← Eesti

2-23-1387/17

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. mai 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-23-1387 Tsiviilasi A.A.i hagi V.D. vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 417,96 eurot apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
  2. märtsi 2023 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik V.D. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Apellant (kostja): V.D. (isikukood XXXXXXXXXXX), isiku pankrot välja kuulutatud
  3. aprilli 2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-23-4388, esindaja vandeadvokaat Roman Golovenko Vastustaja (hageja): A.A. (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja O.D., lepinguline esindaja Aivar Haava esindajad RESOLUTSIOON
  4. Tühistada Viru Maakohtu
  5. märtsi 2023 otsus V.D. A.A.i kasuks välja mõistetud elatise suuruse ja elatise välja mõistmise algusaja osas ja teha selles osas uus otsus.
  6. Kohtuotsuse tervikresolutsioon sõnastada järgmiselt: 2.
  7. A.A.i hagi rahuldada osaliselt. 2.2.Välja mõista V.D. elatis poja A.A.i kasuks alates
  8. jaanuarist 2023 igakuise elatusrahana 150 eurot kuus, kuid mitte vähem kui PKS § 101 alusel arvutatav elatis (sh baassumma 200 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast, millest on maha arvatud pool lapsetoetust ja 1/12 lasterikka pere toetusest) kuni A.A.i täisealiseks saamiseni XXXXXXXXXXX. Elatist indekseeritakse iga aasta
  9. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ja lapse- ning lasterikka pere toetuse suuruse muutumisel. 2.
  10. Igakuine elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja O.D. arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX
  11. 2.
  12. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4). 2.
  13. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse jooksul tasutud elatisemakseid.
  14. V.D. apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
  15. Võtta tõendina asja juurde Viru Maakohtu
  16. aprilli 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-23-
  18. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  19. A.A. (hageja) esitas
  20. jaanuaril 2023 Viru Maakohtule hagiavalduse V.D. (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise alates
  21. jaanuarist 2023 miinimummääras. Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja isa. Hageja on ema ülalpidamisel. Hageja ema ülalpidamisel on kolm last, kellest kaks (sh hageja) on hageja ema ja kostja ühised lapsed. Hageja vanemate vahel oli sõlmitud notariaalne elatise maksmise kokkulepe. Kostja ütles kokkuleppe üles ning ei täida hageja ees ülalpidamiskohustust. Kostja ei osale ka hageja kasvatamisel. Hageja kulud ühes kuus on 400 eurot.
  22. Kostja palus hagi rahuldada osaliselt ning mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise 150 eurot kuus. Kostja ei ole võimeline maksma elatist perekonnaseaduse (PKS) §-s 101 sätestatud määras. Kostja palus kohtul arvestada, et hageja vajadused (milleks hageja märgib 400 eurot) 2 rahuldatakse osaliselt lapsetoetuse ja peretoetuse arvelt. Hageja ema saab peretoetuseid 537 eurot kuus. Kostja märkis, et kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. PKS § 102 lg-st 2 tulenevalt tuleb hageja varalise seisundi hindamisel arvestada ka asjaoluga, et kostjal on veel üks alaealine laps, kes elatise väljamõistmisel nõutud suuruses võib osutuda varaliselt vähem kindlustatuks kui kostjalt elatist saav laps. Samuti tuleb arvestada kostja terviseseisundit. Kostja ei suuda halva terviseseisundi tõttu suurendada enda sissetulekuid. MAAKOHTU LAHEND
  23. Maakohus rahuldas hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja alates
  24. jaanuarist 2023 igakuise elatise 196,44 eurot (sh baassumma 200 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46,44 eurot, millest on maha arvatud pool lapsetoetusest 50 eurot) kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni XXXXXXXXXXX või kuni lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni. Maakohus määras, et elatist indekseeritakse iga aasta
