KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Margit Vutt, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 5. aprill 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-20-17

) § 423 lg 1 p 2). Hageja leidis, et kostja on rikkunud oma kohustusi juhatuse liikmena. Maakohus leidis, et kostja ei ole tõendanud, et äriühingut juhtis faktiliselt Janar Otsus ning äriühingul oli kaks juhti. Maakohus tuvastas, et Janar Otsus tegi ettevõttes erinevaid kanalisatsiooni remonditöid (IV kd, tl 41-44, kostja ja Janar Otsuse ütlused kohtuistungil). Tõenditest ei nähtu, et Janar Otsus oleks tegelikkuses äriühingut juhtinud ning teinud kõiki või osaliselt hageja poolt kostjale etteheidetavaid tehinguid ja toiminguid. Sh ei ole määravaks asjaolu, et Janar Otsus ei töötanud mujal kui hageja ettevõttes. Samuti asjaolu, et kostja töötas samal ajal mitme tööandja juures. Ka ei ole oluline, et Janar Otsusel ei olnud enne abielu lahutamist

1. aastal pretensioone kostjale seoses äriühingu juhtimisega. Asjakohased ei ole kostja vastuväited, mille kohaselt oli Janar Otsus hageja osanik nii selle asutamise ajal kui alates aastast
2. Tunnistaja R.R. on andnud ütlusi, mille kohaselt riidepoe ning põgenemistoaga seonduvat otsustasid tunnistaja ning Janar Otsus. See ei muuda asjaolu, et lepingud allkirjastas vaidlusalusel ajal kostja. Tunnistajate ütlustest ei saa järeldada, et Janar Otsus tegeles faktiliselt osaühingu juhtimisega, sh majandustegevuse korraldamisega. Maakohtul on uuritu põhjal alust järeldada, et osaühingu juhtimisotsused võttis vastu kostja, sh allkirjastas ta hageja lepingud ning korraldas raamatupidamist. Seda tõendab hageja esitatud e-kirjavahetus (IV kd, tl 41-62), millest nähtuvalt kostja tegeles lepingute sõlmimise, muutmise, klientidega suhtluse ja neile arvete väljastamisega ning võttis vastu põgenemistoa teenuse tellimusi. Samuti järeldas maakohus sõnumitest ja kirjavahetusest, et kostja käis riidepoest raha välja võtmas, tegeles ettevõtte kassaga ning oli teadlik kogu riidepoe, põgenemistoa ja kanalisatsioonitöid puudutavast tegevusest (millal teenust osutati, kaupa müüdi/osteti, kes tööd tellis, kaubad ostis, kellele väljastati arved, kellel tekkisid võlgnevused). Pärast kanalisatsioonitööde osutamist kandis kostja tööd raamatupidamisse ning sularahaga tasumise puhul võttis raha kassasse. Esitatud sõnumitest ja e-kirjadest järeldab kohus, et Janar Otsus andis kostjale teada, millised tööd ta on erinevatel objektidel valmis saanud ja kostja korraldas arvete väljastamise, kontrollis laekumisi ja korraldas raamatupidamist. Kostja on hageja esindajana mh sõlminud
3. mail 2016 Ülo Luhametsa ning hageja vahel äriruumi rendilepingu (Tartu mnt 23, Võru). Ka on kostja esindanud hagejat
4. mail 2016 ostumüügilepingu sõlmimisel CM Invest OÜ ning hageja vahel, millega hageja ostis kaupluse inventari. Lisaks kinnitavad kostja tegelikku äriühingu juhtimist tunnistaja H.K. ütlused. Maakohus järeldas tunnistaja ütlustest, et kostja esitas raamatupidajale raamatupidamise algdokumendid. Ka on kostja andnud ütlusi, mille kohaselt ta sõlmis nii auto müügilepingu kui kütusekaardi lepingu. Maakohus ei pidanud kostja seletust, et Janar Otsus keelas ja käskis kostjal erinevaid tehinguid teha, piisavalt veenvaks tõendiks. Asjakohased ei ole ka kostja viited sellele, et kostja ja Janar Otsus on endised abikaasad, kelle suhted lõppesid tüli ja lähisuhtevägivallaga kostja suhtes. Maakohtul puudub alus uskuda, et hagi esitamise põhjuseks on Janar Otsuse soov kostjat kättemaksuks kiusata. Kostja vastuväited ei muuda mingil viisil äriühingu juhatuse liikme kohustusi ja vastutust. Kostja vastuväidete ja tõendite alusel pole võimalik tuvastada, et kostja oleks mingisuguseid tehinguid või toiminguid teinud Janar Otsuse vägivalla või ähvarduste tõttu. Ka juhul, kui Janar Otsus oleks olnud faktiline äriühingu juht, ei muudaks ega välistaks selline asjaolu kostja vastutust. ÄS § 1671 lg 2 kohaselt vastutab lg-s 1 sätestatud juhul oma kohustusi 6 rikkunud juhatuse või nõukogu liige või prokurist vastutab solidaarselt teda mõjutanud isikuga, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Maakohus tuvastas, et hagejal oli vaidlusalusel ajavahemikul kaks pangakaarti. Janar Otsus on andnud vande all seletuse, mille kohaselt kasutas ta hageja pangakaarti torutöödeks vajalike ostude tegemiseks, kuid seda siis, kui kostja talle iga kord eelnevalt kaardi andis (V kd, tl 24 pöördel). Ka juhul, kui üks pangakaartidest oli kostja juhatuse liikmeks olemise aja Janar Otsuse või mõne teise isiku kasutuses, ei muuda ega välista see juhatuse liikme vastutust hageja vara kasutamise eest äriühingu huvides. Kostja on ka avaldanud, et ta ei saanud kõiki hageja väidetud oste teha, sest oli kas haige lapsega kodus, ise haiglas või haigena kodus või tööl. Maakohus ei veendunud esitatud tõendite põhjal, et kostjal polnud väidetud aegadel võimalik viidatud tehinguid teha. Haiguslehel olek või tööl viibimine ei välista maakohtu arvates pangakaardiga ostude tegemist. Maakohus võttis järgmisena seisukoha kostjale etteheidetavate rikkumiste osas hageja juhatuse liikmena. Hageja on esitanud arved ajavahemiku
5. juuli 2017-
6. mai 2019 kohta. Arvetelt nähtuvalt on hageja ostnud nii pangakaardiga kui sularaha eest erinevatest kauplustest ehitusmaterjale, ventilatsiooniseadmeid, torusüsteemi osasid, kaableid, elektriandureid, põrandakütte torustikku, seinakontakte ja lüliteid. Hageja väitis, et saadud kaubad ei ole hageja laos ega ole kasutatud hageja majandustegevuses, vaid on paigaldatud kostja omandis olevasse elamusse. Kostja ei vaidle, et viidatud ostud on hageja raha eest tehtud. Kostja leidis, et tegemist on ettevõtlusega seotud kuludega, sh sanitaartehniliste tööde teostamiseks, kanalisatsiooni ehituseks, erinevate muude tööde teostamiseks, samuti Võru riidekauplusega seotud ehitus- ja remondikuludega. Ka tuleneb kostja väidetest, et vähemalt osaliselt on nimetatud kulusid tehtud hageja klientide objektide tarbeks. Kostja lisas, et hageja valduses on dokumentatsioon, milliste konkreetsete tööde teostamiseks need kulud tehtud on, samuti, kes on need hageja kliendid, kelle tellimuste täitmiseks kulumaterjale on ostetud. Hageja majandusaasta aruandes näidatud põhitegevusalaks oli alates
7. oktoobrist
8. detsembrini 2018 muu puhastustegevus. Tegevusaladena on märgitud ka hoonehalduse abitegevused ja muud mujal liigitamata äritegevust abistavad tegevused (I kd, tl 19-21).
9. aasta majandusaasta aruande kohaselt on hageja peamine tegevusala ummistuste likvideerimine ning torutöö tegevuse pakkumine üle Eesti. Lisategevusalana on müügipinna rendi ja jaemüügiga tegelev kauplus Riidekapp ja põgenemistuba „Vanamoori maja“ Võru linnas (V kd, tl 13). Asja materjalide kohaselt tegutses hageja kostjale etteheidetavate tegude ajal järgmistel tegevusaladel - põgenemistoa ürituste korraldamine Tartus ja Võrus, riidepoe pidamine Võru linnas, erinevate sanitaartehniliste tööde tegemine. Eelnevast järeldas maakohus, et hageja võis oma majandustegevuses kasutada erinevaid vahendeid ja materjale, mis on vajalikud sanitaartehniliste tööde jaoks. Registrikaardi kohaselt on hageja aadressiks alates asutamisest
10. oktooberi 2015 kuni
11. mai 2020 XXXX vald, Tartu maakond (registriosa nr XXXXXXXX). Vaidlust pole, et kinnistu omanik on ja oli vaidlusalusel ajavahemikul kostja (I kd, tl 22). Tõenditest ei nähtu, et hagejale oleks kuulunud kinnisvara. Ka pole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja oleks sõlminud lepinguid XXXXXXXX kinnistu kasutamiseks, parendamiseks vmt. Hageja väitel oli tegemist üksnes hageja postiaadressiga, kuid kinnistul ei ole asunud hageja kontorit. Vastupidist ei ole kostja tõendanud. Maakohus leidis, et kostja ei ole oma vastuväiteid tõendanud. Kui ostetud kaupa on kasutatud hageja ettevõtlusega seonduvalt, sh mingis osas kasutatud hageja klientide objektidel, tulnuks sellised tõendid kohtule esitada. Olukorras, kus raamatupidamisdokumentatsioon on hagejale 7 üle antud, oli kostjal võimalik taotleda, et kohus nõuaks asjakohased dokumendid hagejalt välja. Seda ei ole tehtud, võimalik, et selliseid dokumente tegelikult ei ole. Ka sellisel juhul on kostja rikkunud juhatuse liikme kohustusi, jättes nõutavad raamatupidamisdokumendid vormistamata. Suur osa tõenditena esitatud arvetelt nähtuvatest kulutustest ei seondu sanitaartehniliste töödega. Sellisteks ostetud esemeteks on nt betoonihark, krohvivõrk, klambrid, katusekruvid, katuse ehitusmaterjalid, elektritööde vahendid, sipelgate tõrjevahend, varikatuse ehitamise materjalid, ventilatsiooniseadmed, kasvuhoone ehitamiseks kasutatavad materjalid. Kui mingit osa hageja arvel ostetud kaupadest kasutati kostja omandis oleva kinnistuga seonduvateks töödeks, tulnuks kostjal selgitada, millisel alusel selliseid kulutusi tehti ning kas on tegemist hageja huvides tehtud kuludega. Kostja ei ole esitanud ühtegi dokumenti, millest võiks järeldada, et hageja ja kostja vahel oli kokkulepe kinnistu kasutamiseks. Kostja väidab, et Janar Otsus on kõik hageja seadmed ja laojäägid ära viinud. Esitatud on fotod (IV kd, tl 29-30), mis siiski ei tõenda kohtu jaoks, kes, millisest asukohast, millal ning kellele kuuluvaid materjale ära viis. Maakohus leidis, et hageja on piisavalt tõendanud, et hageja rahaga tehti hageja ettevõtlusega mitteseonduvaid kulutusi. Seega on kostja rikkunud juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust ning see on põhjuslikus seoses tekkinud kahjuga. Kahjuks tuleb lugeda hageja raha vähenemist, mis on kostjale etteheidetavate tehingute otsene tagajärg. Hageja on esitanud erinevaid summasid ettevõtlusega mitteseonduvate kulutuste osas kostja kinnistu parendustöödeks. Hagi p 1.4 on esitatud summa 5029,35 eurot (sama summa hagi p 1.19 ning viivisearvestuse tabelis). Hagi p 2.2.5 on toodud vastava nõudena 5020,55 eurot. Maakohus luges õigeks viivisearvestuse tabelis arvutatud summa 5029,35 eurot ning mõistis selle kostjalt hageja kasuks välja. Hageja on esitanud tõendina arved kokku 1496,86 eurot ajavahemiku
12. juuni 2018-
