2-22-18126/41

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni
2. a, Tallinn Kohtuasja number 2-22-18126 Kohtuasi XX avaldus lapse YYi vanemate XX ja RRi ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja hooldusõiguse täielikult XXle üle andmiseks või alternatiivselt ainuotsustusõiguse YYi perekonnanime muutmiseks üle andmiseks XXle Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
3. veebruari
4. a kohtumäärus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX
5. märtsi
6. a määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel Avaldaja XX (isikukood xxxxxxxxxx) Puudutatud isik I YY (isikukood xxxxxxxxxx), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Alar Neiland Puudutatud isik II RR (isikukood xxxxxxxxxx) Eestkosteasutused: Tallinna linn (Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu) Saue vald (Saue Vallavalitsuse kaudu) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
7. Jätta Harju Maakohtu
8. veebruari
9. a määrus tsiviilasjas nr 2-22-18126 muutmata.
10. Määruskaebus jätta rahuldamata.
11. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda, välja arvatud YYi riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord 1 Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
12. XX (avaldaja, lapse ema) esitas avalduse YYi (puudutatud isik I, laps) vanemate XX ja RRi (puudutatud isik II, isa) ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ning isiku- ja varahooldusõiguse lapse suhtes täielikult lapse emale üle andmiseks. Alternatiivselt palus lapse ema anda talle ainuotsustusõigus lapse perekonnanime muutmiseks.
13. Avalduse kohaselt on avaldaja ja RR x.xx.xxxx. a sündinud YYi vanemad ja neil on lapse suhtes ühine hooldusõigus. Lapse vanemad elavad eraldi, laps elab koos avaldajaga. Lapse isa ei huvitu lapsest, ei osale lapse elus ega ole lapsega seotud teemadel kättesaadav. Isa kohtus lapsega viimati 3 aastat tagasi, kui laps oli 2-aastane. Lapsel on terviseprobleem, mille tõttu külastab avaldaja lapsega tihti arste ja teeb lapse huvides ainuisikuliselt otsuseid. Vanemate ühine hooldusõigus takistab avaldajal lapse eest hoolitsemist ning takistab lapsega seotud otsuste tegemist. Avaldaja on veendumusel, et ainuhooldusõiguse üle andmine temale toetaks lapse stabiilsust, võimaldaks lapsel elada emotsionaalses turvatundes ning poleks seotud lapse isa poolsete põhjendamatute piirangutega. Avaldajal on olemas vajalik vaimne ja materiaalne valmisolek lapse kasvatamiseks. Avaldajal on lapsega väga tugev emotsionaalne side.
14. Kuna lapsel on avaldajast erinev perekonnanimi, on see tekitanud küsimusi näiteks lasteaeda registreerimisel. Erinev nimi võib saada probleemiks ka reisimisel. Kuna lapse isa ei tunne lapse vastu huvi, siis oluline põhjus, miks avaldaja soovib lapse perekonnanime muuta, seisneb selles, et lapse praegune perekonnanimi Xxxxxx tähendab vanas eesti keeles yyyyyyu. Avaldaja käib lapsega tihti kirikus, kus yyyyyyu nägemine tekitab seoses lapse perekonnanimega avaldajas alati ebameeldiva ja muret tekitava tunde. Avaldaja on lootnud saada lapse isalt kohtuväliselt nõusoleku lapse perekonnanime muutmiseks ja ei ole lapsele tema perekonnanime tähendust siiani lahti seletanud, sest selgitus oleks lapsele ilmselt nii raskesti mõistetav kui ka teda kurvastav. Kuna mõne aasta pärast seisab lapsel ees koolitee, siis võib laps sattuda perekonnanime tõttu ka koolikiusamise ohvriks. Avaldaja soovib, et lapse perekonnanimi oleks sama, mis avaldajal. Menetlusosaliste seisukohad 2
15. Tallinna linn Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu toetas lapse ema avaldust.
16. detsembri
17. a telefonivestluses ütles lapse isa, et ta sooviks rohkem osaleda poja elus, kuid lapse ema ei tee kokkuleppeid lapse huvides. Telefonitsi ei ole tal võimalik lapse ema kätte saada. Mehe sõnul viibib ta Eestis vähe, kuna töötab välismaal erinevates riikides.
