← Eesti

2-21-12552/23

Obsah (8)§ 101§ 80§ 96§ 100§ 102§ 210§ 108§ 99

Tsiviilasi nr 2-21-12552 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 7. aprill 2022. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-

§ 101lg-tele 3 ja 4.

  1. Väljamõistetud elatis tuleb tasuda iga kuu viimaseks kuupäevaks hagejate seadusliku esindaja A. T. i poolt nimetatud arveldusarvele selgitusega „elatis M. ja S. T. “. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.
  2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJATE NÕUE JA PÕHJENDUSED (tlk 1-2, 8-9)
  3. M. T. (hageja I) ja S. T. (hageja II) elavad isa juures ja on ema K. T. it (kostja) keskmiselt külastanud mitte rohkem kui ühel päeval nädalas. 21.07.
  4. a kohtumääruse kohaselt viibib hageja I kaks päeva kuus ja hageja II 6 päeva kuus kostja juures. Hagejate isa teeb hagejatele kulutusi, kuid kostja kulutuste tegemise suurust ei tea ja kui kostja ongi hagejatele kulutusi teinud, siis on hagejatel tegelikud vajadused kostja tehtud kulutuste võrra suuremad.
  5. Hageja I kulutused ühes kuus on eluasemele 184 eurot, toidule 163 eurot, transpordile 330 eurot, sidekulud 24 eurot, tervishoiule 10 eurot, hügieenitarvetele 8 eurot, koolikohustuse täitmiseks 5 eurot, riietele-jalanõudele 50 eurot ning muud vältimatud püsikulutused (jäähoki treeningud 90 eurot, saalihoki treeningud 30 eurot, treeningvarustus 250 eurot, kütuse kulu motospordile 54 eurot), kokku 1193 eurot.
  6. Hageja II kulutused ühes kuus on eluasemele 158 eurot, toidule 140 eurot, transpordile 300 eurot, sidekulud 24 eurot, tervishoiule 10 eurot, hügieenitarvetele 8 eurot, koolikohustuse täitmiseks 5 eurot, riietele-jalanõudele 50 eurot ning muud vältimatud püsikulutused (jäähoki treeningud 32 eurot, saalihoki treeningud 30 eurot, treeningvarustus 116 eurot, airsoft 20 eurot), kokku 893 eurot.
  7. Hagejate seaduslikule esindajale laekuvad kolme lapse pealt (sh R. T. i) laste ja peretoetused kokku 539,18 eurot, mida hagejate seaduslik esindaja kasutab kõigi laste huvides.
  8. Hagejate tavaline elulaad ei ole pärast vanemate lahkuminekut muutunud, hagejad tegelevad jätkuvalt spordiga. Kostja on tsiviilasjas nr 2-20-9888 avaldanud, et töötab ja tema sissetulek on piisav, et lapsi üleval pidada ja tagada neile vastavad elamistingimused. Kostja ei ole soovinud hagejate ülalpidamist toetada, on ostnud hagejatele mõned riided, mille kulude suurus on teadmata, kuid majanduslikult ei ole kasvatamises osalenud. Hagejad leiavad, et kõik kulud on põhjendatud (nt uisuteritus maksab 5 eurot ning seda tuleb teha hageja I puhul 3 korda kuus ja hageja II puhul 2 korda kuus).
  9. Tagasiulatuv elatis alates 10.08.
  10. a on põhjendatud, sest alates 2018 sügisest on hagejaid ülal pidanud isa.
  11. 15.11.
  12. a menetlusdokumendis (tlk 59-65) paluvad hagejad elatis välja mõista alates 11.08.
  13. a ning hageja I leiab, et kohus võiks määrata temale elatise kuni kutseõppe õppimise lõpuni.
  14. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatis tagasiulatuvalt alates 11.08.
  15. a hagejale I 596 eurot kuus ja hagejale II 446 eurot kuus. KOSTJA VASTUS HAGILE (tlk 39-46)
  16. Kostja on nõus täitma ülalpidamiskohustust hagejatele elatist makstes, kuid ei tunnista tema vastu suunatud nõudeid hagis näidatud ulatuses.
  17. Hagejate vanemate kooselu lõppes 10.04.
  18. a ning lahku kolimise järel leppisid vanemad kokku, et laste vajadused kaetakse igakuiselt hagejate isa arvelduskontole laekuva 539,18 euro suuruse peretoetuste arvelt ning ülejäänud osas annavad mõlemad vanemad lastele ülalpidamist vahetult, vastavalt laste jooksvatele vajadustele. Hagejate isa ei ole kordagi kostjaga ühendust võtnud ega esitanud teadet, millest nähtuks soov leppida kokku uues ehk teistsuguses ülalpidamise andmise korras või raha perioodilise maksmises. 2
