KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Kohtujurist Triin Reinmaa Määruse tegemise aeg ja koht 15.06.2023 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-5605 Tsiviilasi GT4U Eesti O

§ 22lg 2 p 1 mõistes.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Kohus leiab, et võlgniku pankrotiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
2. Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (

§ 1lg 2).

Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (

§ 31lg 1).

1. Kohus loeb pankrotiavalduse, ajutise halduri aruande ja asjas kogutud tõendite alusel tõendatuks, et GT4U Eesti OÜ on püsivalt maksejõuetu. Tõendamist on leidnud, et võlgniku kohustused ületavad temal olemasolevat vara. Võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad kokku vähemalt 555 795,34 eurot. Võlgniku vara väärtus on 2500 eurot. Võlgniku majandustegevuse jätkamise ja tervendamise võimalused puuduvad. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vastavalt tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks.
2. Eeltoodus tulenevalt kuulutab kohus välja GT4U Eesti OÜ pankroti ja nimetab pankrotihalduriks Kristo Tederi, kes on andnud nõusoleku pankrotihalduriks nimetamise kohta. 3

§ 31lg 6).

Võlausaldajate esimene üldkoosolek viiakse läbi määruse resolutsioonis näidatud ajal ja kohas. 15. Kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu (

§ 28lg 2).

Ajutise pankrotihalduri käsutuses oleva informatsiooni kohaselt tuleb võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks käesolevas menetlusstaadiumis lugeda muu asjaolu

§ 22lg 5 tähenduses.

16. Pankrotivara on vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal (

§ 108lg 2).

Ajutine haldur on välja toonud, et võimalike tagasivõitmise või tagasinõuete osas tuleks võlgniku raamatupidamisdokumente täiendavalt revideerida, mida käesoleva menetluse maht ei ole võimaldanud. Selle pinnalt on võimalik hinnata, millisel põhjusel ei ole võlgniku kulud proportsioonis võlgniku tuludega ja kas tuvastatavate asjaolude pinnalt on võimalik esitada nõudeid kolmandate isikute või võlgnikuga seotud isikute vastu. 17. Tulenevalt

§ 33

lg 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti käesoleva seaduse § 44 lõikes 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohus saadab kohtumääruse pankrotihaldurile ja avaldajale teadmiseks. Ajutise halduri tasu 18. Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (

§ 23lg 1).

Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust (

§ 23lg 3).

Kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (

§ 23lg 6).

19. Ajutine pankrotihaldur Kristo Teder on esitanud tasunõude 7,5 töötunni eest kokku summas 1260 (sh käibemaks, arvestusega 1 tund = 140 eurot, mis jääb alla

§ 23lg 3 sätestatud ülemmäära).

Ülesannete täitmisele kulunud aeg on põhjendatud ning halduri tunnitasu määr ei ületa

§ 23lg 3 järgset piirmäära (2023.

aastal on see 725/5 = 145 eurot käibemaksuta ehk 174 eurot käibemaksuga). Ajutine pankrotihaldur palub ajutise halduri tasu summas 1 260 eurot (1050 eurot ja käibemaks 210 eurot) mõista välja võlgnikult. 4

§ 23

lg 6 järgi võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 5