Obsah (4)

§ 121§ 68§ 76§ 75

1 Kriminaalasi nr 1-18-688 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. mai 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-688 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar

§ 121

lg 2 p 2,3 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 kuud vangistus t.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 05.04.2017 kuni 06.04.2017, s.o 2 päeva, karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks mõisteti 2 kuud 28 päeva vangistust.

§ 76

lg 8 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 21.12.2015 otsusega mõistetud karistuse 2 ärakandmata osa, s.o 9 kuud 8 päeva vangistust, võrra ning V.S-ile mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 6 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 03.07.

1. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud 4 korral, reaalset vangistust kannab ta teist korda. Kehalise väärkohtlemisega seotud kuriteod on kõik toime pandud ema suhtes, alkoholijoobes ja impulsiivselt. Lühikese karistusaja tõttu ei ole kinnipeetavale individuaalset täitmiskava koostatud. Kinnipeetav on ametnike suhtes viisakas, loeb vabal ajal palju, teiste kinnipeetavatega suhtleb vähe. Vajab vaikust ja rahu. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 10 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 1 kuu vangistust. Vabanedes asub kinnipeetav elama oma ema juurde 1-toalisesse korterisse. Samas elukohas on ta kasutanud ema suhtes korduvalt vägivalda. Kinnipeetav on Venemaa kodanik, vangla on 25.01.2018 edastanud PPA-le ettepaneku pikaajalise elamisloa kehtetuks tunnistamiseks ja lahkumisettekirjutuse tegemiseks. Isikul on Venemaal vanaema ja teisi sugulasi, kellega on tal sidemed olemas. Kinnipeetav ei näe oma tulevikku Eestiga seotuna, kuid ei taha ka, et siia riiki sisenemine pikaks ajaks ära keelataks, sest ema kavatseb jääda Eestisse elama. Teisi sugulasi tal Eestis ei ole. Isikul on keskharidus. Ta asus õppima ka elektriku erialale, kuid jättis pooleli, sest see ei sobinud. Seejärel jätkas ta keevitaja erialal, mille ka lõpetas
2. aastal. Kinnipeetav on läbinud Töötukassa kaudu korduvalt keevitaja eriala õpingud. Riigikeele oskus on hinnatud A1tasemele. Varasemalt on isik öelnud, et riigikeelt ei ole vaja, kuna ta ei plaani Eestisse elama jääda. Vabanemisel puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht, kuid ta hakkab seda otsima kuulutuste ja Töötukassa kaudu. Enne vangistust sai isik töövõimetuspensioni, vabanemisel on tal võimalus pension taastada. Enda sõnul on ta töötanud ametlikult keevitajana, fassaaditöödel, Venemaal ligi aasta puidutööstuses. Ta tegi ka mitteametlikult lisatöid, erinevaid veebilehti modereerides ja administreerides. Väidetavalt on ta töötanud ka baarmenina. Isiku sõnade kohaselt on ta enamus ajast olnud tööga hõivatud ning majanduslikult toime tulnud (samas on ta toime pannud kaks varavastast kuritegu). TÄITIS’e andmeil on kinnipeetaval täitmata nõudeid 3285,16 eurot, mis mõjutavad majanduslikku olukorda. Suuresti mõjutab toimetulekut ka muutlik psüühika. Eestisse tuli kinnipeetav koos emaga 5-kuuselt. Sugulased on tal kõik xxxx. Viimati oli isik koos emaga xxxx aastatel 2012-
3. Kinnipeetava ema sõnul on mõned sõbrad, kellega poeg suhtleb, aga neid on vähe. Emaga on suhted taas head, ema tunneb poja käekäigu pärast muret. Riskivale ja hoolimatule elustiilile viitavad korduvad kuriteod ema suhtes alkoholi ja ravimite koosmõju all olles. Kinnipeetaval on diagnoositud alkoholisõltuvus. Isiku enda väitel tarvitas ta alkoholi harva ning peamiselt õlut. Kuna ta tarvitas õlut koos psühhotroopsete ravimitega, siis umbes peale 2 l õlle ärajoomist kadus igasugune kontroll enda üle. Kõik kuriteod on toime pandud alkoholijoobes olles. Isik mõistab, et alkoholi tarvitamisest koos ravimitega on tal tekkinud probleemid ning soovib muutuda. Peale vabanemist on ta nõus alluma ravile ja sõbraga on kokku lepitud enda "kodeerimine" kohe peale vabanemist. Kinnipeetav väidab, et umbes 10 aastat tagasi proovis ta kanepit, samas on teda väärteokorras
4. aastal karistatud NPALS alusel, seega ei vasta isiku väide tõele. Kinnipeetav ise arvab, et võis tarbida seda iseenda teadmata, kui oli juba alkoholijoobes. Narkosõltuvust diagnoositud ei ole. Isikul on pidevad xxxx probleemid. Ta on korduvalt olnud ravil xxxx. Isikul võivad esineda pseudomeelepettelised elamused, hirm ja ärevus. Ta võib hakata endale arusaamatutel põhjustel nälgima, keeldudest toidust. Isik vajab rahu ja vaikust, üksinda olemist. Kohanemisraskused on kõikjal, ka vanglas. Võib esineda enda suhtes autoagressiivset käitumist. Meeleolukõikumised ja ärevus on pidev, millega isikul tuleks 3 osata elada. Kinnipeetav saab regulaarset xxxx ravi. Varasemalt pani isik toime kehalise väärkohtlemise oma ema suhtes ning teda on karistatud ka ema piinamise eest. Ta on pannud toime varavastaseid kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Impulsiivsus avaldub eelkõige alkoholijoobes olles. Praegu isik kahetseb kõike tehtut, olles arvamusel, et ema käitus õigesti, kutsudes politsei. Vastasel korral oleks võinud mõni kord asi hullemini lõppeda, sest ta ei andnud endale aru oma tegudest. Isiku eesmärgiks on hakata elama normaalset elu, töötada, tegeleda iseenda probleemidega, et sellest kõigest negatiivsest vabaneda. Kriminaalhooldusel olles on isik rikkunud kontrollnõudeid, katseajal pani toime uue kuriteo. Kinnipeetav on valmis uuesti alluma käitumis kontrollile. Siiani ei ole motivatsioon olnud piisavalt tugev, et midagi oma elus muuta. Nüüd andis isik nõusoleku xxxx raviks vabaduses, ta tahab ennast "kodeerida", et lõpuks sellest kõigest vabaneda. Kinnipeetav ei taha elada enam vanaviisi, aga tema psüühika on rikutud. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 31%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 49%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab vangla V.S-i tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks V.S vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll pikkusega mitte vähem kui 6 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata V.S-ile 1

