) § 23 lg 1 alusel. PPA hinnangul esinevad
§-s 15 nimetatud põhimõtted ning
Taotluses on esitatud järgmised selgitused ja põhjendused. 1.
alusel 48 tunniks kinni ning alustati menetlustoimingutega. Dokumendist nähtuvalt on isik viibinud Venemaal alates 08.11.2022 õppimiseks antud viisa alusel. 1.2. Isik esitas 24.05.2023 kell 10.40 suuliselt rahvusvahelise kaitse taotluse. Isiku sõnul soovib ta minna Saksamaale ja soovib kaitset, kuna tema koduriigis on sõda, mille tõttu pole seal turvaline ja on võimatu tööd leida. Isik peeti 24.05.2023 kell 10.40 kinni 48 tunniks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel ning alustati menetlustoimingutega. Isik avaldas 24.05.2023 kell 18.25 soovi rahvusvahelise kaitse taotlusest loobuda. PPA selgitas, et sel juhul jätkatakse illegaalimenetlusega. Isik kirjutas rahvusvahelise kaitse taotlusest loobumise avalduse ning peeti 24.05.2023 kell 18.28 uuesti kinni
1.3. X on välismaalane, Afganistani kodanik ja tal puudub välismaalaste seaduse (VMS) § 43 mõistes seaduslik alus Schengeni territooriumil, sh Eestis viibimiseks. Ta on lahkumisettekirjutusest tulenevalt kohustatud riigist lahkuma ning ta saadetakse välja kodakondsusjärgsesse riiki –Afganistani Islamivabariiki (
1.4. PPA on seisukohal, et isiku suhtes esineb
lg 1 p-s 1 nimetatud kinnipidamise alus (põgenemisoht)
p-de 6 ja 8 tähenduses ning puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks ta ametivõimudele kättesaadav edasiseks menetluseks. X saabus Eestisse ebaseaduslikult, omamata alust riigis viibimiseks. Isiku sõnul ei ole ta kunagi teinud midagi selleks, et saabuda Eesti Vabariigi territooriumile (sh kogu Schengeni alale) seaduslikult. Isik liikus pärast Eesti välispiiri ületamist sisemaa suunas ning varjas ennast mitme tunni jooksul politsei eest metsas peitudes, kuigi patrull oli isiku lähedal ning isikul oli võimalus abi ja kaitse palumiseks ametnike poole pöörduda. Samal ajal kontrollis patrull samas piirkonnas kl 01:45 Eesti registreerimisnumbriga sõiduautot, kus olid sees kaks isikut: juhiks Portugali IDkaardiga Y ja kaasreisijaks Itaalia ID-kaardiga afgaani rahvusest Z. X väitel ta neid isikuid ei tunne. PPA hinnangul on väheusutav, et Eesti välispiiri lähistele samase piirkonda samal öisel kellaajal sattusid kokku kaks ebaseaduslikult Eestisse saabunud afgaani ja sõiduautos kaasreisijana afgaan. Seejuures on sõiduautoga piiri lähistele saabunud afgaanil sama perekonnanimi ebaseaduslikult piiri ületanud isikuga (Q). PPA hinnangul olid Y ja Z tulnud vastu ebaseaduslikult piiri ületanud X ja temaga koos liikunud Afganistani kodanikule. Kuna nimetatud isikud on Portugalist ja Itaaliast, järeldab PPA, et Xl oli plaan edasi liikuda Itaaliasse või Portugali. Isiku enda sõnul ei olnud tal plaani Eestisse jääda ega siin rahvusvahelist kaitset paluda, vaid ta soovis liikuda kohe Saksamaale ja seal rahvusvahelise kaitse taotluse esitada. PPA hinnangul kinnitavad isiku käitumine ja ütlused, et tema puhul esineb põgenemise oht. Arvestades isiku ütlusi ning PPA hinnangul isikule vastu tulnud autot, võib järeldada, et isiku eesmärk ei olnud tulla Eestisse ja taotleda siin rahvusvahelist kaitset, vaid pigem soovi kasutada võimalust liikuda Saksamaale. Isiku soovi mitte lahkuda kinnitab ka asjaolu, et olles kinni peetud lahkumiskohustuse täitmiseks, esitas ta rahvusvahelise kaitse taotluse, mida tal polnud esialgu kavas esitada. 1.5. Isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada
§-s 10 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid, kuna need ei ole piisavad, et tagada tema kättesaadavus väljasaatmise lõpule viimiseks ning esineb põgenemisoht. Isiku varasem käitumine ja suhtumine kehtivasse õiguskorda (ebaseaduslik sisenemine Eestisse, enda peitmine politseiametnike eest, rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine väljasaatmise edasilükkamiseks või vältimiseks) annab alust arvata, et ta ei pruugi vabaduses 2 viibides olla väljasaatmiseks vabatahtlikult kättesaadav. Isiku elama suunamine kindlaks määratud elukohta ei vähendaks põgenemisohtu. Teadaolevalt pole isikul Eestis võimalikku elukohta ning on soov minna Saksamaale ja planeeritud selleks edasine transport. Isik ei ole eelnevalt isegi üritanud leida seaduslikku viisi Eestisse saabumiseks. Selline käitumine annab aluse arvata, et isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda soovitud riiki. Isikul on küll reisidokument, mida hoiule võtta, kuid on põhjendatud alus arvata, et ta võib vabaduses viibides omavoliliselt liikuda edasi Saksamaale või mujale Euroopasse, sest Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll ning dokumentideta liikumine ei ole raskendatud. 1.
