lg 1 järgi on sõjarelva, laskemoona, lahingumoona ja nende olulise osa käitlemine muuhulgas nende soetamine, kandmine, hoidmine, edasitoimetamine ja vedamine.
lg 2 järgi lahingumoon, välja arvatud laskemoon, on käesoleva seaduse tähenduses lõhkeainet, pürotehnilist ainet, süüteainet või muud süttimis- või plahvatusvõimelist keemilist ainet sisaldav sõjalise otstarbega vahend ja materjal, mida saab kasutada või kohandada vastase elavjõu ja lahingutehnika kahjustamiseks või hävitamiseks, lahinguvälja valgustamiseks, suitsukatte tegemiseks või signaliseerimiseks. Seega on Denis Kozlov käidelnud ebaseaduslikult lahingmoona, mis on KarS § 415 lg 1 kirjeldatud kuritegu. Denis Kozlovi süüdistatakse ka selles, et tema on eeluurimisel täpsemalt tuvastamata ajast kuni 01.09.2022, mil politsei Harjumaal, xxx linnas asuval xxx kinnistult metsa alt ja maa sisse kaevatuna leidis ja ära võttis, ebaseaduslikult, s.o omamata
§-des 32 ja 34 sätestatud soetamisluba või relvaluba, hoidnud seega ebaseaduslikult alljärgnevaid esemeid:
) § 19 lg 1 p 5 ja 6, lg 2 ja 3 ning § 21 lg 1, 11 ja 2 alusel piiratud tsiviilkäibega relvade olulisteks osadeks ja laskemoonaks.
lg 1 kohaselt on tulirelva olulised osad relvaraud, relvaraam, relva lukukoda, püstolikelk, trummel, lukk, sulgur ja adapter.
lg 11 alusel loetakse tulirelva oluliste osade hulka ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud osade lõpuni töötlemata toorikuid ja nõuetele mittevastavalt laskekõlbmatuks muudetud osasid, samuti esemeid, mida on võimalik töödelda, ümber ehitada või kohandada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud osaks. Kasutuskõlbmatud relvaosad ei ole nõuetekohaselt vastavalt
lg 1, 2, 6 ja 7, § 782 lg 1, 2, 3 ja 4 ja § 79 lg 1 ja 2 sätestatule laskekõlbmatuks muudetud ega lammutatud, muuhulgas puudub laskekõlbmatust kinnitav tõend, puudub kanne teenistus- ja tsiviilrelvade registris, puudub vastav märgis relval ning Denis Kozlov ei ole relva parandamise või ümbertegemise tegevusluba omav isik.
¹ lg 2 mõistes on relva käitlemine relvade ja laskemoona valmistamine, müük, relva soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, edasitoimetamine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, parandamine ning ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine, lammutamine ja laenutamine. Oma tegevusega rikkus Denis Kozlov alljärgnevaid relvaseaduse nõudeid: 1)
lg 1, mille kohaselt piiratud tsiviilkäibega relva, relvaosade ja laskemoona soetamiseks ning nende valmistamise, müügi, ümbertegemise ja parandamisega tegelemiseks on vajalik soetamisluba; 2)
lg 2, mille kohaselt annab soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni, samuti vastava laskemoona soetamiseks
lg 5 nimetatud koguses; 3)
lg 1 nõudeid, mille kohaselt relva soetanud isik on kohustatud seitsme tööpäeva jooksul, arvates relva soetamise päevast, välisriigist soetamise puhul aga relva Eestisse saabumise päevast, registreerima selle elu- või asukohajärgses prefektuuris; 4)
lg 2 nõudeid, mille kohaselt füüsilise isiku relvaluba annab selle omajale õiguse relvaloale kantud relva või sama liiki relva ja selle laskemoona käitlemiseks seaduse ning selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud tingimustel ja korras; 5)
lg 1 nõudeid, mille kohaselt relva ja laskemoona võib hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena; 9 6)
lg 1 nõudeid, mille kohaselt füüsiline isik peab hoidma relva ja laskemoona hoiukohas, mis asub isiku elukohas või tema määratud aadressil asuvas hoiukohas, mis on kooskõlastatud Politsei- ja Piirivalveametiga. Seega on Denis Kozlov ebaseaduslikult käidelnud tulirelva olulisi osasid ja laskemoona, mis on KarS § 418 lg 1 kirjeldatud kuritegu. Samuti süüdistatakse Denis Kozlovi selles, et tema on eeluurimisel täpsemalt tuvastamata ajast kuni 01.09.2022, mil politsei Harjumaal, xxx asuval xxx metsa alt ja maa sisse kaevatuna leidis ja ära võttis, ebaseaduslikult hoidnud tsiviilkäibes keelatud tulirelva ja tsiviilkäibes keelatud tulirelvade olulisi osasid alljärgnevalt:
lg 1 p 6 alusel on tsiviilkäibes keelatud tulirelv, millel puudub valmistaja markeering. Nimetatud käsitöönduslikult ümber ehitatud püstolil puuduvad nõutavad valmistaja markeeringud. Valmistaja markeeringu all mõeldakse markeeringut, mis on märgistatud relvavalmistaja poolt, kellel on seaduse alusel lubatud valmistada tulirelva. Denis Kozlovil sellist luba ei ole.
lg 1 p 6 alusel on tsiviilkäibes keelatud automaattulirelv, mille ühekordselt päästikule vajutamisel saab sooritada valangu. 10
lg 1 kohaselt on tulirelva olulised osad relvaraud, relvaraam, relva lukukoda, püstolikelk, trummel, lukk, sulgur ja adapter.
lg 11 alusel loetakse tulirelva oluliste osade hulka ka
lõikes 1 nimetatud osade lõpuni töötlemata toorikuid ja nõuetele mittevastavalt laskekõlbmatuks muudetud osasid, samuti esemeid, mida on võimalik töödelda, ümber ehitada või kohandada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud osaks. Kasutuskõlbmatud relvaosad ei ole nõuetekohaselt vastavalt
lg 1, 2, 6 ja 7, § 782 lg 1, 2, 3 ja 4 ja § 79 lg 1 ja 2 sätestatule laskekõlbmatuks muudetud ega lammutatud, muuhulgas puudub laskekõlbmatust kinnitav tõend, puudub kanne teenistus- ja tsiviilrelvade registris, puudub vastav märgis relval ning Denis Kozlov ei ole relva parandamise või ümbertegemise tegevusluba omav isik. Seega on Denis Kozlov hoidnud tsiviilkäibes keelatud tulirelva ja tsiviilkäibes keelatud tulirelvade olulisi osasid, mis on KarS § 4181 lg 1 kirjeldatud kuritegu. Denis Kozlovi süüdistatakse ka selles, et ta on hoidnud eeluurimisel täpsemalt tuvastamata ajast kuni 01.09.2022, mil politsei Harjumaal, xxxlinnas asuval xxx kinnistult metsa alt ja maa sisse kaevatuna leidis ja ära võttis, ebaseaduslikult, s.o omamata
sätestatud relvaluba, hoidnud seega ebaseaduslikult kasutuskõlblikku helisummutit, mida saab kasutada tulirelvaga, mille pihtamislaengu läbimõõt on väiksem kui 11,9 mm.
lg 2 kohaselt käsitatakse tulirelva osadena ka selle lisaseadmeid helisummutit, lasersihikut ja öösihikut.
lg 3 kohaselt on helisummuti tulirelvaga tulistamisel tekkiva heli summutamiseks ettenähtud seade, mida on tulirelvale lubatud kinnitada ja kasutada jahipidamisel või lasketiirus või laskepaigas ning helisummuti omandamise õiguse annab relvaluba. Samuti süüdistatakse teda selles, et tema on eeluurimisel täpsemalt tuvastamata ajast kuni 03.11.2022, mil politsei teostas Tallinnas xxx korteris x läbiotsimise, ebaseaduslikult hoidnud kasutuskõlblikku ja töökorras öösihikut 1PN93-1 nr xxx.
