1-22-493/115

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus

1. juuni 2023 1-22-493 Maarika Kuusk, Ingeri Tamm ja Tiit Lõhmus Oleg Selivjorstovi (isikukood 38901283719) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valvega Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja)
2. juuni
3. a määrus Oleg Selivjorstov Lõuna Ringkonnaprokuratuur, esindaja abiprokurör Liis Lillemets RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Oleg Selivjorstov tunnistati süüdi Harju Maakohtu
5. märtsi 2022 otsusega KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi ning karistati 4-aastase vangistusega. Karistusaeg algas
6. aprillil 2021 ja lõpeb
7. aprillil
9. Vangla esitas materjalid O. Selivjorstovi tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks, ent ei soosi seda. Vabastamist ei toeta prokuratuur. O. Selivjorstov soovib vabaneda.
10. Maakohus O. Selivjorstovit tingimisi enne tähtaega ei vabastanud. Kohus tuvastas, et KarS § 76 lg 2 p 1 järgi esineb formaalne alus süüdlase vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega.
11. O. Selivjorstovi vabastamist toetavad elu- ja töökoha olemasolu. Lisaks on O. Selivjorstov läbinud loengute tsükli „Keemiline sõltuvus“ ja „Eluviisitreeningu“ ning osalenud tööhõives. Käitumine vangistuses on korrektne. O. Selivjorstovi retsidiivsusoht on kohtu hinnangul endiselt kõrge, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut ja varasemat elukäiku. O. Selivjorstovit on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Tal on kaks kriminaalkaristust KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi ning 6 väärteokaristust (ühel korral karistatud narkootilise aine tarvitamise eest NPALS § 151 lg 1 järgi). O. Selivjorstov kannab kolmandat karistust. Kohtuotsusest nähtuvalt pani O. Selivjorstov, kes on varem (Viru Maakohtu
12. veebruari 2019 otsusega) süüdi mõistetud KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi, uuesti toime isikute grupis ja korduvalt suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise.
13. Uute kuritegude riskikohaks on O. Selivjorstovi alkoholi ja narkootikumide sõltuvus. Mõlema tarvitamist alustas ta juba lapsena. See algas liimi ja amfetamiini nuusutamisest, 12aastaselt hakkas ta amfetamiini süstima, tarvitades igapäevaselt
14. aastal aasta jooksul umbes 1-2 grammi korraga. Ecstasyt hakkas tarvitama 24-aastaselt harva ööklubis käies. O. Selivjorstov tunnistab sõltuvust. Tema käitumismustrid vabaduses aga viitavad sellele, et süüdlane ei tunnista tegelikkuses narkootilise aine tarvitamisega seotud probleeme. Seetõttu puudub veendumus, et süüdlane oleks motiveeritud kuritegudest loobuma. Süüdlasel on väljakujunenud käitumismuster – ta paneb toime narkootiliste ainete ebaseaduslikke käitlemisi isikute grupis korduvalt. Varasem elukäik kinnitab süüdlase suutmatust või tahtmatust loobuda narkootiliste ainete käitlemisest. O. Selivjorstovi vabastamine esimese võimaluse avanemisel ei vastaks süüdlase isikule ja toimepandud kuriteo raskusele ja asjaoludele ning karistuse preventiivsetele eesmärkidele. MÄÄRUSKAEBUS
15. O. Selivjorstov palub tühistada määrus ja vabastada ta tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega.
16. Kohus arvestas karistust, mis O. Selivjorstovile määrati
17. aastal. Samas jäeti arvestamata, et selle katseaja läbis ta rikkumisteta, omandas keevitaja kutse, töötas ja rehabilitatsiooni ei läbinud. Varasemad kuriteod pani ta toime narkosõltuvuse tõttu. Praegu läbib O. Selivjorstov rehabilitatsiooni, programmid annavad talle motivatsiooni eluvalikute muutmiseks. Rehabilitatsiooniga saavutatud eesmärkide täitmist kinnitavad läbiviijate arvamused.
