RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahendid Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaat

) § 240 lg 2 p-le

1. Selle sätte kohaselt võib jõustunud kohtulahendeid uuesti läbi vaadata, kui EIK on teistetavas haldusasjas tehtud kohtuotsuse peale esitatud individuaalkaebuse EIÕK rikkumise tõttu rahuldanud, kui rikkumine võis mõjutada asja otsustamist ja seda ei ole võimalik mõistlikult kõrvaldada või sellega tekitatud kahju hüvitada muul viisil kui teistmise kaudu.
2. Kolleegiumi hinnangul on asjas olemas teistmise alus.
3. EIK rahuldas
4. märtsi
5. a otsusega avaldaja individuaalkaebuse ning tuvastas EIÕK art 8 rikkumise. EIK leidis, et riik polnud piisavalt põhjendanud, miks olid julgeolekuohud kaalukamad avaldaja õigusest kohtuda abikaasaga, ilma et neid eraldaks klaasist vahesein. EIK ei tuvastanud EIÕK art 8 rikkumist ainuüksi vangla otsuste põhjenduste puudulikkuse tõttu, vaid osutas muu hulgas asjaoludele, et kohtute hinnangul puudus vanglal kaalutlusõigus ning ringkonnakohus pidas piirangut avaldaja ohtlikkuse tõttu igal juhul põhjendatuks, kuid ei selgitanud, milles ohud täpsemalt seisnesid. Selline rikkumine võis mõjutada haldusasja otsustamist.
6. Avaldaja esitas esmalt tühistamiskaebuse, mille asendas hiljem tuvastamiskaebusega. Vangla ja kohtute otsuste õigusvastasus, täpsemalt vastuolu konventsiooniga, on tuvastatud EIK otsusega ning avaldaja õiguste rikkumise saab lugeda samas otsuses määratud hüvitisega heastatuks.
7. Siiski jääksid teistmisavalduse rahuldamata jätmisel jõusse ebaõiged kohtuotsused. Eelkõige võib avaldaja õiguste teostamisele edaspidi negatiivset mõju avaldada ringkonnakohtu hinnang piirangu õigustatuse kohta. Ringkonnakohus leidis, et vangla põhjendas avaldaja ohtlikkust piisavalt ning tema eraldamine abikaasast klaasist vaheseinaga oleks olnud õiguspärane ka kaalutlusõiguse teostamise korral. Kuigi kohtu seisukoht ei oleks vanglale avaldaja uut taotlust lahendades siduv (

§ 177

lg 1), oleks vanglal siiski võimalik tugineda avaldaja õiguste piiramise lubatavuse osas jõustunud kohtulahendile. Samuti peaksid kohtud jõustunud kohtulahendi põhjendustes tuvastatud asjaolusid hindama kogumis teiste tõenditega (

§ 61lg 4).

Haldus- ja ringkonnakohtu otsuste tühistamine võimaldaks EIK otsuses tuvastatud rikkumise kõrvaldada. Seepärast tuleb haldusasi uuesti lahendada.

1. Kolleegium peab teistmisavaldust põhjendatuks.
2. Ringkonnakohus nõustus halduskohtuga, et vanglal puudus avaldaja taotluste lahendamisel kaalutlusõigus. Riigikohus on asunud hiljem seisukohale, et kinnipeetaval oli õigus taotleda lühiajalist kokkusaamist oma lähedastega ilma eraldamiseta VSkE § 31 lg 21 p 3 alusel ning see norm nägi vanglale ette kaalumiskohustuse (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-19-1416/43, p 31 ja otsus nr 3-19-2061/47, p 23; vrd alates
3. juulist 2022 kehtiv VSkE § 31 lg 21 p 5). Vanglal oli sama normi alusel kaalumiskohustus ka avaldaja taotluste lahendamise ajal. Kuigi vangla möönis vaidlustatud otsustes kaalutlusõiguse olemasolu, ei võimaldanud vangla otsustes esitatud põhjendus veenduda, et avaldaja ja tema abikaasa vaheseinaga eraldamine oli julgeolekukaalutlustel õigustatud. Seepärast on vangla otsused vaidlustatud osas õigusvastased. 4

§ 245lg-d 2 ja 3).

24. Vastustajalt tuleb välja mõista avaldaja menetluskulud halduskohtumenetluses (

§ 239ja § 108 lg 1).

Avaldaja palus esimese astme kohtumenetluses mõista vastustajalt välja riigilõivu 15 eurot ning apellatsiooniastmes kahel korral tasutud riigilõivud 15 eurot. Vastustajalt tuleb avaldaja kasuks välja mõista ka kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon 25 eurot ning teistmisavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot. Kokku tuleb avaldaja kasuks välja mõista 120 eurot. Vastavalt avaldaja taotlustele tuleb see summa kanda Laura Kalda arvelduskontole nr EE342200221012449098. (allkirjastatud digitaalselt) 5