Obsah (4)

§ 96§ 106§ 101§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin Otsuse tegemise aeg ja koht 28. november 2022, Tartu Tsiviilasja number 2

) § 101 lg-s 1 sätestatud määras alates

1. veebruarist 2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni XXXXXXXXXXXXXXX. Hagiavalduse kohaselt sündis A.G. ja I.K. kooselust XXXX tütar. A. G. ja I. K. kooselu on ammu lõppenud. Laps elab koos emaga. Hageja on ema ülalpidamisel. Isa ei ole lapse ülalpidamises osalenud ega soovi lapse elus osaleda. Hageja ema on töötu. Töösuhted endise tööandjaga lõppesid
2. a septembris. Viru Maakohtu
3. mai
4. a otsusega on tsiviilasjas nr 2-15-2159 lapse isalt mõistetud välja elatis ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Isa elatisraha võlg on 13 161 eurot 66 senti. Isal puudub ametlik sissetulek ja tema pangakontod on arestitud. Isa ei täida hageja ülalpidamiskohustust ja selle kohustuse täitmine tulevikus on vähetõenäoline. Seetõttu nõuab hageja elatist isa emalt kostjalt.
5. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei ole tõendanud, et tal ei ole võimalik oma isalt elatist saada. Lapse isa on elatist maksnud perioodil
6. veebruarist 2019 kuni
7. novembrini 2020 ja kolmel korral ka
8. a. Kostja majanduslik seisund ei võimalda tal hagejale elatist maksta.
9. Hageja vähendas
10. mai
11. a kohtuistungil oma nõuet ja palus mõista välja elatise 150 eurot kuus. MAAKOHTU LAHEND
12. Viru Maakohus rahuldas
13. mai
14. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise alates
15. veebruarist 2022 summas 150 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.

§ 96

lg-te 1 ja 2 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses. Teise astme ülenejad sugulased on ülalpidamiskohustuslased oma alaealiste alanejate sugulaste suhtes.

§ 106

lg 2 kohaselt, kui isikult ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske saavutada, annab ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. Esimeses lauses nimetatud juhul läheb kohustatud isiku asemel ülalpidamist andnud isikule üle õigustatud isiku nõue kohustatud isiku vastu. Nõudeõiguse üleminek ei tohi olla vastuolus ülalpidamist saama õigustatud isiku huvidega. 2 Kohtutäitur Andrei Kreki

1. veebruari
2. a õiendiga täiteasjas nr 066/2016/19 on tõendatud, et täitemenetlus tsiviilasjas 2-15-2159 tehtud otsuse alusel algatati
3. veebruaril
4. Kohtutäituri andmetel on
5. veebruari 2022 seisuga elatise võlg 13 161 eurot 66 senti. Sotsiaalkindlustusameti
6. veebruari
7. a tõendiga nr 16690299-2 on tõendatud, et lapse isa ei ole vajalikul määral tasunud hagejale elatist ja seetõttu on sotsiaalkindlustusamet maksnud hageja emale hageja ülalpidamiseks elatisabi perioodil
8. märts 2017 kuni
9. jaanuar
10. Maksu- ja Tolliameti
11. märtsi
12. a teatise nr.7.1-4/005115-2 kohaselt ei ole lapse isa saanud perioodil
13. veebruar 2021 kuni
14. jaanuar 2022 tulu. Maakohus oli seisukohal, et hagejal on

§ 106lg 2 alusel õigus esitada nõue kostja vastu.

Seni ei ole olnud võimalik isalt elatist regulaarselt ja vajalikul määral saada, lapse isa varjab oma töö- ja asukohta ning Maksu- ja Tolliameti andmetel puudub lapse isal sissetulek. Seega on ülemäära raske nõuda elatist sisse ka täitemenetluse kaudu. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on hageja vanaema, s.o

§ 106

lg 2 mõttes isik, kes on kohustatud hagejale ülalpidamist andma, sest lapse isalt ei ole võimalik ülalpidamist saada. Hageja emale kuulub korteriomand asukohaga XXXXXXXXXXXXXX ja sõiduauto Volvo S 60 (

1. a). Tema viimase 12 kuu keskmine tulu oli 478 eurot kuus (hageja esindaja põhistab seda sellega, et ta võttis välja oma pensioniraha). Käesoleval ajal on hageja ema töötu. Hageja ema ülalpidamisel on veel üks alaealine laps. Kostja saab pensioni 532 eurot kuus, talle kuulub korteriomand Sillamäe linnas asukohaga Viru pst 15-61, kus ta elab. Kostjale kuulus sõiduauto BMW X3, mille ta väidetavalt müüs maha 3000 euro eest
2. aprillil 2022 (peale elatishagi esitamist). Kohtule esitatud müügilepingus on sõiduauto müügisumma märkimata. Maakohus oli seisukohal, et lapse isalt on elatise sissenõudmine äärmiselt raskendatud. Asjaolu, et lapse isale kuulub Maanteeameti registri järgi kaks sõiduautot, mille täitur võiks elatisvõlgnevuse katteks realiseerida, ei anna alust teistsuguseks seisukohaks. Maanteeameti andmete kohaselt on mõlemale sõiduautole seatud viis keelumärget, st täituril ega teistel võlausaldajatel ei ole olnud võimalik autosid reaalselt kätte saada. Hageja seadusliku esindaja seletuste kohaselt ei ole autosid enam olemas. Kohtu hinnangul ei ole sõidukite ülesotsimine ja realiseerimine otstarbekas. Väide, et lapse isa elab ja töötab Soomes ning omab seal sissetulekut, on tõendamata. Kohus määras kostjale tähtaja vastavate tõendite esitamiseks, kuid kostja jättis selle kohustuse täitmata. Tõendamata on kostja väide, et lapse isa on
3. a maksnud lapsele elatisena 2500 eurot. Hageja seadusliku esindaja seletuste kohaselt maksis talle mitte lapse isa vaid kostja
4. a 2500 eurot selleks, et vabastada kostja korteriomand hageja kasuks seatud hüpoteegist. Maakohus oli seisukohal, et kostja on võimeline hagejale maksma elatist 150 eurot kuus. Elatise suurus ei ole vastuolus

§-s 101 sätestatud elatise suurusega ja arvestab ka seda, et osa hageja kulutusi on kaetud hageja emale makstava lastetoetusega. Kostja on teadlikult halvendanud oma varalist seisundit, võõrandades peale elatishagi esitamist talle kuulunud sõiduauto BMW X

1. Kostja väidab, et sõiduauto müügihinnaks oli 3000 eurot. Müügilepingust auto müügihinda ei nähtu. Auto.24 avalike andmete kohaselt maksab
2. a sõiduauto BMW X3 keskmiselt 4722 eurot. Seega ei ole välistatud, et kostja eksitab kohut tegeliku müügihinna suhtes või võõrandas auto alla selle turuhinna. Juhul, kui on tõene kostja väide, et auto müüdi hinnaga 3000 eurot, saanuks kostja kasutada auto võõrandamisest saadud raha hageja ülalpidamiseks ca 20 kuu vältel (3000:150=20). Peale elatise tasumist, jääb kostjale kuus 382 eurot. Kohus möönis, et see olukord paneb kostja raskesse majanduslikku olukorda, samas arvestas kohus asjaolu, et hageja on alaealine, kel 3 puudub sissetulek ja hageja ema on käesoleval ajal töötu ning tema ülalpidamisel on veel üks alaealine laps. Maakohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 3 alusel poolte endi kanda. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
3. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja palub menetluskulud jätta poolte endi kanda. Maakohus on hinnanud tõendeid ebaõigesti. Maakohus on jätnud tähelepanuta kostja väited, et lapse isal on vara Eestis ning lapse isa täidab ülalpidamiskohustust. Maakohus ei ole selgitanud, kuidas kostja saab tasuda elatist kahjustamata iseenda ülalpidamist. Laps saab riigi poolt toetusi (60 eurot lapse toetus ja elatisabi 100 eurot). Kui ema panustab omalt poolt sama palju, on lapse vajadused rahuldatud.
4. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude kostja kanda jätmist.

§-s 106 sätestatud eeldused on täidetud. Hageja isa tegelik viibimiskoht on teadmata ning alustatud täitemenetlus ei andnud tulemust. Väär on kostja väide, et hageja isal on Eestis vara. Kostja ei ole tõendanud, et lapse isal on Eestis vara või et lapse isa on ülalpidamiskohustust täitnud. Kostja ei ole tõendanud, et ta võõrandas oma sõiduki võlgnevuste tasumiseks.