18. O. Selivjorstovil on kaks 14-15 aastast tütart, keda invaliidist abikaasal on üksi raske kasvatada ning ta ei saa peret materiaalselt ja füüsiliselt toetada. Ta soovib võtta osa pereelust. O. Selivjorstov jätkab elektroonilise järelevalve all olles programmide läbimist ja käib AN-is, et oma suhtumist muuta ja mitte naasta endise elu juurde. O. Selivjorstov soovib jätkata spordiga tegelemist. Tema treener on saatnud motivatsioonikirja, milles nõustub O. Selivjorstovit toetama. Vabanemisel oleks O. Selivjorstovil keskmise sissetulekuga töökoht. Elektroonilise valve all on võimalik rangete keeldude panemisega O. Selivjorstovi rehabilitatsiooni jälgida. Riskiprotsente, mille alusel vangla vabastamist ei toeta, ei tohiks arvestada, sest need määrab vangla vangistusse saabumisel ja hiljem neid ei langeta. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus O. Selivjorstovi ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist kaalunud erinevatest aspektidest veenvalt ning arusaadavalt. O. Selivjorstovi kaebuses heidetakse maakohtule ette, et see arvestas
20. a toimepandud kuritegu, mille katseaja määruskaebuse esitaja läbis rikkumisteta. Kohtuinfosüsteemist sai ringkonnakohtule teatavaks, et O. Selivjorstov vabastati tingimisi enne tähtaega Viru Maakohtu
21. veebruari
22. a määrusega Viru Maakohtu
23. novembri 2017 otsusega KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi mõistetud 3 aastat 6 kuu pikkusest vangistusest. Tema kriminaalhoolduse lõpp saabus
24. septembril
25. Ometi vahistati O. Selivjorstov taas Harju Maakohtu
26. aprilli 2021 määrusega kahtlustatuna KarS § 184 lg 2 p-de 1,2 järgi. Selle paragrahvi järgi mõisteti 2 O. Selivjorstov hiljem süüdi ning ta kannab karistust alates kinnipidamisest. Ringkonnakohtu hinnangul näitab eeltoodu kujukalt, et O. Selivjorstovil esineb väga suur oht panna toime uusi rahvatervisevastaseid süütegusid. Kohtu usaldus, vangistuse hirm ja eelmise vangistuse ajal sooritatud rehabiliteerivad tegevused („Eluviisitreeningu“ läbimine, töötamine ning riigikeele kursused), ei pannud O. Selivjorstovit uutest kuritegudest hoiduma. Kuritööst hoiduma ei pannud teda ka perekond (naine ja tütred), kellega süüdlane eelmise vangistuse ajal regulaarselt suhtles. Süüteo pani O. Selivjorstov toime hoolimata sellest, et tal oli töökoht ehitusel, ta lubas vanade sõpradega mitte suhelda, mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning hakata uuesti tegelema spordiga. O. Selivjorstov mõistis ka eelmise ennetähtaegse vabastamise menetlemisel oma varasema elu hukka ning kinnitas, et on narkootikumidest puhas. Vahistamismäärusest nähtuvalt O. Selivjorstov aga ei eitanud narkootiliste ainete tarvitamist. Süüdlase varasemat elukäiku arvestades järeldab ringkonnakohus, et O. Selivjorstovi lubadused muuta eluvalikuid, mitte toime panna uusi kuritegusid ja tarvitada narkootikume, võivad selgi korral katteta jääda.
27. Asjaolu, et tal on kaks tütart ja invaliidist abikaasa, meenub O. Selivjorstovile enamasti siis, kui tal on vaja kohut veenda tegema enesele soodsat otsustust. Kuidas muidu seletada asjaolu, et isa ja mees, kes näeb kui raske on invaliidist abikaasal üksi lapsi kasvatada, paneb järjepidevalt toime raskeid rahvatervisevastaseid kuritegusid. Lubadus jätkata elektroonilise valve all programmide läbimist ja üleüldse jääda seaduskuulekaks, ei ole veenev isiku varasemat elukäiku ja paljasõnalisi lubadusi arvestades. Eelmiselgi ennetähtaegsel vabanemisel lubas O. Selivjorstov hakata tegelema spordiga ning alguses ta töötas, ent vahistamise määrusest nähtuvalt ta töötamise registri väljavõtte kohaselt ei töötanud alates
28. novembrist
29. a enam ametlikult ettevõttes DVN EHITUS OÜ, kuhu ta oli kolm nädalat varem tööle asunud. Enne seda töötas ta ettevõttes KMPROWELD OÜ ja PRO POWER OÜ, ent mõlemas ettevõttes töötas ta vaid nädal.
30. Kokkuvõtvalt ei leidnud ringkonnakohus maakohtu määrusest kaalutlusõiguse rikkumisi. Maakohus ei arvestanud vangla iseloomustuses välja toodud riskiprotsente. Küll aga ei saa jätta tähelepanuta, et vangla näeb O. Selivjorstovi puhul ohtu rahva tervise kahjustamises, samuti füüsilise vägivalla kasutamises, millega võivad kaasneda mitteeluohtlikud kahjustused. Oht on kõige tõenäolisem kui esinevad majanduslikud raskused, isik jätkab narkootikumide tarvitamist ning viibib alkoholijoobes koos teiste kriminaalse taustaga isikutega. Kuna O. Selivjorstovilt võib tulevikus oodata nii raskeid rahvatervisevastaseid kuritegusid kui ka vägivallakuritegusid, ei ole tema vabastamine üksnes lubadustele tuginevalt praegu allakirjutanute arvates põhjendatud. Elektrooniline valve ei hoiaks uusi kuritegusid ära – narkokuritegusid saab toime panna elukohas. Teadaolevalt on pikaaegsel narkosõltlasel kerge vanasse käitumismustrisse langeda. Kohtu ja vangla arvates kujutab sõltuvusainete kuritarvitamine endiselt uute kuritegude ohtu. O. Selivjorstovi soov sõltuvusainetest loobuda ning sel korral oma elu muuta, ei ole tema varasemat elukäiku arvestades tõsiseltvõetav.
31. Eeltoodud põhjustel jätab ringkonnakohus juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 pst 1 määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3