Obsah (10)

§ 204§ 19§ 123§ 133§ 29§ 30§ 313§ 2§ 9§ 10

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Lõpposa Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Tõlk Väärteoasi Menetlusalune isik Kohtuväline menetleja Harju Maakohus Tal

) § 132 p-st 1 ja §-dest 133-134 maakohus otsustas:

1. Jätta muutmata Politsei - ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija S. Kuller 07.12.2022.a otsus väärteoasjas nr 2317,22,008324, millisega Andrei Ševljakovi karistati LS § 227 l g 2 alusel rahatrahviga 50 (viiskümmend) trahviühikut s.o summas 200.- (kakssada) eurot.
2. Menetlusaluse isiku Andrei Ševljakovile kohtuvälise menetleja poolt karistuseks määratud rahatrahv summas 200.- (kakssada) eurot tuleb kassatsioonitähtaja jooksul tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri
3. 3.

§ 204

lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei järgi rahatrahvi tasumise tähtaega, saadetakse vastavalt

§-le 202 kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

1. Menetlusalusel isikul Andrei Ševljakovil tekkinud kulu õigusabi teenuse tellimisega summas 600.- (kuussada) eurot jätta tema enda kanda.
2. Väärteoasja materjalide juures olevad digitaalsed andmekandjad kohtuotsuse jõustumisel jätta väärteoaja materjalide juurde.
3. Menetlusaluse isiku Andrei Ševljakovi kaebus jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis
4. mail 2023.a. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Väärteo asjaolud ja menetluse käik: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija S. Kuller 07.12.2022.a otsusega väärteoasjas nr 2317,22,008324 karistati Andrei Ševljakovi LS § 227 lg järgi rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot (kohtutoimik tl 5-6). Väärteoprotokolli AB 1619046 teokirjelduse ning märgitud väärteootsuse kohaselt Andrei Ševljakov 16.11.2022.a kell 13:40 sõites Paldiski mnt (Ojaveere ja Mustjõe tn vahel), Tallinnas, Harju maakonnas juhtis mootorsõidukit kiirusega 74 km/h +/- 3 km/h. Lubatud sõidukiirus sellel teelõigul oli 50 km/h. Oma sellise tegevusega menetlusalune isik ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h, rikkudes selliselt LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi (kohtutoimik tl 4). Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale esitatud kaebus: Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale laekus 25.12.2022.a. menetlusaluse isiku Andrei Ševljakov esitatud kaebus, millises selle esitaja annab teada, et tema soovib vaidlustada väärteootsust nr 2317,22,008324 seetõttu, et enne väärteoprotokoll AB1619046 koostamist jäeti rahuldamata ta taotlus kaitsja kaasamiseks ettekäändel, et minu juhtum ei ole kriminaalasi, tema taotlus kaitsja kaasamiseks lükati tagasi. Süüteokohal protokolli koostamisel tõlgi abi saamiseks avaldati talle survet, mille tulemusena tuli tal vastu tahtmist minna Kolde 46 asuvasse politseijaoskonda, kuigi ta keeldus korduvalt kuriteopaigalt lahkumast. Väärteoprotokoll AB1619046 koostamise kohas keelduti tema hinnangul andmast tõendit selle kohta, et mõõtmisi teinud ametnikul on kehtiv tõend selle kohta, et ta on koolitatud ja vastutava ametniku poolt tööle lubatud seda tüüpi kiirusmõõturiga. Väärteoprotokoll AB1619046 koostamise kohas ta palvel ei tutvustatud laserseadme LASER Cam 4 kasutamise juhendiga. Ühel lamineeritud A4 lehel oli ainult kiirjuhend, mis ei sisaldanud teavet lubatud temperatuuri ja niiskuse omaduste kohta, milles seade töötab õigesti. Puudub ka info suletud akendega sõiduki mikrokliima kohta, millest mõõdeti ta auto kiirust. Kuna kliimaatikaandmed, mille alusel ta auto kiirust mõõdeti, ei ole teada, võib selliseid mõõtmisi pidada ebaolulisteks ja nende andmete põhjal on võimatu teha otsust auto kiiruse mõõtmisega seotud süüteo toimepanemise kohta liikumine. Väärteoasjas nr 2317,22,008324 otsuse tegemisel ei näe ametnik selle juhtumi puhul nii kergendavaid kui ka raskendavaid asjaolusid. Kuigi sellised süüteo toimepanemises kahtlustatava isiku andmed nagu olemasolevate rikkumiste puudumine, peaks tema arvates 2 olema kättesaadavad osalise xxx seaduslikult töötu abikaasa ülalpidamisel oleva töötu staatus ja alaealise lapse olemasolu. Ametnik ei pööranud neile asjaoludele piisavalt tähelepanu. Eelnevast tulenevalt palub Andrei Ševljakov kohtul tühistada
5. detsembri
6. a otsus väärteoasjas nr.2317,22,008324, kuna väärteoprotokoll AB1619046 koostamisel rikuti nii süüteoprotokolli koostamise korda kui ka tema õigusi. Kõikide kohtuasja materjalide põhjal ei ole protokolli sündmuskohal koostatud, vaatamata tema arvukatele meeldetuletustele politseile selle kohustuse kohta, puuduvad tegelikud kliimatingimused, milles tema auto kiirust mõõdeti. Andrei Ševljakov märgib kohtule esitatud kaebuses, et kui ta seisukoht kohtu hinnangul ei ole järjekindel, siis palub ta uuesti läbi mõelda määratud rahalise karistuse suuruse, kuna see ei ole proportsionaalne teoga ning trahvisumma tasumisel on kehtiv eelnev seadus. Arvesse ei võetud juhi järjekindlat käitumist ega tema hetke majanduslikku seisundit (kohtutoimik tl 2-3, 6). Menetlus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas Käesolevat väärteoasja uuriti kaebemenetluse korras sisuliselt 09.02.2023.a, 20.03.2023.a (asja sisuline arutamine) ja 18.04.2023.a (otsuse kuulutamine) toimunud avalikel kohtuistungitel (kohtutoimik tl 13-15, 20-24, 28). Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 09.02.2023.a. toimunud kohtuistungil Andrei Ševljakov jäi täielikult kohtule esitatud kaebuse juurde (kohtutoimik tl 14). Kaebuse esitaja Andrei Ševljakov kinnitas kohtuliku uurimise käigus, et tema liikus sõidukiga Õismäelt kesklinna suunas ja Paldiski mnt-l toimus kiirusemõõtmine. Andrei Ševljakov märkis, et talle ei tutvustatud tema õigusi ja kohustusi, talle tehti ka alkotestri ja siis talle lihtsalt öeldi, et meie andmete kohaselt teie kiirus oli selline. Mingit videot talle ei näidatud, LaserCami nägi, mõõtetulemusega ta sündmuskohal ei nõustunud. Kaitsja osas öeldi, et ta võib kutsuda oma kaitsja, aga riigi poolt pole talle kaitsjat ette nähtud. Tõlgi abi talle kohapeal ei osutatud, vaid lubati tõlk kindlustada Kolde pst politseiosakonna ruumides. Andrei Ševljakov märkis kohtuistungil, et tema hakkas politseile selgitama, et kõik protokollid ja dokumendid peavad olema koostatud sündmuskohal. Lõpuks pressiti talle peale, nad jõudsid Kolde pst, seal vormistati väärteoprotokoll, mille ta sai enda kätte ja ta ise andis vene keeles seletuskirja. Enda õiguste ja kohustustega ta tutvus, pani isegi oma allkirja selle kohta, ta tutvus üksnes sellega, mis oli vene keeles. Andrei Ševljakov kinnitas kohtus kohtuvälise menetleja esitatud küsimustele, et peale väärteoprotokolli kättesaamist ei käinud ta politseijaoskonnas tutvumas oma toimiku ja dokumentidega, ta ei teinud taotlust, et soovib koopiat toimikust või dokumentideest. Samuti ei ole ta menetlejale esitanud mingeid andmeid oma tervise ega perekonnaseisu kohta. Kohtuliku uurimise käigus Andrei Ševljakov märkis, et tema hinnangul on oluline ka see, millisel temperatuuril kiirusemõõtmine käib, sest elektriseadmed töötavad teatud tingimustel, niiskus ja soojatingimustes, seade võib ebakorrektseid andmeid näidata. Kohtu esitatud küsimustele Andrei Ševljakov kinnitas, et tema abikaasal on osaline xxx ja ta tahab, et kohus sellega ka arvestaks (kohtutoimik tl 14-15). Kohtuliku uurimise käigus kuulati 20.03.2023.a. toimunud kohtuistungil tunnistajana üle K. J., kes andis ütlusi selle kohta, et tema on Politsei – ja Piirivalveameti patrullpolitseinik (kohtutoimik tl 20). Kohtu esitatud küsimustele kinnitas tunnistaja K. J., et
