← Eesti

2-23-2281/8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 2. mai 2023, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilasja num

) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohtu kontaktandmed: Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu, 51010; elektronposti aadress tmktartu.menetlus@kohus.ee. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu kontaktandmed: Tartu Ringkonnakohus, Kalevi 1, Tartu, 51010; elektronposti aadress tarturk.menetlus@kohus.ee. Menetluskulude kindlaksmääramise peale edasikaebamine Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Selgitus menetlusabi taotlejale Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

  1. Eesti Vabariik (Sotsiaalkindlustusameti kaudu; hageja) esitas Tartu Maakohtule
  2. veebruaril 2023 hagiavalduse ja
  3. veebruaril 2023 hagi täpsustuse R. V. (kostja) vastu kahju hüvitamiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 870,68 eurot. Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt mõisteti Pärnu Maakohtu XX.XX.XXXX kohtuotsusega ja Tallinna Ringkonnakohtu XX.XX.XXXX kohtuotsusega kriminaalasjas nr XXX (jõustunud XX.XX.XXX) kostja süüdi kuriteos, mille tagajärjel vägivallakuriteo ohver S. A. sai raske XXX. Kostjat süüdistati selles, et XX.XX.XXXX hilisõhtul XXX ta oma elukaaslase S. A. XXX ja XXX, tekitades kannatanule eluohtlikke tervisekahjustusi. Kostja poolt S. A. XXX tulemusena sai kannatanu kiirabikaardil, tervisekaardil ja ekspertiisiaktis nr XXX märgitud tervisekahjustused. Ekspertiisiaktis nähtuvalt tuvastati S. A. järgmised tervisekahjustused: XXX kokku X% kogu kehapinnast ning sellest X% on kolmanda järgu XXX, XXX ning XXX. Lähtudes
  4. augusti 2002 Vabariigi Valitsuse määrusest nr 266 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ § 7, on antud vigastused eluohtlikud. Vastavalt OÜ Perearst Kaalep Koppeli XX.XX.XXX arstitõendile hospitaliseeriti S. A. 2

(4)erakorraliselt XX.XX.XXX X% kogu kehapindala XXX tõttu Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse, kus ta on saanud pikaajalist ravi. Alates XX.XX.XXXX on S. A. saanud järelravi XXX. S. A. esitas hagejale kuni
  1. märtsini 2023 kehtinud ohvriabiseaduse (OAS) § 11 ja 12 alusel taotlused kostja vägivallakuriteo tagajärjel ajutisest töövõimetusest tuleneva kahju hüvitamiseks, mis tekkis haiguslehel viibides sissetuleku kaotusest, ja hädavajalike ravikulude hüvitamiseks, mis tekkisid XXX viibimisest. Eesti Haigekassa andmebaasi väljavõtte kohaselt on S. A. viibinud haiguslehel ajavahemikel 14.08.2019–12.09.2019, 13.09.2019–12.10.2019, 13.10.2019–30.10.2019 ja 31.10.2019–12.11.
  2. S. A. on olnud haiguslehel 83 päeva ja Eesti Haigekassa poolt on hüvitatud 1045,80 eurot. S. A. keskmine kaotatud sissetulek päevas oli 21,94 eurot mis teeb kogusummaks 1821,02 eurot, seega kaotatud sissetulek on (1821,02– 1045,80)*80%) 620,17 eurot. S. A. Sotsiaalkindlustusametile XX.XX.XXXX esitatud taotlusele on lisatud järgmised raviarved: XXX arved summas 284,64 eurot ja 25 eurot. Ekspertarst A. T.
  3. jaanuari 2020 arvamuse ja e-tervises olevate andmete kohaselt on S. A. ravikulud seotud vägivallakuriteo tagajärjel saadud tervisekahjustusega. Hädavajalikud kulutused ravile on 309,64 eurot. S. A. viibis XXX XX.XX.XXXX. Sõidukulude arvestuse aluseks on XXX vaheline maa 17,5 km, sõidukulu summas 3,50 eurot (2*17,5 km*0,10 eurot). Esitatud kuludokumentide alusel kuuluvad hüvitamisele ravikulud summas 309,64 eurot. Hädavajalikud kulutused ravile on kokku summas 313,14 eurot (3,50 + 309,64). OAS § 10 lg 3 kohaselt hüvitatakse 80% vägivallakuriteoga seotud ravikuludest. Seega kuulub hüvitamisele 250,51 eurot. Hageja hüvitas XX.XX.XXXX otsusega KTO 633/1 S. A. ajutisest töövõimetusest tekkinud kahju summas 620,17 eurot.
  4. jaanuari 2020 otsusega KTO 633/2 hüvitas hageja S. A. hädavajalikud ravikulud summas 250,51 eurot. Seega on makstud hüvitist kokku 870,68 eurot. Riigi regressiõigus tuleneb hagi esitamise ajal kehtinud OAS §-st
  5. Sotsiaalkaitseministri 30.01.2019 määruse nr 2 „Sotsiaalkindlustusameti põhimäärus” § 6 p 3 ja p 16 alusel on Sotsiaalkindlustusameti ülesandeks riigile üle läinud kuriteoga tekitatud kahju nõuete sissenõudmine ja ning oma pädevuse piires riigi ja ameti esindamine kohtus.
  6. Kohus võttis hagi menetlusse
  7. veebruaril
  8. Kostjale toimetati
  9. märtsil 2023 hagiavaldus koos lisade ja hagiavalduse täpsustuse ning menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte isiklikult (

§ 313lg 1 järgi).

Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus

  1. aprillil
  2. Kostja hagile ei vastanud, mistõttu tuleb lugeda hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
  3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagiavalduse tagaseljaotsusega. 4.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagiavalduse, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja teatas kohtule 28. aprillil, et hagejal puuduvad menetluskulud. Eeltoodust tulenevalt hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 3

(4)5.

§ 468lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.