13. juuni 2019 kohta. Hageja väitel remonditi selle raha eest kostja omandis olevat sõiduautot Volkswagen Passat. Samas on hageja ka väitnud, et sõiduk oli Janar Otsuse ja kostja ühisvaras ning kostja käsutuses. Kostja ei tõendanud, et Volkswagen Passatit kasutati täielikult või osaliselt hageja ettevõtluses, sh lähetusaruanded, sõidupäevik jmt. Tõendatud on hageja arvelt sõiduki remontimine. Kostja ei ole tõendanud, et kulutusi tehti hageja huvides. Seega on kostja rikkunud juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust ning see on põhjuslikus seoses tekkinud kahjuga. Kahjuks on hageja raha vähenemine, mis on kostjale etteheidetavate tehingute otsene tagajärg. Maakohus mõistis 1496,86 eurot kostjalt hageja kasuks välja. Hageja on esitanud tõendina arved kokku 1684,32 eurot, mille kohaselt on hagejale ostetud sülearvuti parandusteenust, printeritarvikuid, majapidamisvahendeid. Hageja väitel on kostja teinud nimetatud kulutusi hageja vara arvelt isiklikuks otstarbeks. Kostja ei eita, et kulutusi on hageja arvelt tehtud. Selliseid kokkuleppeid vmt dokumente, millest nähtuks, et kostja vara kasutati hageja ettevõtluses, kostja kohtule esitanud ei ole. Maakohus leidis, et nt majapidamisgaas, kohvimasina tarvikud, laste koolitarbed, pesupulber, seep viitavad koduses majapidamises kasutatavatele esemetele, mitte hageja majandustegevusega seonduvale. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1684,32 eurot. Hageja väitel on kostja ostnud
14. juulil 2019 kütust Circle K teenindusjaamast, st ajal, kui kostja ei olnud enam hageja juhatuse liige. Tõendina on hageja esitanud osaühingu pangakaardi väljavõtte (I kd, tl 123-124), millest nähtub mh hageja viidatud ost 74,92 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et kulutus tehti Janar Otsuse soovitusel ja nõusolekul. Seega on tegemist äriühingule tekitatud kahjuga. Maakohus luges kahjuks 74,92 eurot ning mõistis selle kostjalt hageja kasuks välja. Hageja väitis, et kostja andis hagejale laenu 4886 eurot ning kandis hageja pangakontolt endale tagasi laenu tagastamisena 10 685 eurot, st 5799 eurot rohkem kui laenu põhisumma. Laenu 8 intressi kohta kokkulepe puudub. Hageja konto väljavõttelt ajavahemikus
15. jaanuar
16. detsember 2019 kohta nähtub, et kostja on andnud hagejale laenu kokku 4866 eurot ning kostjale on laenu makstud tagasi kokku summas 10 685 eurot (I kd, tl 125-126). Kostja kinnitas laenu andmist hagejale ning tagasimaksete tegemist. Kostja vastuväite kohaselt tegi kostja hageja pangakontole makseid summas 6286 euro ning kassasse 4399 eurot. Kostja ei ole esitanud ühtegi arusaadavat viidet, konkreetseid kuupäevi ega tõendeid, millele tema vastuväited tuginevad. Seonduvalt väidetava osakapitali väljavõtmisega kostja poolt nõustus maakohus hagejaga, et osakapitali sissemakset ei saa käsitada laenusuhtena osaniku ning äriühingu vahel. Kostja väide, et hageja kassaraamatut on sularahas antud laenude kannete osas muudetud, on paljasõnaline. Maakohtul järeldas, et kostja on kandnud hageja pangakontolt enda pangakontole 5799 eurot, mille osas puudub usutav selgitus ning tõendid. Maakohus mõistis viidatud summa kostjalt hageja kasuks välja. Hageja väitel ei andnud kostja juhatuse liikme ametisuhte lõppemisel uuele juhatusele üle hageja sularaha kassat.
17. juuni 2019 seisuga oli kassajääk 6482,30 eurot. Tõendina on esitatud hageja kassaraamatu väljatrükk perioodil
18. oktoober 2015 -
19. juuni 2019 (I kd, tl 127-133), mille on digitaalselt allkirjastanud Galina Lepik (hageja raamatupidaja alates
20. aasta suvest) ning millelt nähtub, et nimetatud perioodi lõpukuupäeva seisuga oli kassajäägi lõppsaldo 6482,30 eurot. Kostja väide, et kassa oli algusest peale Janar Otsuse valduses, ei ole tõendatud. Samuti on juhatuse liikmel kohustus anda kassajääk üle uuele juhatuse liikmele. Kostja ei ole vaielnud vastu, et hageja raamatupidamise andmetel oli kassajääk kassaraamatust nähtuv summa. Maakohus leidis, et kostja tekitas kassajääki üleandmata jättes hagejale kahju kassas olema pidanud raha, s.o 6482,30 euro ulatuses ning mõistis selle summa kostjalt hageja kasuks välja. Hageja väitel on kostja ajavahemikul
21. november 2016 -
22. mai 2019 võtnud kassast välja sularaha kokku summas 14 571,35 eurot ning pole teada, mis kostja on selle rahaga teinud. Tõendina on hageja esitanud kassaraamatu väljatrüki (I kd, tl 127-133). Ka väidab hageja, et kostja võttis ajavahemikul
23. november 2016 -
24. juuni 2019 hageja pangaarvelt välja sularaha pangakaardiga 4115 eurot. Hageja on esitanud tõendina hageja konto väljavõtte Swedbankis (IV kd, tl 69), kust nähtub, et arvelt on ajavahemikul
25. jaanuar 2018 -
26. detsember 2019 võetud välja kokku 4115 eurot. Kostja väidab, et kassast on väljamaksed tehtud aruannete alusel ning Janar Otsus pidi seda ise täpselt teadma, millised ostud on sularahas tehtud. Ka leidis kostja, et dokumendid sularaha kasutamise kohta on hagejal endal olemas. Maakohus leidis, et äriühingu kassast ja pangakontolt välja võetud raha kasutamist äriühingu huvides peab tõendama juhatuse liige (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-113-16). Esitatud kassaraamatu ning pangakonto väljavõtte alusel tuvastas maakohus, et kassast on ajavahemikul
27. november 2016 -
28. mai 2019 tehtud sularaha väljamakseid 14 571 eurot ning ajavahemikul
29. november 2016 -
30. juuni 2019 on hageja pangaarvele tehtud sularaha sissemakseid 12 040 eurot. Samuti on ajavahemikul
31. jaanuar 2018 -
32. mai 2019 võetud hageja pangakontolt pangaautomaatidest sularahas välja kokku 4115 eurot. Kassaraamatust nähtuvalt on sama summa makstud sisse hageja kassasse. Väljamaksete ja sissemaksete vahe on 2531,35 eurot, mille osas ei ole kostja esitanud veenvaid selgitusi ega tõendeid, et seda raha kasutati hageja huvides. Puuduvad asjakohased kuludokumendid, sh kuluaruanded. Kostja ei ole tõendanud, et Janar Otsus on hageja kassadokumente võltsinud või neist osa eemaldanud. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2531,35 eurot, millises ulatuses ei ole kostja tõendanud, et ta kasutas rahalisi vahendeid hageja huvides. Maakohus jättis hageja nõude seoses kassast ja pangast välja võetud sularahaga rahuldamata 16 209 euro ulatuses. 9 Hageja väitel korraldati kokku vähemalt 51 põgenemismängu (23 mängu Tartus, 28 Võrus), mille eest laekumisi hageja kassasse või kontole ei toimunud. Hageja arvestuste kohaselt pidi mängude eest laekuma 2805 eurot (ühe mängu maksumus 55-60 eurot), mille kostja on omastanud. Tõenditena on esitatud suhtlusportaali Facebook fotod (I kd, tl 134-159). Iga foto juures on märgitud põgenemistoa asukoht (Tartu või Võru) ning kuupäev. Ka on esitatud hinnakirja väljatrükk, millest nähtub mängude hind 55 ja 60 eurot olenevalt nädalapäevast (I kd, tl 160-161). Vaidlust pole, et põgenemistubade mängud vähemalt mingil hulgal toimusid. Selle kohta on mh andnud ütlusi tunnistaja R.R.. Tunnistaja ütluste kohaselt maksis üks põgenemistoa mäng 35-40 eurot. Kuus võis toimuda umbes 10 mängu. Tehti tasuta loosimisi, testmänge jms. Maakohtul pole alust arvata, et kõik sellised mängud toimusid osalejatele tasuta. Kostja ei ole näidanud, et oleks mängude toimumise tulusid või kulusid dokumenteerinud. Kuigi on tõendatud vähemalt osa hageja väidetud põgenemistubade mängude toimumine, ei ole tõendatud, mitu tasulist mängu tegelikkuses toimus. Maakohus ei pidanud põhjendatuks sellises olukorras lugeda hüpoteetilist summat 2805 eurot (51 mängu × 55 eurot) hagejale tekkinud kahjuks. Maakohus jättis viidatud summas hagi rahuldamata. Hageja väitel jättis kostja tasumata hageja poolt sõlmitud üürilepingu (Võrus asuv riidepood aadressil Tartu 12) järgsed üüri- ja kommunaalmaksed 5478 eurot üürileandjale Ülo Luhametsale. Vastav nõue esitati Julianus Inkasso võlanõudena summas 7204,87 eurot (koos viivise ja sissenõudekuludega). Riidepoe kinnistu omanik sulges võla tõttu ruumide uksed ja ei võimaldanud üürnikule (s.o hagejale) enam sissepääsu. Selle tulemusel jäi hageja ilma kaupluse sisustusest väärtuses 2500 eurot ning lepingu sõlmimisel makstud tagatisrahast summas 600 eurot. Hageja on esitanud järgmised tõendid: Julianus Inkasso OÜ
33. oktoobri 2019 võlanõude, mis on esitatud
34. mail 2016 sõlmitud äriruumi üürilepingust tuleneva võla eest ajavahemikul
35. august 2019-
36. veebruar 2019 (I kd, tl 162). Ka on esitatud
37. mai 2016 äriruumi rendileping. Lepingu p 7.1 on fikseeritud üürniku kohustus tasuda tagatisraha 600 eurot. Riidepoe sisustuse osas on esitatud
38. mai 2016 sõlmitud ostu-müügileping CM Invest OÜ ning hageja vahel, mille kohaselt ostis hageja kaupluse inventari kogusummas 2500 eurot (I kd, tl 163). Kostja on esitanud Julianus Inkasso OÜ kirja, mille kohaselt ei ole hageja poolt tasumisi toimunud, sh sissenõudmise kulusid. Nõue loovutati Ülo Luhametsale täies ulatuses tagasi (IV kd, tl 32). Maakohus leidis, et eeltooduga pole tõendatud, kas ja millises suuruses oli tegelikult
39. mai 2016 üürilepingust tulenev hageja võlgnevus üürileandjale. Ka pole tõendatud, et võimalik võlgnevus tekkis kostja kohustuste rikkumise tagajärjel ning et hageja oleks selle võla tasunud. Seonduvalt riidepoe sisustusega märkis maakohus, et
40. mai 2016 ostu-müügilepingu p 4 kohaselt kohustus hageja tasuma kauba eest osamaksetena, millest lepingu sõlmimisel oli müüja saanud kätte sularahas I osamakse summas 1000 eurot. Ülejäänud maksete tasumise osas pole hageja tõendeid esitanud. Riidepoe täpset sulgemise aega tõenditest ei nähtu. Janar Otsus on andnud ütlusi, mille kohaselt pani tema poe kinni (V kd, tl 23). Seega pidi see juhtuma ajal, mil Janar Otsus sai hageja juhatuse liikmeks, s.o ca juunis
41. Seega oli poe inventar kasutuses umbes 3 aasta jooksul. On eeldatav, et inventar amortiseerus sel ajal teatud ulatuses ning selle väärtus kaupluse töö lõppemisel ei olnud enam lepingus toodud summa. Vaidlust pole, et mingi vara jäi kaupluse sulgemisel poodi. Maakohtu arvates ei ole inventari väärtus piisavalt tõendatud. Hageja ei ole tõendanud üürilepingu sõlmimisel tagatise 600 eurot tasumist. Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud riidepoega seonduvat kostja rikkumist ega hagejale tekkinud kahju 4826,97 eurot (1726,97 + 2500 + 600 eurot). Maakohus jättis hagi selles osas rahuldamata. Hageja väitel andis kostja
42. aasta augustis enda lapse kasutusse varem kostja kasutuses olnud mobiilinumbri XXXXXXX, kuid jätkas selle eest tasumist hageja kaudu. Hageja uus 10 juhatuse liige katkestas teenuse sellest teadasaamisel septembris
43. Tõendina on hageja esitanud Elisa Eesti AS-i arved, mille kohaselt on viidatud numbri kasutamise eest ajavahemikul august 2018-september 2019 esitatud hagejale arveid kokku summas 154,26 eurot (III kd, tl 89-128). Maakohus tuvastas tõendite alusel, et telefoninumber XXXXXXX oli Janar Otsuse kasutuses kuni augustini
44. Pärast
45. aasta augustit tasus numbri kasutamise eest hageja. Kostja ei ole vaidlustanud, et tema laps, st eelduslikult ettevõtlusega mitteseotud isik, kasutas seda telefoninumbrit alates augustist 2018, ega ka hageja tasutud arvete summat. Maakohus leidis seega, et telefoninumbriga seotud kulu ei ole seotud hageja ettevõtlusega ning selle tasumisega on tekitatud hagejale kahju. Kostja viited sellele, et telefoni ümbervormistamist korraldas Janar Otsus (IV kd, tl 34-35), ei ole asjakohased. Maakohus mõistis kostjalt välja alusetult tehtud maksete eest 154,26 eurot. Kuivõrd hagi kuulus rahuldamisele 47,67% ulatuses jättis maakohus menetluskulud poolte endi kanda (