7. novembril 2022 kella 13:49 ajal oli ta tööl tavapäraselt ja ta teostas liiklusjärelvalvet Paldiski maateel, nimelt tegelesid nad kiirusemõõtmisega. Nimelt mõõtsid na sõidukite kiirust, kes liikusid suunaga Rocca Al Marest kesklinna ning nende patrullauto seisis Paldiski mnt 107 juures. Nimelt tuli Mercedes-Benz maastur, kiiruse mõõtur kuvas 74 km/h, ta fikseeris kiirusmõõturiga LaserCam sõiduki kiiruse ja järgnes sõidukile ning peatas sõiduki. 3 Tunnistaja K. J. selgitas, et kui ta oli sõiduki peatanud, siis läks ta sõiduki juurde, vestles juhiga. Tutvustas ennast ja selgitas, miks nad sõiduki peatasid. Ta näitas juhile kiirusmõõturist videosalvestist, kuna kiirusemõõtur salvestab ka videot ja, siis isik küsis erinevaid asju seadme tööpõhimõtete kohta, a’la kas sellega läbi akna tohib mõõta jne. Ta selgitas viimasele, et tohib ja esitas isikule ka viimase nõudmisel kiirusmõõturi taotlustunnistuse. Samuti küsis ta isikule, et kas nad teevad kohapeal kiirmenetluse otsuse või vormistatakse talle väärteoprotokoll. Kuna isik rikkumisega nõus ei olnud, siis ta otsustas viimasele teha väärteoprotokolli. Kuna isik soovis tõlki, siis ta helistas valvetõlgile. Kuna antud momendil oli tõlkidel suhteliselt palju tööd, siis tuli minna Kolde puiestee 65 politseijaoskonda. Isik oli ka sellega alguses veidi rahulolematu, et miks tõlk kohapeale ei tule, kuid ta selgitas viimasele, et tõlgid sündmuskohal ei käi ning, kui ta tõlki soovib, siis tuleb minna jaoskonda. Tunnistaja K. J. kinnitas kohtus, et menetlusaluse isikuga mindigi osakonda, tõlgi osalemisel vormistati politseijaoskonnas isikule väärteoprotokoll. Menetlusalune isik alguses nagu tunnistas rikkumis, kui viimasele tutvustati, kui palju võib trahvi määrata, siis isikule see ei meeldinud ja ta arvas, et ei ole rikkumisega nõus, talle tundus, et õigusrikkumise tunnistamine sõltus viimasel karistuse rangusest. Seda, kas isik tema kinnipidamisel õigusrikkumist tunnistas, ta ei mäleta, kuid tema hinnangul oli viimasel oli politseijaoskonnas arusaadav, millise õigusrikkumise toimepanemises teda süüdistatakse. Tunnistaja K. J. selgitas kohtus kohtuvälise menetleja esitatud küsimustele, et kiirusemõõtmine toimus politseisõidukist, läbi küljeakna, sõiduk oli pargitud teega risti ja ta mõõtis politseiautole lähenevaid sõidukeid Rocca Al Mare Keskuse poolt suunaga kesklinna. Kiirust mõõdeti seadmega LaserCam
8. Politseisõiduki küljeaken oli suletud, selline mõõtmismeetod on lubatud. Menetlusaluse isikuga samal ajal lähenes nendele ka teisi sõidukeid, kuid menetlusalune isik liikus nendest kiiremini. Tunnistaja K. J. kinnitas, et selle kiirusmõõtja seadmega ei ole võimalik mõõta rohkem, kui ühe sõiduki liikumiskiirust samaaegselt, sest seadmel on sihik, mille mõõtja suunab teatud sihtmärgi või sõiduki poole ja, siis sellest konkreetsest sõidukist peegeldub see laserkiir tagasi, mis seadmest väljub ja sihib ühte sõidukit. Seade salvestab mõõtetulemuse ja lisaks kiirusele salvestab ka video, milliseid menetlusalusele isikule ka tutvustati. Menetlusalune isik küsis veel seadme taotlustunnistust, selle esitas ka viimasele. Samuti küsis isik mingit seadmepassi, see jäi talle (tunnistajale) arusaamatuks, mida ta täpselt soovib. Tunnistaja märkis kohtus, et tema selgitas menetlusalusele isikule, et neil on taotlustunnistus, mis näitab seda, et seade on kalibreeritud, taotletud, et sellega võib tööd teha. Käepärast oli ka väike seadme manuaal, selle esitas ta menetlusalusele isikule ka tutvumiseks, millisega viimane siis põgusalt tutvus. Tunnistaja K. J. vaatas kohtuistungil väärteoasja materjalide juures olevat videosalvestist ja selgitas kohtus, et tema näeb videosalvestiselt seda, kuidas politsei sõidukile läheneb MercedesBenz maastur, millise kiirust on näha s.o kiirusega 74 km/h. See, et vahepeal kiirus ära kaob on tingitud sellest, et laserkiired lähevad seadmest pidevalt välja, kui hoida päästikut all ja siis antud momendil on nullis, siis ei ole pinda, kust tagasi peegelduda, siis, kui näitab kiirust 74 km/h peegeldub kiir seadmesse tagasi ja hiljem on videost näha, et kiirus väheneb. Vastuseks kaebuse esitaja küsimustele tunnistaja K. J. märkis, et politseil on riikliku järelevalve pädevus, politseil on õigus liiklusjärelevalvet teostada, ennetada, karistada. See, kes õigusrikkumise fikseerib, sellel ametnikul on kaalutlusõigus ja lähtudes antud hetkel piirkiirusest, mis oli kehtestatud sellel teelõigul ja sõiduki kiirusest, oli tema otsuseks alustada väärteomenetlust, kuna tegemist oli LS mõistes teise lõike kiiruseületusega LS § 227 lg
9. Samuti selgitas tunnistaja K. J., et politseisõiduk oli pargitud tee äärde, politseisõiduk oli politseivärvides, nähtaval kohal. Selle kohta, et teostatakse kiirusemõõtmist, mingit märki üles pandud ei olnud, sellist kohustust ei ole ning liiklusjärelevalve käigus oli nende sõiduk küll võibolla pargitud liiklusreeglitest natuke kõrvale kaldudes, kuid see on lubatud, sõiduk oli pargitud selliselt, et see ei takistanud sissesõidul ega väljasõidul kedagi ning liiklusjärelevalvet 4 teostades ei pea politseisõidukil töötama vilkurid. Patrullsõidukis rooli taga oli tema ning samuti mõõtis ta kiirust. Tunnistaja kinnitas, kohtus, et tema on tutvunud ka sellega, kuidas mõõta kiirust ilma statiivita, kuid seadme tööpõhimõte sellest ei muutu, kas ta on veidi kaldus või mitte, oluline on käest mõõtes jälgida seda, et käsi ei kataks objektiivi ega läätsi, kust laserkiired väljuvad. Kaebus esitaja Andrei Ševljakov küsimustele märkis tunnistaja, et väärteoprotokolli kõik lahtrid täidab väärteoprotokolli koostaja (kohtutoimik tl 20-22). Kohtulike vaidluste käigus Andrei Ševljakov juhtis kohtu tähelepanu faktile, et mitte kõiki dokumente ei esitatud talle kohapeal, samuti keelduti talle kaitsja andmisest, ta pidi lahkuma sündmuskohalt selleks, et saada tõlgi abi. Kiiruse mõõtmine toimus liiklusmärkide rikkumisega. Ebatäpselt on kasutatud LaserCam 4 aparaati ilma statiivita. Samuti ei ole teada temperatuuri ja niiskust, mis oli hetkel, kui mõõdeti kiirust, kuna mõõtmine toimus sõiduauto sees ja auto aknad olid kinni, on võimalus, et kiirust mõõdeti valesti. Sündmuskohal ei tutvustatud talle kasutusjuhendit, ta ei teadnud, et, kui mõõdetakse suletud aknaga, siis see ei mõjuta mõõtmist. Vastasel juhul ta sündmuskohal oleks tunnistanud, et õigusrikkumine oli. Samuti juhtis kaebuse esitaja kohtu tähelepanu sellele, et talle ei pakutud tunnistaja protokolli (kohtutoimik tl 22 pöördel). Kohtuväline menetleja esindaja Tiinu Riigor kohtulike vaidluste käigus märkis, et menetlusaluse isiku õigused ja kohustused tulenevad