§ 75lg 2 p 2,2 ,4,5,8 sätestatud kohustused.

Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et rahvastikuregistri andmetel on V.S vallaline. Lähedastest on tal ema T R. VANGIS’e andmetel suhtleb kinnipeetav karistuse kandmise ajal regulaarselt telefoni teel oma ema T R. Kinnipeetava vanaema T R ja teised sugulased elavad xxxx. Nendega kinnipeetav ja tema ema hoiavad häid suhteid. Ema sõnul on V.S-i hea sõber A S xxxx, kes pidevalt toetab kinnipeetavat materiaalselt ja moraalselt. Samuti suhtleb kinnipeetav A V ja M G. Väidetavalt on isikul olemas kriminaalse taustaga tuttavad. V.S on taotlenud tingimisi ennetähtaegset vabastamist elukohta xxxx. Enne vangistust elas ta sellel aadressil koos emaga. Kodukülastuse käigus ilmnes, et tegemist on ühetoalise korteriga, mille omanik on kinnipeetava ema T R. Ema elab korteris üksinda. Korteris on kõik eluks vajalik olemas. Elamispinna eest võlgnevusi ei ole. Kinnipeetava ema on nõus isiku elama asumisega antud aadressile. Ema on xxxx. Ema on valmis võimaldama pojale rahalist ja moraalset toetust. Ema muretseb kinnipeetava terviseseisundi pärast. Kinnipeetav omandas põhihariduse Sillamäe Vanalinna Koolis. Ta on töötanud keevitajana, fassaaditöödel ja puidutöötlejana. Vabanemisjärgne töökoht puudub, kuid isikul on võimalus ennast koheselt arvele võtta Töötukassas, et oleks tagatud riigipoolsed garantiid Töötukassas pakutavate teenuste näol. Samuti pakub kinnipeetava sõber A S abi töö leidmisel. T R sõnul oli kinnipeetava sissetulekuks enne vangistust igakuiselt makstav töövõimetuspension, mida on võimalus vabanemisel taastada. Rahvastikuregistri andmetel on V.S Vene Föderatsiooni kodakondsusega. Kinnipeetav ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme. Käesolevat vangistust kannab isik kehalise väärkohtlemise eest, mis on korduvalt toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes. V.S on kahel korral olnud määratud kriminaalhooldusele. Üldkasulik töö ajavahemikus 13.05.2015-27.04.2016 ebaõnnestus, sest isik rikkus mitmel korral kohustusi, hoidis kõrvale ÜKT tegemisest. Käitumiskontroll (vanglast) 02.08.2016-17.05.2017 samuti ebaõnnestus, sest isik rikkus mitmel korral kohustusi ja sooritas uue kuriteo. Kinnipeetaval on 1 kehtiv väärteokaristus narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse järgi. Korduvad kuriteod viitavad V.S-i riskivale ja hoolimatule elustiilile ning impulsiivsele käitumisele. Varasemad karistused ja käitumiskontrollile allutamine ei ole talle positiivset mõju avaldanud ning V.S paranemise teele ei asunud, mis viitab sellele, et isik ei ole eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud. Sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbis isik ajavahemikul 05.01.201716.02.2017. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks V.S vangistusest tingimisi 4 ennetähtaegselt vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll pikkusega mitte vähem kui 6 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on 1 otstarbekas määrata V.S-ile

§ 75lg 2 p 2,2 ,4 sätestatud kohustused.

V.S ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Elama läheb ta ema juurde, kelle suhtes on ta korduvalt kasutanud vägivalda. Tema probleemiks on olnud alkoholi kuritarvitamine. Ta kavatseb vabanemisel läbida alkoholiga seotud programmi ja plaanib ka koheselt peale vabanemist ennast kodeerida. Enne vahistamist sai ta töövõimetuspensioni. Pensioni sai ta seoses xxxx probleemidega. Ta arvab, et seda pensioni tal enam vaja ei ole. Ta soovib vabaneda, et läbida alkoholivastane ravi ja leida töökoht. Töökoha ta leiaks keevitajana või ehitusel. Sõber A S töötab meistrina ja lubas teda aidata. Vabanemisel on ta nüüd valmis täitma kontrollnõudeid ja kohustusi. Ta ei ole vägivaldne inimene. Kõik probleemid olid tingitud alkoholi ja ravimite koosmõjust. Ta on valmis oma probleemidega tegelema. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa V.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, V.S-i ennetähtaegset vabastamist. 02.05.2018 edastas Viru Vangla kohtule õiendi V.S-i iseloomustuse juurde, milles teatati, et 26.04.2018 edastas PPA V.S-ile teate, et algatas tema suhtes pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluse. Isikul on õigus esitada vastuväiteid kuni 14.05.2018. Eelnevast tulenevalt muudab vangla enda ettepanekut ning ei toeta kinnipeetav V.S-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

§ 76

lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu V.S ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 4 korral, reaalset vangistust kannab ta teist korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud, sest kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Kui kinnipeetav ei suuda vanglas, range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Iseloomustuse kohaselt on kehalised väärkohtlemised ja piinamine pandud toime ema suhtes, kelle juurde kinnipeetav soovib vabanemisel elama asuda. Isikul on täitmata nõudeid 3285,16 euro ulatuses, mis mõjutavad tema majanduslikku olukorda. Vabanemisel puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht, mis aitaks kaasa tema majanduslikule toimetulekule. Kinnipeetava enda sõnade kohaselt on ta varem olnud enamus ajast tööga hõivatud ning majanduslikult toime tulnud, kuid samas on ta toime pannud ka varavastaseid kuritegusid, mis seavad tema väited kahtluse alla. Kinnipeetaval on diagnoositud alkoholisõltuvus, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks, kuna kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Isik on küll väljendanud valmisolekut edaspidi 5 alkoholi tarvitamisest hoiduda ning on nõus alluma ravile, kuid samas nähtub iseloomustusest, et ta on ka varem väitnud, et on oma õppetunni saanud ning soovib muutuda, kuid on sellele vaatamata jätkanud alkoholi tarvitamist koos ravimite võtmisega. Kriminaalhooldaja käitumiskontrollile on kinnipeetav olnud allutatud kahel korral, sh ka viimati, kui ta oli tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastatud, mõlemad käitumiskontrollid ebaõnnestusid, isik rikkus mitmel korral talle määratud kohustusi ning viimasel katseajal pani toime uue kuriteo. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik sel korral tingimisi enne tähtaega vabanedes, suudaks täita kõiki käitumiskontrolliga kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi ning et katseaeg ja käitumiskontroll on piisavalt mõjusad vahendid, et hoida ära uute kuritegude toimepanemist süüdimõistetu poolt. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul põhjendatud V.S-i vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et tal on vabanemisel olemas ema igakülgne toetus, samuti selle, et ta on andnud nõusoleku läbida psühhiaatriline ja alkoholivastane ravi. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 76; Kr

MS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik