Kaevatavas kriminaalasjas otsustati Põltsamaa valla kui kolmanda isiku subjektiivsete õiguste üle kokkuleppemenetluses, mille kohaldamiseks valla nõusolek puudus. Käesoleva kriminaalasja kokkuleppemenetluse raames on süüdistatavaga kokku lepitud kohustus elada eluruumis, mille kasutamiseks puudub T. Pulveril seadusest tulenev alus ja omaniku nõusolek. Omaniku nõusolekut ei ole taotlenud ei prokurör, kaitsja ega pidanud vajalikuks ka maakohus. Üheski menetlusstaadiumis ei ole kontrollitud, kellele kuulub eluruum, kuhu süüdistatavat elama kohustatakse ja kas tal on üldse õiguslikku alust selle kasutamiseks alalise elukohana. Kohustades süüdistatavat elama Põltsamaa vallale kuuluvas korteris ilma Põltsamaa valla teadmise ja nõusolekuta, on maakohus ühtlasi kohustanud Põltsamaa valda tagama süüdistatavale eluaseme kuni 2024 oktoobrini ehk otsustanud meelevaldselt Põltsamaa valla õiguste ja kohustuste üle. Vähem tähtis ei ole ka fakt, et Põltsamaa vald ei oleks saanud anda nõusolekut süüdistatava majutamiseks eluruumi, milles teda elama kohustati, sest see on antud üürile kuni 31.10.
lg 3 p 4 ja sama paragrahvi lõike 4 kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on
lg 1), kokkuleppe sõlmimisest (
lg 4) ega kokkuleppemenetluses peetavast kohtuistungist (
Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse saab kolmas isik enda õigusi puudutavas osas (
lg 21) apelleerida üksnes kokkuleppemenetluse normide või
lg 1 rikkumise korral (
Olukorras, kus kolmandal isikul ei ole kokkuleppemenetluses võimalik enda õigusi kohtus kaitsta, saab selles menetluses tema mis tahes õiguse üle otsustada vaid kolmanda isiku eelneval nõusolekul. Õiguslik olukord selles lahendis on erinev käesolevast asjast. Nimelt oli viidatud lahendis võetud seisukoht kolmanda isiku vara osas, s.o kohaldati konfiskeerimist eelduslikult abikaasade ühisvara osas. Kohtuotsusega ei ole Põltsamaa vallale pandud kohustust tagada süüdimõistetule elukohta, s.o ei ole otsustatud kolmandate isikute õiguste üle. Süüdimõistetu on avaldanud selle elukoha kui enda elukoha, millest lähtuvalt tuleb tal elada selles elukohas ning selles piirkonnas olla arvel kriminaalhooldusel. See nähtub ka kohtuotsusest – elada kohtu määratud alalises elukohas – XXX ja käitumiskontrolli teostamiseks määrata T. Pulver Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. See, et isik on avaldanud elukohaks aadressi, kus ta elada ei saa, on süüdimõistetu enda risk, mis võib tuua talle kaasa tingimisi mõistetud karistuse täitmisele pööramise, kuna tal ei ole võimalik täita 2 ka kriminaalhoolduse nõudeid. Kohtuotsuses ära toodu, et isiku alaline elukoht on XXX ei tähenda kuidagi, et vallal oleks ka kohustus selline elukoht isikule tagada. Kohtuotsusega ei ole kohustatud valda süüdimõistetule sellist elukohta tagama või elukohta otsima. Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud ka rääkida, et Põltsamaa valla puhul oleks tegemist kolmanda isikuga, kelle õiguste üle otsustati, teda ei tule kaasata menetlusse ega kaebetähtaega ennistada. 5.
lg 2 p 3 on apellatsiooni esitanud isik, kellele ei ole apellatsiooniõigust tulenevalt
§-st 318, mistõttu tuleb esitatud apellatsioon jätta läbi vaatamata ning kaebetähtaeg ennistamata. Tiit Lõhmus Tartu Ringkonnakohtu kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.