KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 22. mai 2023, Tartu Haldusasja number 3-23-943 Haldusasi Menetlusosalised X kaebus Viru Vangla vastu tervisekah

) § 121 lg 4). ASJAOLUD

1. Viru Vanglas kinni peetav isik X esitas
2. aprillil 2023 Tartu Halduskohtule avaldusena pealkirjastatud pöördumise, mille kohus registreeris kaebusena (haldusasi nr 3-23-943). Avaldusest ilmneb, et X on juba
3. märtsil 2023 esitanud kohtule kaebuse (asi nr 3-23-637), kuid teda ei vabastatud siis riigilõivu tasumisest. Kaebaja märgib, et asja menetlusse ei võetud, sest ta ei suutnud tasuda oma finantsolukorra tõttu riigilõivu. Kaebaja leiab, et kohus ei mõistnud teda päris õigesti. Avaldusest selgub, et kaebaja soovis tema tervise kahjustamise (paigutamine hallitanud ja räpasesse kambrisse, mille tulemusena ta nakatus sügelistesse) eest rahalist hüvitist 3000 eurot ning et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Avaldusele (mida kohus käsitas esmalt kaebusena) on lisatud ka menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks. 3-23-943
4. Kohus jättis
5. mai
6. a määrusega X avalduse (kaebuse) käiguta ja andis selle puuduse kõrvaldamiseks (
7. aprilli
8. a avalduse eesmärgi ja kaebaja tahte väljaselgitamiseks) 5 päeva määruse kättetoimetamisest arvates.
9. Vastuseks kohtunõudele edastas Viru Vangla
10. mail 2023 kohtule kaebaja
11. jaanuari
12. a kahju hüvitamise nõude nr 6-16/9-1 ja Viru Vangla
13. märtsi
14. a vastuse nr 6-16/9-
16. Kaebaja esitas
17. mail 2023 kohtule täiendavad selgitused
18. aprilli
19. a avalduse eesmärgi kohta. Kaebaja selgitas kohtule, et kuna ta esitas kohtule uue avalduse enne seda, kui eelmine menetlus jõustus, siis ta ei tea, kas tal oli õigus selles olukorras uuesti sama avaldust kohtusse esitada. Kui kaebaja võis sellisel juhul uuesti esitada, siis ta soovib alustada uut menetlust, aga kui nii teha ei tohtinud, siis kaebaja palub avaldust tõlgendada kui vaidlustamist. KOHTU SEISUKOHT
20. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme.

§ 2

lg 2 ls-st 2 tulenevalt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohtute infosüsteemi andmete kohaselt on kaebaja

1. märtsil 2023 esitanud halduskohtule kaebuse tervisekahju hüvitamiseks 3000 euro ulatuses (registreeritud haldusasjana nr 3-23-637). Kohus jättis
2. märtsi
3. a määrusega selles asjas rahuldamata kaebaja menetlusabi taotluse, põhjendades seda kaebuse vähese eduväljavaatega, ning andis kaebajale tähtaja kaebuse puuduse kõrvaldamiseks, st riigilõivu 90 eurot tasumiseks. Kaebaja ei tasunud kohtu määratud tähtpäevaks riigilõivu ning kohus tagastas kaebuse
4. aprilli
5. a määrusega. Kohus selgitas määruses haldusasjas nr 3-23637 selle edasikaebamise korda (määruskaebus ringkonnakohtule) ning märkis, et kaebuse tagastamise korral on kaebajal vastavalt

§ 43

lg-le 2 küll õigus pöörduda sama kaebusega uuesti kohtusse, kuid kaebus peab vastama

§ 47lg-s 2 sätestatud nõutele, s.t peab olema esitatud kohtule tähtaegselt.

1. Kohus palus käesoleva haldusasja raames kaebajal selgitada, kas ta soovis
2. aprilli
3. a avaldusega esitada uue kaebuse halduskohtule või määruskaebuse, millega vaidlustab Tartu Halduskohtu
4. aprilli
5. a määrust haldusasjas nr 3-23-
6. Kohtu hinnangul on küll kaebaja
7. mai
8. a täiendavatest selgitustest aru saada kaebaja tahe võimalusel esitada uus kaebus. Ka
9. aprilli
10. a avalduses on kaebusele omaseid tunnuseid (kahju hüvitamise nõue, menetlusabi taotlus, nõustumine kirjaliku menetlusega). Teisalt on kaebaja märkinud, et kui sellist õigust ei olnud, siis palub ta tõlgendada tema
11. aprilli
12. a avaldust määruskaebusena. X rõhutas ka
13. aprilli
14. a määruses, et tema rahaline olukord ei võimaldanud tal nõutavat riigilõivu tasuda ning arvab, et kohus ei mõistnud teda esialgsel kohtusse pöördumisel õigesti.

§ 43

lg 2 kohaselt kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Seejuures tuleb aga uuel kohtusse pöördumisel lähtuda

§-des 46 ja 47 sätestatud kaebetähtaegadest, mida kohus ka kaebajale

1. aprilli
2. a määruses selgitas.
3. Kui praegusel juhul käsitada X
4. aprilli
5. a avaldust kaebusena, milles ta taotleb Viru Vanglalt 3000 euro hüvitamist seoses tervisekahju tekitamisega, ei oleks see uus kaebus tähtaegne. Vastuseks kohtunõudele edastas vangla kohtule kaebaja
6. jaanuari
7. a kahjunõude nr 6-16/9-1 ja Viru Vangla
8. märtsi
9. a vastuse nr 6-16/9-2, millega vangla jättis kaebaja kahju hüvitamise taotluse täies ulatuses rahuldamata. 2

§ 71

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Praegusel juhul on ilmne, et kaebaja ei vaidlustanud määruskaebusega talle mentlusabi andmata jätmist (

1. märtsi
2. a määrus). Kohtu hinnangul ei ole tõenäoline, et kohus ennistaks
3. aprillil 2023 esitatud kaebuse olukorras, kus kaebaja on ise jätnud kasutamata võimaluse enda õiguste kaitseks õigeaegselt vaidlustada menetlusabi andmisest keeldumist. Kaebetähtaja ennistamata jätmise korral lõpetab kohus määrusega asja menetluse (

§ 124lg 2).

Halduskohtule kaebuse esitamine ei ole lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta (

§ 155lg 6 ja § 43 lg 1 p 2).

1. Kohtu hinnangul on kujunenud olukorras kaebaja õiguste kaitse seisukohast otstarbekam tõlgendada
2. aprilli
3. a avaldust määruskaebusena. Sellist tõlgendust ei välista ka X ise. Avaldus halduskohtule on esitatud
4. aprilli
5. a kohtumääruse vaidlustamiseks sätestatud 15päevase edasikaebetähtaja vältel. Eelnevat arvestades tõlgendab kohus
6. aprilli
7. a avaldust määruskaebusena Tartu Halduskohtu
8. aprilli
9. a määruse peale haldusasjas nr 3-23-
10. Järelikult on avaldus ekslikult registreeritud kaebusena uues kohtuasjas nr 3-23-
11. 7.

§ 203

lg 2 kohaselt kohaldatakse määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti. Määruskaebus esitatakse ringkonnakohtule (

§ 204lg 1).

Seega on kaebaja

1. aprilli
2. a avalduse lahendamine ringkonnakohtu pädevuses.

§ 121

lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kaebuse tagastamisel selgitab kohus võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda (

§ 121lg 3 ls 1).

Eeltoodust lähtudes tagastab kohus kaebaja avalduse kui iseseisva kohtuasja

§ 121lg 1 p 1 alusel.

Kohus selgitab, et kaebuse tagastamine ei tähenda kaebaja avalduse füüsilist tagastamist, vaid kohus lõpetab ekslikult registreeritud uue kohtuasja nr 3-23-

1. Kohus edastab kaebaja
2. aprilli
3. a määruskaebusena tõlgendatava avalduse Tartu Ringkonnakohtule lahendamiseks haldusasja nr 3-23-637 raames.
4. Kohus märgib, et riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 kohaselt on haldusasjas määruskaebuse läbivaatamine riigilõivuvaba ning ka avalduse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja riigilõivust vabastamise taotlust. Kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 3