  25. aprillil vastavalt PKS § 101 lg‑tele 3 ja
  26. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Maakohus tuvastas, et hageja on kostja poeg ning kostja on kohustatud hagejale ülalpidamist andma. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Kostja nõustub tasuma elatist 150 eurot kuus, st alla miinimummäära. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et tal oleks piiratud töövõime. Töötamise registrist nähtub, et kostja töötab alates
  27. märtsist 2022 töölepingu alusel XXXXXXXXX OÜ-s veoautojuhina. Kostja võlgneb täitemenetluses kahe lapse elatisena 8156,47 eurot (3689,78+4466,69). Kinnistusraamatu andmetel kostjale kinnisvara ei kuulu. Liiklusregistrist ei nähtu kostjale kuuluvaid sõidukeid. Kostja töötab ning tema 10 kuu keskmine töötasu on 308,87 eurot kuus, millele lisandub töövõimetuslehe hüvitis. Kostja ei ole ülalpidamiskohustust täitnud. Maakohus leidis, et ebapiisav sissetulek või muude sissnõutavate kohustuste olemasolu ei ole mõjuvad põhjused elatise tasumiseks alla miinimummäära. Mõlemad kostja lapsed elavad ühes perekonnas ja kostja ei ole ka teise lapse (B.B.) suhtes täitnud ülalpidamiskohustust. Kostja on esitanud kohtule teise alaealise lapse suhtes elatise vähendamise hagiavalduse (tsiviilasi nr 2-232247). Kostja pangakonto väljavõtetelt ei nähtu laekumisi ei töö- ega töövõtulepingu alusel. Ülekandeid kostja pangakontole on teinud üksnes M.D.. Maakohus järeldas eelnevast, et kostja sissetulek laekub teise isiku arveldusarvele, mistõttu ei ole kohtul võimalik hinnata ka kostja sissetulekute tegelikku suurust. Arvestades, et kostja töötab täistööajaga ning saab ka töövõimehüvitist, on kostja võimeline pärast iseenda püsikulude mahaarvamist tasuma lapse ülalpidamiseks elatist PKS § 101 sätestatud miinimummääras. Tuginedes perekonnaseaduse muudatuste seletuskirjale leidis maakohus, et puudub alus vähendada elatist lasterikka pere toetuse tõttu, sest lapsed, kelle tõttu hageja emale nimetatud toetust makstakse, ei ole hageja vanemate ühised lapsed. Maakohus leidis, et iga terve, elujõus ja vastutustundlik vanem on suuteline iga oma lapse ülalpidamiseks teenima 196, 44 eurot, kahjustamata enda tavapäraseid vajadusi. Sellises suuruses elatis tagab lapse esmaste vajaduste rahuldamise. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 3
  28. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osaliselt ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt ja mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis alates hagi esitamisest (
  29. jaanuarist 2023) 150 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni
  30. juuni 2036 või kuni lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni. Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda. Kostja ei nõustu maakohtu põhjendustega lasterikka pere toetuse arvestamata jätmisel. Hageja ema saab lasterikka pere toetust 650 eurot kuus, mida tuleb PKS § 101 lg 5 alusel arvestada elatise suuruse arvutamisel. Hageja emal on kolm temaga kooselavat last. Lasterikka pere toetust tuleb elatise arvutamisel arvestada sõltumata sellest, kas kõik kolm last on kostja ja hageja ema ühised lapsed või mitte. Seadus ei sätesta piiranguid lasterikka pere toetuse arvestamiseks. Kui kohaldada PKS § 101 lg-t 5, siis oleks hagejale makstava miinimumelatise suurus ühes kuus 142,27 eurot, s.o 196,44 - ((325÷2)÷3). Kostja nõustub jätkuvalt maksma elatist 150 eurot kuus. Kostja vaidleb maakohtu otsusele vastu ka osas, millega mõisteti temalt elatis välja tagasiulatuvalt, st
  31. jaanuarist
  32. Maakohtu otsus on selles osas põhjendamata. Maakohus ei arvestanud, et hageja vanemate vahel oli sõlmitud notariaalne elatise maksmise kokkulepe. Kostja on kohustatud tasuma elatist elatise maksmise kokkuleppe alusel kuni
