Obsah (7)

§ 401§ 318§ 244§ 245§ 246§ 339§ 326

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. juuni 2023, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-23-2493 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus Kriminaalasi Tarvo Pulver (isikuk

§ 401lg 3 alusel.

Kaevatavas kriminaalasjas otsustati Põltsamaa valla kui kolmanda isiku subjektiivsete õiguste üle kokkuleppemenetluses, mille kohaldamiseks valla nõusolek puudus. Käesoleva kriminaalasja kokkuleppemenetluse raames on süüdistatavaga kokku lepitud kohustus elada eluruumis, mille kasutamiseks puudub T. Pulveril seadusest tulenev alus ja omaniku nõusolek. Omaniku nõusolekut ei ole taotlenud ei prokurör, kaitsja ega pidanud vajalikuks ka maakohus. Üheski menetlusstaadiumis ei ole kontrollitud, kellele kuulub eluruum, kuhu süüdistatavat elama kohustatakse ja kas tal on üldse õiguslikku alust selle kasutamiseks alalise elukohana. Kohustades süüdistatavat elama Põltsamaa vallale kuuluvas korteris ilma Põltsamaa valla teadmise ja nõusolekuta, on maakohus ühtlasi kohustanud Põltsamaa valda tagama süüdistatavale eluaseme kuni 2024 oktoobrini ehk otsustanud meelevaldselt Põltsamaa valla õiguste ja kohustuste üle. Vähem tähtis ei ole ka fakt, et Põltsamaa vald ei oleks saanud anda nõusolekut süüdistatava majutamiseks eluruumi, milles teda elama kohustati, sest see on antud üürile kuni 31.10.

1. Apellatsioonitähtaja ennistamist taotletakse, kuna Põltsamaa vald on seisukohal, et on kaebetähtaja mööda lasknud mõjuval põhjusel. Põltsamaa vald ei teadnud ega pidanudki teadma T. Pulveri suhtes algatatud kriminaalasjast, kokkuleppemenetlusest ega T. Pulveriga sõlmitavast kokkuleppest. Apelleeritav kohtuotsus sai Põltsamaa vallale teatavaks 07.06.2023 ehk päeval, mil otsus jõustus ja avaldati Riigi Teatajas. Seetõttu ei olnud Põltsamaa vallal võimalik teadmatuse tõttu kaitsta oma õigusi õigeaegselt ja esitada kohtuotsuse peale apellatsioon tähtaegselt. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada esitajale, mistõttu puudub ka alus apellatsioonitähtaja ennistamiseks. 4.

§ 318

lg 3 p 4 ja sama paragrahvi lõike 4 kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on

1. peatüki
2. jao sätete (ehk kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Eeltoodust tulenevalt saavad kokkuleppemenetluses tehtud otsust ringkonnakohtus vaidlustada väga piiratud isikute ring ning seda väga piiratud juhtudel. Põltsamaa vald peab ennast antud asjas kolmandaks isikuks. Varasemas menetluses valda kolmanda isikuna või muu menetlusosalisena kaasatud ei ole. Apellatsioonis esitatud kolmanda isikuna kaasamise kui ka apellatsioonitähtaja ennistamise taotlused on põhjendamatud. Apellatsioonis viidatakse Riigikohtu lahendile asjas nr 1-20-1149 ning täpsemalt selle punktile 20: seadus ei näe ette kolmanda isiku osavõttu kokkuleppemenetluse läbirääkimistest (

§ 244

lg 1), kokkuleppe sõlmimisest (

§ 245

lg 4) ega kokkuleppemenetluses peetavast kohtuistungist (

§ 246lg 1).

Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse saab kolmas isik enda õigusi puudutavas osas (

§ 318

lg 21) apelleerida üksnes kokkuleppemenetluse normide või

§ 339

lg 1 rikkumise korral (

§ 318lg 4).

Olukorras, kus kolmandal isikul ei ole kokkuleppemenetluses võimalik enda õigusi kohtus kaitsta, saab selles menetluses tema mis tahes õiguse üle otsustada vaid kolmanda isiku eelneval nõusolekul. Õiguslik olukord selles lahendis on erinev käesolevast asjast. Nimelt oli viidatud lahendis võetud seisukoht kolmanda isiku vara osas, s.o kohaldati konfiskeerimist eelduslikult abikaasade ühisvara osas. Kohtuotsusega ei ole Põltsamaa vallale pandud kohustust tagada süüdimõistetule elukohta, s.o ei ole otsustatud kolmandate isikute õiguste üle. Süüdimõistetu on avaldanud selle elukoha kui enda elukoha, millest lähtuvalt tuleb tal elada selles elukohas ning selles piirkonnas olla arvel kriminaalhooldusel. See nähtub ka kohtuotsusest – elada kohtu määratud alalises elukohas – XXX ja käitumiskontrolli teostamiseks määrata T. Pulver Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. See, et isik on avaldanud elukohaks aadressi, kus ta elada ei saa, on süüdimõistetu enda risk, mis võib tuua talle kaasa tingimisi mõistetud karistuse täitmisele pööramise, kuna tal ei ole võimalik täita 2 ka kriminaalhoolduse nõudeid. Kohtuotsuses ära toodu, et isiku alaline elukoht on XXX ei tähenda kuidagi, et vallal oleks ka kohustus selline elukoht isikule tagada. Kohtuotsusega ei ole kohustatud valda süüdimõistetule sellist elukohta tagama või elukohta otsima. Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud ka rääkida, et Põltsamaa valla puhul oleks tegemist kolmanda isikuga, kelle õiguste üle otsustati, teda ei tule kaasata menetlusse ega kaebetähtaega ennistada. 5.

§ 326

lg 2 p 3 on apellatsiooni esitanud isik, kellele ei ole apellatsiooniõigust tulenevalt

§-st 318, mistõttu tuleb esitatud apellatsioon jätta läbi vaatamata ning kaebetähtaeg ennistamata. Tiit Lõhmus Tartu Ringkonnakohtu kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 3