Obsah (6)

§ 62§ 230§ 231§ 173§ 163§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 29.05.2023.a Tallinn Tsiviilasja number 2-22-17277 Tsiviilasi X hagi Y vastu

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 16.11.2022 esitatud ja 24.11.2022 täpsustatud hagiavalduse kohaselt sai X (hageja) täisealiseks 10.02.

1. Hageja käib XXXis
2. klassis ja ei tööta. Hageja ema ja isa, s.o Y (kostja) on lahutatud 2014 ning hageja elab koos ema ja noorema vennaga xxxs. Kostja elab alates
3. a sügisest xxxs ja on uuesti abiellunud. Märtsis kandis kostja hagejale ühekordse elatisraha 100 eurot ja augustis, kui hageja palus ennast hakata igakuiselt toetama, toetas kostja ühekordselt hageja telefoni ekraani parandamist 140 euroga. Kahjuks ei ole kostja hagejat regulaarselt toetama asunud. Hageja igakuised kulud moodustavad kokku 806,65 eurot, s.h eluasemekulud 251,85 eurot, kulutused toidule 200 eurot, kulutused transpordile 15 eurot, sidekulud 27 eurot, kulutused tervishoiule 20 eurot, kulutused hügieenitarvetele 30 eurot, kulutused koolikohustuse täitmiseks 52,50 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 44,20 eurot, muud vältimatud püsikulutused (s.h autokool, meelelahutus) 166,10 eurot. Ajavahemiku 10.02.2022 kuni 15.11.2022 eest arvestab hageja elatise summaks 100 eurot kuus ja lahutades maha 100 eurot 17.03.22 ühekordse samas summas kostja poolt hagejale makstud elatise. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise ajavahemiku 10.02.2022 kuni 15.11.2022 eest kokku summas 800 eurot ning alates hagiavalduse esitamisest igakuise elatise summas 200 eurot. Kostja vastus Kostja tunnistas oma vastuses nõudeid üksnes osaliselt. Kostja ei ole nõus tasuma hagejale elatist õppetööst välisel perioodil. Samuti palus kostja arvestada tema varalise seisundiga. Kostja on ülalpeetav. Kohtu põhjendused 2
4. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Riigikohus on selgitanud, et täisealiseks saanud isiku puhul saab eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest ning täisealiseks saanud lapse elatisenõudele ei kohaldu perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäär (vt ka Riigikohtu lahend 3-2-1-119-15 p 10). PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi.
2. Käesolevas tsiviilasjas puudub vaidlus selles, et kostja on hageja isa (dtl 5). Samuti puudub vaidlus selles, et hageja on täisealine, kes õpib käesoleval ajal XXXi
3. klassis (dtl 40). Seega on hageja PKS § 97 p 2 kohaselt iseenesest õigustatud elatist nõudma. Kohtu hinnangul ei saa õppetöö tõttu eeldada, et hageja hangiks kõik endale eluks vajalikud vahendid ise. Kuna hageja käib 12ndas klassis, siis eelduslikult on igapäevaselt vajalik ka kodus õppetööga tegeleda.
4. Hagiavalduse kohaselt moodustavad hageja igakuised kulud kokku 806,65 eurot, s.h eluasemekulud 251,85 eurot, kulutused toidule 200 eurot, kulutused transpordile 15 eurot, sidekulud 27 eurot, kulutused tervishoiule 20 eurot, kulutused hügieenitarvetele 30 eurot, kulutused koolikohustuse täitmiseks 52,50 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 44,20 eurot, muud vältimatud püsikulutused (s.h autokool, meelelahutus) 166,10 eurot. Eluasemekulude tõendamiseks on hageja esitanud elektri arved märts 2022 kuni oktoober 2022 (dtl 11), kodukindlustuse arve (dtl 12), laenugraafiku (dtl 13-21), prügiarve (dtl 22) 3 ning veearve (dtl 23). Esitatud tõenditest nähtuvalt on igakuised keskmised kulud seoses hageja eluasemega kokku 754,33 eurot. Arvestades, et hageja elab koos ema ja õega, siis on hageja osa eluasemekuludest põhjendatud 251,44 eurot. Sidekulude tõendamiseks on hageja esitanud kohtule Telia teleteenuse ja mobiilteenuse arved (dtl 33-38). Nimetatud tõenditest nähtuvalt on hageja osa teleteenustest ca 13,58 eurot, jagatud internet 7,67 eurot ja mobiilteenused 5,65 eurot. Seega peab kohus hageja sidekulusid põhjendatuks kokku 26,90 eurot. Asjaolu, et inimesed tarbivad igapäevaselt toitu, hügieenitarbeid ning aeg-ajalt ka tervisetooteid on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Samas on kohtu hinnangul nimetatud kuludele kokku 250 eurot ülepaisutatud. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et ta peaks näiteks järgima erilist dieeti, mille tõttu oleks tema toidukorv keskmisest kallim või et ta peaks igakuiselt tarvitama kallemaid retseptiravimeid. Hageja poolt esitatud maksekorraldused kinnitavad üksnes kaupluste ja apteekide külastamist. Kohus peab mõistlikuks toidukuluks ning hügieeni ja tervishoiule kokku 200 eurot. Samuti ei saa ebavajalikuks pidada aeg-ajalt garderoobi uuendamist. Samas on hageja täiskasvanud, kes eeldatavasti ei kasva enam oma riietest välja ning seega saab riideid kasutada pikemaajaliselt. Samuti on hagejal võimalik valida, kust ja millise hinnaga tooteid osta. Kohus peab mõistlikuks kuluks riietele ja jalanõudele kokku 40 eurot. Transpordikulude osas ei ole hageja ühtegi tõendit esitanud, seega ei pea kohus hageja poolt väljatoodud transpordikulusid põhjendatuks. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et täisealisel on ka võimalus valida, milliseid täiendavaid kulutusi ja millistes summades ta teeb ning kohtu hinnangul ei ole seega mõistlik suuri kulutusi võimaluste puudumisel meelelahutusele, sünnipäevadele jms teha. Kohus peab mõistlikuks täiendavaks igakuiseks kuluks 30 eurot. Arvestades asjaoluga, et hageja käib 12ndas klassis, siis on eluliselt usutav, et teatud kulud kooliga tekivad (nt vihikute, kirjatarvete jms soetamine). Kohtu hinnangul on 25 eurot nimetatud kulule mõistlik. Eeltoodust tulenevalt on hageja igakuised kulud kohtu hinnangul põhjendatud ja eluliselt usutavad kokku 573,34 euro ulatuses. Kuna vanematel tuleb eelduslikult kanda lapse igakuiseid kulusid võrdselt, siis oleks kostja osa sellest 286,67 eurot, mis on käesoleval juhul suurem kui hageja kostjalt igakuiselt nõuab.
5. Kostjalt väljamõistetava elatise summa määramisel tuleb kindlaks teha, millises ulatuses kumbki vanem elatist maksma peab. PKS § 105 lg 3 kohaselt täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Riigikohus on asunud seisukohale, et ülalpidamiseks kohustatud isiku puhul tuleb temalt elatise väljamõistmisel arvestada PKS § 102 ja PKS § 105 lg 3 järgi tema varalist seisundit. Sealjuures ei kohaldu täisealise lapse puhul PKS § 102 lg 2, vaid üksnes sama paragrahvi lg 1, mille kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi 4 ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-119-15, p. 11). Kostja on menetluses välja toonud, et ta on töötu ning oma abikaasa poolt ülalpeetav. Kostjal on Eestis registreeritud ettevõte QQQ OÜ, kuid nimetatule on seatud keelumärge (dtl 119, 120). Kostjal on hinnanguliselt võlgnevusi erinevate võlausaldajate ees ca 90 000 euro ulatuses, millest enamus on kantud ka maksuameti registrisse – 68 800 eurot (dtl 121). Samuti on kostja välja toonud, et tal on peale hageja veel üks alaealine ülalpeetav. Kostja on esitanud kohtule ka oma pangakonto väljavõtte, millest ei nähtu igakuiseid suuremaid sissetulekuid (dtl 123). Kuna täiskasvanud lapse elatise nõudmise korral ei kohaldu PKS § 102 lg 2, siis ei ole kostja kohustatud täiendavat sissetulekut leidma, pidamaks ülal täisealist last. Kostja poolt esitatud tõenditest tulenevalt puuduvad kostjal suuremad sissetulekud. Samas on kostja oma vastuses hageja nõuet osaliselt tunnistanud ning ei ole nõus olnud tasuma elatist hagejale üksnes õppetööst välisel perioodil. Hagi on esitatud 16.11.2022, s.o perioodil, mil hageja käis koolis. Seega asub kohus seisukohale, et hageja nõue elatise saamiseks alates hagiavalduse esitamisest igakuiselt summas 200 eurot on põhjendatud.
6. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka tagasiulatuva elatise perioodi eest 10.02.2022 kuni 15.11.2022 eest kokku summas 800 eurot. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus osundab, et Riigikohus on märkinud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Nimetatud asjaolu tuleb arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-13613, p 12). Eeltoodu ei tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud, nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-16). Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13, p 13; Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult 5 koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 14). Hageja on kohtule esitanud kirjavahetuse, milles on kostjalt elatist ühel korral palunud (dtl 61). Iseenesest ei mõjuta järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine hageja nõudeõiguse olemasolu, kuid kohtu hinnangul võib suurema summa väljamõistmine olla kostjale käesoleval juhul ebamõistlikult koormav, arvestades kostja majanduslikku seisu. Samuti ei täidaks käesoleval juhul tagasiulatuva elatise väljamõistmine enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet. Kohus jätab tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata.
7. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagiavaldus rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis 200 eurot kuus alates 16.11.2022 kuni hageja poolt keskhariduse omandamise lõpuni, kuid mitte kauem, kui hageja
8. aastaseks saamiseni. Elatise summad tuleb tasuda igakuiselt hageja kontole iga jooksva kalendrikuu
9. kuupäevaks selgitusega „elatisraha“. Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejale maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada. Menetluskulud 9.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, siis ei määra kohus ka kindlaks menetluskulude rahalist suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 6