Obsah (12)

§ 62§ 230§ 231§ 3401§ 423§ 173§ 162§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 11.02.2022.a Tallinn Tsiviilasja number 2-21-13079 Tsiviilasi NP Teenindus O

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 19.08.2021 esitatud ning 30.08.2021 täpsustatud hagiavalduse kohaselt pöördus ILOS OÜ (kostja) 2018 juulis NP Teenindus OÜ (hageja) poole kahe Yanmar kaatrimootori kokkupanekuks ja paigaldamiseks kaatrile. Tööd olid teostatud ning kaater üle antud kostjale. Kostjale olid väljastatud järgmised arved teostatud tööde eest: 02.07.2018 arve nr 96 summas 799,52 eurot; 18.07.2018 arve nr 104 summas 460,80 eurot; 11.08.2018 arve nr 115 summas 3600 eurot; 23.08.2018 arve nr 120 summas 1256,40 eurot; 09.09.2018 arve nr 126 summas 477,60 eurot; 15.10.2018 arve nr 144 summas 2280 eurot. Arve nr. 115 summas 3600 on tasumata 3350 euro ulatuses ning arve nr. 144 summas 2280 eurot on tasumata jäetud täies ulatuses. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 5630 eurot ning viivise põhivõlast seisuga 19.08.2021 suuruses 450,40 eurot ja edasi seadusega sätestatud suuruses kuni rahalise kohustuse kohase täitmiseni. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata. Kostjale jääb ebaselgeks, kellega hageja väidetava töövõtulepingu sõlmis. Samuti jääb arusaamatuks, missuguste tööde teostamiseks ja missugustel tingimustel kostja väidetava töövõtulepingu sõlmis. Hagis ei ole selgitatud, missugune oli töövõtulepingu järgne tööde teostamise tähtaeg, poolte vahel kokkulepitud hind ja tasumistingimused. Ka ei ole hagis välja toodud, missugused tööd hageja väidetavalt nõuetekohaselt ja missugused ebakvaliteetselt teostas, missugused tööd ta tähtaegselt üle andis ja missugused õigeaegselt üle andmata jättis, missuguste tööde eest tema tasunõue sissenõutavaks muutus ja millal, missuguste tööde eest talle on tasutud ja milliste eest mitte jne. Hagile ei ole lisatud mitte ühtegi tõendit, mis tõendaks pooltevahelise lepingu sõlmimist, sisu ja tingimusi. Samuti palus kostja kohaldada aegumist ning jätta hageja 11.08.2018 arvel nr 115 põhinev põhinõue summas 2 000 eurot ning sellele lisanduv viivisenõue aegumise tõttu rahuldamata. 2 Kohtu põhjendused 1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. 3. Esmalt lahendab kohus kostja korduva taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks. Nimelt on kostja esitanud 03.12.2021 korduva taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks, kuna hagi on puudustega ja ebaselge.

§ 3401

lg 2 esimese lause järgi kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata.

§ 423

lg 2 punktide 1 ja 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust või hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab, et kostja taotlus hagi korduvaks läbi vaatamata jätmiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohus jääb oma 05.11.2021 määruses märgitud seisukohtade juurde ning selgitab, et kohtul on võimalik hinnata hageja poolt esitatud tõendeid ja nõude olemasolu asja sisulisel arutamisel. Kohus peab seega põhjendatuks hagi menetlemist, s.o asja sisulist läbivaatamist.

1. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt on pooled 2018 juunis sõlminud suulise töövõtulepingu kahe Yanmar mootori kokkupanemise, töökorda viimise ja kaatrile paigaldamise kohta. Hageja on välja toonud, et lepingu sõlmimisel leppisid pooled tööde teostamise pooleteisekuulises tähtajas, tööde eest tasu tingimustes - 2500 eurot käibemaksu lisamisega ühe mootori kohta ning ka võimalike lisatööde maksumuses 25 eurot ühe tunni eest, samuti käibemaksu lisamisega. Kostjal on hagiavalduse kohaselt tasumata arve nr. 115 summas 3350 eurot ning arve nr. 144 summas 2280 eurot. Seega võib hageja väljatoodud asjaolude pinnalt asuda seisukohale, et poolte vahel võis olla sõlmitud töövõtuleping. VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Töövõtulepinguga on tegemist, kui teenuse osutaja kohustub midagi ära tegema (lepingu 3 esemeks on teatud asja valmistamine või muutmine, s.o käesoleval juhul mootori parandus). VÕS § 637 lg 3, 4 ja 5 sätestavad, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Tellija ei pea töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust.
2. Poolte 09.09.2018 kirjavahetusega loeb kohus tõendatuks, et pooltel on olnud kokkuleppeid mootorite komplekteerimise ja remonditööde osas (tlk 8). 09.09.2018 kell 14.34 saadetud e-kirjas on kostja seaduslik esindaja viidanud pooltevahelisele kokkuleppele ning kirjutanud, et viimane mootor peab olema komplekteeritud ja korras 12.09.
3. Kell 11.04 edastatud täiendavas e-kirjas on kostja seaduslik esindaja täiendavalt märkinud, et kolvid peavad olema kalibreeritud ja väntvõll kontrollitud ning teised tööd tuleb kooskõlastada. Kuna e-kirjas on viidatud konkreetselt kostjale (seadusliku esindaja nime all on viide osaühingule), siis ei ole alust eeldada, et kokkuleppeid oleks sõlminud kostja seaduslik esindaja isiklikult. Samas on kohus 05.11.2021 kirjas juhtinud hageja tähelepanu asjaolule, et üksnes arvete esitamine ei tõenda nõude olemasolu (tlk 70). Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et arvetes 115 ja 144 märgitud tööd (s.o diiselmootorite kokkupanemine ja paigaldamine; diiselmootori YANMAR korduv remont) oleksid reaalselt teostatud ning kostjale üleantud. Samuti on tõendamata kokkulepped hinna osas, täiendavate tööde osas ning nõude sissenõutavaks muutumise osas. Hageja poolt esitatud kirjavahetus arvete tasumata jätmise kohta nimetatud asjaolusid ei tõenda (tlk 4-7, 10). Kohus peab vajalikuks ka selgitada, et see, kui kostja on ülejäänud hageja poolt esitatud arved tasunud, et tõenda tasumata arvetes märgitud tööde teostamist ja nendes kokkuleppimist. Kuna käesoleval juhul ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, et tasumata arvetel märgitud töid oleks tehtud, nendes täiendavalt kokkulepitud või tööd vastuvõetud, siis leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud 6.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. 7.

