kohus arvestab ka T. V psüühilise seisundiga, mille tõttu tema võime aru saada oma teo keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida oli temale süüksarvatava teo ajal (03.09.2022) oluliselt piiratud temal esineva raske psüühikahäire tõttu. T. V poolt toimepandu ei pea päädima kriminaalkorras süüdimõistmise ja karistamisega. Kohus on seisukohal, et tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Seadusandja on kohtule andnud kaalutlusõiguse, mis lisaks menetlusökonoomikale hõlmab ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamist juhtudel, mil see oleks isikut ja teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas. Käesoleval juhul on kohustuse panemisega võimalik saavutada karistusõiguslik eesmärk. Seega ei eri- ega ka üldpreventiivsest vajadusest lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine vajalik, mistõttu asja vastu puudub avalik menetlushuvi.
lg 2 p 4 sätestab, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse alluda ettenähtud ravile. Nimetatud §-i lg 3 alusel lõike 2 punktides 4–5 nimetatud kohustuste täitmise tähtaeg ei või olla pikem kui kaheksateist kuud. Vastavalt ekspertiisiaktile T. V võime aru saada oma teo keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida oli temale süüksarvatava teo ajal (03.09.2022) oluliselt piiratud temal esineva raske psüühikahäire tõttu. Samas on ekspert andnud arvamuse, et käesoleval ajal ei ole T. V oma vaimse seisundi poolest ohtlik teistele isikutele ja iseendale. Seetõttu kohus leiab, et põhjendatud on prokuratuuri poolt taotletud ravikohustuse määramine T. V le. T. V on kinnitanud, et ta on nõus jätkama psühhiaatrilist ravi. Kuna tegemist on teise astme kuriteoga, milles isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning kahtlustatav on andnud nõusoleku täita talle määratud kohustuse – alluma 12 kuu jooksul ettenähtud ravile - kohustatud jätkama psühhiaatrilist ravi üldistel alustel, s.o käima regulaarselt psühhiaatri vastuvõtul ja tarvitama psühhotroopseid ravimeid, mida talle on ordineerinud X Haigla psühhiaater, on kohus seisukohal, et esinevad alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks T. V suhtes avaliku menetlushuvi puudumise tõttu, s.o
Menetluskulud
202 kohaselt määratakse kriminaalmenetluse lõpetamisel isikule kohustus ka tasuda kriminaalmenetluse kulud, menetluskulude tasumise üle jõu käimise korral võib neist osa jätta kohtu määrusega riigi kanda
Käesolevas menetluses on menetluskuluks ekspertiisitasu 765 eurot ning kaitsjate tasu ja kulud 371,48 eurot. 4 1-23-3926 Kohus nõustub prokuratuuriga, et menetluskulude kahtlustatava kanda jätmine on antud juhul kahtlustatavat ebamõistlikult koormav. Kriminaaltoimiku materjalide andmetel kahtlustataval 2021. aastal sissetulekud puudusid. Praegusel ajal kahtlustataval töökoht puudub, ta on 100% töövõimetu. Seega tema võimalused töötamiseks on tema tervisliku seisundi tõttu piiratud. Tema ainus sissetulek on töövõimetuspension. Kohus on seisukohal, et menetluskulud 1136,48 eurot tuleb täies ulatuses riigi kanda jätta. Asitõendid puuduvad. Tõkendit ei ole kohaldatud. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes
lg 1, lg 2 p 4, lg 3, 4 kohus rahuldab prokuröri taotluse ja lõpetab kriminaalasjas menetluse T. V suhtes kahtlustuses KarS § 121 lg 1 järgi ja määrab T. V le prokuröri taotluses märgitud kohustuse - alluma ettenähtud ravile. T. V on kohustatud jätkama psühhiaatrilist ravi üldistel alustel, s.o käima regulaarselt psühhiaatri vastuvõtul ja tarvitama psühhotroopseid ravimeid, mida talle on ordineerinud X Haigla psühhiaater. Kohustuse täitmise tähtaeg on 12 kuud alates kohtumääruse tegemisest. Ravi lõpetatakse arsti nõusolekul ja omavoliline ravi lõpetamine ei ole lubatud.
lg 6 järgi, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud
lõike 1 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega.
p 10 kohaselt ei saa määrusele esitada määruskaebust ja
(allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.