  19. Kostja on alates augustist 2020 kuni septembrini 2021 andnud hagejale I ülalpidamist kokku 2067,45 eurot s.o keskmiselt 147,68 eurot kuus ja hagejale II kokku 1222,98 eurot s.o keskmiselt 87,36 eurot kuus.
  20. Ülalpidamise suuruse kindlaks määramisel tuleb võtta aluseks hagejate eluvajadused ning vanemate varalised võimalused laste ülalpidamisse panustada. Lisaks tuleb arvestada, et osa laste vajadustest saab rahuldada igakuiselt makstava peretoetuste arvelt. Igakuiselt hagejate isa arvelduskontole laekuva peretoetuse arvelt saab hageja I vajadusi rahuldada 179,72 euro ulatuses ning hageja II vajadusi 179,72 euro ulatuses. Samuti tuleb võtta arvesse tsiviilasjas nr 2-20-9888 21.07.
  21. a kohtumäärusega kindlaks määratud suhtluskord ning asjaolu, et lastega koosveedetud aja jooksul annavad vanemad lastele ülalpidamist vahetult. Kohtumäärusega kindlaks määratud suhtluskorra kohaselt viibib hageja I kostja elukohas suurusjärgus 15% ajast, s.o keskmiselt 4,5 päeva kuus ning hageja II 25% ajast, s.o keskmiselt 7,5 päeva kuus. Seega oleks kostjal kohustus anda hagejale I 4,5 koosveedetud päeva jooksul vahetult ülalpidamist (596 : 30) × 4,5 = 89,40 euro ulatuses ning hagejale II 7,5 koosveedetud päeva jooksul vahetult ülalpidamist (446 : 30) × 7,5 = 111,50 euro ulatuses. Seega tuleks kostjal anda igakuiselt hagejatele ülalpidamist kokku 1262,90 eurot kuus, milleks kostjal varalised vahendid puuduvad.
  22. Kostjal puuduvad varalised vahendid hagejate poolt nõutud ulatuses ülalpidamise andmiseks. Siiani on kostja rahuldanud hagejate vajadused vahetult, igakuise töötasu arvelt. Kostja töötab Pärlid OÜ-s ning tema igakuine töötasu on keskmiselt 281,49 eurot. Kostja ei oma kinnisvara ning ainsa väärtusliku vallasvarana on kostja omandis sõiduauto Lexus IS220 2006 (registreerimismärgiga XXX), mille keskmine turuhind on 2500 kuni 4400 eurot. Hagejate seadusliku esindaja omandis on 5 kinnistut, sõiduauto Toyota Land Cruiser, 2014 (registreerimismärgiga XXX), mille keskmine turuhind on suurusjärgus 32 000-33 500 eurot ning ta on juhatuse liige kolmes äriühingus, Ecohouse OÜ, Cobe OÜ ja osaühing Ecohouse Palkmajad. Arvestades, et hagiavalduse kohaselt annab hagejate seaduslik esindaja hagejatele ülalpidamist vähemalt hagiavalduses nõutuga võrdses ulatuses kokku 1042 euro ulatuses kuus, ei ole vaidlust selles, et hagejate vanemate varaline seisund on märkimisväärselt erinev.
  23. Kostja on nõus, et hagejate vajaduste rahuldamiseks tehtavateks põhjendatud kuludeks saab pidada tasu kommunaalteenuste eest, tasu tarbitud elektrienergia eest ning tasu telefoni, interneti ja kaabeltelevisiooni eest mõistlikus ulatuses ja lapsele langevas osas. Antud juhul on aga nimetatud kulud jagatud neljaks, kuigi tegelikkuses elab kinnistul lisaks hagejate isale ja kolmele lapsele ka isa elukaaslane K. M. . See tähendab, et vastavad kulud tuleb jagada viieks. Hagejate kulud on suures osas ülepaisutatud ning põhjendamatud. Näiteks ei ole usutav, et hagejate igakuised transpordikulud on keskmiselt 600 eurot kuus. Samuti jääb arusaamatuks, kuidas saavad hagejate sidekulud olla kokku 44,96 eurot kuus kui kostja tasub igakuiselt hageja I lepingulisi telefoniside arveid summas 8 eurot ning hageja II lepingulisi telefoniside arveid summas 18 eurot.
  24. Kostjal puuduvad varalised vahendid võimaldamaks hagejatel tegeleda kõikide soovitud hobide ja harrastustega. Kostja hinnangul on mõlema lapse igakuiste vajaduste suuruseks 584 eurot kuus ehk kokku 1168 eurot kuus. Isegi, kui hagejate ülalpidamiskulud on kehtivast elatise miinimummäärast suuremad, puuduvad kostjal varalised vahendid miinimummäärast suuremas ulatuses hagejatele ülalpidamise andmiseks.
  25. Tagasiulatuv elatis ei ole põhjendatud, sest vanemate vahel oli kokkulepe ning tagasiulatuva elatise väljamõistmine seaks kostja äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda, kuna sellisel juhul oleks kostja suuteline andma edasiulatuvalt ülalpidamist vähemal määral sissetuleku ja suuremal määral olemasoleva vara arvelt. Samuti kahjustaks tagasiulatuva elatise väljamõistmine kostjaga koos elava lapse ülalpidamist. Kostja kaotaks võimalused enda ja oma alaealiste laste elementaarsete vajaduste rahuldamiseks, satuks makseraskustesse ning muutuks tõenäoliselt elatisvõlglaseks. HAGEJATE SEISUKOHT KOSTJA VASTUSELE (tlk 59-65) 3
  26. Enne kohtumääruse jõustumist külastas hageja II kostjat keskmiselt 4 päeval kuus, hageja I keskmiselt 2 päeval kuus. Alates 25.07.
  27. a peaks hageja II külastama ema 6-l päeval kuus ja hageja I jätkuvalt 2-l päeval kuus.
  28. Hagejad nõustuvad, et koosveedetud aja jooksul annavad vanemad lastele ülalpidamist vahetult. Hagis toodud esimesed kolm kulude artiklit (eluase, toit, transport) on kulutused, mis on seotud asukohaga kumma vanema juures laps viibib. See on vahetu ülalpidamine. Teised kulutused on sellised kulutused, mida ei vähenda hageja asukoht.
  29. Vanemad leppisid kokku, et lastetoetused ja peretoetus laekuvad hagejate isa arvele. Kuna laste kulutuste tegelik eelarve ületas ka varasemalt pere ja laste toetuste osa mitmekordselt, leppisid pooled tingimuslikult kokku, et kostja jätkuvalt panustab M., S. ja R. elatamisse vähemalt seadusega ettenähtud miinimumi osas kokku 876 euro eest, see on ühe lapse eest summas 292 eurot. Kostja kokkulepet täitma ei asunud. Laste ja lasterikka pere toetuse sidumine elatiskohustuse arvutusega ei ole korrektne, sest
  30. aastal toetuste summad langevad oluliselt, kui hageja I on 18 aastane ja lõpetab kutseõppe, siis vähenevad toetused 400 euro võrra.
  31. Kostja on loetlenud summad, millised ta olevat hagejatele teinud, kuid hagejate isale ei ole laekunud ühtegi summat. On eksitav ja ei ole hagejate vajadustele vastav kostja arvutustes hagejate elatiseks vajaminev summa. Eeldusel, kui kostja avalduses olevad summad oleksid korrektsed, tuleks ka need kulutused summeerida hagejate elatisvajaduse kogusummale, milline tuleb siis lapsevanemate vahel jagada. Nende kulutuste (147,68 + 87,36=235,04) ja hagis toodud kulutuste (1193+893=2086) summeerimisel oleks siis hagejate vajaduste kogukulu 2321 eurot.
  32. Hagejatele harjumuspärane elatustase on mõlemate vanemate poolt koos loodud. Kostja oma materiaalse panusega kooselu ajal osales standardite loomisel, alates pere juurest lahkumisest lõpetas kostja laste senises mahus toetamise, loobutud on ka reisimistest, mille eest varasemalt hoolitses kostja.
  33. Hagejate isale kuuluv OÜ Ecohouse Palkmajad ei ole kasumis ning sissetulekud on viimaste aastatega vähenenud, töötasu on 584 eurot. Üle kümne aasta tagasi ostetud 2-toaline korter XXX lagunenud majas on tollel ajal välja ostetud. XXX on saadud isalt mõned kuud enne viimase surma kinkelepinguga ja XXX on saadud pärandina. Kihnu 14-22 ja Suure-Liivako on soetatud 14 aastat tagasi ja koormatud laenuhüpoteekidega, millega kaasnevad igakuised laenumaksed. Pärandina saadud kinnistule istutas hagejate isa 20 000 männi ja kuuse istikut eesmärgiga, et lastel ja võimalikel lapselastel oleks tulevikus mingisugune kindlustatus. Ei saa olla laste huvides suguvõsa kinnistute kiire realiseerimine põhjusel, et üks lapsevanematest ei soovi talle võimalikul ja lastele vajalikul määral ülalpidamist võimaldada.
  34. Hagejate isa müüs oma eelmise sõiduki maha ja ostis vabanenud raha eest kapitaalremonti vajava sõiduki Toyota Landcruiser juulis 2019 hinnaga 6000 eurot, remontis sõiduki liikuvaks ise kasutades autolammutuste odavaid autodoonoreid, osa olulisi elektroonilisi vigu on siiani mittekõrvaldatavad, mistõttu kostja väide XXX oletatavast turuhinnast ei vasta tõele.
  35. Kostja õigusabi kasutamine näitab, et tema sissetulekud on märkimisväärselt suuremad kui ta on avaldanud. Kostja on otsustanud arendada oma äriühingut OÜ Pärlid ning maksab enda ettevõttes endale igakuist töötasu keskmiselt 281,49 eurot kuus. Kostja on töötanud küünetehnikuna üle kümne aasta, välja on kujunenud kliendibaas, töid teostab nii ilusalongis, koduvisiitidena kui ka oma kodus vastuvõttudega. Küünetehniku kliendid maksavad tööde eest tihti sularahas, mistõttu ei ole pidanud deklareerima oma tegelikke sissetulekuid. Geelküünte paigaldus võtab aega kuni üks tund. Reklaamlehel pakutakse vabu aegasid ühetunnise välbana. Arvestades reklaamlehel pakutud hinnakirja võib ühe päevaga kaheksa geelküünte paigaldustööga teenida 45x8=360 eurot. Ilusalong Lavendel asub Võru tänavas, küünetehniku tooli rent peaks olema seal suurusjärgus 200 kuni 250 eurot kuus. Kui see jagada 21 tööpäevaga on päeva rendi hind kuni 12 eurot. Hea tööpäeva hind oleks sellisel juhul 360-12=348 eurot, see teeks kuus kokku 348x21=7300 eurot. On selge, et kõik 4 päevad ei ole sedavõrd edukad, kuid on ka selge, et K. T. i sissetulekud ei piirdu ainuosanikuna OÜ-s Pärlid deklareeritud tuluga 281,49 eurot kuus.
  36. Eluaseme, toidu, transpordi ja sidekulude puhul on arvestatud nii mastaabisäästu kui ka ema poolt vahetu ülalpidamise osutamisega. Hagejate elatiskulude arvestuses on ema juures veedetav aeg kuludest maha arvestatud. Hagejad on nõus, et leibkonda kuulub ka isa elukaaslane. K. M. ei ole kohustatud leibkonna kinnistul elama ja juhul kui ta peaks mingil põhjusel soovima leibkonna juurest lahkuda, oleks kulutuste summa tema arvelt vähendamine väär ning ei annaks hagejatele tulevikuks piisavat kindlust elamiskuludega hakkama saamiseks. Seega ei nõustu hagejad, et eluaseme-, kommunaal-, elektri-, toidu-, side-, transpordi jms kulud tuleb jagada viie vahel.
  37. Leibkonna keskmine toidukulu on suurem kui 700 eurot kuus ja arvestatud ilma K. M. toidukuludeta. Hagejad elavad maal, keskmiseks kodu-kool vahemaaks on 20 km, pere kasutab kooli jõudmiseks autot, lisaks käivad hagejad trennis. Bussiühendus on vilets. Hagejate õhtused trennid lõppevad kell 21.
  38. Selleks, et lapsed jõuaks kooli, tuleb teha hommikul harjumuspärane sõit linna ja tagasi, samuti õhtul lastele trenni järgi ja tagasi. Hagis on arvestuseks võetud Vabariigi Valitsuse määrusega lubatud kilomeetri hind, 0,3 eurot, mis peaks sõidu ja sõidukiga seonduvad kulud katma. Sidekulud on koduinternet, Telia TV teenuste pakett ja vajalike seadmete rent.
  39. Vanemate kooselu ajal toetas kostja oma küünetehniku sissetulekuga laste treeninguid, võistlustel käimisi ja teisi hobisid. Samuti osutas transpordiabi.
  40. Hagejad on kostjalt ülalpidamist nõudnud korduvalt ja järjepidevalt. Hagejate ülalpidamiskulud on olnud suuremad, kui on seadusega ette nähtud miinimum. Hagejate isa sissetulekutest ei piisa, et üksi ilma ema toetuseta elatada hagejaid. Selleks on pidanud kasutama hagejate isa oma sääste ja saanud nii laenu kui ka vahetut abi oma elukaaslaselt ja sõpradelt. KOHTU SEISUKOHT
  41. Perekonnaseaduse (

) § 96 ja § 97 punkti 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist, mida on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. 30. Rahvastikuregistri väljavõttest (tlk 3-4) nähtuvalt on M. T. i ja S. T. i ülenejaks sugulaseks

§ 80lg 1 järgi nende vanemad K.

T. ja A. T. , olles ülalpidamiskohustuslaseks

§ 96mõttes.

31.

§ 100

lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Sama sätte lõike 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

  1. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hagejad elavad isaga ja külastavad vastavalt 21.07.
  2. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-20-9888 kokkulepitud suhtluskorda, kostjat. Kostja on istungil selgitanud, et hageja II veedab iga päev pärast kooli kostja juures aega, sööb, kasutab vett, elektrit ja videolaenutust. Kostja vastuväidete kohaselt leppisid vanemad kokku, et peretoetused laekuvad hagejate isa arveldusarvele, mida kasutatakse hagejate kulude katmiseks ning ülejäänud osas antakse ülalpidamist vahetult, mida ta on täitnud. Hagejate isa väitel leppisid vanemad kokku, et kostja tasub hagejatele elatist miinimummääras.
  3. Kuni 31.12.
  4. a kehtinud

§ 101

lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei võinud olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, milleks 2020. a ja 2021. a oli 292 eurot. Alates 01.01.2022. a

elatise suuruse määramise regulatsioon muutus.

  1. 01.01.
  2. a kehtima hakanud

§ 101

lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui

§ 101alusel arvutatud summa.

Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

  1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal 5 indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
  2. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. 35.

§ 102

lg-tes 1 ja 2 sätestatud alused elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära jäid sisuliselt muutmata (muudeti vaid lõike 2 sõnastust), s.o et erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise välja mõista mõjuval põhjusel. Kohtupraktika kohaselt saab mõjuvaks põhjuseks olla lisaks seaduses otse nimetatutele (vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps) ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega) (RKTKo 09.06.2017, 3 2 1 35 17, p 28). Mõjuva põhjuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus (RKTKo 07.02.2018, 2-15-15909, p 14). 36.

§-i 102 täiendati lõikega 3, mille kohaselt kohus võib elatise välja mõista käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas lisaks §-s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel.

  1. Riigikohus on varem selgitanud, et kui menetluse kestel on muutunud ülalpidamisõigust reguleerivad materiaalõiguse normid, tuleb seda asja läbivaatamisel arvestada, st kui elatisehagi on esitatud enne 01.01.
  2. a, saab kohus

§ 210lg 2 järgi mõista kuni 01.01.2022.

a elatise välja enne 01.01.

  1. a kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel, alates 01.01.
  2. a aga kehtiva perekonnaseaduse sätete alusel (RKTKo 19.10.2011, 3-2-175-11, p 11).
  3. Hagejad nõuavad kostjalt elatist alates 11.08.
  4. a selliselt, et hagejale I 596 eurot kuus ja hagejale II 446 eurot kuus, mis on kuni 31.12.
  5. a kehtinud

§ 101lg 1 kui ka alates 01.01.2022.

a kehtiva

§ 101lg 1 arvutatud elatisest suurem.