§ 101

lg 3 järgi on elatise suurus 255 eurot 64 senti.

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot. Kui lahutada elatise summast pool lapsetoetuse määra, siis on elatise suurus 225 eurot 64 senti. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei saa lapsele tasuda elatist 150 eurot kuus.

1. Kostja esitas
2. augustil 2022 täiendava seisukoha ja tõendid, mille ringkonnakohus võttis asja materjalide juurde. Kostja igakuised vältimatud kulud on kokku ca 583 eurot kuus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.
4. Hageja nõuab kostjalt kui enda vanaemalt elatist. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis asja lahendades põhjendamatult kohaldamata

§ 102

lg 1, mille kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kuivõrd praeguses asjas nõuab hageja ülalpidamist oma vanavanemalt, mitte vanemalt, siis kohaldub ka viidatud säte. Maakohus on otsuses tuvastanud, et kostja sissetulekuks on pension 532 eurot kuus. Maakohus on otsuse põhjendustes küll möönnud, et elatise väljamõistmine paneb kostja raskesse majanduslikku olukorda, kuid ei ole

§ 102lg-t 1 sellele vaatamata rakendanud.

Maakohtu kaalutlused, et hageja on alaealine, 4 kel puudub sissetulek, ja hageja ema on käesoleval ajal töötu ning tema ülalpidamisel on veel üks alaealine laps, ei välista

§ 102lg 1 kohaldamist.

1. Kostja on välja toonud, et tema igakuiste kulutuste suurus on umbes 583 eurot, sh toidukulu 210 eurot, eluasemekulu 80 eurot, elektrikulu 10 eurot, sidekulu 13 eurot, hügieenikulu 25 eurot, ravikulu 30 eurot, majandamiskulu 15 eurot, riiete ja jalanõude kulu 35 eurot, juuksuri kulu 20 eurot, meelelahutuse kulu 40 eurot ning laenu tagasimakse 105 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kostja on oma elektri, telefoni ja laenukulu suuruse tõendanud
2. augusti 2022 menetlusdokumendile lisatud arve ning kontoväljavõttega. Eluasemekulude kohta esitatud arvelt nähtub kulu suuruseks 30 eurot. Samas on tegemist juunikuu eest esitatud arvega, kus küttekulu suurus on 0 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on asjaolu, et Eesti asub parasvöötmes ning eluasemekuludele lisanduvad kütteperioodil ka küttekulud, üldtuntud. Seega on aasta keskmine eluasemekulu arvel toodust suurem. Ringkonnakohtu hinnangul on toidu-, hügieeni-, ravi, riiete ja jalanõude, juuksuri ning meelelahutuse kulude puhul tegemist selliste kuludega, mis kuuluvad vältimatult inimese vajaduste hulka. Samas on nende vajaduse täpse suuruse tõendamine keeruline kui mitte võimatu. Ringkonnakohus leiab seetõttu, et kulude suuruse kindlaksmääramisel saab lähtuda TsMS § 233 lg-st
3. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja välja toodud kulude suurus mõistlik. Ühegi kululiigi puhul ei ole tegemist ilmselgelt ülepaisutatud kuludega. Seega ületavad kostja kulud tema sissetulekuid. Kostjalt elatise väljamõistmine ei ole seetõttu võimalik ilma, et see kahjustaks kostja enda ülalpidamist. Elatise nõude rahuldamine on seega

§ 102lg 1 järgi välistatud ning hagi tuleb jätta rahuldamata.

1. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on põhjendamatult heitnud kostjale ette seda, et kostja ei ole tõendanud asjaolu, et lapse isa elab ja töötab Soomes ning omab seal sissetulekut. Kostja esitas maakohtu menetluses
2. mai 2022 menetlusdokumendis taotluse selle asjaolu tõendamiseks tõendite kogumiseks. Maakohus jättis kostja taotluse põhjendamatult tähelepanuta. Kuivõrd aga hagi jääb sellest sõltumata rahuldamata, ei pea ringkonnakohus vajalikuks täiendavalt tõendeid koguda.
3. Menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke Vahur-Peeter Liin 5