§ 19

. Need samad õigused on/olid ära trükitud ka väärteoprotokolli pöördel, mille koopia ilmselgelt menetlusalusele isikule on ka pärast väärteoprotokolli koostamist kätte antud. Selle väärteoprotokolli pöördel on näha, et menetlusalune isik on andnud oma allkirja õigustele ja kohustustele, mis on trükitud vene keeles ehk tema emakeeles ja tutvudes nende õiguste ja kohustustega pidi menetlusalusel isikul olema selge, et väärteomenetluses on tal küll õigus kaitsjale, kuid kaitsja osavõtt väärteomenetluses ei ole kohustuslik, kui just isik ei ole psüühikahäire tõttu ise suuteline end esindama või alaealine. Ühtegi sellist dokumenti, mis kinnitaksid menetlusaluse isiku sellist tervislikku seisundit, et ta ei ole suuteline esindama, viimane esitanud ei ole ning väärteoprotokolli kantud menetlusaluse isiku isikukoodid ja ilmselt ka kohtule esitatud isikut tõendavad dokumendid on tuvastatav, et menetlusalune isik ei olnud 14-18 aastane. Menetlusalusel isikul oli võimalus ise endale kaitsja hankida, ilmselgelt takistusi talle selleks ei tehtud ja

§ 19tulenevalt kaitsja puudumine ei takista menetlustoimingute läbiviimist.

Kohtu tähelepanu juhiti teadmisele, et kohtus üle kuulatud tunnistaja selgitas, milliseid dokumente ta menetlusaluse isiku nõudmisel viimasele pärast õigusrikkumise toimepanemist esitas. Selleks olid kiirusmõõturi taotlustunnistus ja lühike kasutusjuhend, menetlusalune isik tutvus nendega. Samuti anti menetlusalusel isikul võimalus anda omakäeliselt ütlusi, mida ta on ka üsna pikalt teinud, need ütlused on väärteotoimikus, isikule tutvustati ka kiirusmõõturi salvestust ja rohkem tõendeid väärteotoimikus ei olegi. Menetlusalusel isikul oli võimalus 15 päeva jooksul tutvuda kohtuvälise menetleja juures väärteotoimikuga, tal oli õigus ja võimalik esitada tõendeid ja taotlusi, kuid seda õigust ta ei kasutanud. Seega menetlusaluse isiku väide, et talle ei tutvustatud kõiki dokumente kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul tõele ei vasta. Kohtuvälise menetleja esindaja Triinu Riigor märkis kohtulike vaidluste käigus, et kaebuse esitaja on seadnud kahtluse alla mõõtetulemuse usaldusväärsuse. Mõõtetulemuse jälgitavuse tõendamise tingimused on sätestatud MõõteS § 5 ja § 5 lg 1 tulenevalt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud ka mõõtmisel kasutatakse taotletud mõõtevahendit. Punktist 1 tulenevalt mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes on järginud asjakohast mõõtemetoodikat, on akrediteeritud ja erialaliselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud. Mõõtmisel on järgitud mõõteseadusest või muust seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktis tulenevalt üksikasjalisi nõudeid mõõteprotseduurile. Sõidukite kiiruse mõõtmist vastavalt LS alusel 5 kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse

1. juuni 2011 nr
2. LS §194 on kehtestatud liiklusjärelevalve teostajale nõuded ning LS § 193 lg 1 tulenevalt teostavad liiklusjärelevalvet politseiametnikud. Tähelepanu juhiti sellele, et LS §194 lg 2 sätestab, et liiklusjärelevalve teostaja peab tundma tehnilise järelevalve teostamisel kasutatava tehniliste vahendite juhendeid ning peab olema läbinud väljaõppe. Mõõtmisi teostavaid ametnike väljaõppe kohustus tuleneb vastavatest mõõteprotseduuride nõuetest ja Vabariigi valitsuse määrus nr 78 § 3 sätestab sõidukiiruse mõõtmise üldnõuded ja lg 1 selle, et kiirusemõõturiga sõidukiirust mõõtev ametnik peab olema mõõtevahendi kasutamiseks vajaliku väljaõppe. Väärteotoimikus on tõendid mis kinnitavad, et mõõtja K. J. oli läbinud pädevmõõtja koolituse 2020 aastal, mil ta õppis Sisekaitseakadeemias, samuti on väärteotoimikus tõend, mis kinnitab, et kiirusmõõteseade omas kehtivat taatlust. Politseiametnike väljaõppe osas kehtivusaega määratletud ei ole, küll aga kiirusmõõte seadet tuleb taadelda kord aasta. Kiirusmõõteseade LaserCam oli taadeldud
3. juuni 2022 ja õigusrikkumine pandi toime
4. novembril 2022 aastal, seega seadmel kehtis taatlustunnistus. Kohtuvälise menetleja esindaja Tiinu Riigori hinnangul väärteotoimikus olevate tõenditega on tõendatud, et mõõtja oli erialaselt pädev, seadet, mida mõõtja kasutas, seda võis kiirusemõõtmisel kasutada Samuti videosalvestiselt on näha, et mõõtmisel ei ole rikutud mõõtemetoodika nõudeid, ning mõõtetulemus, mis fikseeriti, on usaldusväärne. Kohtuvälise menetleja esindaja märkis kohtulike vaidluste käigus, et menetlusalune isik juhtis tähelepanu, et ei ole teada, milline oli temperatuur ja niiskus, kuivõrd tema sõiduki kiirust mõõdeti politseisõidukis. Siinjuures peab kohtuväline menetleja oluliseks viidata kasutusjuhendi leheküljele 24, alt poolt eelviimane lõik, kus tootjatehas on näinud ette, et LaserCam 4 pakub usaldusväärseid mõõtetulemusi isegi siis, kui kiirust mõõdetakse läbi sõiduki klaasi. Küll on täheldatud, et läbi sõidukiklaasi mõõtmisel suurendab halva ilma režiimi kasutamine mõõte täpsust. Videosalvestuselt on näha, et kasutusjuhendi leheküljel 64 punktis 8.1.2 on ära toodud seadme füüsilised andmed ja sellelt on näha, et selle seadmega on võimalik töötada temperatuuridel -15 kuni +
5. Ilmselgelt selle õigusrikkumise toimepanemise hetkel ei olnud temperatuur madalam kui -15 kraadi ega kõrgem kui +65, seega oli seade täiesti töökorras, kuvas usaldusväärse mõõtetulemuse ja nagu ka tunnistaja kinnitas, siis nimetatud seadmega ei ole võimalik mõõta korraga rohkem kui ühe objekti liikumiskiirust. Videosalvestuselt on näha, et tõesti ühe sõiduki liikumiskiirust mõõdetakse ja selleks on menetlusaluse isiku sõiduki liikumiskiirus ja näha oli, et sõiduki kiiruseks oli 73 km/h, laserkiire läbimõõt sel hetkel 23 cm, laserkiir oli suunatud menetlusaluse isiku sõiduki esiosale, arvestades seda, et sõiduauto keskmine laius on 1,8 m, siis ilmselgelt ei saanud olla laserkiire mõõtmisalas teisi sõidukeid. Kohtuvälise menetleja esindaja Triinu Riigori hinnangul karistus, mis on menetlusalusele isikule määratud, on rahatrahv 50 trahviühikut, 200 €, sellisel karistuse määramisel on ilmselgelt arvestatud Riigikohtu poolt antud suunistega, sest karistuse määramisel tuleb lähtepunktiks võtta sanktsiooni keskmine määr ja seejärel, kui ilmnevad karistust kergendavad või raskendavad asjaolud, siis kergendada või raskendada karistust, samuti tuleb arvestada ka isiku süüsuurust, õigusrikkumise raskust ning ka menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid. Arvestades seda, et õigusrikkumine pandi toime asulasisesel teel 50 kiirusepiirangu alas, videosalvestuselt oli näha, et menetlusalune isik ei osalenud liikluses üksinda, karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohtuvälises menetluses ega ka kohtumenetluses ilmnenud ei ole. Karistusregistri andmetel menetlusalusel isikul ei ole ka kehtivaid karistusi, siis seetõttu tuleb asuda seisukohale, et karistus, milline menetlusalusele isikule määrati vastab isiku süü suurusele ning selle määramisel ei ole rikutud materiaalõigusnorme. Kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks alused puuduvad ja märgitust tulenevalt palus kohtuväline menetleja kohtult jätta Andrei Ševljakovi kaebus rahuldamata (kohtutoimik tl 22 pöördel – 24). 6 Kaebuse esitaja Andrei Ševljakov kohtulikel vaidlustel repliigi korras märkis, et isik, kes kasutas ja oli pädev kasutama LaserCami, see ei tähenda, et viimane oleks mõõtnud korrapäraselt. Samuti politseiametnikud ja politseiesindajad siiani ei saa aru, et nad peavad dokumente esitama momendil, mil koostatakse väärteoprotokoll. Tema ei teadnud, kas K. J. omas luba, et kasutada sellist instrumenti. Kasutusjuhendit nägi ta alles peale seda, kui koostati protokoll (kohtutoimik tl 24). Kohtuvälise menetleja esindaja Triinu Riigor vasturepliigi korras märkis, seda, et menetlusalune isik ei teadnud, kas mõõtja oli läbinud pädevamõõtja koolituse ja politseiametnikel on kohustus sündmuskohal esitada vastavasisuline tõend, ei ole. Kui menetlusalune isik seab kahtluse alla, et mõõtja ei ole läbinud pädevmõõtja koolitust või ta ei ole erialaliselt päev kiirusemõõtmist teostama, siis tal on väärteomenetlus seadustikust tulenevalt õigus, et kas ta teeb vastavasisulise päringu või ta tuleb 15 päeva jooksul pärast väärteoprotokolli koostamist kohtuvälise menetleja juurde oma toimikuga tutvuma. Väärteomenetluse seadustiku loomisel on seadusandja seisukohal, et menetlus peaks olema võimalikult lühike, et hoida kokku nii menetlusaluse isiku kui ka õiguskaitseorgani