lg 2 kohaselt käsitatakse tulirelva osadena ka selle lisaseadmeid helisummutit, lasersihikut ja öösihikut.
lg 5 kohaselt on öösihik puudulikus valguses sihtimiseks ettenähtud seade, millel on kujutise muundur või elektrooniline võimendus ning öösihik on tsiviilkäibes keelatud. Seega on Denis Kozlov ebaseaduslikult käidelnud nii tulirelva helisummutit kui öösihikut, mis on KarS § 420 lg 1 kirjeldatud kuritegu. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kuriteoga varalist kahju ei tekitatud. Kokkuleppe sisu ja kohtu seisukoht Denis Kozlov’i, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe on järgmine: KarS § 415 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatavale Denis Kozlovile karistuseks vangistuse 3 aastat 6 kuud. KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatavale Denis Kozlovile karistuseks vangistuse 2 aastat 6 kuud. KarS § 4181 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatavale Denis Kozlovile karistuseks vangistuse 3 aastat. KarS § 420 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatavale Denis Kozlovile karistuseks vangistuse 6 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes karistuseks 4 aastat 11 kuud vangistust. 11 Tulenevalt KarS § 73 lg 1 ja 3 määrata, et kohesele täitmisele läheb 8 kuud vangistust ning ülejäänud, s.o 4 a 3 kuud vangistust jääb tingimisi kohaldamata 5 aasta pikkuse katseajaga. Osalise karistuse kandmise algusajaks määrata KarS § 68 alusel KrMS § 217 korras kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 03.11.2022.a. Lisakaristusena KarS § 54 lg 1 alusel Eesti Vabariigist väljasaatmine pärast osalise karistuse kandmist ning sissesõidukeelu kehtestamine 7 aastaks. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja kuriteo kvalifikatsioonidega ja jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras. Süüdistatav on kinnitanud, et on kokkuleppe tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka menetluskulude ja sundraha tasumise kohustust. Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava Denis Kozlov’i süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et Denis Kozlov tuleb süüdi tunnistada KarS § 415 lg 1, 418 lg 1, 4181 lg 1, 420 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkulepetele. Samuti kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja menetluskulud, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha I astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt 2,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.2023.a. 1812,50 eurot, mis kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Lisaks on menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu kogusummas 1111,10 eurot; lukuvahetus ja luku maksumus 190 eurot; tulirelva ekspertiisid summas 840 eurot, lõhkeaine- ja lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiis 511 eurot; lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisid summas 860 eurot; lõhkeaineekspertiis 1134 eurot, mis kuuluvad samuti süüdistatavalt väljamõistmisele. Kriminaalasjas on teostatud DNA-ekspertiisid kogusummas 6897 eurot (aktid xxx, xxx, xxx, xxx). Ekspertiisiakti nr xxx käigus uuriti 45 objekti ning Riigikohtu praktika kohaselt (3-1-1-120-12) on süüdistatavalt väljamõistetav kulu antud akti raames 2565 eurot, seega kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele DNA-ekspertiisikulu kokku 2736 euro ulatuses. Ekspertiisiakti nr. xxx teostamise kulu tuleb ülejäänud osas, s.o summas 4161 eurot jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Tulenevalt kokkuleppest peab kohus võimalikuks ajatada süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena võrdsetes osades. Kriminaalasjas esitatud asitõendite osas on võetud seisukoht kohtotsuse resolutiivosas kokkuleppest lähtuvalt. Kohus juhindub KrMS § 126, § 179, § 180 lg 1, lg 3; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318. Merle Parts kohtunik 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.