Obsah (7)

§ 12§ 34§ 35§ 41§ 40§ 42§ 15

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Kohtujurist Andrei Polovnjov Määruse tegemise aeg ja koht 31.05.2023, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-16160 Tsiviilasi Tallinn, E. Vild

) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Avaldaja nõuab puudutatud isikutelt kommunaal- ja majandamiskulude hüvitamist ning viiviste tasumist. Eelnimetatud nõuded kuuluvad lahendamisele hagita menetluse sätete kohaselt. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Hagita menetluses kehtib TsMS § 5 lg 3 I lause kohaselt uurimispõhimõte. Kohus ei ole hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende 5 2-22-16160 hinnangutega asjaoludele (TsMS § 477 lg 5). Juhindudes TsMS § 477 lg st 7 kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. 14.

§ 12

lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi

-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu.

§ 34

lg 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes.

§ 35

lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist.

§ 41

lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab.

§ 40

lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele.

§ 40

lg 2 järgi korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha

§ 40

lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule.

§ 42

lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses.

1. Avaldaja palub mõista puudutatud isikult välja võlgnevuse 927,11 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 72,14 eurot ja edasiulatuva viivise TsMS § 367 alusel.
2. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa väljavõttest nähtub, et puudutatud isikud on korteriomandi asukohaga E. Vilde tee 70a-31, Tallinn (registriosa nr XXX) ühisomanikud. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.

§ 15

lg 2 sätestab, et korteriomandist tulenevate kohustuste täitmise eest vastutavad korteriomandi ühised omanikud solidaarselt. 17. Avaldaja on puudutatud isikutele esitanud makseteatisi perioodi 08.10.2020 kuni 11.10.2022 eest seoses korteriomandist tulenevate kohustustega, millest puudutatud isikud on avaldajale jätnud tasumata vastavalt avaldaja nõude arvestusele 927,11 eurot. Avaldaja poolt esitatud makseteatistelt nähtub teenuste loetelu: üldelekter (elektrienergia ja võrgutasud), prügivedu, prügikonteineri rent (ei ole järjepidev), suuregabariidilised segajäätmed (ühekordne), heakorrakulud, halduskulud ja remondifond. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning vastavalt VÕS § 76 lg 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise 6 2-22-16160 mõiste, milleks on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 2 lubab võlausaldajal kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, ning kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine ei võta võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kohus asub seisukohale, et avaldaja kommunaal- ja majanduskulude nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus on seisukohal, et puudutatud isikutel on kohustus tasuda solidaarselt (VÕS § 65 lg 1;

§ 15lg 2) avaldajale põhivõlgnevuse summas 927,11 eurot.

18. Lisaks põhivõlgnevusele taotleb avaldaja puudutatud isikutelt ka sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist summas 72,14 eurot vastavalt avaldaja esitatud arvestusele.

§ 42

lg 1 kohaselt juhul kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud nõudega, mistõttu kuulub sissenõutavaks muutunud viivise nõue 72,14 eurot rahuldamisele.

1. Lisaks sellele on avaldaja soovinud jooksva viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt kuni põhinõude täieliku tasumiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus asub seisukohale, et avaldaja vastav nõue on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus mõistab puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks välja viivise põhivõlgnevuselt (927,11 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses alates 01.12.2022 kuni põhivõla täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. 7 2-22-16160 Kohus leiab, et on õiglane jätta menetluskulud solidaarselt puudutatud isikute kanda, kuna avalduse esitamise põhjustas puudutatud isikute tegevusetus. Puudutatud isikute kantud menetluskulud jäävad nende endi kanda.
3. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1 II lause). Avaldaja menetluskulud seisnevad riigilõivus 50 eurot. Vastava kulu kandmine on tõendatud ning tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, mis tuleb avaldajale hüvitada. Avaldaja ei kasutanud õigusabiteenust. Muid menetluskulusid tsiviilasja materjalidest ei nähtu. Eeltoodust tulenevalt on avaldaja põhjendatud menetluskuluks 50 eurot (riigilõiv).
4. TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 8