18. a alguses läheb ta tööle Xxxxxxxile. Isa sõnul kohtus ta viimati pojaga orienteeruvalt
19. a maikuus. Lapse isa ei tea, kas tema pojal on terviseprobleeme, kes on lapse perearst. Lapse isa aimas, millises lasteaias laps käib. Lasteaiaga ta ühendust võtnud ei ole ega tea, kuidas lapsel seal läheb. Lapse isa ei osanud arvamust anda, kas ta oleks nõus lapse hooldusõiguse andmisega lapse emale, kuid poja perekonnanime muutmisega ta nõus ei ole.
20. detsembri
21. a telefonivestluses avaldas lapse ema lisaks avalduses märgitule, et laps on nii vaimselt kui füüsiliselt eakohasest arengust maas, mistõttu vajab ta palju järelevalvet ning täiendavat abi. Lapsel veel diagnoosi ei ole, kuid emal on suur mure lapse tuleviku pärast. Lapse emal on praeguse elukaaslasega üks laps, lisaks eelnevatest kooseludest kaks last. Tema elukaaslasel on kaks last, kes käivad isa juures vanemate kokkulepitud suhtluskorra alusel. Ema teistel lastel on oma isadega head suhted ning laps igatseb ka oma isa. Lapse ema ei ole soovinud isa ja poja suhtlust takistada, kuid mees ei huvitu lapsest ja seepärast ei ole võimalik suhtluskorda kokku leppida.
22. Kristiine Linnaosa Valitsus leidis, et kuivõrd vanemad ei ole alates lahkuminekust
23. a hooldusõigust ühiselt teostanud ning vanematel puudub kontakt ja koostöö lapse elu puudutavate küsimuste otsustamisel, on vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine ja selle emale üle andmine oluline, et ema saaks vastu võtta vajalikke otsuseid ja korraldada lapse elu. Lapse isa ei ole peale lahkuminekut lapse elus osalenud, ta ei tunne Yi vajadusi ega oma temaga emotsionaalset seotust. Ta ei ole poega toetanud ega täida ülalpidamiskohustust. Arvestades, et lapse isa ei ole pärast vanemate lahkuminekut lapse elus osalenud ega tunne lapsega emotsionaalset seotust, samuti lapse perekonnanime mitmetähenduslikkust, asus eestkosteasutus seisukohale, et on õigustatud ema soov muuta lapse perekonnanime.
24. Saue vald Saue Vallavalitsuse kaudu toetas samuti lapse ema avalduse rahuldamist. Vestlusel lastekaitsespetsialistiga selgitas lapse ema, et lapse isa pole kunagi osalenud lapse elus oluliste küsimuste ja lapsega seotud murede lahendamisel. Ema sõnul ka kooselu ajal töötas isa välismaal ning käis kodus peamiselt nädalavahetustel. Suurimaks ema murekohaks on asjaolu, et lapse tervise- või hariduse küsimustes peab lapse ema tulevikus lootma lapse isa koostööle, mida siiani pole lapse kasvatamise osas toimunud. XX sõnul pole lapse isa lapse suhtes huvi tundnud, välja arvatud soov lapsega aeg-ajalt kohtuda. Laps on sündinud enneaegsena ning lapsel on avaldunud terviseprobleemid, millega lapse ema igapäevaselt tegeleb. Kodukülastusel tõi lapse ema välja, et kui varem lapse isa veel helistas emale, oli mees sageli alkoholijoobes ja nõudis lapsega kohtumist. Ema kirjeldas ühte juhtumit, kui laps isaga varasemalt nädalavahetusel kohtus. Ema ei saanud ühel nädalavahetusel mitme tunni vältel lapse isa kätte ja tundis oma poja pärast muret. Lapse ema läks lapse isa elukohta. Sinna jõudes selgus, et isa korteri uks oli lahti ning ema leidis oma lapse isa kodust põrandalt, ümberringi olid enamasti tühjaks joodud alkoholipudelid. Lapse isa oli alkoholijoobes, magades tualetis. Lapse ema sõnul oli laps isa juures järelevalveta ja hooletusse jäetud.