ajalist ressursse ja selles tulenevalt ongi sätestatud isikul õigus, kui tal jääb ülesse küsimusi seoses tema menetlusega, saab ta pöörduda kohtuvälise menetleja poole. Ei ole mõeldav, et patrullpolitseiametnik, kes teeb tänaval liiklusjärelevalvet kannab absoluutselt kõiki oma koolituste läbimise kohta tunnistusi kaasas eesmärgil, et äkki läheb vaja. Tänapäeval on kõik tunnistused digitaalsel kujul vastavas personali andmebaasides ja kahtluse korral tehakse sealt väljatrükk. Menetlusalune isik ei ole kasutanud oma õigust tulla toimikuga tutvuma ja see, et kõiki dokumente viimasele ei näidatud ei tähenda, et on rikutud menetlusaluse isiku õigusi. Selles väärteoasja menetlemisel ei ole menetlusaluse isiku õiguseid rikutud, vastupidi, kõik tema õigused, nii palju, kui patrullpolitseinikul oli selle vahetult pärast selle õigusrikkumise toimepanemist menetlusalusele isikule esitada, need ta ka viimasele esitas. Sealhulgas tagati menetlusalusele isikule õigus kaitsjale ja tõlgile (kohtutoimik tl 24-24 pöördel). Lisaks eelpool välja toodud isikulistele tõenditele kohus avaldas ja uuris menetlusosaliste nõusolekul käesolevas väärteoasjas nr 2317,22,008324 olevaid kirjalikke tõendeid: • 16.11.2022.a. koostatud väärteoprotokolli AB1619046, millises nähtub, et Andrei Ševljakovile heidetakse ette seda, et tema 16.11.2022.a. kella 13:49 ajal sõites sõiduautoga Paldiski mnt, Tallinnas Ojaveere tn ja Mustõe tn suunas Mercedes – Benz reg nr XXXXXX, juhtis mootorsõidukit kiirusega 74 +- 3 km/h, lubatud suurim kiirus sellel teelõigul oli 50 km/h, ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h, rikkudes selliselt LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi; • kiirusmõõteseadme kasutamise data andmeid, millisest andmetest nähtub, et sõiduauto reg nr XXXXXX suurimaks sõidukiiruseks 16.11.2022.a. kella 13:49:58 ajal on mõõdetud 74 km/h ning seda alal, kus lubatud suurimaks sõidukiiruseks oli 50 km/h. Sõidukiiruse mõõtmist on teostanud K. J., kasutades kiirusmõõturit LaserCam4 LE0455, mõõdetud tulemus on salvestatud; • kiirusmõõturi LaserCam 4 taotlustunnistust nr TTRS-22/00098, millisest nähtub, et kiirusmõõtur LaserCam4 LE0455 on taadeldud 01.06.2022.a; • 16.11.2022.a.a PPA Lääne – Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik K. J. koostatud ettekannet selle kohta, et tema olles 16.11.2022.a. patrullteenistuses koos patrullpolitseinik K. P.ga teostasid liiklusjärelevalvet Haaberstis, Tallinnas, kella 13:49 paiku mõõtis ta mööda Paldiski mnt Ojaveere ja Mustjõe tn vahelisel alal suunaga Mustjõe tn liikunud sõiduauto MB reg nr XXXXXX sõidukiiruseks 74 km /h, lubatud sõidukiirus märgitud alal oli 50 km/h. Ettekande koostaja märgib, et tema järgnes 7 • • • • • sõidukile, andis viimasele sinise ja punase vilkuriga peatumismärguande. Sõiduk peatus, juhiks oli Andrei Ševljakov. Juhile tutvustati, miks ta peatati, juhile näidati seadmest LaserCam heli – ja videosalvestist, tema kiiruse ületamisest. Juhile selgitati, et kui ta nõustub rikkumisega kohaldatakse kiirmenetlust ja kui, rikkumisega ei nõustu, siis koostatakse väärteoprotokoll. Isik uuris, kui suur trahv kiirmenetluse raames tuleks, saades teada, et vahemikus 120-400 eurot, viimane rikkumisega ei nõustunud. Isik soovis tutvuda kõikide asjasse puutuvate dokumentidega, mis annavad politseile õiguse kiirust mõõta. Isikule esitati kiirusmõõturi taatlusetunnistus, näidati talle kiirusmõõturi seerianumbrit ja taatluses paigaldatud kleebiseid, samuti kiirkasutusjuhendit. Samuti nõudis isik kohapeal tõlki, isikule selgitati, et tõlgi kaasamiseks tuleb minna politseijaoskonda, viimane sellega ka nõustus. Samuti soovis isik kaitsjat, viimasele selgitati, et väärteomenetluses riik ei pea menetluses kaitsjat pakkuma ning isikul on endal õigus kaitsja menetlusse. Andrei oli veendunud, et politsei keeldus tema õigusest kaitsja abile. Andrei ei soovinud anda enda isikuandmeid, samuti seadis viimane kahtluse alla, kas menetlusse kaasatud tõlk on ikka tõlk; 17.03.2021.a. väljastatud tõendit, õiendit selle kohta, et PPA tõendab, et K. J. on läbinud mõõtekoolitused (laser + radar) 16.10.2020.a. Sisekaitseakadeemias; Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija S. Kuller 07.12.2022.a väärteoasjas nr 2317,22,008324 koostatud otsust, millisest nähtub, et Andrei Ševlajkovile heideti ette seda, et tema 16.11.2022.a. kella 13:49 ajal Paldiski mnt (Ojaveere ja Mustjõe tn vahel) Tallinnas, Harju maakonnas juhtis mootorsõidukit kiirusega 74 km/h +- 3 km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul oli 50 km/h. Ületas lubatud suurimat kiirust mitte vähem kui 21 km/h, rikkudes LS § 15 lg 1 p2 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 227 lg 2 järgi. Menetlusalust isikut karistati 227 lg 2 alusel rahatrahviga 50 trahviühikut s.o summas 200.- eurot; Transpordiameti liiklusregistri väljavõtet selle kohta, et seisuga 30.01.2023.a sõiduauto MB reg nr XXXXXX omanikuks on QQQ OÜ ja üheks kasutajaks A. Ševljakov, kes omab kehtivat mootorsõiduki juhtimisõigust; Andrei Ševljakov suhtes väljastatud karistusregistri õiendit, millisest nähtub, et isikut karistusregistrisse kantud ei ole; Väärteomaterjalide juures olevaid salvestisi 2 CD plaadil k.a kiirusmõõturi LaserCam kasutusjuhendit CD-plaadil; Kohtuotsuse motiivid Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega, samuti kohtule edastatud väärteotoimikuga ja ning kuulanud ära kaebuse esitaja Andrei Ševljakov ja kohtuvälise menetleja esindaja Triinu Riigori seisukohad, uurinud kõiki väärteoasjas kogutud tõendeid, leiab järgmist. Tulenevalt asjaolust, et

§ 123

lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama

§ 133

loetletud küsimused.

§ 133

kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas

§ 29

sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse 8 määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele

§ 30

sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Kui kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebus vaadatakse läbi kohtuistungil, saab maakohus tulenevalt

§ - st 2 ja KrMS § 15 lg 1 tugineda otsuses vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel suuliselt esitatud aj vahetult uuritud ning, mis on protokollitud. Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt LS § 227 lg 2 ettenähtud süüteo toimepanemist. LS § 227 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis ning taolise süüteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kuue kuuni. Väärteotoimikus asuvatest dokumentidest, s.h kiirusmõõturi heli - ja videosalvestuselt, millele on salvestatud menetlusaluse isiku juhitud sõiduki kiiruse mõõtmine, kiiruse mõõtmise aeg, koht ja mõõdetud sõidukiirus, nähtub, et kaebuse esitaja Andrei Ševljakov’i juhitud sõiduki Mercedes Benz registreerimismärgiga number XXXXXX sõidukiiruse mõõtmiseks kasutati 16.11.2022 kella 13:49 ajal mõõtevahendit LaserCam 4. Menetlusaluse isiku juhitud sõiduki sõidukiiruseks mõõdeti 74 km/h asulasisesel teel, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks oli 50 km/h. Vastavalt mõõtemetoodikale arvestati mõõtmisel laiendmääramatust +/-3 km/h menetlusaluse isiku kasuks ja lubatud sõidukiiruse ületamise määraks oli seega mitte vähem kui 21 km/h. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja K. J., kasutades taadeldud mõõtevahendit (taatlustunnistus nr TTRS-22/00098), järgides seejuures mõõtemetoodikat. Fakt, et K. J. omas 16.11.2022.a õigust teostada liiklusjärelevalve korras mootorsõidukite kiirusemõõtmist kinnitab kohtu hinnangul teadmine, et viimane on 16.10.2020.a. läbinud Sisekaitseakadeemias sellekohase mõõtekoolituse ja nimelt mõõtekoolituse laser ja radar kiirusmõõteseadmete kasutamise osas. Kohtu sellekohast veendumust toetab Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 17.03.2021.a sellekohane tõend väärteotoimikus.