lg-s 1 nimetatud põhimõtted ja
5. HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan (praegusel juhul PPA) kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.
lg 1 kohaselt võib PPA välismaalast ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi, et kontrollida välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis viibimise seaduslikke aluseid ning selgitada välja tema kinnipidamise vajalikkus
lg-s 1 sätestatud alusel.
lg 1 sätestab, et PPA taotleb halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui
-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise 3 menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. Kõik eeltoodud alused ei pea esinema üheaegselt, isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa andmiseks piisab ühe eelnimetatud aluse ilmnemisest.
lg 11 sätestab, et halduskohus annab loa väljasaadetava kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel, kui
-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. 6.
lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus ning välismaalase Eestis viibimine ilma seadusliku aluseta on keelatud. Vastavalt VMS § 43 lg-le 1 peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus. Sama paragrahv sätestab ka välismaalase ajutise Eestis viibimise seaduslikud alused. Esitatud taotlusest ja selle lisaks olevatest dokumentidest ilmneb, et isikul puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks. Tema suhtes kehtib sundtäidetav lahkumisettekirjutus (taotluse lisa 9, dtl 26-30). 7. PPA on väljendanud kahtlust, et ilma isikut kinnipidamiskeskusesse paigutamata võib ta selle sundtäitmist vältima hakata. Taotluse kohaselt esineb
Põgenemisohu sisu on avatud
§-s 68. Taotleja tugineb
p-dele 6 ja 8.
p 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.
p 8 kohaselt esineb põgenemisoht, kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida Vaidlust ei ole selles, et isik ületas piiri ebaseaduslikult ning tal pole seaduslikku alust Eestis ning Schengeni alal tervikuna viibimiseks. Kohus nõustub PPA-ga, et isiku käitumine ja ütlused kogumis annavad aluse järeldada põgenemisohtu ning et isik ei pruugi olla edasiseks väljasaatmismenetluseks kättesaadav. Sellele viitab nii selgelt välja öeldud eesmärk jõuda Saksamaale ja seal rahvusvahelist kaitset taotleda, aga ka eelnevalt kirjeldatud käitumine Eesti piiri ületades ja piirilt edasi liikudes, sh enda peitmine politseiametnike eest. Põhjendatud on ka PPA kahtlus, et isiku ja tema kaaslase edasine liikumine ja transport oli korraldatud (vt käesoleva määruse p 1.5). Kohtupraktikas (vt ka (Riigikohtu 23.09.2019 otsus asjas nr 3-16-2436, p 15) on kujunenud seisukoht, et prognoosotsus põgenemisohu hindamisel peab tuginema isikuga seonduvate asjaolude kogumile. Ka 25. mail 2023 toimunud kohtuistungil kinnitas isik, et soovib jõuda Saksamaale ning seal rahvusvahelist kaitset taotleda (istungil 00:40:44). Eelnevale tuginedes leiab kohus, et esineb
8.
lg-st 11 tulenevalt annab halduskohus loa väljasaadetava kinnipidamiseks kui
-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Ettekirjutuse täitmise tagamiseks kohaldatavad abinõud on sätestatud
Kohus nõustub PPA-ga, et praegusel juhul ei oleks
lg-s 2 sätestatud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine tõenäoliselt tulemuslik. Isikul puuduvad Eestis majanduslikud ja sotsiaalsed seosed, mis annaks alust arvata, et ta on ka vabaduses kättesaadav 4 väljasaatmismenetluse lõpule viimiseks. Kuigi isikul on olemas pass, ei oleks dokumendi hoiulevõtt (
lg 2 p 6) kohtu hinnangul piisav abinõu olukorras, kus isikul puudub Eestis seaduslik võimalus töötada ning igasugused perekondlikud seosed ning elamiskoht, kus elamiseks saaks isikut kohustada ning sealt registreerumisele ilmuma. On ka ilmne, et isiku eesmärk ei ole enda elu Eestis sisse seada. 9. Eelnevat arvestades on X kinnipidamine ja paigutamine kinnipidamiskeskusesse kohtu hinnangul põhjendatud ning proportsionaalne. Menetluse käigus ei ole ilmnenud asjaolusid, mis välistaksid kinnipidamise ja paigutamise, sh tema terviseseisundist või turvalisusest tulenevalt. Terviseseisundi on kiirabitöötajad isiku kinnipidamisel hinnanud heaks (dtl 12). Väljasaatmist ei ole praeguseks selgunud asjaoludel põhjust pidada ka võimatuks (
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.