KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 15. juuli 2016, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-15-8614 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Tõlk Svetlana Hamaza Prokurör Elle Karm Kaitsja Gerda-Johanna Pello (määratud korras) Kohtuasi Viru Vangla materjalid A.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu A.H , i.k. XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Kohtuasja läbivaatamise aeg Karistusaja algus 21.12.2015, karistusaja lõpp 11.05.2017 12.07.2016, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Vabastada A.H tingimisi enne tähtaega temale Viru Maakohtu 21.12.2015 otsusega mõistetud karistuse kandmisest katseajaga kuni määratud karistusaja lõpuni, s.o. 11.05.2017 ja määrata tema katseajaks Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla kohustades teda katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 1 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohaldada A.H suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 2, 2 8 alusel järgmised kohustused: 1 , 4 ja 1) mitte tarvitama alkoholi; 2) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuma tööle või võtma end Töötukassas arvele kahe nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 4) osalema kriminaalhooldusametniku poolt valitud sotsiaalprogrammis. A.H vabastada tingimisi elektroonilise valve alla alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kestusega neli
(4)kuud. Välja mõista A.H-lt menetluskuluna riigituludesse 138 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (NORDEA PANK), nr EE873300333499990003 (DANSKE BANK) viitenumbriga 99915700090050, selgitusse märkida: „1-15-8614, A.H, menetluskulu“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo LMP kasuks 138 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello poolt süüdimõistetu A.H kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile, A.H-le ja tema kaitsjale ning kohtumääruse jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. Asjaolud Viru Vangla esitas 06.06.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. A.H on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 21.12.2015 otsusega KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ning KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega karistas kohus teda 2- kuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel liitis kohus mõistetud karistusele üksikkaristustest raskeima suurendamise teel Viru Maakohtu 27.04.2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 1 aasta 3 kuud ja 20 päeva vangistust ning mõistis A.H-le lõplikuks 2 karistuseks 1 aasta 4 kuud ja 20 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 21.12.2015. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Viru Vangla kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla ühes isiku allutamisega käitumiskontrolli nõuetele ja lisakohustuste täitmisele. Kohtuistung 12.07.2016.a. toimunud kohtuistungil taotles kinnipeetav enda ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav kinnitas, et vabanemise korral tahab hakata abistama ema, minna tööle, vajadusel ka alkoholivastasele ravile ning alustada rahaliste nõuete tasumist. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur toetab isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Prokurör märgib, et nõustub kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku ja elektroonilise valve pikkuse kohta. Prokuröri hinnangul on kinnipeetava taasühiskonnastamise huvides vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise efektiivsus suurem karistuse lõpuni kandmisest vanglas. Kaitsja leidis, et A.H puhul on ennetähtaegne vabastamine ja elektroonilise valve kohaldamine õigustatud, kuna isik kannab esimest korda reaalset vanglakaristust, kehtivaid distsiplinaarkaristusi tal pole, ta on omad järeldused teinud ja soovib hakata elama seaduskuulekat elu, lisaks on tal olemas elukoht ja toetav ema. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjaliga ning prokuröri kirjaliku seisukohaga, leiab, et A.H saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla ühes tema allutamisega käitumiskontrollile. KarS § 76 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. A.H käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas: kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud. 3 Kinnipeetaval on vabanedes olemas kindel elukoht ema juures. Kriminaalhooldusametnik on kodukülastuse käigus välja selgitanud, et tegemist on kinnipeetava emale kuuluva 1-toalise korteriga ja see on sobilik elektroonilise valveseadme paigaldamiseks ning korteriomanik on seadme paigaldamiseks nõusoleku andnud. Suhted emaga on head, karistuse kandmise ajal on suheldud omavahel telefoni ja kirjavahetuse teel, aga samas on ema käinud vanglas ka lühiajalistel kokkusaamistel. Kinnipeetava ema on töövõimetuspensionär, kes vajab kõrvalabi ning teiste lähedaste puudumisel saab tema abistajaks olla üksnes A.H. Vabanemisjärgne töökoht isikul küll esialgu puudub, kuid tal on võimalus end koheselt arvele võtta Töötukassas, et oleks tagatud riigipoolsed garantiid tööturuametis pakutavate teenuste näol. Enne vangistust sai A.H töövõimetuspensioni ning selle maksmine on võimalik taastada, mis on oluline isiku iseseisva majandusliku toimetuleku aspektist lähtudes. Vangla iseloomustuse kohaselt on A.H tegelenud vanglas enesetäiendamisega läbides sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning osalenud individuaalsetel vestlustel teemadel riskiv, hoolimatu ja teisi ärakasutav elustiil. Kinnipeetav mõistab, et alkoholi tarvitamise tagajärjel tekivad tal probleemid ning ta soovib ennast muuta. Kahetseb tehtut. Alkoholisõltuvusega on isik nõus vajadusel võõrutusravile minema. Kohus leiab, et käesoleval juhul on karistus oma eesmärgi täitnud. Kinnipeetavale mõistetud karistus on proportsionaalne juba ära kantud karistusega. Kohus on seisukohal, et antud juhul on isiku taasühiskonnastamise huvides vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus suurem karistuse lõpuni kandmisest vanglas. Käitumiskontrollile allutamine aitab omakorda maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab kriminaalhoolduse nõuetekohaselt läbida ning ta on võimeline edaspidi järgima õiguskuulekat eluviisi. Samuti saab kinnipeetav vabaduses aidata oma abivajavat ema. Lisaks märgib kohus, et katseajal saab kinnipeetav kinnistada oma positiivseid hoiakuid ning käitumiskontrolli jooksul saab isik jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riske. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et A.H kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla ühes tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele koos lisakohustuste määramisega. Katseaja pikkuseks on KarS § 76 lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Kohus peab põhjendatuks elektroonilise valve kestust 4 kuud. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kullerkupp Kohtunik 4