  33. jaanuarini
  34. Maakohtu otsusega kohustati kostjat tasuma hagejale elatist sama perioodi eest topelt.
  35. Hageja palub rahuldada apellatsioonkaebuse PKS § 101 lg 5 kohaldamise ja elatise suurust puudutavas osas, tehes selles osas uue otsuse. Menetluskulud palub hageja jätta poolte endi kanda. Hageja leiab, et maakohus võis ekslikult leida, et lasterikka pere toetuse jagamine toetust saava pere kõigi laste vahel ei ole põhjendatud. Samas ei ole elatise väljamõistmine kostja taotletud summas mõistlik. Hageja taotles elatise väljamõistmist muutuva suurusena. Ka apellatsioonkaebuse osalisel rahuldamisel tuleks elatis välja mõista muutuva suurusena. Kostja väide tagasiulatuva elatise põhjendamatuse kohta on hilinenud vastuväide ja seega põhjendamatu. Kostja ei vaielnud maakohtus tagasiulatuva elatise väljamõistmisele vastu ega tuginenud asjaoludele, mis võiksid tagasiulatuva elatise väljamõistmise välistada. Seega ei pidanud maakohus eraldi põhjendama elatise väljamõistmist alates
  36. jaanuarist
  37. Kostja tugineb esmakordselt ringkonnakohtus vanemate notariaalsele kokkuleppele. Kostja ei ole selle asjaolu esitamise lubatavust alles ringkonnakohtus põhjendanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  38. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ning menetlusõiguse rikkumise tõttu kostjalt väljamõistetava elatise suuruse ja elatise väljamõistmise algustähtaja osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse (TsMS § 657 lg 1 p 2). Kostja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
  39. Asja materjalide kohaselt kuulutas Viru Maakohus pärast maakohtu otsuse tegemist tsiviilasjas nr 2-23-4388
  40. aprillil 2023 välja kostja pankroti ja määras pankrotihalduriks Tiia Kalause. Pankrotihaldur teatas ringkonnakohtule, et ta ei soovi astuda käesolevasse menetlusse võlgniku (kostja) asemel. Seega võib kostja menetluses osalemist apellandina jätkata (PankrS § 43 lg 5). 4 Ringkonnakohus rahuldab kostja taotluse tõendi vastuvõtmise osas ja võtab asja juurde Viru Maakohtu
  41. aprillil 2023 määruse tsiviilasjas nr 2-23-4388 kostja pankroti välja kuulutamise kohta.
  42. Kostja vaidlustab maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis temalt välja mõistetava elatise suuruse arvutamisel arvesse võtmata kostja emale makstava lasterikka pere toetuse ja elatise välja mõistmise algusaja osas (
  43. jaanuarist 2023). Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust kaebuse ulatust arvestades.
  44. Hageja taotles elatise välja mõistmist PKS § 101 alusel arvestatud miinimumsummas. Alates
  45. veebruarist 2023 täiendati PKS § 101 lõiget 5 teise lausega, mille kohaselt loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Nimetatud seaduse muudatusega pandi kohtule kohustus lasterikka pere toetusega PKS § 101 järgse elatise arvutaisel arvestada seaduses sätestatud ulatuses. Maakohus on miinimumelatise suuruse arvutamisel jätnud ekslikult lasterikka pere toetusega arvestamata. Ringkonnakohtu menetluses on mõlemad pooled nõus, et elatise arvutamisel PKS § 101 alusel tuleb arvestada ka lasterikka pere toetusega. Kostja ema saab lasterikka pere toetust alates
  46. jaanuarist 2023 suurusega 650 eurot kuus, millest tuleb hagejale elatise suuruse arvutamisel võtta arvesse 54, 17 eurot (st 1/12 toetusest). Seega oli hagejal hagi esitamise ajal õigus nõuda miinimumelatisena 142, 27 eurot kuus. Kuivõrd kostja on nõus tasuma hagejale elatist miinimummäärast suuremas summas (150 eurot kuus), tuleb kohtul elatise välja mõistmisel sellest lähtuda ja mõista kostjalt välja hagi esitamisest elatis 150 eurot kuus. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kuivõrd asjas ei ole leidnud tuvastamist PKS § 102 asjaolud, mis annaks aluse mõista kostjalt elatis välja alla PKS § 101 alusel arvutatud miinimumi, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõistetav elatis siduda PKS § 101 alusel arvutatava miinimumelatisega ja määrata, et kostjalt välja mõistetav elatis ei või olla PKS § 101 alusel arvutatavast elatisest väiksem. Maakohtu otsuse resolutsiooni tuleb vastavalt muuta.