  1. Elatisnõude määramisel tuleb lähtuda miinimummääras kehtivatest normidest, millest tulenevalt ei pea elatisenõuet ega selle nõude esitamise eelduseks olevaid lapse vajadusi, mis ei ületa miinimummäära põhjendama ega tõendama. Riigikohus on korduvalt selgitanud (nt lahendi nr 3-2-1-35-17 p-s 27), et tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Miinimummäärast suuremas summas elatise nõudmisel tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid suuremaid kulusid tõendada (vt Riigikohtu
  2. juuni
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 15). Seega tuleb hagejatel miinimummäärast suuremaid kulutusi ka tõendada.
  4. Kostja on seisukohal, et mõlema hageja igakuiste vajaduste suuruseks on 584 eurot kuus ehk kokku 1168 eurot kuus, mis vastab kuni 31.12.
  5. a kehtinud miinimummäärale.
  6. Kohus, hinnates hagejate kulude tabeleid (tl 10-12, 15-17) ning arvestades nende vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulude põhjendatust, on seisukohal, et kõik kulutused ei ole viidatud suuruses põhjendatud ning ega ka tõendatud.
  7. Kohus ei pea põhjendatuks lugeda hagejate eluaseme kulude hulka laenu makse, kuna laen on võetud vanematel endale isikliku kinnisvara soetamiseks ning asja materjalidest ei nähtu, et maja ostmine oli tingitud just laste vajadustest. Kinnisvara (mis ei ole laste omandis) soetamiseks, hooldamiseks ja säilitamiseks tehtavaid kulutusi (mis ei sõltu tarbimisest) ei ole õige arvestada alaealisele ülalpeetavale kuluvate kulutuste hulka. Samuti ei kuulu 6 taskuraha lapse igapäevaste vajalike kulutuste hulka, kuna selle võimaldamine ja summa suurus sõltub vanema vabast tahtest ja võimalustest.
  8. Lähtudes hagis väljatoodust peab kohus hagejate eluasemekulude (vesi, gaas, elekter, prügi, küte, puud) põhjendatud suuruseks kokku ligikaudu 60 eurot kuus (summa on saadud jagatuna alaliselt elavate isikute vahel ning jättes välja hoolduse, remondi, renoveerimise kulud ja laenukulud, sest kinnisvara on rohkem investeering kui kuluartikkel ja kuulub vanemale), transpordile 60 eurot (hagist nähtuvalt on kodust lähima bussipeatuseni 3,5 km ning hagejad on piisavalt suured, et kasutada ühistransporti), toidule 170 eurot kuus, sideteenustele (sh internet) 20 eurot, riietele-jalanõudele 50 eurot kuus, hügieenitarvetele (sh ühekordsed ostud jagatuna aastale) 8 eurot, õppetööga (sh kooliüritustega) seonduvad kulud 5 eurot, huvitegevuse ja vabaaja veetmisega seonduvad kulud (sh treeningutasud) hageja I osas 120 eurot ja hageja II osas 62 eurot ning muud vajalikud kulud (nt treeningvarustus jne jagatuna aasta lõikes) 20 eurot.
  9. Seega on kohus seisukohal, et hageja I mõistlikud ja vajalikud kulutused ühes kuus on ligikaudu 513 eurot ja hageja II mõistlikud ja vajalikud kulutused ühes kuus on ligikaudu 455 eurot.
  10. Kohus ei nõustu kostjaga, et tehes hagejate vajaduste rahuldamiseks kulutusi ajal, mil hagejad viibivad suhtluskorra järgi tema juures, on ta ülalpidamiskohustust selles ulatuses täitnud. Elatise suurust ei saa määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist. Samas ei sõltu lastega seotud püsikulude, nagu sidekulud või kulud riietele, hügieenitarvetele, koolile või lasteaiale, laagritele, treeningutele, huvialaringidele, reisidele jms kandmine eeldatavasti sellest, kumma vanema juures laps on.
  11. Kostja Swedbanki konto väljavõttest nähtuvalt on ta teinud 5-20 euroseid ülekanded hagejate arveldusarvele (nt hambaarsti visiit ja toiduraha 20 eurot, lõunasöök 5 eurot, taskuraha jne), mida ei loeta elatise tasumiseks, kui vanemate vahel kokkulepe puudub. Samuti ei ole kostja tõendanud, et on teinud kulutusi hagejate kaudu.
  12. Kuigi kuni 31.12.
  13. a kehtinud perekonnaseadus ei näe ette alust

§ 101

lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist vähendada riiklikke lapsetoetuste tõttu ning ka kohtupraktika järgi tuleb peretoetustega arvestamise põhjendatust hinnata asjapõhiselt, siis antud juhul leiab kohus, et kuna vanematel oli kokkulepe, et peretoetust kasutatakse hagejate ülalpidamiseks ning asja materjalidest nähtuvalt ka nii toimiti, siis tuleb antud juhul elatise väljamõistmisel peretoetusega arvestada.

  1. Hagejad nõuavad kostjalt elatist aasta tagasiulatuvalt s.o alates 11.08.
  2. a.
  3. Riigikohus on 04.12.
  4. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13 asunud seisukohale, et nimetatud sätte mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi ülalpidamist nõudnud, saab seda asjaolu arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates. Ülaltoodu ei tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidavalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu 25.05.
  5. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-35-16, p 20).
  6. Kohus leiab, et antud juhul ei ole tagasiulatuva elatise nõue

§ 108

alusel põhjendatud, kuna asja materjalidest nähtuvalt ei olnud kindlat suhtlemiskorda kindlaks määratud, hagejad viibisid mõlema vanema juures ning e-kirjavahetusest nähtuvalt oli kokkulepe, et kostja ostab hagejatele riideid (tlk 2, 68) ning riiklikke peretoetusi kasutatakse kõigi laste huvides (tlk 49-50, 69). Hagejate viidatud kokkulepet, mille kohaselt kostja tasub hagejatele elatist 292 eurot lapse kohta, asja materjalidest ei nähtu. 7

  1. Kostja on istungil avaldanud, et on ettevõtja ning tema sissetulek on pool miinimumpalka kuus. Kostja ülalpidamisel on peale hagejate veel ühine laps R. T. ning tal on võimalik hagejatele tasuda elatist kokku 230 eurot kuus.
  2. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu
  3. oktoobri
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15).
  5. Vastuseks kohtu järelepärimisele krediidiasutustesse, on kohtule vastatud, et kostja omab Swedbank AS-is limiidikontot, mille lõppsaldo oli 29.03.
  6. a seisuga 968,41 eurot ja arvelduskontot, mille käive oli ajavahemikul 10.08.
  7. a kuni 29.03.
  8. a 14 519,65 eurot. Konto väljavõttest nähtuvalt laekub kostja arvele töötasu Pärlid OÜ-lt (augustis 281,49 eurot, septembris, oktoobris, novembris detsembris ja jaanuaris 287,33 eurot kuus, veebruaris ja märtsis 321,77 eurot) ning lisaks teevad eraisikud kontole igakuiselt ülekandeid, mis jäävad vahemikku 3 kuni 150 eurot (augustis 651 eurot, septembris 303 eurot, oktoobris 295 eurot, novembris 680,70 eurot, detsembris 478,90 eurot, jaanuaris 400 eurot, veebruaris 217 eurot).
  9. Kohus on kontrollinud avalikest registritest kostja varade kohta. Sõidukite registri andmetel kuuluvad kostjale sõidukid Lexus IS220D (esmase registreerimise aeg 2006) registreerimismärgiga XXX ja sõiduk BMW 316I (esmase registreerimise aeg 1995) registreerimismärgiga XXX. Äriregistrist nähtuvalt on kostja Pärlid OÜ osanik ja juhatuse liige, ettevõtte tegutseb iluteenuste valdkonnas ning ettevõtte käive oli
  10. a majandusaruande kohaselt 5758 eurot ning kasum 306 eurot.
  11. Kuigi mõlemad vanemad väidavad, et töötavad miinimumpalgaga (ning ametlike andmete järgi see nii ka on), ei ole usutav, et nad suudavad miinimumpalgast teha hagejatele hagis märgitud kulutusi ning võimaldada hagejatel tegeleda nii mitmete hobidega. Kuna mõlemad vanemad on ettevõtjad, on kohtu hinnangul neil võimalus oma sotsiaalmaksuga maksutavate sissetulekute suuruseid mõjutada. Samuti ei ole usutav hagejate isa väide, et hagejate kulutusi aitavad kanda sõbrad. Lastele võimaldatud hobid ei viita rahaliste vahendite nappusele.
  12. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja on võimeline hagejatele andma ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras, millest tuleb maha arvata hagejate isa kontole laekuv laste ja lasterikka peretoetus. 57.

§ 101

lõike 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 100lg 4 järgi makstakse elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

  1. Kuna antud juhul on kohus leidnud, et kuni 31.12.
  2. a ülalpidamiskohustuse täitmise osas tuleb arvestada ka peretoetustega ning hageja seaduslik esindaja on selgitanud, et peretoetused on kokku 539,18 eurot (s.o 179,72 eurot ühe lapse kohta) ja laekuvad tema kontole, mille üle ka vaidlust ei ole, siis tuleb kostjal tasuda hagejatele ajavahemikul 11.08.
  3. a kuni 31.12.
  4. a elatist 112,28 eurot (292 – 179,72 eurot) kuus ühele hagejale. 59.

eelnõu seletuskirja kohaselt võeti muudatuste tegemisel aluseks pool lapse keskmisest ülalpidamiskulust kuus (elatise baassumma 200 eurot), mis on lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringu lõpparuandes (uuring) pakutud keskmisest standardeelarvest ehk kõikide vanuserühmade keskmisest standardeelarvest lähtuv miinimumelatise summa (181 eurot), mis ümardati 20 euro võrra ülespoole, kuna eelnõu jõustumise hetkeks olid uuringu aluseks olnud algandmed mõnevõrra vananenud. Baassummat korrigeeritakse iga aasta

  1. aprillil eelnevate kalendriaastate tarbijahinnaindeksi muutuse võrra ja baassummale lisatakse reeglina veel 3% eelneva kalendriaasta Eesti keskmisest brutokuupalgast.
  2. Seadusemuudatuste tegemisel aluseks võetud uuringus on arvestatud mitte lapse minimaalsete vajadustega, vaid lapse kõikvõimalike vajadustega, et tagatud oleks arengut toetav keskkond. See tähendab, et

§-ga 101 uue elatise suuruse arvutamise korra 8 kehtestamisel on arvestatud lapse mõistlike kuludega nii eluasemele ja kodusele majapidamisele, telekommunikatsioonile, transpordile (sh turvavarustusele), haridusele (sh lasteaiale, huviharidusele), toidule, hügieenile, tervishoiule, riietele-jalatsitelemänguasjadele-raamatutele-vaba aja veetmisele jne. 61. Hagejad ei ole tõendanud, et nende vajadused oleksid suuremad kui 01.01.2022. a jõustunud

§ 101kehtestamisel aluseks võetud summa.

Suhtlemise korra kindlaksmääramise määrusest (tsiviilasja nr 2-20-9888) nähtuvalt ei viibi hagejad kostja juures sel määral, mis annaks aluse

§ 101lg 6 alusel elatist vähendada.

Seega tuleb kostjal vastavalt

§ 101lg 1 tasuda mõlemale hagejale elatist 213,44 eurot kuus alates 01.01.2022.

a kuni 31.03.

  1. a ning alates 01.04.
  2. a 225,64 eurot kuus kuni hagejate täisealiseks saamiseni.
  3. Antud juhul saab kohus elatise välja mõista kuni täisealiseks saamiseni ning kui hageja I täisealiseks saanuna jätkab õpinguid, on tal ise õigus pöörduda kohtu poole elatise saamiseks. Sel juhul ei kohaldu elatise summa arvutamisel

§ 101

lg 1 vaid ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (

§ 99). 63.

Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja I kasuks välja elatise ajavahemiku 11.08.

  1. a kuni 31.12.
  2. a eest 112,28 eurot kuus, ajavahemiku 01.01.
  3. a kuni 31.03.
  4. a 213,44 eurot kuus (baassumma 200 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust) ja alates 01.04.
  5. a 225,64 eurot kuus (baassumma 209,20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust) kuni hageja I täisealiseks saamiseni ja hageja II kasuks välja elatise ajavahemiku 11.08.
  6. a kuni 31.12.
  7. a eest 112,28 eurot kuus, ajavahemiku 01.01.
  8. a kuni 31.03.
  9. a 213,44 eurot kuus (baassumma 200 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust) ja alates 01.04.
  10. a 225,64 eurot kuus (baassumma 209,20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust) kuni hageja II täisealiseks saamiseni. Elatist indekseeritakse iga aasta
  11. aprillil vastavalt

§ 101lg-tele 3 ja 4 (järgmine indekseerimine on 01.04.2023.

a).

  1. Elatis tuleb tasuda iga kuu viimaseks kuupäevaks hagejate seadusliku esindaja poolt nimetatud arveldusarvele selgitusega „elatis Marcos ja S. T. “. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.
  2. Kohus jätab menetlusosaliste menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik Kohtuotsus osaliselt lahendatud Tartu Ringkonnakohtu
  3. mai 2023 otsusega. 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.