§ 163lg 1).

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Hageja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti kostjalt hageja kasuks välja mõistmata põhinõue 19 671,97 (kassast alusetult välja võetud raha 12 040 eurot + omastatud põgenemistoa tasud 2805 eurot + Võru riidepoega seonduv kahju 4826, 97 eurot) eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 2531,35 eurot ja jooksev viivis põhinõudelt 19 671,97 eurot. Samuti vaidlustab hageja maakohtu otsust osas, millega jäeti hageja menetluskulud hageja enda kanda. Hageja palub teha tühistatud osas uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 19 671,97 eurot,
2. detsembri 2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 2531,35 eurot ja viivise alates
3. detsembrist 2020 põhinõudelt 19 671,97 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja nõustus maakohtu otsusega osas, milles hagi rahuldati. Hageja on tõendanud, et kostja võttis perioodil
4. november 2016 -
5. mai 2019 hageja kassast välja sularaha kokku summas 14 571,35 eurot ja seda ei kasutatud äriühingu huvides. Kostja ei vaielnud kassast sularaha väljavõtmisele vastu. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et kassast väljavõetud sularaha kanti 12 040 euro ulatuses hageja pangakontole. Juhul kui kassast võetud raha oleks tegelikkuses tasutud hageja kontole, oleks kassaraamatus vastav selgitus (kanne kontole, sissemakse kuupäev ja kellaaeg). Lisaks ei ole kostja väljavõetud summad kattuvad kontole sissemakstud summadega ega ole ajaliselt loogilises järjestuses. Kostja ei ole esitanud mitte ühtegi kuludokumenti, mis kinnitaks kassast välja võetud raha kasutamist hageja huvides ega ole esitanud ka mitte ühtegi tõendit, et kontole sissemakstud 12 040 eurot pärineb äriühingu kassast. Seda ei ole võimalik eeldada, vaid seda tuli kostjal tõendada. Kostja ei ole seda teinud. Hageja kontole sissemakstud 12 040 eurot on laekunud hageja klientidelt sularahas, mis on omakorda kontole sissemakstud. Toimunud põgenemistoa mängude kohta puudusid 2017 - 2018 osaliselt sissekanded raamatupidamises ja laekumised hageja arvelduskontole või kassasse. Maakohus jättis hagi selles osas rahuldamata tuginedes tunnistaja R.R. ütlustele, et tehti tasuta loosimisi ja testmänge. Selline maakohtu seisukoht on põhistamata. Kostjal oli võimalik mängude toimumist tõendada. Tunnistaja R.R. ütlused tasuta mängude ja testmängude tegemise kohta on ebamäärased ega kinnita, et kohtule esitatud fotodel kajastusid tasuta mängud või nn testmängud. Põgenemistubade mänge korraldati ettevõtlustegevusega seoses, mistõttu ei ole kohtu järeldused tasuta tegevuses osas põhjendatud ega tõenditega seostatud. 11 Samuti on põhjendamata maakohtu seisukoht Võru riidepeoga tekitatud kahju osas. Kostja ei ole ümber lükanud fakte, et Võru riidepoe üürivõlg oli olemas, lepingu sõlmimisel tasuti tagatisraha, inventar oli poes olemas ning tagatisraha ja inventari hageja tagasi ei saanud. Hagile lisatud riidepoe müüjate Kaidi Redi ja Ene Ermeli kirjalikest kinnitustest (hagi lisa 111) nähtub, et riidepoel oli igapäevaselt sissetulek olemas. Kostja jättis olulise osa arvetest raamatupidamisse kandmata ning kõrvaldas arved. Nõude tagasiloovutamine Ülo Luhametsale ei tähenda, et võlg puuduks. Äriühingu rahaliste kohustuste täitmise (üüri tasumise) otsustab juhatuse liige. Kui kostja oleks korrektselt kajastanud riidepoe müügist laekunud summasid, oleks ettevõttel olnud piisavalt raha üüri tasumiseks. Põhinõude ebaõige rahuldamata jätmise tõttu jäi ebaõigesti rahuldamata ka sellelt arvestatud viivisenõue.
6. Kostja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Maakohtu otsus on põhjendatud osas, millega jäeti hagi rahuldamata ja hageja menetluskulud hageja kanda. Maakohtu otsus on hageja kassast ja pangast väljavõetud raha välja mõistmata jäetud osas lõppjäreldustes õige. Maakohtu põhjendused on ebaselged. Segamini on aetud kassast aruandvatele isikutele väljamakstud summad ja panka makstud summad. Maakohus oleks pidanud jätma hagi kassast ja pangast väljavõetud sularaha nõudmise osas täies ulatuses rahuldamata. Hageja käsitlus kassas oleva raha kasutamise kohta on ebaõige. Hageja ei tee vahet kassast väljamakstud kuludel ja panka viidud summadel. Kõik kassa väljamaksed on tehtud aruannete alusel. Hageja endine raamatupidaja H.K. selgitas tunnistajana ütlusi andes, et kassast raha väljavõtmine toimus väljamineku orderi alusel. Sularaha maksti raamatupidaja ütluste kohaselt kassast välja kuludokumentide alusel Jaana ja Janar Otsusele. Kassaraamatus on sellised kanded selgitusega „Aruandev isik JAANA OTSUS“ või „OTSUS JANAR (sularaha arvete sissemaks)“. Raamatupidamise ja raamatupidaja tunnistuse kohaselt on väljamaksed tehtud aruannete alusel. Janar Otsus ise teostas enamuse hageja tegevustest ja sularahaga tehingutest. Kostjale teadaolevalt on Janar Otsuse poolt sularahaga tehtud tehingud teostatud äriühingu huvides. Kostja ei ole hageja kassast raha alusetult välja võtnud. Dokumendid sularaha kasutamise kohta summas 14 571,35 eurot on hagejal olemas. Hageja juhatuse liige kinnitas vande all ütlusi andes, et hageja dokumendid on talle üle antud. Apellatsioonkaebuses viidatud pangakontole sissemakstud summade käsitlus koos aruandvatele isikutele tehtud väljamaksetega on eksitav. Hageja on kõrvutanud täiesti erinevaid kandeid. Hageja ei tee vahet kassast väljamakstud kuludel ja panka viidud summadel. Hageja enda esitatud kassaraamatus (hagi lisa nr 103) on kõik apellatsioonkaebuses märgitud sularaha sissemaksed kajastatud. Vastavate kannete selgituses on pangakaardi number ja sissemakse aeg (nt „KXXXXXXXXXXXXXXXXX HAN00629 05.05.18 19:04

