1-14-2810 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- mai 2023, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-14-2810 Kohtunik Regiina Lebedeva Kohtuistungi sekretär Ilona Berezina Tõlk Evelin Veeret Kriminaalasi Viru Vangla esitatud materjalid Stanislav Jakovlevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu Stanislav Jakovlev isikukood 38508253732; viibimiskoht Viru Vangla Kohtuistungil osalenud isikud süüdimõistetu Stanislav Jakovlev (videosilla vahendusel) RESOLUTSIOON Juhindudes KarS §-st 76 ja KrMS §-dest 426, 432 kohus määrab: Jätta Stanislav Jakovlev vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärus teha teatavaks süüdimõistetule Stanislav Jakovlevile, prokurörile ja Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. Kui maakohus loeb määruskaebuse põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega. Kui maakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Viru Maakohtu 4.06.
- a otsusega tunnistati Stanislav Jakovlev süüdi karistusseadustiku (KarS) § 113 järgi ja talle mõisteti karistuseks 7 aastat 6 kuud vangistust. 1
(5)1-14-2810 KarS § 65 lg 2 alusel liideti sellele karistusele Harju Maakohtu 12.12.
- a kohtuotsuse järgi kandmata karistus 2 aastat 11 kuud 27 päeva ning liitkaristuseks mõisteti 10 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust. Stanislav Jakovlevi karistusaeg algas 17.10.
- Süüdimõistev kohtuotsus jõustus 2.01.
- Viru Vangla esitas 8.05.2023 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S. Jakovlevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. S. Jakovlev kannab karistus alates 17.10.2013 ning karistuse lõpp on 13.04.
- S. Jakovlevi tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes 9.05.
- Tuginedes kinnipeetava isikuandmetele ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist.
- Kohtule 10.05.2023 edastatud kirjalikus seisukohas avaldab Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör S. Hristoforova, et prokuratuuril puuduvad andmed, mille pinnalt oleks võimalik kujundada arvamust isiku ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste olemasolu kohta. Sellised andmed on olemas vanglal ja nende pinnalt on vangla oma seisukoha kujundanud. Prokuratuuril ei ole põhjust vangla vastavas hinnangus kahelda. Seega prokuratuur nõustub vangla iseloomustuses väljendatud seisukohaga ega toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KrMS § 432 lg 33 alusel palus prokuratuur asi läbi vaadata prokuröri osavõtuta.
- S. Jakovlev edastas kohtule kirjaliku motivatsioonikirja enda ennetähtaegse vabastamise otsustamise materjalide juurde lisamiseks. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
- Kinnipeetav S. Jakovlev kinnitas 11.05.
- a kohtuistungil, et ta soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Vastuseks istungil esitatud küsimustele selgitas S. Jakovlev, et on vanglas siiski muutunud, kuna ei kasuta enam jõudu ja suudab oma emotsioone juhtida. Ta on õppinud tehnilisi võtteid, kuidas viha tekkimisel oma emotsioone talitseda. Enam ta kriminaalkorras karistatud isikutega ei suhtle ning suhtlus toimub vaid lähedastega. S. Jakovlev on seisukohal selleski, alkoholiga vabanemise korral probleeme enam ei teki ning narkootilistesse ainetesse suhtub negatiivselt. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
- Vangla esitatud iseloomustusega seoses märgib kohus, et pole võimalik aru saada, millele tuginevalt on vangla paika pannud uue kuriteo tõenäosuse protsendimäärad. Vangla ei esitanud oma seisukoha toetuseks mingeid arusaadavaid sisulisi põhjendusi, mistõttu jääb see seisukoht tähelepanuta. Olgu märgitud, et kinnipeetava iseloomustus ei ole käsitletav vanglapoolse põhjendusena, miks kinnipeetav tuleks vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada või vabastamata jätta. Selles on esitatud üksnes faktilised asjaolud süüdlase elukäigu ja vanglakaristuse kandmise kohta.
- Mis puutub vangla ja prokuröri seisukohti ennetähtaegse vabastamise osas, siis selgitab kohus, et kohtu otsustus, kas vabastada isik ennetähtaegselt karistuse kandmiselt, peab põhinema KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolude kaalumisel. Ei vangla ega prokuratuuri seisukoht ei ole kohtu jaoks siduv. Sellest tulenevalt ei oma kohtu jaoks tähtsust vangla või prokuratuuri seisukoht ise, vaid argumendid, millele see seisukoht tugineb.
- Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära kohtuistungil S. Jakovlevi, on seisukohal, et S. Jakovlev tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
- KarS § 76 lg 2 p-st 2 tulenevad formaalsed eeldused vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks on S. Jakovlevi puhul täidetud, kuivõrd ta on ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. 2
(5)1-14-2810
- Vabastamaks isikut enne tähtaega vangistuse kandmiselt peab tal olema elukoht. Vabanemise korral on S. Jakovlevil võimalus asuda elama aadressile xxx. Korteris elas S. Jakovlev ka enne karistuse kandmisele asumist ja keegi käesoleval ajal sel aadressil ei ela. Korteri omanik on S. Jakovlevi vanaema G K ja kommunaalvõlgnevusi korteri eest ei ole. Iseloomustuse kohaselt hakkab S. Jakovlev pärast vabanemist antud aadressil elama üksi. Seega nähtub tingimisi ennetähtaegse vabastamise materjalidest, et isikul on olemas elukoht, mis võimaldab käitumiskontrolli kohaldamist.
- Üksnes formaalsete eelduste täidetus ei tingi aga ennetähtaegset vangistusest vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm nr 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust.
- Materiaalsete eelduste hindamisel arvestab kohus KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega peab kohus arvestama nii isiku käitumist karistuse kandmise ajal kui ka enne seda. Kohus märgib, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. KarS § 76 lg-s 4 nimetatud kohtu kohustus arvestada erinevaid asjaolusid tähendabki seda, et kui esineb nii isiku kasuks kui kahjuks rääkivaid asjaolusid, peab kohus kaaluma, kummad argumendid teised üles kaaluvad.
- Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on inimese edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). Igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 21).
- Positiivseks peab kohus S. Jakovlevi puhul seda, et vangistuses viibides on kinnipeetav osalenud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ning programmis „Viha juhtimine“ ühes programmide jätkutegevustega. Läbi on viidud erinevaid vestlusi, sh seaduskuulekuse ja kehtivate õigusnormide teemadel. S. Jakovlev osaleb tegevustes psühholoogiga, täidab töökohustusi ning mõistab töökohustuste täitmise vajalikkust. S. Jakovlevile on vabanemisel tagatud elu- ja töökoht ning olemas on toetavad pereliikmed. Võlakohustused puuduvad. Ametnikega suheldes on ta üldiselt neutraalne. Vangistuses viibimise ajal on S. Jakovlev omandanud põhihariduse ning lõpetamisel on keevitaja eriala omandamine. Riigikeeles oskab ta suhelda igapäevastel teemadel ning riigikeele tasemeeksam on sooritatud tasemel A
- S. Jakovlev on loobunud suhtlemisest kriminaalkorras karistatud isikutega. Kõike loetletut arvestab kohus positiivse asjaoluna ennetähtaegselt vabastamise otsustamisel.
- S. Jakovlev on kriminaalkorras karistatud neli korda, millest kaks on arhiveeritud. Vangistuses viibib S. Jakovlev esimest korda. S. Jakovlev on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 4.06.
- a otsusega KarS § 113 järgi selles, et ta tappis ühise alkoholi tarvitamise käigus kauaaegse tuttava, lüües teda noaga kahel korral rindkeresse. Tapmise pani ta toime katseajal. Tapmine on üliraske kuritegu, mistõttu saab vabastada vaid inimese, kelle retsidiivseks muutumise tõenäosus on väga väike. Lisaks tapmisele on S. Jakovlevi varasemalt, s.o Harju Maakohtu 12.11.
- a otsusega nr 1-07-2327, karistatud röövimise eest: ta peksis koos 3
(5)1-14-2810 kaaslastega ühte inimest ja võttis tollelt ära jalgratta. Maakohus järeldab, et eelmärgitud info viitab nii S. Jakovlevi vägivaldsusele kui ka ohule niisuguse käitumise kordumiseks. Niivõrd raske kuriteo riski korral on süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks tarvis eriti suurt tõenäosust, et vabaduses isik enam kuritegusid toime ei paneks. Kohus praegusel juhul sellisest tõenäosust ei näe.
- Et S. Jakovlevil on raskusi enda emotsioonide kontrollimisega väljendub nii väärteokorras karistamises kui ka kahes kehtivas distsiplinaarkaristuses. 6.08.2021 tegi Viru Vangla väärteoasjas kiirmenetluse otsuse S. Jakovlevi karistamises KarS § 275 lg 1 ja § 218 lg 1 järgi trahviga. S. Jakovlev solvas valvurit ning viskas teda veega. Lisaks lõhkus S. Jakovlev vangla vara. Väärteomenetlus läbis kohtuliku kontrolli ning Viru Maakohtu 6.04.
- a otsusega jäeti S. Jakovlevi kaebus rahuldamata. Lisaks on S. Jakovlevil Viru Vangla käskkirjade kohaselt kehtivad distsiplinaarkaristused, millest esimene rikkumine oli 18.02.
- Teades, et distsiplinaarmenetlus vanemvalvuri solvamises ebatsensuursete väljenditega oli alustatud, jätkas S. Jakovlev sarnase käitumisega, pannes 10.03.2023 toime sisuliselt täpselt samalaadse rikkumise. Seejuures Viru Maakohus, lahendades 2.11.2020 ja 14.02.2022 S. Jakovlevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist, tuvastas kinnipeetaval distsiplinaarkaristuste puudumise, mida kohus selgelt arvestas ennetähtaegse vabastamise kasuks rääkiva asjaoluna. S. Jakovlevile oli seega teada, et distsiplinaarsüütegude toimepanemine vangistuses ennetähtaegset vabanemist ei toeta. Vaatamata sellele teadmisele ning erinevate sotsiaalprogrammide läbimisele ei ole S. Jakovlev suutnud oma käitumist vangistuses siiski kontrollida. Väärteo ja distsiplinaarrikkumiste näol on olnud tegemist sarnase käitumismustriga. Vangla on distsiplinaarrikkumisi hinnanud piisavalt oluliseks, et määrata isikule karistuseks noomitus. Distsiplinaarsüüteo toimepanemine viitab jätkuvale normikuulekuse defitsiidile. Selline defitsiit omakorda tekitab aga teatavaid kahtlusi S. Jakovlevi võimekuses pidada kinni käitumiskontrolli nõutest.
- Seisukoha kujundamisel arvestab kohus sedagi, et S. Jakovlev on kuriteo toime pannud alkoholijoobes olles. S. Jakovlevile on olnud nooremas eas omane ka narkootikumide tarvitamine, milles esineb iseloomustuse kohaselt ka käesoleval ajal risk ja ohtlikkus. Kuigi kinnipeetav ei ole nüüdseks alkoholi tarbinud pikaajaliselt, on see olnud sõltuvuses tema kinnipidamisasutuses viibimisega. Teada on, et alkoholi tarbimine on vangistuse tingimustes range järelevalve all välistatud. S. Jakovlevil ei ole praktilist kogemust ja teadmist, kuidas ta tuleb toime sõltuvusainetega vabanemise korral. S. Jakovlev ise alkoholi ja narkootikumidega seoses probleeme ei näe. Kohus on seisukohal, et kahtlemata läbitud sotsiaalprogrammid ja vestlused aitavad vähendada sõltuvusaine tarvitamisest tulenevaid riske. S. Jakovlev isegi on optimistlik edaspidises seaduskuulekas elus ja kriminaalhoolduse korral kohustuste kohases täitmises. Siiski, sõltuvusaineid tarvitava isiku puhul, isegi kui narkosõltuvust ei ole diagnoositud, kuid vangla meditsiiniosakonna andmetel on isikul diagnoositud alkoholisõltuvus, on kehtiva kohtupraktika kohaselt oht uute kuritegude toimepanemiseks kõrge. Nõustuvalt ringkonnakohtu 31.03.
- a määruses avaldatud seisukohaga, S. Jakovlev on tõepoolest ära kandnud pika karistusaja, mida ta on kasutanud muuhulgas enesearenguks (sotsiaalprogrammide läbimine, õppimine, spordi tegemine) ning tema mõtlemises ja käitumises on täheldatud muutumist avatumaks. Siiski kohus ei jaga S. Jakovlevi optimismi riski puudumises seoses alkoholiga. Kohtul ei teki veendumust, et S. Jakovlev edaspidi kuritegusid toime ei pane või et kriminaalhoolduse ja alkoholikeelu panemisega oleks uute kuritegude risk maandatud.
- Kinnipeetava iseloomustust arvestades on täheldatud S. Jakovlevi puhul ohtlikkust ja riski paljudes hinnatavates valdkondades: töö ja majanduslik toimetulek, suhted ja elustiil, alkohol, 4
(5)1-14-2810 narkootikumid, mõtlemine ja käitumine ning hoiakud. Kinnipeetava individuaalne täitmiskava nägi ette S. Jakovlevi avavanglasse paigutamise sõltuvalt sellest, kas justiitsministri 25.03.
- a määruse nr 9 „Täitmisplaan“ § 17 lg 1 p-s 3 planeeritud tegevused on tehtud
- aprillil 2022 või kui tema karistusaja lõpuni on jäänud vähem kui 18 kuud, s.o alates
- oktoobrist
- Ringkonnakohus on 31.03.
- a määruses asunud seisukohale: antud süüdlase puhul on arvestades tema uue kuriteo riskifaktoreid ringkonnakohtu hinnangul oluline läbida ka avavangla periood, kus A. Jakovlev saaks mõnevõrra vabamates tingimustes ühisellu sulanduda olles rangema järelevalve all, kui kriminaalhooldus seda ette näeb. See võimaldaks ka kohtul kaalutlusotsuse tegemisel paremini aru saada, et süüdlases toimunud muudatused on tõelised ning tema motivatsioon seaduskuulekuseks tõsiseltvõetav. Maakohus nõustub ringkonnakohtu seisukohtadega. Seni ei ole S. Jakovlevi peetud võimalikuks avavanglasse paigutada. Arvestades siia juurde, et individuaalses täitmiskavas ootavad ees erinevad tegevused, sh sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ jätkutegevused, töötamine, keeleõpe ning kutse omandamise lõpetamine, ei pea kohus võimalikuks S. Jakovlevi karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada. Kohus arvestab sellegagi, et kuigi S. Jakovlevil on vabanemise korral olemas töökohagarantii, siis varasemalt tal legaalse töö tegemise kogemus aga puudub. Töötamise, s.o mõtestatud tegevuse kaudu tekib kinnipeetaval tööharjumus, vastutus- ja kohusetunne, mis aitavad edaspidi ka vabaduses paremini toime tulla.
- Kuigi S. Jakovlev avaldas kohtuistungil asjaolud, mis toetavad tema edaspidist seaduskuulekat elu, puudub kohtul siiski S. Jakovlevi varasemat käitumist ja käitumist vangistuse ajal arvestades veendumus, et ta on oma mõtlemist ja käitumist sellisel määral muutnud, et suudab edaspidi vabaduses õiguskuulekalt käituda. Seda kinnitab teataval määral ka S. Jakovlevi kohtuistungil avaldatu, mille kohaselt ta möönab, et on juba väljakujunenud isiksus. Tõsiasi on, et S. Jakovlev on karistuse kandmise ajal teinud läbi olulised muudatused oma mõttemaailmas, kuid kehtivad rikkumised kinnitavad, et omandatud teadmised ei ole siiski püsivalt talletunud.
- Nii elukoht kui võimalus tööd teha oli S. Jakovlevil ka enne kuriteo toimepanemist. Samuti ei puudunud lähedaste toetus, kuid see ei taganud S. Jakovlevi õiguskuulekust. Kriminaalhooldus koos täiendavate kohustustega on põhjendatud isiku suhtes, kes on näidanud oma käitumisega vangistuses, et on aru saanud mõistetud karistusest ning võimeline oma käitumist muutma. S. Jakovlev on oma käitumisega näidanud vastupidist. Järelejäänud karistuse kandmise ajal on S. Jakovlevil võimalik tegeleda oma mõtlemise ja hoiakutega, mõelda läbi oma eesmärgid ja plaanid ning näidata, et ta on võimeline ka probleemsituatsioonides jääma rahulikuks ja hoiduma emotsioonide ajel käitumisest.
- Kokkuvõtvalt leiab kohus, et olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel ei tekita kohtule piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses, pole võimalik isikut karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada. (allkirjastatud digitaalselt) Regiina Lebedeva kohtunik 5
(5)