Obsah (9)

§ 120§ 37§ 121§ 38§ 45§ 43§ 108§ 104§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 9. juuni 2023, Tartu Kohtuasja number 3-23-1262 Kohtuasi X kaebus Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnapl

) § 121 lg 4, § 204 lg 1). ASJAOLUD

1. Tartu Halduskohtusse saabus
2. juunil 2023 (edastatuna Viru Maakohtust) X kaebus Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti järelevalve osakonna tegevuse peale. Kaebuse kohaselt teostas Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti järelevalve osakond kaebaja kinnistul (Y, Narva linn) ehitusseadustiku (EhS) § 130 ja § 131 alusel riikliku järelevalve toiminguid linnavalitsusele laekunud teabe alusel kinnistul asuva ebaseadusliku ehitise (kasvuhoone, ehitisealuse pinnaga üle 20 m2) kohta. Kaebaja selgitab toimunu kohta järgmist. Kinnistul toimus
3. aprillil 2023 kell 10 paikvaatlus, millest võtsid osa ka kaebaja ning kaebaja abikaasa volitatud esindaja. Kaebaja märgib, et järelevalve osakonna ametnik suhtles nendega paikvaatluse ajal vaid žestide abil ning tegi vaatluse objektist paar fotot. Paikvaatluse käigus ei kontrollitud menetlusosaliste isikusamasust, ei selgitatud toimingu eesmärki ega väidetava rikkumise sisu. Samuti ei selgitatud edasikaebamise korda. Ametnik ei 3-23-1262 tutvunud kaebaja poolt kaasa võetud dokumentatsiooniga ega küsinud menetlusosaliste selgitusi. Kaebaja soovis paikvaatluse protokolli koostamist kohapeal, kuid protokoll edastati talle alles
4. mail
5. Protokoll sisaldab valeinformatsiooni. Kaebaja leiab, et kohapeal olemasoleva dokumentatsiooniga mittetutvumine, menetlusosaliste seisukohtade mitteküsimine ja rajatise sisulise ülevaatuse mitteteostamine rikub tema õigusi. Kaebaja ei saanud selgitada, et kasvuhoone puhul ei ole tegemist ehitisega ehitusseadustiku mõttes, sest sellel puudub vundament või muu kinnitus aluspinnasega ning see on hõlpsasti teisaldatav ja lahti võetav. Kaebaja hinnangul ei vasta Y paikvaatluse protokoll seaduses sätestatud nõuetele ega kajasta ülimalt olulise tähendusega asjaolusid. Seega on protokoll õigusvastane ega saa olla aluseks õiguspärase otsuse tegemisel haldusmenetluses. Õigusvastane protokoll võib kaasa tuua kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise. Kaebaja soovib, et kohus tunnistaks Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti järelevalve osakonna menetlustoimingud õigusvastaseks. KOHTU SEISUKOHT 2.

§ 120

lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus mõistab, et kaebaja soovib käesolevas asjas vaidlustada Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti järelevalve osakonna menetlustoiminguid (paikvaatluse läbiviimine ning selle kohta koostatud protokoll). Kaebaja soovib menetlustoimingute õigusvastasuse kindlakstegemist (tuvastamisnõue vastavalt

§ 37lg 2 p-le 6).

3.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus leiab, et kaebus tuleb viidatud sätte alusel tagastada ning põhjendab oma seisukohta järgmiselt. 3.

1. Asja materjalidest nähtub, et Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet on alustanud EhS § 130 lg 2 alusel riikliku järelevalve menetluse, et kontrollida Y kinnistule püstitatud kasvuhoone seaduslikkust. Selleks korraldati
2. aprillil 2023 paikvaatlus, millest võttis osa ka kaebaja. Kaebaja ei nõustu sellega, kuidas paikvaatlust läbi viidi ning millised andmed on kantud paikvaatluse protokolli. Kaebaja vaidlustab seega riikliku järelevalve menetluse raames tehtud menetlustoiminguid. 3.
3. Menetlustoimingute vaidlustamine enne lõpliku haldusakti andmist on võimalik üksnes erandjuhtudel. Õigusvastasuse tuvastamise nõude lubatavuse eelduseks on, et kaebus on isiku õiguste kaitseks vajalik (

§ 38

lg 4) ning õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (

§ 45lg 2 esimene lause).