§ 329lg 1 ja § 331 lg 1 alusel jätta tähelepanuta.

Samas on see väide ka asjakohatu, sest ei oma puutumust käesoleva vaidlusega. Kostja jätab tähelepanuta, et hageja on esitanud kahju hüvitamise, mitte alusetu rikastumise nõude. Seetõttu ei saa ka hinnata ega olegi põhjust seda teha, kas kostja rikastus hageja arvel ning kas selline rikastumine võib kuuluda kostja ja Janar Otsuse ühisvarasse. Samas rõhutab kostja ka ise, et abikaasad vastutavad võimaliku kahju eest solidaarselt. See ei välista hageja nõuet. Maakohtu otsus on ehitusmaterjalide osa põhjendatud. Kostja ei ole vastuses hagile ega üheski teises menetlusdokumendis selgitanud, millisteks ettevõtlusega seotud vajadusteks ta need kulud tegi. Jääb arusaamatuks, miks kostja väidab, et AS Decora arved on võltsitud. Kostja ei ole seda tõendanud. Maakohus on tõendite pinnalt jõudnud põhjendatud järeldusele, et kostja kinnistu tarbeks ehitusmaterjalide ost ei ole ettevõtlusega seotud kulu. Janar Otsus ei ole kinnitanud, et Volkswagen Passatit kasutati ettevõtluseks. Isiklikele asjadele kulutuste tegemine ei tähenda automaatselt seda, et tegemist oleks ettevõtlusega seonduvate kuludega. Kostja on ekslikul seisukohal, et osakapitali sissemakse on laen ning osanik võib selle igal ajahetkel endale tagastada. Kostja ei ole sellises mahus laenu andnud. Seda kinnitavad kostja vande all antud ütlused. On ebausutav, et kostjal oli vaja äriühingule sellist laenu anda, kuivõrd ta oleks saanud kasutada osaühingu sularahakassat. Janar Otsus ei ole tunnistanud, et ta kasutas kassas olevat raha ostude tegemiseks. Janar Otsus selgitas istungil, et ta maksis torutööde tarvikute eest vahel isikliku rahaga, mitte äriühingu kassast. Sularahakassa eest vastutab juhatuse liige ning ametisuhte lõppemisel on tal kohustus 15 anda see uuele juhatuse liikmele üle. Kostja ei teinud seda ning ei ole isegi väitnud, et ta oleks seda teinud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusnormi olulise rikkumise ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu (

§ 657

lg 1 p 2 ja 3), välja arvatud osas, milles maakohus võttis vastu hagi osalise tagasivõtmise ja jättis hagi läbi vaatamata 7925 euro osas põhinõudes ning 2633, 01 euro osas hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisenõudes (resolutsiooni p 1), samuti osas milles maakohus jättis hagi rahuldamata põgenemismängude korraldamisest saadud tulu 2805 euro (nõue VIII), Võru riidepoe pidamisega tekitatud kahju 4826, 07 euro (nõue IX), perioodil

1. jaanuar 2018 –
2. detsember 2019 pangakontolt välja võetud 4115 euro (nõue VIIa) ja nendelt nõuetelt arvestatava viivise väljamõistmiseks. Osas, milles ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse kostjalt ehitusmaterjalide ja muude tarvikute ostmisega tekitatud kahju 5029, 35 euro (nõue I), enamtasutud laenu tagasimakse 5799 euro (nõue V), sularaha kassa 6482, 30 euro üleandmise (nõue VI) ja kassast väljavõetud 14 571, 35 euro (nõue VII osaliselt), kokku 31 936 euro ja nendelt nõuetelt arvestatava viivise väljamõistmises, tuleb tsiviilasi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks alates eelmenetluse staadiumist. Osas, milles ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse kostjalt sõiduauto Volkswagen Passat remontimisega tekitatud kahju 1496, 86 euro (nõue II), sülearvuti parandamise, printeri ja majapidamistarvete soetamisega tekitatud kahju 1684, 32 euro (nõue III), kütusekulu 74, 52 euro (nõue IV) ja lapse telefonikõnede 154, 26 euro (nõue X), kokku 3409, 96 euro ja nendelt nõuetelt arvestatava viivise väljamõistmises, teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles maakohus võttis vastu hagi osalise tagasivõtmise ja jättis hagi läbi vaatamata 7925 euro suuruse põhinõude osas ning 2633, 01 euro suuruse hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisenõude osas (resolutsiooni p 1), samuti osas, milles maakohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata perioodil
3. jaanuar 2018 –
4. detsember 2019 pangakontolt välja võetud 4115 eurot (nõue VIIa) ja viivise nimetatud nõudelt. Hageja apellatsioonkaebus ja kostja vastuapellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
5. Hageja leiab, et kostja on juhatuse liikme kohustusi rikkunud ja kasutanud hageja vara ettevõtlusega mitteseotud kulude tegemiseks. Hageja nõuab kostjalt sellise tegevusega tekitatud kahju hüvitamist. Hageja kahju hüvitamise nõue 47 093,33 eurot koosneb järgmistest osadest: - Erinevate ehitusmaterjalide, vahendite ja tarvikute ost perioodil
6. juuli 2017 –
7. mai 2019 ja kulutuste tegemine kostja omandis olevale kinnistule XXXXXXXX, millega kostja tekitas hagejale kahju 5029, 35 euro ulatuses (I); - Kostja ja Janar Otsuse ühisvarasse kuulunud sõiduauto Volkswagen Passat remondikulud ajavahemikul
8. juuni 2018 –
9. juuni 2019, millega kostja tekitas hagejale kahju 1496, 86 euro ulatuses (II); - Sülearvuti parandusteenuse, printeritarvikute ja majapidamisvahendite ost, millega kostja tekitas hagejale kahju 1684, 32 euro ulatuses (III); - Kütuse ost pärast juhatuse liikme ametisuhte lõppu
10. juulil 2019, millega kostja tekitas hagejale kahju 74, 92 euro ulatuses (IV); 16 - Hagejale antud laenu suurust ületav laenu tagasimakse, millega kostja tekitas hagejale kahju 5799 eurot (V); - Üleandmata kassajääk 6482, 30 eurot (VI); - Hageja kassast ja pangakontolt raha väljavõtmine, millega kostja tekitas hagejale kahju 18 740, 35 eurot (VII), sh pangakontolt välja võetud raha 4115 eurot (VIIa); - Vähemalt 51 põgenemistoa mängu korraldamise eest laekunud 2805 euro (ühe mängu maksumus 55-60 eurot) omastamine kostja poolt, millega kostja tekitas hagejale kahju 2805 eurot (VIII); - Võru riidepoe pidamisega hagejale tekitatud mittevajalikud kohustused, millega kostja tekitas hagejale kahju 4826, 97 euro ulatuses (IX); - Kostja ja Janar Otsuse ühise lapse telefoniarvete tasumine hageja arvel perioodil august 2018 – september 2019, millega kostja tekitas hagejale kahju 154, 26 eurot (X). Maakohus rahuldas hageja nõuded I – VI ja X täielikult, nõude VII rahuldas maakohus osaliselt 2531, 35 euro ulatuses. Kokku rahuldas maakohus hagi põhinõudena 23 252, 36 euro ulatuses. Nõuete VIII ja IX osas jättis maakohus hagi täielikult ning nõude VII osas osaliselt rahuldamata. Kokku jäi hagi rahuldamata põhinõude 23 840, 97 euro ulatuses.
11. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (

§ 651lg 1).

Pooled väitsid ringkonnakohtu istungil, et apellatsioonkaebuse ja vastuapellatsioonkaebusega on nad vaidlustanud maakohtu otsuse täielikult. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu ja leiab, et maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata 4115 euro (ajavahemikul

1. jaanuar 2018 –
2. detsember 2019 hageja pangakontolt välja võetud sularaha, nõue VIIa) ja sellelt nõudelt viivise välja mõistmiseks. Maakohus jättis otsuse resolutsiooni p-s 5 hagi rahuldamata põhinõude 23 840, 97 euro ning hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 3154, 61 eurot nõudes. Kuigi hageja väidab apellatsioonkaebuses, et ta vaidlustab hagi osas, milles maakohus tema hagi ei rahuldanud, nähtub apellatsioonkaebuse p-st 2.1.1.

