Obsah (7)

§ 62§ 112§ 110§ 249§ 251§ 175§ 252

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja MÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-1190 Määruse kuupäev 08.06.2023 Kohtunik Roby Koik Xi esialgse õiguskaitse taotlus Tartu Vangla kohustamiseks võimaldada taotlejal helist

) § 104 lõike 1 ja riigilõivuseaduse § 60 lõike 6 järgi tuleb esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasuda riigilõivu 20 eurot. 6. Kohus võtab haldusasja materjalide juurde

§ 62

lõike 2 alusel väljavõtte taotleja vanglasisesest vabakasutuskontost (K-Raha) taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kohta, s.o ajavahemiku 30.01.-29.05.2023 kohta.

1. Kontoväljavõttelt nähtub, et taotleja sissetulekud on ebapiisavad, et riigilõivu summas 20 eurot tasuda. Taotleja sissetulek vaadeldaval perioodil oli 101 eurot, millest kuulub maha arvamisele vahekontole deponeeritud kinnipidamised ning kinnipidamised vabanemisfondi, s.o kokku 70,70 eurot. Kinnipeetavate isikute puhul eeldatakse, et lisaks seni tunnustatud mahaarvamistele on igakuised kulutused ca 5% ulatuses töötasu alammäärast vältimatud ning neid ei tule menetlusabi andmisel täpsemalt hinnata (Riigikohtu üldkogu 12.04.
2. a otsus kohtuasjas nr 3-3-1-35-15, p 51). Vabariigi Valitsuse 09.12.
3. a määrusega nr 124 kehtestati
4. aastal kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 725 eurot (Vabariigi Valitsuse 09.12.
5. a määrus nr 124 § 1). Seega kuulub kinnipeetava puhul
6. aastal kuusissetulekust mahaarvamisele vältimatud kulutused summas 36,25 eurot (s.o 5% 725 eurost). Eelnevale tuginedes, ületab selgelt 2 esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv

§ 112lg 1 p 1 alusel arvestatud taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut.

8. Kohus annab taotlejale tema maksevõimetuse tõttu menetlusabi ja vabastab ta

§ 110

lõike 1 p 1 alusel esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest ning lahendab esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

1. Taotleja esitas kohtueelselt 29.05.
2. a registreeritud taotluse nr 6-24/2128-1, paludes luba helistada 29.05.-04.06.2023 kaitsjale/esindajale Wle kell 16.00 ametlike asjade ja kaebuste arutamiseks. Lisaks esitas X taotlused kaitsja/esindaja Wle helistamise võimaldamiseks 30.05.2023 ning 31.05.2023 kell 16.00, et arutada ametlikke asju ja kaebusi. X esitas Tartu Vanglale 02.06.
3. a registreeritud vaide nr 1-11/115-1 29.
4. ja 30.
5. helistamise mittevõimaldamise peale, taotledes kaitsjale/esindajale helistamise võimaldamist sobival ajal.
6. Kohtule edastatud Tartu Vangla inspektor-kontaktisik Yi 06.06.
7. a e-kirjas toodud selgituste kohaselt ei ole Xi taotlustele graafikuväliseks helistamiseks vastuskirja ega kinnipeetava vaide osas vaideotsust veel koostatud; kinnipeetavale on esialgu suuliselt selgitatud keeldumise põhjuseid.
8. Kuivõrd esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal vastavalt

§ 249lg-le 2, siis on taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks lubatav.

Kohus vaatab Xi taotluse sisuliselt läbi. Kui vangla tagastab vaide, rahuldab osaliselt või jätab rahuldamata või tähtaegselt lahendamata, siis on kinnipeetaval õigus esitada vangla tegevuse peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus (

) sätestatud alustel ja korras vastavalt VangS § 11 lg-le

2. X taotleb temale esmase õiguskaitse tagamist ning Tartu Vangla kohustamist võimaldada taotlejal helistada avalduse alusel oma kaitsjale/esindajale. Kohus mõistab, et taotluse esitaja tahe on, et kohus

§ 251lg 1 p 3 alusel kohustaks haldusorganit toimingut tegema. 13. Vangistusseaduse (Vang

S) § 28 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus telefoni (välja arvatud mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Telefoni kasutamine toimub vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras. Justiitsministri 30.11.

1. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 52 lg 1 kohaselt võib kinnipeetav kasutada talle helistamiseks ette nähtud kohakindlat või teisaldatavat telefoni ning talle vanglateenistuse poolt väljastatud telefonikaarti. VSkE § 52 lg 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas. Telefoninumbri valib kinnipeetav või selleks määratud teenistuja. VangS § 28 lg 3 teise lause kohaselt on keelatud telefoni kasutamise piiramine suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga või advokaadist esindajaga.
2. Tartu Vangla on vastuses kohtunõudele selgitanud, et täpsem telefoni kasutamise aeg ja kestus on ette nähtud vangla kodukorras. Tartu Vangla direktori 11.02.
3. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ punkti 13.9 kohaselt on avatud eluosakondades lubatud telefoni kasutada päevakavas toodud aegadel. Kui kinnipeetaval on muul ajal vajadus helistada riigiasutusele, kohalikule omavalitsusasutusele või kaitsjale, tuleb tal esitada põhjendatud taotlus hiljemalt helistamisele eelneval tööpäeval.
4. X soovib helistada oma kaitsjale/esindajale graafikuvälisel ajal, kui eluosakond on suletud. Taotlejal väidab, et ainult 29.05.2023 ja 30.05.2023 taotlustes märgitud kellaajal 16.00 on tema kaitsjal/esindajal võimalik arutada ametlikke asju. Vangla kinnitusel on W Xi abikaasa, kes on Xi 3 esindajaks kohtu menetluses olevates haldusasjades. Teadaolevalt ei ole Xil käimas ühtegi kriminaalasja, mille raames oleks tal vajalik suhelda oma kaitsjaga. X väidab, et tema kaitsja/esindaja teeb kella 16:00-ni tööd, 16.00-17.00 on arvuti taga ja saab tegeleda tema asjadega. Taotleja leiab, et tema avaldus on põhjendatud, kuid vangla sorib tema eraelus, millega kahjustab tema vaimset tervist ja perekondlikke suhteid.
5. Tartu Vangla teatas kohtunõude vastuses, et X viibib Tartu Vanglas alates 31.10.2022 ning alates 12.05.2023 paikneb X esimese üksuse elusektsioonis S
6. Tartu Vangla kodukorra lisa 1.3 kohaselt on S3 eluosakond lahti järgmistel aegadel: 08:30 – 10:30, 13:10 – 15:00 ja 18:00 – 19:
7. Seega on S4 eluosakonnas võimalik telefoni kasutada 5 h ja 20 min vältel päevas. Tartu Vangla kinnitusel ei ole kuidagi piiratud Xi helistamist päevakavas ette nähtud ajal. Xil on võimalik kasutada telefoni ajal, mil eluosakond on avatud. Kohtul puudub alusel kahelda vangla kinnituses ning taotleja ei ole vastupidist ka väitnud.
8. Tartu Vangla edastas kohtule Xi telefonikõnede väljavõtte
9. a maikuu kohta. Väljavõttest nähtub, et 29.05.2023 tegi X mitu telefonikõnet oma esindajale (Wle): 13:06-13:27 (21 minutit 36 sekundit); 14:38-14:57 (19 minutit 16 sekundit); 14:58-15:02 (4 minutit 45 sekundit); 19:30-19:35 (4 minutit 30 sekundit). 30.05.2023 helistas X oma esindajale (Wle) järgmistel aegadel: 10:2210:32 (9 minutit 55 sekundit); 13:41-14:25 (44 minutit 9 sekundit). Kõneeristuse väljavõttest nähtub, et X on Wga suhelnud nii hommikusel, päevasel kui ka õhtusel ajal. Vangla on selgitanud, et soovib põhjendusi üksnes helistamise pakilisuse kohta, mitte edastatava sõnumi sisu kohta.
10. Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus Tartu Vangla hinnanguga, et Xil puudusid mõjuvad põhjused Wle
11. ja
12. mail helistamiseks just kell 16:
13. Taotleja on ise valinud enda esindajaks oma abikaasa, mistõttu paratamatult on esindussuhe puutumuses eraeluga. Kuna kõneeristusest nähtuvalt on Wl olnud võimalik
14. ja
15. mail vastu võtta Xi kõnesid ka muul kellaajal, kui kell 16-17, siis ei ole taotleja väited graafikuväliste kõnede pakilisuse kohta veenvad. Kohtule ei nähtu, et taotleja õigust suhelda telefoni teel oma esindajaga oleks vangla piiranud määral, mis nõuaks esialgse õiguskaitse kohaldamist etteulatuvalt nimetamata konkreetseid kuupäevi kõnede tegemiseks. Kui taotleja leiab, et vangla rikkus tema õigusi
16. ja
17. mail helistamise mittevõimaldamisega, saab taotleja oma õigusi kaitsta põhikohtuasjas pärast vaidemenetluse läbimist.
18. Kohus nõustub Tartu Vangla seisukohaga, et taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Xil, on võimalik telefoni kasutada ja helistada ajal, mil eluosakond on avatud. Kohtule teadaolevalt on kinnipeetavatele väljastatud kõnekaardid seadistatud selliselt, et igal kinnipeetaval on võimalik päeva jooksul helistada 60 minuti ulatuses. Juhul, kui kinnipeetav on ära kasutanud päevaseks helistamiseks antud 60 minutit ja tal tekib siiski erakorraline ja põhjendatud vajadus samal päeval veel helistada, siis on vanglal võimalik tema kõneaega täiendavalt pikendada (vt Tartu Halduskohtu 16.01.
19. a määrus haldusasjas nr 3-23-49). 20.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. 21.