§ 174

lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise 4 kulud.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt moodustavad kostja menetluskulud kokku 3360 eurot, s.o esindaja tasu. Lepinguline esindaja on osutanud järgnevaid teenuseid: - 31.08-02.09.2021: kliendi poolt saadetud materjalidega esmane tutvumine; telefoni teel nõupidamine kliendiga vaidluse asjaolude, tõendamiseseme ja kohtuasja strateegia osas 1h 30 min; - 07.-08.09.2021: menetluse lõpetamise võimaluste analüüs (asjakohane Riigikohtu praktika - maksekäsu kiirmenetluse asjades hagimenetlusse üleminekul), menetlustähtaegade kontroll, asja perspektiivi esialgne hindamine, sellekohase kokkuvõtte koostamine ja kliendile saatmine 1h 30 min; - 15.-17.09.2021: 19.08.2021 hagi ja selle lisade, 26.08.2021 hageja kirja, 27.08.2021 kohtumääruse, 30.08.2021 hageja puuduste kõrvaldamise men.dokumendi ja selle lisade,30.08.2021 kohtumäärus, hageja 01.09.2021 men.dokumendi 03.09.2021 men.dokumendi läbitöötamine-analüüs; selgitused ja suhtlus kliendiga 2h 42 min; - 17.-21.09.2021: esialgse kostja vastuse koostamine, sh selleks vajalike materjalide läbitöötamine-analüüs ning suhtlus kliendiga; lisade komplekteerimine; kostja vastuse täiendamine, viimistlemine ja koos lisadega kohtule esitamine 5h 6 min; - 21.09.-22.09.2021: suhtlus kliendiga; hagi läbivaatamata jätmise taotluse täpsustuse koostamine ja kohtule esitamine 1h 6 min; - 08.-19.11.2021: Harju Maakohtu 05.11. määruse ja 05.11. kirja läbivaatamine-analüüs; kliendile menetlusinfo edastamine ja menetlusliku olukorra selgitamine (e-kirja/tel. teel) 1 h 6 min; - 19.11.-01.12.2021: e-kiri kliendile + NP Teenindus hagi täienduse ja selle lisade läbitöötamine-analüüs (1 h); menetluslikest küsimustest (sh tõendamiskoormuse jaotusest) kliendile ülevaate andmine telefoni teel (40 min); kostja seisukoha + täiendava korduva hagi läbivaatamata jätmise taotluse koostamine ja kohtule esitamine (2,3

1. h)3 h 54 min; - 08.12.2021 Tutvumine hageja esindaja 06.12.2021 seisukohaga; men.info edastamine kliendile 6 min; - 13.12.2021 Tutvumine 10.12.2021 kohtunõudega; töö e-toimikuga; menetlustähtaja kontroll ja men.info edastamine kliendile 12 min; - 22.12.2021-03.01.2022: töö e-toimikuga, men.info kontroll ja edastamine kliendile (menetlusstrateegia arutelu) 03.01.2022: NP Teenindus 20.12.2021 menetlusdokumendi ja selle lisaga tutvumine-analüüs; hagis puuduste kõrvaldamise osas seisukoha kujundamine; kostja seisukoha koostamine ja kohtule esitamine; menetlusdokumendi jm men.info edastamine kliendile 1 h 42 min; - 14.01.2022 Tutvumine kohtu 12.01.2022 kirjaga menetlustähtaegade osas; men.info edastamine kliendile ja edasise menetlustaktika analüüs; selgitused ja arutelu kliendiga telefoni teel nii kostja täiendavate seisukohtade/tõendite esitamise vajaduse osas kui muudes menetluslikes küsimustes (0,5
2. h)1 h 6 min - 01.02.-09.02.2022: tutvumine NP Teenindus taotluse ja kohtu vastusega; kostja lõplike seisukohtade koostamisega seotud toimingud; kommunikatsioon kliendiga; 5 menetluskulude nimekirja koostamine ja koos lõplike seisukohtadega kohtule esitamine 2 h 24 min. Kohtu hinnangul on menetluskulude nimekirjas märgitud teenused olnud menetluses iseenesest vajalikud ja nendele kulunud aeg mõistlik. Kohus arvestab siinkohal ka tsiviilasjas esitatud dokumentide mahu ning sisuga. Kohus peab vajalikuks vähendada üksnes ajakulu soeses korduva hagi läbivaatamata jätmise taotluse esitamisega 2 tunni võrra, kuna tegemist oli samasisulise taotlusega, mida kohus juba varasemalt ka lahendas. Seega on kostja esindaja põhjendatud ajakuluks kokku 20 tundi ja 24 minutit. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu oli 150 eurot/tund (ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul on nimetatud tunnitasu mõistlik ja põhjendatud ning ei ületa keskmist vandeadvokaatide teenustasu. Seega on esindaja tasu põhjendatud kokku 3060 eurot, mis kuulub hagejalt väljamõistmisele. 8.

§ 177

lg 4 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on vastava taotluse kohtule oma vastuses esitanud. Seetõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (3060 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 6