Obsah (6)

§ 121§ 424§ 4231§ 64§ 74§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus 21. juuni 2023 1-21-249

§ 121

lg 2 p 3 järgi mõistes karistuseks 2 aastat vangistust,

§ 424

lg 1 järgi mõistes karistuseks 6 kuud vangistust ning

§ 4231

järgi mõistes karistuseks 3 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 2 aastat vangistust.

§ 74lg-te 1 ja 3 alusel ei pööratud vangistust täielikult täitmisele, kui K.

Aasaleht ei pane 2 aasta 6 kuu katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab kontrollnõudeid. Lisakohustustena määrati K. Aasalehele keeld tarvitada ja omada narkootilisi ning psühhotroopseid aineid. K. Aasalehe karistus pöörati täitmisele Tartu Maakohtu

1. veebruari
2. a määrusega. Karistusaeg algas
3. mail 2022 ja lõpeb
4. mail
6. Vangla esitas kohtule materjalid K. Aasalehe tingimisi vabastamise otsustamiseks, ent ei soosi seda. Samal arvamusel on prokuratuuri esindaja. K. Aasaleht soovib vabaneda ja tema püüdlusi toetab kaitsja.
7. Kohus tuvastas, et täidetud on formaalsed eeldused K. Aasalehe tingimisi enne tähtaega vabastamiseks (

§ 76lg 1 p 2).

Analüüsides materiaalsed aluseid (

§ 76lg 4), leidis kohus, et K.

Aasaleht ei kuulu vabastamisele. K. Aasalehte on kriminaalkorras karistatud 4 korral, varasemalt isiku- ja varavastaste kuritegude eest. Praegu kannab ta karistust lähisuhtes toime pandud kehalise väärkohtlemise, joobes juhtimise ja lubadeta sõitmise eest. Kuritegude soodusteguriks on grupi mõju, majandusliku kasu saamise eesmärk, kuritegelikud hoiakud, puudulik probleemilahendusoskus ning sõltuvusprobleemid. Positiivsed asjaolud (distsiplinaarkaristuste puudumine, sotsiaalprogrammides osalemine, lähedaste toetus, võlgnevuste tasumine) ei kaalu üles K. Aasalehe kriminaalset käitumismustrit ja probleeme alkoholi ning narkootiliste ainete tarvitamisega. K. Aasaleht tarvitas enne vangistust alkoholi ning tunnistas kriminaalhooldajale, et tal tuli ette vägivaldset käitumist alkoholijoobes. K. Aasaleht on varem pannud toime joobes juhtimisi.

1. Uute kuritegude oht seoses alkoholi tarvitamisega on kõrge. K. Aasaleht tarvitas narkootikume – enne vangistust kanepit iganädalaselt, aga muidu ka amfetamiini, mille tarvitamine tuvastati tal kriminaalhooldusel olles kahel korral
2. a. K. Aasaleht ei leia, et tal oleks narkosõltuvus, sest kanepit tarvitab ta aeg-ajalt. Viimase kuriteo sooritamise ajal oli ta kanepi mõju all kui pani toime ühiskonnaohtliku teo. K. Aasalehte on karistatud ka NPALSi alusel. Seega – isiku varasem elukäik ja sõltuvusprobleemid kätkevad uue kuriteo riski ning see on suur. Kinnipeetavat iseloomustab kuritegelik käitumine, mille sooritamisel ta on korduvalt kasutanud vägivalda. Suuri probleeme on tal narkootikumide ja alkoholiga, mille joobes ta pani toime viimase kuriteo. K. Aasaleht on tunnistanud vägivaldust alkoholijoobes olles. Kuigi ta on vangistuses sõltuvusprobleemidega tegelenud sotsiaalprogrammides, on küsitav, kas ta suudab neist täielikult loobuda ja oma elukorraldust muuta.
3. K. Aasaleht lubas elukoha puudumisel asuda elama Lootuse külla, ent küsitlemisel selgus, et tegelikkuses ei kujuta ta ette, milline on elu sealses keskkonnas. Seetõttu puudus kohtul veendumus, et K. Aasaleht on tegelikult valmis sealseid nõudeid täitma ja programmi läbima. MÄÄRUSKAEBUS
4. Kaitsja palub maakohtu määruse tühistada ja vabastada K. Aasaleht ennetähtaegselt.
5. Esmalt tuleb teha kindlaks, kas K. Aasalehte on varem karistatud alkoholijoobes kuritegude toimepanemise eest. K. Aasalehte karistati Tartu Maakohtu
6. mai
7. a otsusega

§ 424lg 1 järgi tingimisi vangistusega mootorsõiduki juhtimise eest kanepijoobes.