§ 313

lg 1 kohaselt võib väärteo tehiolusid vahetult tajunud ja neid väärteoprotokollis kirjeldanud kohtuvälise menetleja ametnik osaleda kohtu- või kaebemenetluses tunnistajana tema poolt tajutud faktiliste asjaolude kohta (RKKKo 3-1-1-39-15, p 7). (p 13) Kohtu hinnangul väärteotoimikus olevate digitaalsete ja dokumentaalsete tõendites kajastatud info tõepärasust toetab üheselt ka kohtus tunnistajana üle kuulatud K. J. antud detailsed ning usaldusväärsed ütlused selle kohta, kuidas tema väärteootsuses vaidlustatud ajal teostas liiklusjärelevalvet, nimelt mõõtis liikluses osalevate mootorsõidukite sõidukiirust. Tunnistaja on kohus kinnitanud 16.11.2022.a kella 13:49 ajal oli ta tööl, teostamas liiklusjärelevalvet Paldiski mnt nimelt mõõdeti suunaga Rocca Al Marest tulevate sõidukite, mis liikusid kesklinna suunas kiirust. Nii tunnistaja mäletas, et tuli sõiduauto MB, millise kiiruseks kuvas 74 km/h, sõidki kiirus fikseeriti kiirusmõõturiga LaserCam. Kiirust ületanud sõiduk peatati, juhiga ta vestles, viimane soovis kaitsjat ja tõlki, mindi politseijaoskonda. Samuti on tunnistaja andnud detailseid selgitusi selle kohta, kuidas kiirusmõõteseade LaserCam 4, mis oli taadeldud töötab. Nii kirjeldas tunnistaja, et tol korral mõõdeti sõidukite kiirust suletud küljeaknast, selline mõõtemeetod on lubatud ning kiirusmõõteseadmega ei ole võimalik mõõta mitut sõidukit korraga, sest laserkiir sihib ühte sõidukit ning menetlusaluse auto liikus teistest kiiremini. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja K. J. kohtus antud ütluste usaldusväärsuses, sest need on 9 haakuvad kõikide teiste käesolevas väärteoasjas kogutud dokumentaalsete ja digitaalsetel andmekandjatel oleva teabega. Nii nähtub videosalvestusest, millisele on jäädvustatud kaebuse esitaja Andrei Ševljakov poolt toime pandud väärteorikkumine, et teostatud menetlustoimingu käigus oli mõõteseadme laserkiir suunatud just menetlusaluse isiku juhitud sõidukile, mitte tema sõiduki taga liikuvale sõidukile, mida on videos näha. Kohus on veendumusel, et tunnistaja K. J. kohtus antud ütlused on usaldusväärsed. Kohtu hinnangul tunnistajate ütluste usaldusväärsust toetab ka väärteoasjas K. J. poolt koostatud ettekandes sisalduv teave. Kõrvutades märgitud tõendis sisalduvat infot ja tunnistaja kohtus antud ütlusi, saab teha ühese järelduse selle kohta, et tunnistaja K. J. kohtus antud ütlused haakuvad ettekandes välja toodud infoga, tunnistaja ütlused on olnud alates menetlusalusele isikule etteheidetud väärteo toimepanemise ajast s.o alates 16.11.2022.a kuni käesoleva hetkeni, mil tunnistaja kohtus üle kuulati ajas järjepidevad, omavahel haakuvad. Kohtu hinnangul asjaolu esinemine viitab üheselt sellele, et tunnistaja K. J.l ei ole olnud mittemingisugust tahet menetlusalust isikut tahtlikult süüstada viimasele etteheidetud väärteo toimepanemises Tunnistaja K. J. on kohtus andnud ütlusi, millised veenavad kohut selles, et kaebuse esitaja Andrei Ševljakov on temale etteheidetud väärteo, milline on kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi toime pannud ning seda vaatamata sellele, et Andrei Ševljakov ise oma toime pandud teos õigusrikkumist ei näe vaid on püüdnud jätta nii kohtuvälisele menetlejale kohtuvälises menetluses kui ka kohtule kaebemenetluses muljet nagu oleks tema kui menetlusaluse isiku õigusi tahtlikult ja teadvalt menetleja poolt rikutud. Kohtu hinnangul käesolevas väärteoasjas on tuvastamist leidnud LS § 227 lg 2 objektiivne koosseis, s.o menetlusalune isik ületas mootorsõiduki juhile lubatud suurimat sõidukiirust asulasisesel teel mitte vähem kui 21 km/h võrra, millega rikkus LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid. Arvestades süüteo asjaolusid, seda, et kiiruse ületamine mitte vähem kui 21 km/h asulasisesel teel ei saanud menetlusalusele isikule kuidagi jääda märkamata, ei saanud tegu toime panna ettevaatamatusest. Käesoleval hetkel ei ole kaebuse esitaja kordagi tema poolt toime pandud väärteorikkumist tunnistanud, vaid esitanud nii kohtuvälisel menetluses kui ka kaebemenetluses enda tegu õigustavaid väiteid ja nimelt on viimane korduvalt seadnud kahtluse alla küll tema sõiduki kiirust mõõtnud politseiametniku pädevust, selles, millistel õiguslikele seadusaktidele tuginedes oli viimasel üldse 16.11.2022.a õigus liiklusjärelevalvet teostada. Samuti on kaebuse esitaja korduvalt juhtinud kohtu tähelepanu sellele, et tema sõiduki kiiruseks mõõdetud näit oli ilmselgelt vale, sest menetlustoimingut läbiviiv ametnik ei mõõtmisel ei arvestanud sõiduki kiiruse mõõtmisel temperatuuriga ega õhuniiskuse jmt välistegurite mõjuga. Kohtu hinnangu kaebuse esitaja Andrei Ševljakovi sellekohased väited on asjakohatud ja põhjendamatud ning ilmselgelt avaldatud menetlusaluse isiku poolt eesmärgiga vabaneda võimalikust väärteovastutusest toimepandu ees. Kohtule digitaalsel andmekandjal hindamiseks esitatud kiirusemõõturi LaserCam4 kasutusjuhendi kohaselt kõne all olev seadmega on võimalik töötada temperatuuril −15 °C … +65 °C (+5 °F … +149 °F). Käesoleval hetkel ei ole menetlusalune isik esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, et 16.11.2022.a oleks temperatuur väljas, või seadet kasutatud kohtuvälise menetleja sõidukis olnud temperatuur madalam kui -15 kraadi või kõrgem kui +65 kraadi, millise asjaolu esinemine võiks seada kahtluse alla kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud kiirusmõõte tulemi. Kohtu hinnangul on digitaalsel andmekandjal olev kasutusjuhendis välja toodud info ja teave usaldusväärne. Kohtu hinnangul kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud mõõtetulemuse tõepärasust toetab juba eelnevalt märgitud mõõtetulemuse andmete protokoll ja teadmine, et menetleja poolt kasutatud mõõteseade LaserCam 4 numbriga LE0455 oli taadeldud 01.06.2022.a. s.t seade oli töökorras. Käesoleva väärteomenetluse käigus on lubatavaks ja usaldusväärseks tõendiks digitaalsele andmekandjale talletatud videofailid vaidlustatud mõõtetulemustest. Nii nähtub kohtus 10 avaldatud ja uuritud videosalvestiselt üheselt, et menetlusaluse isiku juhitud sõiduk liigub ühtlase sõidukiirusega 74 km/h meetreid, seejärel langetab sõidukikiirust sujuvalt kuni mõõtmise lõpuks langeb 57 km/h. Selline ühtlane kiirus ei viita sellele, et juht hooletusest korraks ületas kiirust ja seejärel korrigeeris kiiruse nõuetele vastavaks, vaid selline ühtlane kiirus viitab üheselt juhi teadlikule tegevusele. Sellest tulenevalt leiab kohus, et antud süütegu pandi toime eesmärgipäraselt, s.o kavatsetult, s.t menetlusalune isik seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis, et see ka saabub. Kohtu hinnangul Andrei Ševljakov väited selle kohta, et temale ei pakutud tõlgi ja kaitsja abi ja talle ei tutvustatud tema menetlusaluse isik õigusi ja kohustusi nõuetekohaselt on asjakohatud. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja kohtulikes vaidlustes avaldatuga selles, et Andrei Ševljakovile on tema kui menetlusaluse isiku õigus ja kohustusi tutvustatud nõuetekohaselt, viimane on isegi antud asjaolu kinnitanud omakäelise allkirjaga protokolli pöördel, õigused ja kohustused on viimasele olnud arusaadavad, õigusi ja kohustusi on isikule tutvustatud vene keeles. Kohtu hinnangu antud teadmist toetab ka digitaalsel andmekandjal olev sellekohane salvestis, millisele on jäädvustatud menetlusaluse isikuga läbi viidud menetlustoiming, tema ülekuulamine ja tema suhtes protokolli koostamine. Märgitud salvestisest kuuldub, et Andrei Ševljakoviga läbi viidud menetlustoimingu juurde oli kaasatud tõlk, samuti nähtub kõne all olevast salvestisest, et isikule tutvustati enne menetlustoimingute alustamist tema õigusi ja kohustusi ning kaebuse esitaja selle juures oli ka teadlik, et menetlustoimingute läbi viimist salvestati politsei vormikaameraga. Kohus juhib kaebuse esitaja Andrei Ševljakovi tähelepanu faktile, et

§ 2

kohaselt kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Sama seadustiku § 31 lg 1 kohaselt tõendamisel ja tõendite kogumisel järgitakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid

sätestatud erisusi arvestades. KrMS § 10 lg 1 kohaselt kriminaalmenetluse keel on eesti keel. Seega oli ja on kohtuvälisel menetlejal seadusest tulenev õigus ja kohustus viia väärteomenetluses toiminguid läbi viia eesti keeles. Kohus peab asjakohaseks kohtuvälise menetleja avaldatut ka selles, et ei ole mõeldav, et liiklusjärelvalve teostamisse oleks kaasatud tõlk, sest tegemist oleks ilmselgelt põhjendamatu riigi poolt tehtava kuluga, sest menetlustoimingu teostaja ei pea teadma, mis keelt kõneleva isikuga ta oma igapäevases töös võib kokku puutuda, vaid viimasel on õigus eeldada ja teada, et ta saab täita oma ametikohustusi eesti keelt kasutades. Kohus sarnaselt kohtuvälise menetlejaga tõdeb, et väärteomenetluse kestel menetlusalusel isikul on õigus omada kaitsjat, kuid kaitsja osavõtt väärteomenetluses ei ole kohustuslik, kui just isik ei ole psüühikahäire tõttu ise suuteline end esindama või alaealine. Digitaalsel andmekandjal, menetlusaluse isikuga läbi viidud menetlustoimingutest talletatud videosalvestisest nähtuvalt viimane ka kaitsja osavõttu otseselt ei taotle, samuti ei ole ta seda teinud peale menetlustoimingute läbi viimist ega ka kohtus. Menetlusalusel isikul oli võimalus ise endale kaitsja hankida, ilmselgelt takistusi talle selleks ei tehtud ja

§ 19tulenevalt kaitsja puudumine ei takista menetlustoimingute läbiviimist.