  47. Hagi on esitatud
  48. jaanuaril 2023, kuid hageja taotleb elatise välja mõistmist alates
  49. jaanuarist
  50. Maaohtu menetluses kostja ei nõustunud elatise tagasiulatuva välja mõistmisega ja palus hagi rahuldada alates hagi esitamisest (lk 44). Asjas ei ole vaidlust, et kostja suhtes toimub sundtäitemenetlus
  51. novembri 2018 notariaalse lepingu alusel hagejale elatise maksmiseks (täiteasi nr 042/2019/1602). Kostja ütles
  52. detsembril 2022 selle lepingu üles alates
  53. detsembrist 2022 (lk 22-23). Kostja esitas maakohtule kohtutäitur N. Malahhova
  54. veebruari 2023 teatise (lk 63), mille kohaselt on täitemenetlus täiteasjas nr 042/2019/1602 sissenõudja (hageja) avalduse alusel alates
  55. jaanuarist 2023 igakuise elatise nõudes lõpetatud, täitemenetlus jätkub elatisevõla ja kohtutäituri tasu nõudes. Kuivõrd kostja esitas kohtutäituri teatise maakohtu menetluses, ei ole põhjendatud hageja väide, et kostja ei tuginenud vanemate notariaalsele kokkuleppele juba maakohtu menetluses. Kostja vaidles maakohtus vastu ka tagasiulatuva elatise välja mõistmisele ja palus elatise välja mõista alates hagi esitamisest, st
  56. jaanuarist 2023 (lk 2223). Hageja ei ole vastuses apellatsioonkaebusele vaielnud vastu, et kostja on kohustatud tasuma elatist vastavalt notariaalsele kokkuleppele kuni
  57. jaanuarini 2023 täitemenetluses. Ringkonnakohus nõustub kostjaga selles, et maakohtu otsus kostjalt elatise välja mõistmise algusaja osas on põhjendamata, maakohus on jätnud tähelepanuta asjakohased kostja 5 vastuväited ja tõendid. Kohtutäituri teatisega on tõendatud, et hageja elatise nõudes kuni
  58. jaanuarini 2023 (kaasa arvatud) toimub sundtäitemenetlus notariaalne lepingu kui täitedokumendi alusel. Hageja on käesolevas asjas õigustatud nõudma elatist alates
  59. jaanuarist
  60. Maakohtu otsust tuleb kostjalt elatise välja mõistmise algusaja osas vastavalt muuta.
  61. Maakohtu otsuse muutmise aluseks ei ole kostja pankroti välja kuulutamine
  62. aprillil
  63. Kostjalt väljamõistetav elatise suurus on kooskõlas usaldusisiku poolt tuvastatud kostja sissetulekutega ja pankrotimenetluses mittearestitava sissetuleku suurusega. Kostja pankroti väljakuulutamise järel on sissenõutavad üksnes pankroti väljakuulutamise eelse aja elatise nõuded, kuna perioodilise elatise nõue tekib ja muutub sissenõutavaks iga kuu uuesti. See tähendab, et elatist saama õigustatud isik saab PankrS § 44 lg 1 järgi esitada kohustatud isiku pankrotimenetluses tavapärases korras tunnustamiseks täitmata elatisenõuded, mis on arvestatud ülalpidamiskohustuse täitmise katteks kuni pankroti väljakuulutamiseni (vt Riigikohtu
  64. aprilli
  65. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-26-12, p 13). Kui võlgnik ei täida pankrotimenetluse ajal ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, saab elatist saama õigustatud isik pöörduda täitedokumendi olemasolul võlgniku vastu täitemenetluse algatamiseks kohtutäituri poole pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist sissenõutavaks muutunud ja edaspidi sissenõutavaks muutuva elatise sissenõudmiseks. Kohtutäitur ei saa sellisel juhul küll pöörata sissenõuet pankrotivarale, kuid ta saab pöörata sissenõude võlgniku sissetulekule, mis ei muutu PankrS § 108 lg 3 kohaselt pankrotivaraks, arvestades täitemenetluse seadustikus ettenähtud piiranguid (vt Riigikohtu
  66. detsembri 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-20-3353 p-d 10.2 ja 10.3).
  67. Poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus tuleb jätta TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke (allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi 6 (allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.