25. Saue Vallavalitsuse lastekaitsespetsialist tegi kodukülastuse lapse elukohta. Lapse ema elab koos elukaaslase, nende ühise 1-aastase lapse, ema endisest kooselust sündinud 9-aaastase lapse ja ema elukaaslase teisest kooselust sündinud lastega. Pere elab kahekordses oma hooviga üürimajas Xxxxxxxx alevikus. Lapsele on tagatud kõik arenguks ja kasvamiseks vajalik ning elutingimused vastavad lapse vajadustele. Laps käib igapäevaselt Xxxxxxl lasteaias. Lapse ema töötab ja saab regulaarset sissetulekut. Lastekaitsetöötaja vestles lapsega. Laps oli kinnine ja väga vaikne ning lapsega ei tekkinud kahepoolset avatud vestlust. Küsimustele laps alati sõnaliselt ei vastanud, kuid reageeris peanoogutustega või eitavaid pealiigutusi tehes. Laps 3 ütles, et käib hea meelega lasteaias ja lapse sõnul talle seal väga meeldib. Küsimusele, kas laps mäletab, mis on tema isa nimi ja milline isa välja näeb, vastas laps eitavalt. Küsimusele, kas laps soovib isaga rääkida ja kohtuda, pööras laps pilgu ära, muutus kurvemaks ja noogutas jaatavalt.
26. Lapse isa kinnitas, et ta ei ole kohtudokumente vastu võtnud, kuid teab, et need on saabunud ning et ta ei ole koos lapse emaga lapsega seonduvaid olulisi otsuseid vastu võtnud (lasteaia valik, tervise küsimused jne). Isa kohtus enda sõnul lapsega viimati eelmisel aastal, kuid on sellel aastal saatnud emale umbes üks kord kuus sõnumeid sooviga lapsega vestelda. Lapse isa sõnul soovib ta Eestis olles lapsega aega veeta, aga lapse isa ei tea kunagi kindlalt ette, millal see saab olema. Lapse isa ei osanud täpsustada, kuidas ta soovib edaspidi lapse elus osaleda ja lapsega suhelda, sest tema viibimiskoht on töö tõttu väga muutuv. Lapse isa teatas, et ta on abiellunud, kuid abikaasaga neil pole ühiseid lapsi, eelmisest kooselust on tal xx-aastane tütar. Maksu-ja Tolliameti andmetel puudub lapse isal sissetulek.
27. Saue Vallavalitsus asus seisukohale, et hooldusõigus lapse suhtes peab kuuluma vanemale üksnes niivõrd, kuivõrd see vanem tegelikult lapse kasvatamises osaleb. Laps vajab suure tõenäosusega pikka aega tuge tervisega seotud toimingutel ja hariduse küsimustes (sh kooli valikul). See eeldab aga mõlema hooldusõigusliku vanema koostööd. Lapse parimatest huvidest lähtuvalt on vajalik, et lapse suhtes vastu võetud olulised otsused oleks tehtud üksmeeles ja pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Kui üks vanem ei ole osalenud ja ei soovi osaleda lapse jaoks oluliste küsimuste lahendamisel ning otsuste vastuvõtmisel, siis on lapse huvides see, kui otsustus- ja esindusõigus on ainult last peamiselt kasvataval vanemal, kes on lapse vajadustega väga hästi kursis. Käesoleval juhul on selleks lapse ema.
28. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja arvamuse kohaselt on ühise hooldusõiguse lõpetamine lapse huvides. Esindaja külastas last tema elukohas. Lapse otseküsitlemist selles, kas ta sooviks isaga kohtuda, ei pidanud määratud esindaja kokkusaamisel siiski võimalikuks lapse vaoshoituse tõttu. Ka ei saaks eeldada, et x-aastane laps mäletaks isaga kokkusaamisi mitmed aastad tagasiulatuvalt ja seeläbi kujundada arvamust, kas isa on lapse hoolduskohustust täitnud. Yi olekus ei avaldunud rõõmsameelsus. Lapse ema väidetel võis laps olla kurb, kuna isa ei käinud lasteaiaüritusel. Esindaja leidis, et see puudutab pigem suhtluskorda lapsega, mida määrata ei ole senini taotletud. Esindaja hinnangul on lapse ema avaldus lapse vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja lapse hooldusõiguse täielikult emale üleandmiseks põhjendatud. Määravaks on hooldusõiguse praktiline teostamine, millist koormust on avaldaja vanemana üksinda kandnud. Lapse juurest eemal olles ja lapse vajadustega mitte kursis olles (käesoleval juhul lapse tervislik seisund), ei ole isal võimalik hooldusõigust reaalsel teostada. Samas ei ole mitmete praktiliste toimingute tegemine võimalik ilma mõlema vanema nõusolekuta. Esindaja ei toetanud avaldaja alternatiivset nõuet anda avaldajale ainuotsustusõiguse lapse perekonnanime muutmiseks viidates nii nimeseadusele kui ka ÜRO lapse õiguste konventsioonile, kuivõrd laste huvides on nende perekonnanime stabiilsus. Maakohtu määrus
29. Harju Maakohus rahuldas
30. veebruari
31. a määrusega avalduse osaliselt, lõpetas lapse vanemate ühise hooldusõiguse lapse suhtes osaliselt ning andis lapse suhtes hooldusõiguse viibimiskoha määramise õiguse osas, hooldusõiguse tervise- ja haridusküsimustes ning varahooldusõiguse täielikult üle lapse emale. Maakohus jättis rahuldamata lapse ema alternatiivse taotluse otsustusõiguse saamiseks lapse perekonnanime muutmiseks. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud. 4
32. Maakohus märkis, et kohtul ei ole alust kahelda selles, et lapsel on emaga lähedane hingeline side ja et faktiliselt on ema viimased 3,5 aastat lapse eest hoolitsenud ja taganud lapsele igakülgse heaolu üksi. Kohus nõustus avaldajaga, et kuna lapse isa ei ole aktiivset hooldusõigust teostanud, on avaldus põhjendatud. Lapse isa ei osale oma lapse elus, ei tunne lapse vajadusi, mistõttu ei pruugi ta langetada otsuseid, mis kõige paremini vastaksid lapse vajadustele. Lapse isa on loobunud täielikult hooldusõigusest tuleneva vanemliku vastutuse võtmisest ning taolise tegevusega jätnud oma lapse sisuliselt hooletusse. Sellest tulenevalt on maakohtu hinnangul põhjendatud lõpetada lapse vanemate ühine hooldusõigus osaliselt ja anda hooldusõigus lapse suhtes viibimiskoha määramise õiguse osas, hooldusõigus tervise- ja haridusküsimustes ning varahooldusõigus täielikult üle lapse emale. Kuna laps elab koos emaga ja oma isa peaaegu ei tunne ja on isast võõrdunud, siis on põhjendatud, et lapse hooldusõigus viibimiskoha määramise õiguse osas, hooldusõigus lapse tervise- ja haridusküsimustes on lapsega koos elaval vanemal, s.o lapse emal. Lapse seisukohalt on oluline, et lapse tervisega ja haridusega seotud asju ning teisi lapsele olulisi küsimusi otsustab üks vanematest ja see vanem, kes last tunneb, kuna see võimaldab vältida olukorda, et vanemad kahekesi otsustades õigeaegselt otsusele ei jõua või lapsele võõraks jäänud vanemal puuduvad lapse jaoks õige otsuse tegemiseks vajalikud teadmised. Maakohus, viidates PKS § 136 lg-le 1, tõi välja, et lapse isa lapsele elatist. Seega ei täida lapse isa ka lapse ülalpidamiskohustust, mistõttu ongi põhjendatud ka lapse varahooldusõiguse täielikult üle andmine lapse emale, et tegelik olukord viia vastavusse ka õiguslikult ja tagada selles asjas selgus.