§ 634

lg 1) maakohtu otsust 4115 euro ja sellelt nõudelt arvestatava viivise kostjalt välja mõistmata jätmise osas vaidlustanud ja maakohtu otsus on selles osas jõustunud (

§ 456lg 4).

1. Hageja on esitanud ÄS § 187 lg 2 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahju hüvitamise nõude endise juhatuse liikme vastu. Hageja asutati
2. oktoobril
3. Hageja tegutses kolmes valdkonnas: meelelahutusteenuse osutamine Tartu ja Võru põgenemistoas, riidepoe pidamine Võrus ja hoonehalduse abitegevused (kanalisatsiooni remonditööd). Kostja oli alates asutamisest kuni
4. oktoobrini 2017 hageja ainuosanik ja
5. juunini 2019 juhatuse ainuke liige. Alates
6. oktoobrist 2017 on hageja ainuosanik praegune juhatuse liige Janar Otsus, kes tegutses alates asutamisest hageja nimel kanalisatsiooni remonditööde teenuse osutamisel. Asja materjalide kohaselt olid hageja ainuosanik Janar Otsus ja kostja abielus. Nende abielu lahutati
7. juulil
8. Janar Otsusel ja kostjal on ühine alaealine laps. Asjas ei ole vaidlust, et alates asutamisest oli hageja registrijärgne asukoht kostjale kuuluval kinnistul asukohaga 17 XXXXXXXXXXXXXXX alevik, X vald, mis oli samal ajal ka Janar Otsuse ja kostja ühine elukoht. Äriregistri andmetel muutus hageja asukoht
9. mail
10. Ka ringkonnakohtu istungil avaldas hageja, et kuni märtsini 2020 oli hageja asukohaks XXXXXXXX kinnistu.
11. Maakohus põhjendas hagi osalist rahuldamist eelkõige asjaoluga, et hageja raha otstarbeka kasutamise eest vastutas kostja juhatuse liikmena, kes ei suutnud menetluses tõendada, et kulutused tehti hageja huvides. ÄS § 187 lg 1 järgi pidi kostja oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega ning TsÜS § 35 järgi olema hagejale lojaalne (vt juhatuse liikme kohustuste kohta ka nt Riigikohtu
12. mai
13. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-10 p-d 11, 18;
14. mai
15. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-13, p 27). Juhatuse liikme äriühingu nimel tehtud tehingu vajalikkuse ja majandusliku otstarbekuse hindamisel tuleb eelkõige hinnata tehinguga saadud vastusoorituse väärtust, mille kaudu on võimalik hinnata, mis oli tehingu tegelik majanduslik sisu ning kas see tuli äriühingule kasuks või kahjuks (vt Riigikohtu
16. aprilli
17. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-14, p-d 12, 13). Kui kostja rikkus oma kohustusi, vastutab ta ÄS § 187 lg 2 järgi hagejale tekitatud kahju eest, v.a kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega (vt nõude eelduste kohta ka nt Riigikohtu
18. mai
19. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1- 40-13, p 18;
20. aprilli
21. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-14, p 11). Kahju hüvitamise nõude sisulisel lahendamisel tuleb hinnata ka kahju hüvitamise üldiste eelduste täidetust, mh rikutud kohustuse eesmärki, kahju tekkimist hagejal, selle ettenähtavust ning põhjuslikku seost kohustuste rikkumise ja kahju vahel (VÕS § 127). Tõendamiskoormis jaguneb selliselt, et hageja peab nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja nende rikkumiste tulemusena on äriühingule tekkinud kahju. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud äriühingu juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega (vt Riigikohtu
22. märtsi
23. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-14, p 12;
24. detsembri
25. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-133-15, p 12). Korraliku ettevõtja hoolsuse määra rakendamine oma kohustuste täitmisel on ühelt poolt juhatuse liikme kohustus ja teiselt poolt ka äriühingu juhatuse liikme vastutust välistav asjaolu (ÄS § 187 lg 2 teine lause). Ärilise kaalutluse reeglid saab lugeda täidetuks juhul, kui juhatuse liige ei ole oma tegevusest isiklikult huvitatud, ta on informeeritud määral, mida saab vastavalt asjaoludele lugeda mõistlikuks, ja kui sarnases olukorras tegutsev heauskne juhatuse liige võib ratsionaalselt uskuda, et tema tegevus või otsus on ühingu parimates huvides (vt RKTKo nr 3-2-1-129-15, p 13.3). Käesoleval juhul tuleb kostja kui juhatuse liikme vastu esitatud kahjunõude maksmapaneku hindamisel arvestada ka asjaoluga, et kostja juhtis pereettevõtet, mille ainuosanikuks oli tema abikaasa, kes ka ise tegutses samas ettevõttes ja mille tegevuskoht asus kostja omandisse kuuluval ja pere elukohaks oleval kinnistul. Maakohus ei ole osas, milles ta hagi rahuldas, võtnud seisukohta, millist juhatuse liikme kohustust on kostja rikkunud ega hinnanud ka kahju hüvitamise üldiste eelduste täidetust. Samuti on maakohus jätnud asja otsustamisel arvestamata kostja väidetega tema ja käesolevas menetluses hagejat esindava Janar Otsuse omavaheliste suhete kohta pereettevõttes tegutsemisel. Seega ei vasta maakohtu otsus ainuüksi seetõttu osas, milles hagi rahuldati, seadusliku ja põhjendatud kohtulahendi nõuetele (

§ 438lg 1).

1. Kostja esitas hagile vastuväite, et faktilise ühingujuhina tegutses ajal, mil kostja oli hageja juhatuse liige, kostja abikaasa ja praegune hageja juhatuse liige Janar Otsus. Seetõttu leiab kostja, et ta ei saa vastutada tehingute eest, mis on tehtud Janar Otsuse poolt kaupu ostes või pangakaardiga makstes. Faktilise ühingujuhi õigussuhet ja tema vastutust ühingu ees on 18 Riigikohus käsitlenud tsiviilasja nr 3-2-1-181-15
2. aprilli 2016 otsuse p-des 35jj. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, et Janar Otsust ei saa käsitleda hageja faktilise ühingujuhina. Kuivõrd kostja ei tuginenud vastuväidetes Janar Otsuse poolsele mõjutamisele ja ÄS § 1671 lg 2 rikkumisele, ei ole maakohtu viide nimetatud sättele asjakohane. Maakohus on küll jätnud vastamata kostja seisukohale, et ÄS § 168 lg 2 kohaselt võivad osanikud võtta vastu otsuseid ka juhatuse pädevusse kuuluvates küsimustes ning sellisel juhul vastutavad osanikud nagu juhatuse liikmed, kuid nimetatud minetus ei ole toonud kaasa ebaõiget maakohtu otsustust. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja tugineks oma nõudes kostja vastu otsusele, mille on vastu võtnud hageja osanik juhatuse pädevusse kuuluvas küsimuses.
3. Sõltumata sellest, et Janar Otsust ei saa pidada faktiliseks ühingujuhiks, tuli vaidluse lahendamiseks (eelkõige I nõue) välja selgitada, millised olid Janar Otsuse õigused sularahaga tehingute tegemisel ja pangakaardiga maksmisel. Asjas ei ole vaidlust, et hageja nimele oli vormistatud kaks pangakaarti. Kostja väitel kasutas pangakaarti nr XXXXXXXXXXXXXXXXX Janar Otsus (IV kd lk 162), kes ostis sellega hageja tegevuseks vajalikke kaupu. Nimetatud pangakaardiga tehtud ostusid ja väljamakseid sisaldab kostja vastu esitatud VII nõue. Hageja väitel kasutas mõlemat kaarti üksnes kostja ning Janar Otsus sai pangakaarti kasutada üksnes siis, kui kostja talle kaardi konkreetse ostu tegemiseks andis. Maakohus leidis, et sõltumata sellest, kes pangakaarti kasutas, ei välista see kostja kui juhatuse liikme vastutust hageja vara kasutamise eest äriühingu huvides. Samuti ei välistanud maakohus kostja võimalust kasutada pangakaarti ostude tegemiseks ka ajal, mil kostja viibis haiguslehel või tööl (maakohtu otsuse p-d 23 ja 24). Ringkonnakohus leiab, et maakohus tugines kostja väidete hindamisel pangakaardiga nr XXXXXXXXXXXXXXXXX tehingute tegemisel üksnes Janar Otsuse selgitustele, jättis kostja esitatud tõendid hindamata. Sellega rikkus maakohus tõendite igakülgse, täieliku ja objektiivse hindamise kohustust (

§ 232lg 1).

Kostja esitas tabeli kujul (IV kd lk 165-167) andmed põhjuste kohta, mis välistasid pangakaardi kasutamise kostja poolt, samuti tõendid haiglas viibimise ja töötamise kohta (IV kd lk 169171). Maakohus on jätnud need tõendid hindamata, mistõttu ei ole maakohtu otsusest ka arusaadav, kuidas jõudis maakohus järeldusele, et näiteks haiglas viibimise ajal tegi kostja hageja pangakaardiga tehinguid.

1. Arvestades hagi aluseks olevaid asjaolusid on asjas vajalik tuvastada, kus asus vaidlusalusel perioodil hageja tegevuskoht, sh kontor. Juriidilise isiku tegevuskoht on tema püsiva ja kestva majandustegevuse või muu põhikirjalise tegevuse kohta (TsÜS § 29 lg 3). Tegevuskoha tuvastamise vajadus puudutab eelkõige nõudeid I ja III. Maakohus jõudis otsuse p-s 30 ebaõigele järeldusele, et hageja registrijärgne asukoht X alevikus XXXXXXXX oli üksnes hageja postiaadress, kuid kinnistul ei asunud hageja kontorit. Pooltel puudub sisuline vaidlus, et tegemist oli nii kostja kui ka Janar Otsuse ühise elukohaga, samuti pargiti kinnistul ka hagejale kuuluvat kaubikut. Kumbki pool ei ole menetluses esitanud muid väiteid hageja tegevuskoha osas vaidlusalusel perioodil. Tegevuskoht on tõendatud ka tunnistaja R.R. ütlustega (V kd lk 20p), samuti Janar Otsuse vande all antud ütlustega, et hagejal olid laoruumid kuuris (V kd lk 23p). Nimetatud tõenditega on kooskõlas kostja selgitused ringkonnakohtu istungil, et XXXXXXXX hoov oli hageja laopind (avariilised autod, erinevatelt objektidelt pärit esemed). Asja materjalide kohaselt lubas kostja talle kuuluvat kinnistut hagejal kasutada tegevuskohana tasuta. Hageja juhatuse liikmena oli kostja pädevuses ka otsustada, kus hageja kontorit pidada. Seega võis hageja kontor asuda ka kostja magamistoas, nagu kostja väidab. Kostja ei pidanud esitama faktilise olukorra tõendamiseks kirjalikku dokumenti pooltevahelise kokkuleppe kohta kinnistu kasutamiseks, vaid tegevuskoha saab 19 tuvastada ka muude tõendite alusel. Hageja ei ole menetluses väitnud, et hageja kontor ja ladu asusid kuni märtsini 2020 mujal kui Janar Otsuse ja kostja ühises elukohas. Seega tuvastab ringkonnakohus, et hageja tegevuskoht asus X, XXXXXXXX kuni ajani, mil Janar Otsus lahkus kostjale kuuluvalt kinnistult märtsis
3. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hagi tuleb jätta rahuldamata põgenemistoa mängudest laekunud raha ja Võru riidepoe nõuete osas (nõuded VIII ja IX). Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid põhjendusi oma otsuses korrata. 16.
4. Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et olukorras, kus hageja ei ole tõendanud, mitu tasulist põgenemistoa mängu, millise hinnaga ja millisel perioodil toimus, ei ole võimalik hüpoteetilist 2805 eurot kostjalt kahjuna välja mõista. Ringkonnakohus leiab, et fotod Facebookis ja mängude hinnakiri ei tõenda toimunud tasuliste mängude arvu, klientide poolt hagejale tasutud rahasumma suurust ega ka kostja poolt raha omastamist. Kostja on raha omastamist eitanud ja ka selgitanud, et põgenemistoa mängudest saadud rahast tasuti sularahas üüri üürileandjale ja kaeti muid kulutusi. Mängude toimumist ei pea tõendama käesolevas menetluses kostja, nagu hageja ekslikult väidab. Hageja pidi asjas tõendama, kui palju raha saadi mängude korraldamisest ja et kostja omastas selle raha. Kuivõrd hageja ei ole oma tõendamiskoormist täitnud, ei saa hagi 2805 euro väljamõistmises rahuldada. 16.
5. Hageja väitel rikkus kostja juhatuse liikme hoolsuskohustust, kui jättis Ü. Luhametsale tasumata Võru riidepoe üürilepingu järgse üüri ja kommunaalmaksed 5478 eurot, mistõttu kinnistu omanik sulges võlgnevuse tõttu poe uksed ja ei võimaldanud hagejale enam sissepääsu. Hageja jäi seetõttu ilma kaupluse sisustusest väärtusega 2500 eurot ja tagatisrahast 600 eurot, samuti on hagejale tekitatud kahju üüri- ja kommunaalkulude tasumiselt arvestatud viivisena 740, 93 eurot ja võla sissenõudmiskuludena 986, 04 eurot, kokku 4826, 97 eurot (hagiavalduse p 1.11). Hageja ei vaidlusta apellatsioonkaebuses maakohtu seisukohta, et puuduvad tõendid nii üürivõla suuruse kui ka selle tasumise kohta. Ringkonnakohus märgib, et hageja esitatud asjaoludel võis üürileandja teostada kaupluse sisustuse osas üürileandja pandiõigust VÕS § 305 lg 1 alusel ja oma nõuded hageja vastu sel viisil ja ka tagatisraha arvel tasaarvestada. Maakohus on põhjendatult leidnud, et puuduvad tõendid sissenõudmiskulude ja viivise tasumise kohta, samuti tugines maakohus Julianus Inkasso OÜ
6. detsembri 2020 kirjale (IV kd lk 32), mille kohaselt sissenõudmiskulud puuduvad ja võlanõue loovutati Ü. Luhametsale täies ulatuses tagasi. Seega ei ole hageja esile toonud selliseid asjaolusid, mis võimaldaks järeldada, et isegi kui kostja rikkus juhatuse liikme hoolsuskohustust ja jättis täitmata hageja kohustused üüri tasumisel, põhjustas kostja sellega hagejale kahju. Maksmata üür ei ole hageja kahju. Apellatsioonkaebuses esitatud väited, et kostja võis kõrvaldada riidepoest raha, ei puutu asjasse. Maakohus jättis põhjendatult kogu Võru riidepoega seotud nõude 4826, 97 eurot rahuldamata.
7. Ringkonnakohus leiab erinevalt maakohtust, et hagi tuleb jätta rahuldamata ka sõiduauto Volkswagen Passat remondikulude 1496, 86 eurot (II nõue), kostja poolt 1684, 32 euro ulatuses kaupade ja teenuste ostmise (III nõue), kütusekulu 74, 92 eurot (IV nõue) ja lapse telefoniarvete 154, 26 eurot (X nõue) osas. 17.
8. Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et hageja arvel tehtud remondikulutused autole on hagejale mittevajalikud juba seetõttu, et hageja ei olnud sõiduki omanik ega vastutav kasutaja. Hagejat kahjustavad ei saa olla mõistlikud remondikulutused sõidukile, mida hageja kasutas enda ettevõtluses. Sõiduki kasutamist ettevõtluse tarbeks on võimalik tõendada ka muude tõenditega kui sõidupäevik ja lähetusaruanded. Kostja on andnud vande all seletusi, et 20 ta kasutas sõidukit juhatuse liikme kohustuste täitmiseks, sh Võrus käimiseks, kus hageja pidas riidepoodi ja põgenemistuba. Hageja väited, et torutööde tegemiseks kasutas Janar Otsus hagejale kuulunud kaubikut Ford Transit ei tõenda vastupidist. Hageja ettevõtlus ei hõlmanud üksnes torutööde tegemist. Kuivõrd hagejale kuulunud kaubikut kasutas Janar Otsus, võis juhatuse liige kasutada oma kohustuste täitmiseks isiklikku sõidukit. Kumbki pooltest ei tugine sellele, et hageja maksis kostjale või Janar Otsusele nende ühisvara hageja huvides kasutamise eest tasu. Hageja ei tugine asjaolule, et sõiduki remondikulud olid sõiduki kasutamise korral hageja huvides mittevajalikud või ebamõistlikud. Seega oli tasuta hageja kasutuses oleva sõiduki hooldamine hageja huvides, sõiduki mõistlik remondikulu ei tekitanud hagejale kahju ning hagi tuleb remondikulude 1496, 86 eurot kostjalt väljamõistmise osas jätta rahuldamata. 17.
9. Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole tõendanud kostja poolt 1684, 32 euro ulatuses kaupade ja teenuste ostmisega hageja arvel hagejale kahju tekitamist (III nõue). Hageja nõue põhineb üksnes kauba- ja teenuse arvetel (I kd lk 97-122), mis ei tõenda hagejal kahju tekkimist. Ringkonnakohus nõustub kostja seisukohaga, et kui ettevõtluses kasutatakse kolmandatele isikutele kuuluvaid asju, siis võivad asja kasutamisega seotud kulud olla ettevõtlusega seotud kulud. Asjas ei ole vaidlust selles, et hagejale arvutit ega printerit ei kuulunud. Kostja väitel kasutati hageja huvides kostja ja Janar Otsuse ühisvarasse kuuluvaid arvuteid ja kostja tööandjale kuuluvat printerit. Printida oli mh vaja reklaame, kleebiseid jms, milleks kostja ostis mh toonerit. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus hagejale arvutit ega printerit ei kuulunud, ei saanud hageja huvides kasutatava arvuti remont ja printeritarvikute soetamine tekitada hagejale kahju. Ringkonnakohus leiab, et ilma nende tehniliste vahenditeta ei olnud hageja tegevus mõistlikult võimalik. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks hageja käsitlust, et kõik muud hagiavalduse p-s 1.7 nimetatud arvete alusel soetatud kaubad (va arvuti parandusteenus ja printeritarvikud) saab koondada ühisnimetaja „majapidamisvahendite soetamine“ alla (vt ka loetelu IV kd lk 38 p 2.5.2.). Hageja on esitanud kohtule tõendina arved näiteks tungraua, kütuse, patareide, puidukruvide, vedelseebi, kohvimasina hooldustarvikute, töökinnaste, kaabli jms ostmise kohta. Hageja ei ole tõendanud, et tegemist ei ole hageja ettevõtluses vajalike kuludega või et kostja oleks need asjad ostnud isiklikuks tarbimiseks. Seega tuleb hageja III nõue jätta tervikuna rahuldamata, kuna hagejal kahju tekkimine on esitatud asjaoludele tuginedes tõendamata. 17.
10. Hageja nõuab kostjalt kütusekulu 74, 92 euro hüvitamist (IV nõue). Kuivõrd kütuse tankimine toimus pärast kostja juhatuse liikme ametisuhte lõppu, vastutaks kostja üksnes lepinguvälisel alusel (VÕS § 1043 jj). Kostja ei vaidlusta kütuse tankimist
11. juulil 2019, kuid väidab, et kulu on tehtud Janar Otsuse soovitusel ja nõusolekul Janar Otsuse eluasemekulude katteks kostja kinnistul. Hageja pangakonto väljavõttest Swedbankis (I kd lk 124) nähtub, et kütuse eest on tasutud hageja pangakaardiga. Janar Otsus andis vande all seletusi, et ta võttis kostjalt pärast tema juhatusest tagasi kutsumist ära kõik ligipääsud, samas ei suutnud ta meenutada, millal ta kostjalt pangakaardi kätte sai või selle kinni pani (V kd lk 23). Ringkonnakohus eeldab, et hoolsa juhatuse liikmena tegi Janar Otsus seda esimesel võimalusel. Puuduvad tõendid, et hageja nõudis kostjalt pangakaartide, jm ligipääsude üleandmist, kuid kostja keeldus. Pangakonto väljavõtte kohaselt ei ole hageja kontol pärast
12. juunit 2019 tehinguid tehtud, välja arvatud vaidlusalune kütuse ost
13. juulil
14. Seega pidi hageja tõendama, et kostja kasutas pangakaarti sel päeval ilma hageja nõusolekuta. Asjas on tuvastatud, et Janar Otsus kasutas ka pärast abielu lahutamist kostjale kuuluvat kinnistut nii enda elukoha kui ka hageja tegevuskohana kuni märtsini 2020 selle eest kostjale tasumata. Kostja on põhjendanud Janar 21 Otsuse luba kütust tankida just eluasemekulude katmisega. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et kostjal ei olnud
15. juulil 2019 kütuse tankimiseks Janar Otsuse luba, ei vastuta kostja hageja ees. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on selles osas hinnanud tõendeid ebaõigesti ning maakohtu otsus tuleb kostjalt 74, 92 euro väljamõistmises tühistada ja jätta hagi selles osas rahuldamata. 17.
16. Hageja nõuab kostjalt ka hageja arvel tasutud lapse telefonikõnede 154, 60 eurot hüvitamist (X nõue). Maakohus rahuldas selle nõude. Hageja väite kohaselt andis kostja
17. aastal lapse kasutusse varem kostja kasutuses olnud mobiiltelefoni numbri XXXXXXX, kuid jätkas selle eest tasumist hageja arvel. Hageja tasus lapse telefoni eest ajavahemikul august 2018 – september 2019 ja hageja väitel katkestas teenuse Janar Otsus sellest teadasaamisel. Kostja lapse telefoni eest tasumist hageja arvel ei eita, kuid väidab, et telefon numbriga XXXXXXX oli varasemalt Janar Otsuse kasutuses, kes soovis selle andmist poolte ühise lapse kasutusse ja numbri ümber vormistamist hageja nimele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga tõenditele, et asjas on tuvastatud, et telefoninumber XXXXXXX oli enne ümber vormistamist Janar Otsuse kasutuses. Küll aga jättis maakohus tuvastamata, et laps, kelle telefoni kasutamise eest hageja tasus oli Janar Otsuse ja kostja ühine laps. Samuti jättis maakohus tähelepanuta, et kuigi telefoni eest tasuti hageja arvel ka pärast
18. juunit 2019, ei ole see etteheidetav kostjale, sest alates
19. juunist 2019 on hageja juhatuse liige lapse teine vanem Janar Otsus. Asjas puuduvad tõendid, et kostja sai ka pärast juhatuse liikme ametist vabastamist otsustada hageja vara kasutamise üle. Asja materjalide kohaselt teostasid kostja ja Janar Otsus oma lapse suhtes hooldusõigust ühiselt. PKS § 118 lg 1 kohaselt teostavad vanemad lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täidavad hoolsuskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et asjas ei oma tähtsust lapse isa ja hageja ainuosaniku Janar Otsuse roll telefoni numbri ümbervormistamisel. Lapsevanem ja hageja ainuosanik Janar Otsus pidi telefoninumbri ümbervormistamiseks hageja nimele nõusoleku andmisel aru saama, et kuigi tegemist ei ole ettevõtlusega seotud kuluga, hakkab lapse telefoniarveid tasuma hageja. Tegemist on vastuolulise käitumisega, mis on VÕS § 6 lg-s 1 sätestatud hea usu põhimõttega vastuolus. Hageja, keda esindab käesolevas menetluses telefoni kasutanud lapse üks vanem, Janar Otsus, heidab teisele lapsevanemale, kostjale, ette käitumist, mida ta ise oleks saanud nii hageja ainuosaniku kui ka ühist hooldusõigust omava lapsevanemana ära hoida. Ringkonnakohus leiab, et lapse telefoniarvete tasumine hageja kui äriühingu arvel toimus vanemate kokkuleppel. Hageja jätkas lapse kasutuses oleva telefoni kasutamise eest tasumist ka pärast kostja juhatuse liikme ametist vabastamist. VÕS § 6 lg 2 kohaselt ei kohaldata võlasuhtele seadusest tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Ringkonnakohus leiab, et nõude X rahuldamine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega ja see tuleb jätta rahuldamata.
20. Ringkonnakohus leiab, et nõuete I, V, VI, VII (kassast võetud raha 14 625, 35 euro ulatuses) osas tuleb maakohtu otsus tühistada ning asi saata viidatud osas uueks läbivaatamiseks maakohtule eelmenetluse staadiumist. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd maakohus ei ole täitnud nimetatud nõuete osas otsuse tegemisel põhjendamiskohustust, on jätnud kostja vastuväited (sh dokumendi võltsituse vastuväide) tähelepanuta ja hinnanud tõendeid poolikult, ei vasta maakohtu otsus seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse nõuetele (