K. Aasaleht tarvitas katseajal kanepit. Tema katseaega pikendati korduvalt, ent karistus pöörati täitmisele

1. veebruari
2. a määrusega (seoses kanepi tarvitamisega). Tartu Maakohtu
3. aprilli 2008 otsusega karistati K. Aasalehte

§ 424järgi alkoholijoobes sõiduki juhtimise eest ning karistus pöörati täitmisele 27.

augusti 2010 määrusega registreerimiskohustuse rikkumise tõttu. See tegu on arhiveeritud (teo pani K. Aasaleht toime

1. juulil 2007). 14 aastat hiljem juhtis ta sõidukit kanepit tarvitanuna. Vangla iseloomustuse kohaselt on K. Aasaleht varasemalt toime pannud joobes juhtimisi, see on väär. Samuti puudub vanglal teadmine, kas varasemate vägivallategude toimepanemise ajal oli K. Aasaleht alkoholijoobes. Varasemaid üksikkaristusi lahutav ajavahemik on samuti elukäiku iseloomustav asjaolu, mida tuleb asjakohasuse korral isiku edasise käitumise prognoosimisel arvesse võtta. K. Aasalehte ei ole 14 aastat karistatud alkoholijoobes toimepandud kuriteo eest – kui kohus väidab, et K. Aasaleht on peale
2. aastat toime pannud õigusvastaseid tegusid alkoholijoobes, tuleb seda tõendada, ent viited õiguskaitseorganite otsustele puuduvad. Seega on kohtu väide alkoholi tarvitamisele tõendamata ja alusetu ning määrus ebaõige.
3. Kaitsja arvates ei tingi maakohtu määruse põhjendused isiku vabastamata jätmist (võrdle asjaga nr 1-20-2551). K. Aasaleht on läbinud ettenähtud sotsiaalprogrammid. „Eluviisitreeningus“ pidas ta problemaatiliseks narkootikumide tarvitamist ja tunnistas, et selline elustiil ei ole jätkusuutlik. Ta on endaga palju tööd ära teinud ning soovib seda säilitada vabaduses. K. Aasaleht saab aru, mis viis teda narkootikumide tarvitamiseni, on oma 2 käitumisest ja karistusest õppinud ning soovib õiguskuulekalt elada. Programmi kokkuvõtte kohaselt teab K. Aasaleht, millised on järgmised vajalikud sammud eesmärgini jõudmiseks, s.o osalemine Lootuse külas taastusprogrammis. Vanglas edasist rehabilitatsiooni ei toimu, kuna ettenähtud programmid on läbitud.
4. K. Aasaleht kannab karistust
5. a toimepandud kuriteo eest. Eelmise kuriteo pani ta toime 2007 (s.o 14 aastat enne seda). Seda kohus arvestanud ei ole. Kui kohus leiab, et kuriteo asjaolud või isiku elukäik välistavad vabastamise, tuleb seda põhjendada. Selliseid põhjendusi määruses ei ole. Ka suured probleemid alkoholiga puuduvad, sest viimane alkoholiga seotud õigusvastane käitumisakt leidis aset
6. a, positiivse tulemusega on läbitud sotsiaalprogramm. Probleemide korral ei oleks vangla K. Aasalehte
7. mai
8. a käskkirjaga avavanglasse paigutatud. Avavanglasse paigutamise tingimuseks on senine korrektne käitumine ja ohtlikkuse puudumine. K. Aasaleht ei ole ohtlik ja ei pane uusi kuritegusid toime. Kohus ei ole tõendit arvestanud, mis on viinud ebaõige lahendini.
9. K. Aasaleht on saanud Lootuse küla ankeedi ja kinnituskirja, mille kohaselt ta teab asutuse reegleid ja kodukorda ning on nendega tutvunud. Ta kinnitas istungil, et on valmis Lootuse külla elama asuma. Ankeedil kinnitab ta soovi sõltuvusprobleemidega tegeleda ning motivatsiooni oma elu muuta. See lükkab ümber määruse väited, nagu puudub K. Aasalehel arusaam Lootuse küla elu korraldusest. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10. Kaitsja esimene vastuväide vaidlustatavale määrusele seisneb selles, et maakohus ei teinud õigesti kindlaks alkoholitarvitamisega seotud uue kuriteo toimepanemise riski asjaolusid. Nimelt karistati K. Aasalehte viimati

§ 424järgi alkoholijoobes juhtimise eest 21.

aprillil 2008 (karistus pöörati täitmisele

1. augusti 2010 määrusega), 14 aastat hiljem aga kanepijoobes juhtimise eest. Vanglal puudub teadmine, kas varasemate vägivallategude toimepanemise ajal oli K. Aasaleht alkoholijoobes. Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga selles, et varasemaid üksikkaristusi lahutav ajavahemik on elukäiku iseloomustav asjaolu, mida tuleb asjakohasuse korral isiku edasise käitumise prognoosimisel arvesse võtta. K. Aasalehte ei ole tõepoolest pikka aega karistatud kuritegude toimepanemises alkoholijoobes, s.t kohus eksis väites, et viimase teo pani K. Aasaleht toime alkoholijoobes. Küll aga on muus osas maakohus tuginenud vangla iseloomustuses väidetule. Muuhulgas on kinnipidamisasutus näinud riski ja ohtlikkust alkoholis seetõttu, et K. Aasalehe enda sõnul tarvitas ta enne vangistust alkoholi. Iseloomustuses tugineti varasemale riskihindamisele, mille kohaselt on K. Aasalehel tema enda sõnul esinenud viimaste aastate jooksul pohmelli ning olukordi, kus ta on alkoholijoobes käitunud vägivaldselt. Sõltuvustega seotud riske arvestades on K. Aasalehele vanglas määratud „Eluviisitreeningus“ osalemine, selle tagasisidest nähtuvalt isiku enda arvates alkoholi tarvitamine pole tal problemaatiline olnud. Probleemseks peab ta hoopis narkootikumide tarvitamist. Allakirjutanud leiavad, et K. Aasalehe enne vangistusaegse käitumise pinnalt ei saa järeldada, et alkohol oleks K. Aasalehe puhul uute kuritegude toimepanemise ohu mõttes kõige akuutsem uue kuriteo riski kätkev probleem. Ehkki vangla hinnangul esinevad alkoholiga seoses risk ja ohtlikkus, ei saa selles ega eelmises kriminaalasjas tehtud otsuse asjaolude pinnalt väita, et alkoholi tarvitamise ja kuritegude toimepanemise vahel oleks põhjuslik seos. Seetõttu ei saa maakohtuga nõustuda selles, et uute kuritegude toimepanemise risk on alkoholiga seoses kõrge. Näiteks ei ole K. Aasalehele käesoleva ega eelmise süüdimõistva kohtulahendiga pandud 3 lisakohustust mitte tarvitada alkoholi või osaleda katseajal alkoholiga seotud riske maandavates sotsiaalprogrammides, mida tavaliselt alkoholist tingitud riskikäitumisega isikutele pannakse.
2. Järgmiseks leiab kaitsja, et maakohtu määruse põhjendused ei tingi isiku vabastamata jätmist - K. Aasaleht on läbinud ettenähtud sotsiaalprogrammid. Ta tunnistas probleeme narkootikumidega ja sellise elustiili jätkusuutmatust, on varasemast käitumisest õppinud ning soovib osaleda Lootuse külas taastusprogrammis. Ringkonnakohus leiab siiski, et K. Aasalehe uue kuriteo toimepanemise risk on arvestatav. Analüüsides K. Aasalehe enesearengut vanglas, pälvib kiidusõnu sotsiaalprogrammide läbimine ning distsiplinaarkaristuste puudumine. Oma probleemide tunnistamine ning arusaam, et narkootikumide tarvitamine ei ole jätkusuutlik lahendus, on samuti edasiminek. Kohtukolleegiumi hinnangul võib narkootikumide tarvitamine siiski viia uute kuritegude toimepanemiseni – nimelt siis, kui isik vabaduses ei suuda endale kindlaks jääda ja taas pöördub vana elustiili juurde. K. Aasalehe isik annab selliseks kahtluseks küllaldaselt põhjust – iseloomustuse kohaselt tarvitas ta enese rahustamise eesmärgil enne vangistust iganädalaselt kanepit. Kriminaalhoolduse ajal tuvastati tal lisaks amfetamiini ja metamfetamiini kasutamist. Iseloomustuse koostaja hinnangul ei leia K. Aasaleht, et tal oleks narkosõltuvus, sest ta tarvitab kanepit aeg-ajalt. Kohtukolleegiumi hinnangul esineb K. Aasalehe viimase kuriteo (mootorsõiduki juhtimine kanepijoobes) ja narkootikumide tarvitamise vahel põhjuslik seos. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa arvestades K. Aasalehe suhtumist kanepi tarvitamisesse olla kindel, et ta on piisavalt motiveeritud narkootikumidest loobuma. Ilmselt ei takista teda narkootikumide juurde tagasi pöörduma karistushirm. K. Aasalehe 2-aastane karistus pöörati täitmisele kriminaalhoolduse nõuete rikkumise tõttu. K. Aasaleht hakkas juba katseaja alguses kohtuotsusega pandud kohustusi rikkuma – esimene erakorraline ettekanne antud asjas koostati juba 1 kuu möödumisel katseaja algusest seoses kohustuse: mitte tarvitada narkootilisi aineid, rikkumisega ning ametnikule oma elukoha andmete avaldamata jätmisega. Seejärel arutati kriminaalhooldusametniku esitatud erakorralisi ettekandeid veel kolmel korral, kuni lõpuks pöörati karistus täitmisele Tartu Maakohtu
3. veebruari
4. a määrusega. Tutvudes nende määrustega, võib väita, et K. Aasalehe kriminaalhooldus oli problemaatiline, ta otsis rikkumistele erinevaid õigustusi, eitas narkootikumide tarvitamist, tõi vabandusi kriminaalhooldusele mittetulemiseks ning kohustuste täitmata jätmiseks. Seetõttu võib öelda, et K. Aasalehe motivatsioon kohtuotsusega pandud nõuete täitmiseks ja probleemkäitumisega tegelemiseks oli vähene isegi siis, kui teda ähvardas pikaajaline vangistus. Kuigi K. Aasaleht soovib minna Lootuse külla, ei saa olla kindel tema motivatsioonis programm läbida. Süüdlane tunnistas, et valis Lootuse küla, sest tal puudub vabaduses elukoht. Kohtuistungi protokollist nähtub, et K. Aasaleht ei olnud kõikide Lootuse küla tingimustega kursis ning osad tingimustest ei pruugi minna kooskõlla süüdlase enda väärtustega („Olen nii aru saanud, et jumala uskumine ja palvete lugemine seal on ikkagi vabatahtlik“. „See on kindlasti negatiivne, kui Lootuse külas ei saa suhelda isegi pojaga mingi aja jooksul“). Seetõttu jagab ringkonnakohus maakohtu kahtlusi, kas K. Aasaleht on tegelikult valmis Lootuse küla nõudeid täitma ja programmi läbima. Lisaks arvestab ringkonnakohus sedagi, et varasemalt ei olnud K. Aasaleht nõus tegema kriminaalhooldusametnikuga koostööd. Kriminaalhooldusega seotud nõuete järgimise tingimused olid aga märksa leebemad kui Lootuse küla reeglid.
5. Kaitsja juhib tähelepanu sellelegi, et praegu kannab K. Aasaleht karistust
6. a toimepandud kuriteo eest, enne seda pani ta kuriteo toime
7. Arvestada palutakse sedagi, et K. Aasaleht paigutatakse avavanglasse. 4 Kohtukolleegiumi arvates ei tingi avavanglasse paigutamise käskkirja väljaandmine seda, et K. Aasaleht tuleks tingimisi enne tähtaega vabastada või et selle fakti käsitlemata jätmine viis ebaõige lahendini. Maakohtu menetluse ajal kandis K. Aasaleht karistust kinnises vanglas, s.t tema võimalikku käitumist avavangla tingimustes pole võimalik hinnata. Vaatamata käskkirjale, milles hinnati K. Aasalehe avavanglasse paigutamise eeldusi, ei toeta vangla tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Iseloomustuse kohaselt peetakse K. Aasalehte konkreetse täiskasvanu/täiskasvanute suhtes kõrgohtlikuks ning ohtu nähakse tapmisega ähvardamise ja vägivalla kasutamises, millega võidakse põhjustada kehavigastusi. Kuritegude ohtu nähakse veel liiklussüütegude toimepanemises, konfliktiolukorras, oma tahtmise saamiseks ning sõltuvusainete tarvitamise korral. Viimase kohtuotsuse järgi kannab K. Aasaleht karistust endise abikaasa korduva kehalise väärkohtlemise eest (2019 ja 2020 a). Vägivallaga seotud kuritegusid on K. Aasaleht toime pannud ka varem. Olgugi, et vägivallakuritegude vahele jääb teatav ajavahemik, ei saa olla kindel, et K. Aasaleht sel korral käitumist muudab. Kinnipidamisasutus on leidnud, et K. Aasalehe eesmärgid (elada seaduskuulekat elu, loobuda narkootikumidest, saada endale lapse hooldusõigus), olid täidetavad ka varem, ent ta jätkas kuritegude toimepanemist. Ringkonnakohtu arvates on isik oma varasema elukäiguga näidanud, et ta võib erinevatel põhjustel jätkata kuritegude toimepanemist. Vangla hinnangul on isikul kuritegelikud hoiakud.
8. Kokkuvõtvalt ei tuvastanud ringkonnakohus maakohtu määruses selliseid kaalutlusõiguse rikkumisi, mis tingiksid määruse tühistamise ja määruskaebuse rahuldamata. Seetõttu tuleb juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 ja § 390 jätta maakohtu määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 5