33. Maakohus jättis rahuldamata avaldaja alternatiivse taotluse otsustusõiguse saamiseks lapse perekonnanime muutmiseks. Määruskaebus
34. Lapse ema esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse punktid 1-3 ning teha uus määrus, millega rahuldada avaldus, lõpetada täielikult lapse vanemate ühine hooldusõigus lapse suhtes ning anda lapse suhtes isiku- ning varahooldusõigus täielikult üle lapse emale.
35. Lapse ema leidis, et maakohus jättis põhjendamatult tema avalduse osaliselt rahuldamata. Avaldaja kordas, et lapse isa ei huvitu lapse käekäigust ega ole kättesaadav, mistõttu ei ole temaga võimalik saavutada mistahes kokkuleppeid. Kuna lapse ema kasvatab ja tegeleb lapse arenguraskustega üksi, siis on lapse igakülgsete vajaduste rahuldamiseks ja heaolu tagamiseks vajalik anda täielikult lapse osas ainuhooldusõigus üle lapse emale. Lapsel on nõrk tervis ja tema areng ei vasta eale, mistõttu kaebuse esitajal võib tekkida raskusi lapse suhtes isikuhooldusõiguse teostamisel, kui see õigus on piiratud vaid viibimiskoha määramise õiguse, tervise- ja haridusküsimuste osas. Menetlusosaliste seisukohad
36. Tallinna linn Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu toetas avaldaja määruskaebust. Eestkosteasutus leidis, et kuna lapse isa ei ole oma hooldusõigust ega -kohustust täitnud ning ei ole osalenud poja kasvatamises ja ülalpidamises, on ühise hooldusõiguse lõpetamine ja hooldusõiguse üleandmine emale põhjendatud.
37. Lapse riigi õigusabi korras määratud esindaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata, sest ühelt vanemalt hooldusõiguse täielik äravõtmine on äärmuslik meede ning ühise hooldusõiguse lõpetamine mingis osas või mingisuguse tegevuse suhtes ei ole vajalik, kui vanematel puuduvad 5 selles erimeelsused. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole lapse isa senini keeldunud ühe või teise toimingu tegemiseks nõusoleku andmisest, v.a lapse perekonnanime muutmine. Lapse isa on menetlusosalistele ja kohtule olnud kättesaadav, seega on lapse emal võimalik pöörduda lapse isa poole nõusoleku saamiseks valdkondades, millised jäävad väljaspoole isiku- ja varahooldust.
38. Saue vald Vallavalitsuse kaudu andis teada, et jääb enda
39. detsembril
40. a esitatud seisukoha juurde ning toetab ema määruskaebust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
41. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada, mistõttu jätab ringkonnakohus TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
42. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1 ja § 659). Praegusel juhul on laste ema vaidlustanud maakohtu määruse osas, millega maakohus jättis vanemate ühise hooldusõiguse täielikult lõpetamata ja emale üle andmata (maakohtu määruse resolutsiooni punktid 1-3). Ema ei ole vaidlustanud maakohtu määruse punkti 4, millega maakohus jättis rahuldamata avalduse otsustusõiguse saamiseks lapse perekonnanime muutmiseks ega ka menetluskulude jaotust. Selles osas ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendatust ei kontrolli.
43. Määruskaebuse kohaselt heidab lapse ema maakohtule eelkõige ette seda, et vaid osaline vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine lapse suhtes ei ole põhjendatud ega ole lapse huvides, sest lapse isa ei ole kättesaadav ning arvestades lapse tervislikku seisundit on emal vaja teha lapse igakülgsete vajaduste rahuldamiseks ja heaolu tagamiseks erinevaid otsuseid, mis võib olla takistatud, kui isikuhooldusõigus on piiratud vaid viibimiskoha määramise õiguse ning tervise- ja haridusküsimuste osas.
44. Ringkonnakohus selgitab, et PKS § 137 lg 1 kohaselt, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. PKS § 137 lg 3 kohaselt lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (RKTKm 12.02.2016, 3-2-1-159-15, p 28).
45. Kolleegium selgitab, et PKS § 118 lg 1 järgi peavad vanemad teostama lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täitma hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal PKS § 137 lg 1 I lause järgi õigus taotleda kohtult hagita menetluses, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Sellisel juhul teeb kohus PKS § 137 lg 2 p 2, § 137 lg 3 ja § 123 järgi esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi, sh vanemate vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist 6 seotust lapsega ja senist pühendumust lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elutingimusi.
46. Ühise hooldusõiguse lõpetamine mis tahes küsimuses ja sellega ühe vanema kõrvalejätmine last puudutavate otsuste tegemisest peaks tulema kõne alla siis, kui see on lapse huvides vältimatult vajalik, mh kui vanemate suutmatus jõuda last puudutavates küsimustes kokkuleppele ohustab lapse heaolu. Ühise hooldusõiguse lõpetamise vajadust ja seda, kummale vanemale peaks jääma ainuhooldusõigus, tuleb hinnata eraldi iga valdkonna puhul ning hooldusõigust ei pea tervikuna lahendama tingimata ühtemoodi (RKTKm 22.11.2017, 2-165794, p 22.2). Lapse ema on avalduses esile toonud ja eestkosteasutusele avaldanud, et lapsel on terviseprobleeme, mille tõttu tuleb käia arstide juures (tl 2-2 p) ning lapse tervise küsimustes võib osutuda vajalikuks võtta vastu kiireid otsuseid (tl 36). Samuti on lapse ema eestkosteasutusega vesteldes välja toonud, et kavatseb lapse arengu tõttu peagi pöörduda Rajaleidjasse lapsele tulevikus sobiva õppevormi leidmiseks ja vajadusel koolikohustuse edasilükkamiseks (tl 36). Lapse ema sõnul on tema suurimaks murekohaks asjaolu, et lapse tervise või hariduse küsimustes peab lapse ema tulevikus lootma lapse isa koostööle, mida pole seni toimunud (38 p). Ka Saue valla hinnangul vajab laps suure tõenäosusega pikka aega tuge just tervisega seotud toimingutel ja hariduse küsimustes (tl 39 p). Arvestades eelnevat ning tuginedes asjaolule, et käesoleval juhul on lapse seisukohalt oluline, et tema tervise ja haridusega seotud asju ning teisi lapsele olulisi küsimusi otsustab ema, kes tunneb last, tema vajadusi ja eripärasid isast paremini, lõpetas maakohus põhjendatult vanemate ühise hooldusõiguse lapse suhtes osaliselt ning andis lapse suhtes hooldusõiguse viibimiskoha määramise õiguse osas, hooldusõiguse tervise- ja haridusküsimustes ning varahooldusõiguse täielikult üle lapse emale. Kuigi isa on olnud lapse hooldusõiguse teostamisel passiivne, ei nähtu tsiviilasja materjalidest, et teistes valdkondades, mis ei ole hõlmatud viibimiskoha määramise, tervise- ja haridusküsimustega, võiks vanematel olla erimeelsusi või oleks vajalik kiire otsustamine, mille tõttu oleks põhjendatud ühise hooldusõiguse täielik lõpetamine ja selle emale üle andmine. Lapse isa on nii eestkosteasutustele kui ka kohtule olnud kättesaadav, mistõttu ei ole kolleegiumi hinnangul alust arvata ega eeldada, et lapse jaoks oluliste vajaduste rahuldamine ja heaolu tagamine oleks takistatud.
47. Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata. Menetluskulude jaotus
48. Arvestades praeguse vaidluse olemust, on ringkonnakohtu hinnangul õiglane jätta määruskaebemenetluse kulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda. Kuna Harju Maakohus andis
49. detsembri
50. a määrusega lapsele riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud, jäävad lapse esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda. Riigi õigusabi korras määratud lapse esindaja tasutaotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusena. (allkirjastatud digitaalselt) 7