Kohus tõdeb, et käesoleva kaebemenetluse käigus menetlusaluse isiku süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Seega on kohtu hinnangul tuvastatud, et menetlusalune isik ületas asulasisesel teel lubatud suurimat sõidukiirust 50 km/h mitte vähem kui 21 km/h, millega rikkus LS § 15 lg 1 p 2 keeldu ja pani toime LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo. Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning mõõtetulemusest sõltuvalt on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg-s 2 ettenähtud väärteona. Seega puuduvad väärteoasjas

§ 29

sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud

§ 133p 1 11 mõttes.

Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3), mida viimane küll ise tunnistanud ei ole. Kuna menetlusalune isik juhtis sõidukit kiirusega, mis ületas mootorsõiduki juhile lubatud suurimat sõidukiirust (50 km/h) mitte vähem kui 21 km/h võrra, siis rikkus menetlusalune isik LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid ja tegemist on väärteoga LS § 227 lg 2 mõttes ning see süütegu on õigesti kvalifitseeritud. Seega on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi (§ 133 p 4). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja Silvia Kuller, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik

§ 9

p 1 ja § 10 lg 1 mõttes, ning tegemist on politseiametnikuga

§ 10

lg 31 mõttes, mistõttu on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 50 trahviühikut s.o summas 200.- eurot. Vastavalt LS § 227 lg 2 sätetele karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Seega järeldub, et kohtuvälise menetleja määratud põhikaristus on määratud ettenähtud sanktsioonimäära keskmises määras. Kohus leiab, et karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistamise kohaldamise alustega (p 7) ja süü suurust arvestades puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks

§ 30alustel (§ 133 p 8).

Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks

§ 133p 9 mõttes.

Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10). Karistuse määramine Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuvastatakse kõigepealt menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Seadusandja on LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Lisaks sellele võib LS § 227 lg 5 p 1 kohaselt LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Hinnates menetlusaluse isiku süüd LS § 227 lg 2 ettenähtud teo toimepanemisel leiab kohus, et mõõdetavate suuruste puhul sõltuvad süüteo kvalifikatsioon ja süü suurus numbrilisest näidust. Käesoleval juhul on menetlusalune isik lubatud suurimat sõidukiiruse ületamise määra, LS § 227 lg-s 2 nimetatud vahemikku, s.o 21-40 km/h ületanud alammäära lähedases määras, so 21 km/h võrra. See omakorda tähendab, et karistuse määra valikul tuleks lähtuda eelkõige süü suurusest ja seetõttu ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast, kuivõrd kehtiva kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel lähtepunktiks vastava seadustiku (käesoleval juhul liiklusseaduse) sanktsiooni keskmine määr, mille järgselt tuvastatakse menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuväline menetleja karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud. Ka kohus ei ole kaebemenetluses tuvastanud menetlusaluse isiku karistust kergendavaid ega 12 raskendavaid asjaolusid. Kohtu hinnangul on märkimisväärne teadmine, et ka kaebemenetluse kestel menetlusalune isik Andrei Ševljakov ei ole suhtunud kriitiliselt toimepandud õigusrikkumisse, vaid otsinud erinevaid vabandusi oma toime pandud teo õigustuseks. Kohus märgib, et karistuse määramisel tuleb lisaks ka arvestada võimalusega, et karistus sunnib isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Puutuvalt eripreventiivsesse eesmärki peab kohus vajalikuks märkida, et vastavalt karistusregistri andmetele on menetlusalune isik Andrei Ševljakov varasemalt väärteokorras karistamata, seega on kohtuväline menetleja õigustatult pidanud võimalikuks määrata viimasele karistuseks just rahatrahv. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on eelkõige just eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks kohaldanud Andrei Ševljakov suhtes kergemaliigilist karistust ja teinud seda põhjendatult. Kohtu arvates saavutab rahatrahvi kohaldamine oodatavat eesmärki, s.o menetlusalune isik muutuks liikluses õiguskuulekaks. Menetlusaluse isiku suhtes karistuse määramine ettenähtud sanktsiooni keskmises määras on põhjendatud ja proportsionaalne. Menetlusalune isik ei ole ei kohtuvälise menetluse käigus ega ka kohtumenetluses esitanud ühtegi tõendit, tõendamaks väiteid, et ta on osalise xxx abikaasa ülalpidamisel, töötu, kellel on alaealine laps. Kui menetlusalune isik soovis, et kohus rahatrahvi vähendaks seoses tema majandusliku seisundiga, siis oleks tal tulnud oma sellekohaseid väiteid tõendada, seda Andrei Ševljakov aga teinud ei ole. Karistuse määramisel tuleb lisaks lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukijuhid, kes ei täida liikluskorda tagavaid õigusnorme korrektselt. Antud juhul ületas menetlusalune isik asulasisesel teel sõidukiirust 21 km/h võrra, millega pani ohtu nii tema enda kui ka kõigi teiste temaga samal teelõigul liikuvate kaasliiklejate elu, tervise ja vara, mis näitab juhi hoolimatust liiklusohutusse ja üleolevat suhtumist nii liiklusreeglitesse kui ka kõigisse teistesse liiklejatesse. Sellest tulenevalt leiab kohus, et seni, kuni liikluses peetakse kinni ja karistatakse isikuid, kes teadvalt ignoreerivad juhi kohustusi, tagatakse ka teiste liiklejate turvatunnet, millega tagatakse ka liikluskord. Seega on kohtuväline menetleja ka õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt põhjendatult kohaldanud menetlusaluse isiku suhtes karistusena rahatrahvi, lootes esmalt kergemaliigilise karistuse kohaldamisega mõjutada viimast muutma oma suhtumist toimepandusse ja võimaldades menetlusalusel isikul asuda seaduskuulekale teele. Kõike eelnevat arvesse võttes nõustub kohus kohtuvälise menetleja määratud karistusega ning leiab, et karistust võib pidada proportsionaalseks nii isiku süü suurusest kui üld- ja eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt ning arvestab võimalusega, et keskmises määras karistus rahatrahvi näol sunnib isikut edaspidi hoiduma uute liiklusalaste süütegude toimepanemisest ja annab vähemalt ajutiselt panuse liiklusohutuse suurenemisse. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse sisuline muutmine või tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus selgitab kohtuvälise menetleja otsusega Andrei Ševljakovile LS § 227 lg 2 alusel määratud rahatrahv 50 trahviühikut, s.o 200.- eurot tuleb tal tasuda kassatsioonitähtaja, s.o 30 päeva jooksul vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri nr 10220225106494. Kohus märgib, et

§ 204

lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, s.o kohtuväline menetleja kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. Käesolevas väärteoasjas olevad digitaalsed andmekandjad plaati jäetakse väärteoasja materjalide juurde. 13 Kuna kaebus jäetakse täies ulatuses rahuldamata, siis ei hüvitata Andrei Ševljakovile temal tekkinud õigusabikulusid. Kohtunik Katre Poljakova (allkirjastatud digitaalselt) 14