Obsah (8)

§ 430§ 428§ 432§ 661§ 352§ 168§ 179§ 190

2-22-14632 KOHTUMÄÄRUS Kohus: Viru Maakohus Kohtunik: Liina Naaber-Kivisoo Määruse tegemise aeg: 07.07.2023, Narva Tsiviilasja number: 2-22-14632 Tsiviilasi, hageja nõue: V K hagiavaldus AS NORWES MET

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

1. Kohus leiab, et poolte poolt esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab, et hüvitise summa on märgitud netosummana, kuid tööandja on siiski kohustatud tasuma ja kinni pidama kõik seaduses ettenähtud maksud.
2. Tulenevalt

§ 432

on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus selgitab ka, et juhul, kui kostja ei täida kokkuleppega võetud kohustust, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. 7. Vastavalt

§ 661

lg 4 poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

1. Menetlusosalised leppisid kompromissis kokku määruskaebuse esitamise välistamises. Kohus leiab, et edasikaebamise õiguse välistamine ei riku menetlusosaliste õigusi, mistõttu tuleb menetlusosaliste taotlus rahuldada.
2. Kohus on määranud tsiviilasjas istungi 02.10.2023 kell 11.00.

§ 352lg 1 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel istungiaja tühistada.

Võttes arvesse, et pooled jõudsid kokkuleppele, siis ei ole vajalik istungi pidamine ning kohus tühistab selle. Menetluskulud 10.

§ 168

lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on leppinud kokku, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 11. Hagejale on 06.01.2023 määrusega antud riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud 100% osamaksetena. 3 2-22-14632 12.

§ 179

lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.

§ 190

lg 7 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kuna pooled on kokku leppinud, menetluskulud jäävad poolte endi kanda, peaks hageja kandma ise oma menetluskulusid. Kohus leiab, et arvestades, et pooled sõlmisid kokkuleooe, siis on põhjendatud jätta hageja rigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda. Kohus tuvastas, et hageja sai käesolevas asjas kompromissi sõlmimisele eelneval ajal töötasu, mis oli lähedane töötasu alammäärale, hageja on hetkel töötu ning tal on ka alaealine laps. Arvestades hageja majanduslikku seisu ning asjas saavutatud kompromissi, leiab kohus, et hageja tuleb vabastada menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Riigi õigusabi kulud määrab kohus rahaliselt kindlaks eraldi määrusega. /allikirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik 4