Menetlustoimingute puhul on eraldi vaidlustamise õiguse eelduseks veel see, et menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise (Riigikohtu 13. veebruari 2023. a määrus asjas nr 3-21-1360, p 12.3).

§ 45

lg 3 sätestab, et menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest., s.t sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et haldusmenetluse käigus toimunud menetlusnormide rikkumist saab üldjuhul halduskohtus vaidlustada vaid koos lõpliku haldusaktiga. Seni, kuni lõplikku haldusakti pole veel antud, ei ole kohtul reeglina võimalik hinnata, kas menetluslikud rikkumised võivad mõjutada asja otsustamist (vt Riigikohtu

1. veebruari
2. a otsus asjas nr 33-1-8-02, p 5 ja
3. novembri
4. a otsus asjas nr 3-3-1-64-11, p 8). Menetlustoimingu vaidlustamine on lubatav ka siis, kui menetluses on tehtud sedavõrd oluline ja ilmne viga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et lõplik haldusakt ei saa olla materiaalses mõttes 2 3-23-1262 õiguspärane (vt Riigikohtu
5. juuni
6. a otsus asjas nr 3-3-1-39-10, p 21 ja seal viidatud kohtupraktika). 3.
7. Kohus leiab, et praegusel juhul ei saa asuda seisukohale, et vastustaja menetlustoimingud rikuksid kaebaja õigusi sõltumata riikliku järelevalve menetluse lõpptulemusest. Ka kaebaja ise ei väida, et järelevalvemenetluse tulemus oleks ülal kirjeldatud menetlustoimingute tõttu ilmtingimata ebaõige ja tema õigusi rikkuv. Pigem on ta seisukohal, et tal on õigus menetlustoiminguid vaidlustada seetõttu, et tal on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub tema õigusi. Kohus märgib, et tuginedes

§ 45

lg-le 3 saaks kaebaja menetlustoiminguid vaidlustada juhul, kui nende õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul tegemist sellise olukorraga. Paikvaatlusel toimunust ning paikvaatluse protokollis kajastatust ei saa teha tõsikindlat järeldust selle kohta, kuidas riikliku järelevalve menetlus kaebaja jaoks lõpeb. Kui vastustaja peaks tegema kaebajale tema jaoks negatiivse ettekirjutuse (nt kasvuhoone lammutamiseks), siis on kaebajal võimalik ettekirjutust vaidlustada (vaide- ja/või kohtumenetluses) ning ettekirjutuse vaidlustamise raames saab kaebaja viidata ka menetlusnormide rikkumisele. Negatiivse tagajärje (kasvuhoone lammutmine võimaliku õigusvaidluse ajal) ärahoidmiseks saab vajadusel taotleda ka esialgse õiguskaitse korras haldusakti täitmise peatamist või toimingu keelamist. 3.4. Eelnevat arvestades leiab kohus, et kaebaja on pöördunud kohtusse ennatlikult. Vastustaja menetlustoimingud paikvaatlusel ning selle kohta protokolli koostamisel ei riku eraldiseisvalt menetluse lõpptulemusest kaebaja õigusi ning samuti ei saa kohtu hinnangul praegusel juhul asuda seisukohale, et menetlustoimingutele järgnev haldusmenetlus lõpeks kindlasti õigusvastase haldusakti andmisega. Kaebajal puudub seega õigus vaidlustada riikliku järelevalve menetluse kestel tehtud menetlustoiminguid eraldiseisvalt menetluse lõpptulemusena antavast haldusaktist. Kohus tagastab seega kaebuse Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti järelevalve osakonna menetlustoimingute õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes

§ 121lg 2 p 1 alusel.

4. Vastavalt

§ 43

lõikele 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti seadusega ettenähtud korras kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 5.

§ 108lg-st 4 tulenevalt kannab kaebuse tagastamise korral menetluskulud kaebaja.

Kaebaja tasutud riigilõiv (20 eurot) jääb kaebaja kanda, sest

§ 104

lg 5 p-st 2 tulenevalt ei tagastata riigilõivu, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale

§ 121lõike 2 alusel.

Kaebaja võimalikud muud menetluskulud jäävad samuti tema enda kanda. Vastustajal ei ole asjas menetluskulusid tekkinud. 6. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime ja kinnistu aadressi tähemärgiga (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 3