§ 438lg 1).

Arvestades maakohtu poolset menetlusnormi rikkumise ulatust, samuti asjaolu, et hageja ei ole tõendina esitatud üksikuid raamatupidamisdokumente kostja vastu esitatud kahjunõudega selgelt seostanud (eelkõige nõude I osas), ei saa ringkonnakohus ise asjas uut otsust teha, vaid 22 asi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumisse. Hageja nõue kassast väljavõetud raha tagasisaamiseks (VII nõue) tuleb saata maakohtusse uueks läbi vaatamiseks põhinõudena 14 625, 35 euro ulatuses, sh osas, milles maakohus nõude rahuldas (põhinõudena 2531, 35 eurot). Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus arvestama järgmist. 18.1. Nõudes I tugineb hageja 59-le arvele (vt hagiavalduse p 1.4), mille kohaselt on hageja soetanud erinevaid kaupu (ehitusmaterjale, ventilatsiooniseadmeid, torusüsteemi osasid, kaableid, elektriandureid), mis ei ole hageja väitel ei hageja laos ega kasutatud hageja majandustegevuses, vaid on paigaldatud kostja omandis olevasse elamusse või kasutatud kostja kinnistu parendustöödes. Lisaks ehitusmaterjalidele on kostja ostnud hagis nimetatud arvete alusel ka tööriistu, mille üleandmisest on kostja hageja väitel keeldunud. Hagis ei ole tööriistu, mille üleandmisest on kostja keeldunud, nimetatud ja nende väljaandmist hageja kostjalt ei nõua. Kostja väitel on nõudes I nimetatud materjale kasutatud hageja tegevuskoha välja ehitamiseks ja hooldamiseks. Mitmed märgitud kulud on tehtud otseselt hageja põhitegevuse (sanitaartehnilised tööd) jaoks. Hageja raamatupidamisdokumentides peab olema informatsioon, milliste konkreetsete tööde tegemiseks kulud tehtud on. Ringkonnakohus leiab, et üksnes ostuarvetega ei saa tõendada, et ostetud kaubad ei ole vajalikud hageja ettevõtluseks ja on kasutatud ära kostja huvides, sh kostja kinnistu parendamiseks. Maakohus on jätnud kostja vastuväited tähelepanuta ja tõendamiskoormise jaotuse osas selgituskohustuse täitmata ning ei ole ka pooltega hageja nõude aluseks olevaid asjaolusid igakülgselt arutanud (

§ 392lg 1, § 400 lg 5, § 401 lg 1 rikkumine).

Nõude I ebapiisavat tõendatust iseloomustab ilmekalt see, et hagi punktis 1.4 tugineb hageja ka OÜ Proplastik

