Obsah (7)

§ 637§ 442§ 652§ 217§ 638§ 639§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 20. märts 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-22-16164 Tsiviilasi

§ 637lg 1 p 6 alusel keelduda ning kaebus tuleb kostjale tagastada.

Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise kaalumisel

§-s 2 sätestatud põhimõttest lahendada tsiviilasi õigesti, mõistliku aja jooksul ning võimalikult väikeste kuludega.

§ 637

lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt Riigikohtu

1. aprilli 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-13, p 12;
2. aprilli 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-16-18835, p 10.1). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetluse etapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid. 3
3. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saa kaebust ilmselt rahuldada ning apellatsioonkaebus on õiguslikult perspektiivitu. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Kostja esitab kaebuses eelkõige samu väiteid, mida ta on esitanud maakohtu menetluses. Maakohus on otsuses kostja väidetele põhjalikult vastanud. Maakohtu otsuse resolutsioon on selge ja täidetav ning vastab nõuetele (

§ 442lg 5).

1. PKS § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. PKS § 99 lg-te 1 ja 2 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus
2. märtsi 2016 kompromissmääruses kokku lepitud elatise maksmise kohustust täisealisele õppivale lapsele tõlgendanud põhjendatult kooskõlas PKS § 97 p-ga 2 ning leidnud, et ajal, mil (täisealine) kostja ei omandanud haridust (ei õppinud), ei pidanud hageja talle kompromissmääruse kohaselt ülalpidamist andma. Maakohus on õigesti tuvastanud, et vaidlusalusel perioodil ei olnud tegemist koolivaheajaga. Kostja oli õpingud kutseõppeasutuses lõpetanud.

§ 652

lg 1 ja 2 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks eelkõige esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud ning esitatud tõendid. Kostja oli vaidlusalusel perioodil (

1. juuni 2022 kuni
2. august 2022) täisealine. Seega on põhjendamatu kostja viide PKS §-le
3. Kostja ei ole kaebuses põhjendanud, et tal oleks olnud takistusi iseenda ülalpidamiseks perioodil, mil ta ei omandanud kutseharidust. Kostja ei väida, et maakohus oleks tõendeid valesti hinnanud.
4. Õiguslikult põhjendatud ei ole kostja viited sellele, et sisuliselt vaidlustatakse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga kompromissilepingut (VÕS § 578) ning kostja ei ole selle lepingu pooleks. Hageja on esitanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi (TMS § 221), milles palub tunnistada täitedokumendi (tsiviilasjas nr 2-15-15880 kinnitatud kompromiss) täitmise lubamatuks osas, mil kostja ei omandanud haridust üheski õppeasutuses. Seega on ebaõige kostja väide, et hageja vaidlustab täitedokumenti (kompromissimäärus) sisuliselt. Lisaks viitas maakohus põhjendatult, et tsiviilasjas olid menetlusosalisteks hageja (isa) ja kostja (laps), kelle vahel kompromiss kinnitati. Asjaolu, et kostjat esindas

§ 217

lg 3 alusel tema seaduslik esindaja (ema), ei tähenda, et kostja ei olnud kompromissi pooleks.

1. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, puudub alus muuta maakohtu otsust ka menetluskulude jaotuse osas.
2. Eeltoodule tuginedes keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Ringkonnakohus ei toimeta

§ 638

lg 4 teise aluse alusel apellatsioonkaebust vastustajale kätte ja see tuleb apellandile tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumendid loeb ringkonnakohus tagastatuks.

§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

Kuivõrd ringkonnakohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, ei lahenda ringkonnakohus kostja menetlusabi taotlust. 11.

§ 639

lg 1 ja

§ 168

lg 1 alusel kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kuivõrd ringkonnakohus ei ole edastanud kaebust hagejale vastamiseks, ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses menetluskulusid tekkida. Käesolev määrus on edasikaevatav Riigikohtule (

§ 638lg 9).

4 (allkirjastatud digitaalselt) 5