§ 249

lg-st 1 tulenevalt on esialgset õiguskaitse kohaldamise eelduseks taotlejale kohtumenetluse või vaidemenetluse ajal tekkida võivad pöördumatud tagajärjed. Kohus ei pea hindama kaebuse perspektiivi ja kaaluma erinevaid huve, kui taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kuna taotlejale ei kaasne esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega praegusel juhul pöördumatuid tagajärgi, siis puudub vajadus kohustada vaidemenetluse ajaks Tartu Vanglat võimaldama taotlejale telefonikõnesid kell 16.00, kui eluosakond on suletud. Seega puudub taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus, mistõttu jätab kohus taotletud abinõu kohaldamata ja 4 taotluse rahuldamata. Kohtule jääb haldusasjas nr 3-23-49

1. mai
2. a määrusega Wle antud loa tegutseda käesolevas kohtuasjas kaebaja esindajana otstarbekus olukorras, kus kaebaja on suuteline ise kohtule esialgse õiguskaitse taotluste, menetlusdokumentide ja määruskaebuste esitamiseks. Seetõttu jääb käesolevas asjas esialgse õiguskaitse taotluse vormis tõstatatud probleemist mulje, et kaebaja tegelikuks eesmärgiks on suhelda abikaasaga telefonitsi rohkem kui kodukorra kohases päevakavas ettenähtud, millega aga koormatakse kohtuid põhjendamatute uute küsitava väärtuse ja vajadusega esindusega seonduvate taotlustega.
3. Kohus asendab Xi ja Wi nimed avaldatavas kohtulahendis tähemärgiga

§ 175lg 3 alusel.

23. Esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav (

§ 252lg 7).

(allkirjastatud digitaalselt) 5