1. aprilli 2019 sularaha arvele 101, 34 eurot (hagi lisa 53, I kd lk 75). Kauba vastu võtnud isikut ei ole arvele märgitud. Arve kohaselt on ostetud kasvuhoone materjali, mille kasutamist isiklikuks otstarbeks kostja eitab. Ringkonnakohtu istungil avaldas Janar Otsus, et kasvuhoone võib asuda tema venna suvekodus. Seega puuduvad tõendid, et OÜ-lt Proplastik ostetud kauba eest on tasunud hageja ja et kostja on hageja arvel ostetud materjali paigaldanud oma kinnistule. Kui hageja jääb asja uuel läbivaatamisel nõude I juurde, tuleb tal iga ostuarve ja arvepositsiooni osas tõendada nii seda, et ostetud kaup ei olnud vajalik hageja ettevõtluseks (sh hageja tegevuskoha väljaehituseks ja hooldamiseks), kui ka seda, et kostja kasutas konkreetset kaupa isiklikus majapidamises. Kui hageja neid asjaolusid tõendada ei suuda, ei ole tõendatud ka hageja poolt juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumine ega ka muud kahjunõude elemendid ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Maakohtul tuleb käsitleda ka kostja vastuväited ja esitatud tõendeid selle kohta, et kulutusi pangakaardiga nr XXXXXXXXXXXXXXXXX tegi kostja väitel hageja osanik Janar Otsus (vt selles osas ka käesoleva otsuse p 14). Kui kostja on esitanud tõendid, mille kohaselt ta ei saanud hageja pangakonto väljavõttes märgitud ajal pangakaardiga tehtud tehingut teha, peab hageja nõude maksma panekuks tõendama, et kostjal oli see siiski võimalik. Seejärel on kostjal võimalik tõendada, et tehtud tehingud olid hageja huvides. Kui asjas leiab tõendamist, et hageja pangakaarti nr XXXXXXXXXXXXXXXXX kasutas ainuosanik Janar Otsus ja kostja ei ole talle etteheidetavaid tehinguid teinud, tuleb kohtul hinnata, kas tehtud tehingud kahjustasid hageja huve ja kas kostja jättis juhatuse liikmena hoolsuskohustuse täitmata, kui ei kontrollinud Janar Otsuse poolt hageja pangakaardi kasutamist. 23 18.
2. Asja materjalide kohaselt tugineb hageja nõuetes V, VI ja VII kassaraamatu andmetele (esitatud paberväljatrükk I kd lk 127 jj, kassajääk 6482, 30 eurot), mis on koostatud
3. oktoobril 2020 raamatupidaja G. Lepik poolt, kes ei töötanud hageja raamatupidajana ajal, mil kostja oli hageja juhatuse liige. Hageja tugineb kassaraamatu väljatrükile kui tõendile nii laenu suurust ületava laenu tagasimakse 5799 eurot, kassast ja pangast välja võetud raha 18 740, 35 eurot (vaidluse all jätkuvalt kassast võetud raha 14 571, 35 eurot) kui ka kassajäägi 6482, 30 eurot tagasimaksmise nõudes. Kostja esitas maakohtus väite, et kassaraamatu väljatrükki on võltsitud või osad dokumendid on kassast eemaldatud. Võltsimiskahtluse välistamiseks palus kostja hagejal kohtuistungil raamatupidamisprogrammi sisse logida ja näidata vaidlustatud kirjeid (st kannet muutnud isiku nime) ja avaldas, et kui kassaraamatu vaates erinevad kande muutja andmed hageja eelmise raamatupidaja andmetest, siis on kassaraamatut hiljem muudetud. Paberväljatrükil see muudatus ei kajastu (IV kd lk 162p). Hageja kostja taotlusega ei nõustunud. Maakohus märkis, et puuduvad kahtlused, et dokumente oleks võltsitud või osaliselt eemaldatud, kuid otsusest ei nähtu, milliste tõendite alusel maakohus selle seisukohani jõudis. Ringkonnakohus märgib, et kui dokumendi suhtes on esitatud võltsimise vastuväide, tuleb dokumendi esitajal tõendada dokumendi ehtsust, vastasel juhul tuleb kohtul tõend tähelepanuta jätta. Kohtul tuleb pooltele dokumendi võltsimise kahtluse korral anda võimalus dokumendi ehtsuse või võltsituse kohta tõendeid esitada (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-15, p 10). Maakohus jaotas ebaõigesti tõendamiskoormise, mistõttu ei saanud maakohus asja lahendamisel võtta aluseks kohtule esitatud kassaraamatu andmeid, kuivõrd nende tõesust ei ole kohtumenetluses kontrollitud. Kuna kostja väidab, et kohtule esitatud kassaraamatu väljatrükk võib olla võltsitud, ei ole õige maakohtu seisukoht otsuse p-s 50, et kostja ei ole kassajäägi suurusele vastuväiteid esitanud. Olukorras, kus asjaolud, mis puudutavad kohtule esitatud kassaraamatu väljatrükki on välja selgitamata, ei saa ringkonnakohus hageja neid nõudeid, mis on esitatud kassaraamatu alusel, lahendada. Asja uuel arutamisel tuleb maakohtul selgitada hagejale tema tõendamiskoormist võltsituse vastuväite esitamisel ja anda mõlemale poolele võimalus esitada kassaraamatu ehtsuse või võltsituse kohta tõendeid. Kostja on vaidlustanud ka nõude I tõendamiseks hagilisadena 3 ja 4 esitatud ja väidetavalt hageja pangakaardiga tasutud Decora arved, samas hageja pangakonto väljavõttest ei nähtu nimetatud arvete tasumist. Eelnimetatud tõendamiskoormise jaotus kohaldub kõikide hageja esitatud dokumentaalsete tõendite osas, mille ehtsuse kostja on vaidlustanud. Kui hageja esitab tõendid kassaraamatu ehtsuse kohta, tuleb asja uuel läbivaatamisel tuvastada, millisel õiguslikul alusel kostja hageja arvelduskontolt sularaha välja võttis ja millisel õiguslikul alusel kostja hageja arvelduskontole raha kandis. Kui asja uuel läbivaatamisel selgub, et kassaraamatu väljatrükk on ehtne, tuleb kostjal juhatuse liikmena tõendada, et väljavõetud sularaha on kasutatud äriühingu huvides, vastasel juhul on ta rikkunud ühingu vara hoidmise kohustust (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-16 p 17-18). Kostja saab oma tõendamiskoormise täitmiseks nõuda tõendeid välja ka hagejalt. 18.
4. Maakohtul tuleb arvestades poolte seisukohti uuesti läbi vaadata ka hageja VII nõue osas, mis puudutab sularaha 14 571, 35 euro välja võtmist hageja kassast.
5. Ringkonnakohus leiab, et asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul arvestada ka asjaoluga, et hageja oli pereäriühing ning kostja ja hageja praegune seaduslik esindaja Janar Otsus on 24 endised abikaasad, kes tegutsesid selles äriühingus kuni kostja juhatuse liikmest vabastamiseni koos. Maakohus ei ole pidanud sellega seotud asjaolude välja selgitamist ekslikult vajalikuks, keelates kostjal ka hagejale asjakohaste küsimuste esitamise kohtuistungitel. Kostja ei ole juhatuse liikme tasu saanud, kuid töötas lisaks pereäriühingus tegutsemisele ka mujal (kahel töökohal). Janar Otsus on menetluses väitnud, et tema tegi ise igapäevaselt torutöid ja teenis pereäriühingule raha, samas ei ole ta hagejalt töötasu saanud (va tähtajaline tööleping Võru kaupluse sisustustööde eest). Muid töökohti Janar Otsusel samal ajal ei olnud. Perefirma heaks töötasid ka mõned Ukraina töölised, samuti Janar Otsuse vend Siim Otsus ja neist kellelegi hageja ametlikult töötasu ei maksnud. Kostja selgituste kohaselt vormistas Janar Otsus end pärast riigiametist lahkumist töötuks, kuid tegi samal ajal hageja heaks tööd, üritades seda asjaolu varjata. Hageja esindajana ei soovinud Janar Otsus ringkonnakohtule Päästeametist lahkumise ja töötuks vormistamise aja osas selgitusi anda ning väitis, et ta ei mäleta, millal ta lahkus töölt Päästeametis. Janar Otsuse selgituste kohaselt sai ta ise hageja pangakaardiga oste sooritada üksnes neil juhtudel, kui kostja talle selleks kaardi andis, tal puudus ainuosanikuna juurdepääs hageja pangakontole, samuti tõene informatsioon hageja majandusliku olukorra kohta. Seega kui uskuda Janar Otsuse neid väiteid, siis puudus tal kuni kostja juhatuse liikme ametikohalt tagasikutsumiseni ja abielu lahutamiseni iseseisev sissetulek. Janar Otsus hageja esindajana selgitas ringkonnakohtu istungil, et „pereettevõtte tegutsemise ajal läks käima aktiivne majaehitus kostjale kuuluval kinnistul, juurde ehitati üle 33 %. Minu palk nõunikuna oli 1500 eurot, meil oli raha vaid äraelamiseks, kuskilt tekkis raha, et ehitada maja ja maksta Ukraina töölistele. Kogu ehitus oli Jaana korraldada.“ Ringkonnakohus on käesoleva otsuse p-s 15 tuvastanud, et kostjale kuuluval kinnistul X, XXXXXXXX asus nii hageja tegevuskoht kui ka Janar Otsuse ja kostja ühise pere elukoht. Seega möönab hageja seaduslik esindaja kaudselt ka ise, et Janar Otsuse ja kostja ühise pere elutingimuste parandamisse panustati pereäriühingu arvelt. Kui maakohus asja uuel arutamisel leiab, et kostja on põhjustanud hagejale kahju seetõttu, et vähemalt osa kostja ja Janar Otsuse pereeluks vajalikke kulutusi (sh elukohana kasutatava kinnistuga seotud kulud) kaeti hageja vara arvel, tuleb maakohtul hinnata, kas kostjalt kogu tekitatud kahju (kõikide nõuete osas) väljamõistmine on hea usu põhimõttega kooskõlas. Eelduslikult on osaühingule tekitatud kahju hüvitamise nõude maksmapanek osaühingu huvides. VÕS § 6 lg-t 2 saab kohaldada juhul, kui kohtuasjas kohalduvad sätted ei võimalda konkreetsel juhul lahendada vaidlust selliselt, et lahendus oleks kooskõlas hea usu põhimõttega. Hea usu põhimõtte üks eesmärke on tõkestada õiguse kuritarvitamist, kusjuures õiguse kuritarvitamine võib mh seisneda vastuolulises käitumises. Vastuoluline käitumine on etteheidetav ja vastuolus hea usu põhimõttega nt olukorras, kus isikule luuakse usaldusel põhinev ettekujutus õigusest, mida tal tegelikult ei ole (vt RKTKo nr 3-2-1-169-15, p 11). Praeguse asja puhul on oluline see, et hageja seaduslik esindaja Janar Otsus oli ajal, mil kostja tekitas hagejale hagis väidetava kahju, hageja ainuosanikuks. Ainuosanikuna oli Janar Otsusel õigus ja ka kohustus oma ametikohustusi rikkunud juhatuse liige tagasi kutsuda (ÄS § 184 lg 1). Asja materjalide kohaselt pidi Janar Otsus kostja abikaasa ja hageja ainuosanikuna ka kostja juhatuse liikmeks oleku ajal olema kursis hageja rahakasutusega, sest ta oli valmis panustama 25 oma tööga pereühingu tegevusse olukorras, kus temaga ei olnud töölepingut töötasu saamiseks sõlmitud ning äriühing ei maksnud talle ka osanikuna dividende. Osanik ei saa tugineda sellele, et ta ei teadnud juhatuse liikme tegevusest, sest tal oli kohustus juhatuse liikme tegevust kontrollida. Ka juriidilise isiku osanikule kohaldub TsÜS § 32 alusel hea usu põhimõttest tulenevalt kohustus mitte kahjustada ühingut ning arvestada suhetes juriidilise isiku juhtorgani liikmetega üksteise õigustatud huve. Kui äriühing tegutseb pereühinguna, siis ei pruugi ühingu formaalne struktuur minna kokku tegeliku asjade korraldusega, sest formaalset struktuuri mõjutavad ühinguga seotud isikute kui pereliimete omavahelised suhted ning kokkulepped. Juhul kui maakohus asja uuel läbivaatamisel leiab, et hageja heidab kostjale endise juhatuse liikmena ette sellist käitumist, mida hageja saaks ette heita ka hagejat käesolevas kohtumenetluses esindavale Janar Otsusele kui hageja ainuosanikule, võib hageja käitumine kostja vastu kahju hüvitamise nõude esitamisel olla vastuoluline ja osaliselt või täielikult vastuolus hea usu põhimõttega. VÕS § 6 lg 2 kohaselt ei kohaldata võlasuhtele seadusest tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu.
6. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel. (allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi (allkirjastatud digitaalselt) Margit Vutt 26 (allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks