lg 1-3 alusel kohaldada M.P’i suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli tähtajaga 1 (üks) aasta. Määrata M.P selleks tähtajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohustada M.P karistusjärgse käitumiskontrolli ajal järgima
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 2 - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada M.P karistusjärgse käitumiskontrolli ajal järgima
lg 2 p 2,4 sätestatud järgmisi kohustusi: mitte tarvitama alkoholi; otsima endale töökoha või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vabanemist. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 07.05.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M.P suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. M.P kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 27.04.2016 kohtuotsusega nr 1-163146 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi
lg 2 p 2,3 järgi ning temale mõisteti karistuseks 2 aastat ja 8 kuud vangistust.
lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg alates 10.11.2015 karistusaja hulka ning karistuse kandmise algust arvestatakse alates M.P vahistamisest, s.o alates 10.11.2015. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 6 korral, reaalset vangistust kannab ta kolmandat korda. Käesolevat karistust kannab isik kehalise väärkohtlemise eest, mis on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes, korduvalt. Kuritegu on toime pandud alkoholijoobes, tekkinud tüli käigus kaotas isik enesevalitsuse. Varasemalt on teda karistatud salajaste varguste, röövimise, sugulise kire rahuldamise eest ebaloomulikul viisil, tahtliku tapmise ja alkoholi tarvitamise eest vanglas. Kuriteod on eriliigilised, kuid ka varasemalt on isik kasutanud vägivalda. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkohol. Vangistuses on kinnipeetav läbinud riigikeele A1- ja A2-taseme õppe ning sotsiaalprogrammid Eluviisitreening, Pere- ja paarisuhte vägivalla vähendamine ja Õige hetk. Toimunud on vestlused kriminaalhooldusametnikuga. Kinnipeetaval on võimaldatud 2 korral käia lühiajalistel väljasõitudel, mille raames ta kohtus lähedastega. Ta on olnud hõivatud majandustöödel koristajana ning töötanud AS Eesti Vanglatööstus puidutsehhis. Alates 22.05.2017 kannab kinnipeetav karistust Viru Vangla avavanglaosakonnas ning alates 07.08.2017 töötab ta väljaspool vanglat xxxx OÜ-s. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Vabanemise korral soovis kinnipeetav elama asuda MTÜ Aktiviseerimiskeskus xxxx vanglast vabanenute majutusüksusesse aadressil xxxx, mis ei ole võimalik, sest kõik kohad on täis. Isiku tädi on nõus elamispinda pakkuma oma korteris aadressil xxxx. Tegemist on ühetoalise kõigi mugavustega korteriga, kus elab kinnipeetava tädi üksinda. Vanglas on isik suunatud ka Euroopa Sotsiaalfondi poolt rahastatavale tugiisiku teenusele, et tegeleda isikliku elamispinna 3 leidmisega. Põhihariduse omandas isik Kohtla-Järve Abikoolis. Ämari Vanglas on ta läbinud 1-aastase elektriku kursuse. Kinnipeetav valdab riigikeelt A1-tasemel. Enne vangistust oli isik arvel Eesti Töötukassas. Varasemalt ta ametlikult töötanud ei ole. Mitteametliku töö kogemus on peamiselt puidutööde osas. Vangistuse jooksul on kinnipeetav olnud tööga hõivatud. Vabanedes on tal võimalik jätkata töötamist xxxx OÜ-s, mida on kinnitanud ka ettevõtte juhatuse liige, garantiikiri olemas. Vabaduses oli isiku sissetulekuks toimetulekutoetus. Vanglas keegi isikut materiaalselt ei toeta, kuid kinnipeetav saab isiklikku töötasu. Sissetulekud on olnud korrapäratud. 05.04.2018 seisuga on kinnipeetaval K-Raha andmetel täitmata rahalisi nõudeid 1821 euro ulatuses. Ta on motiveeritud oma võlgnevusi tasuma. Vabanemisfondi on hoiustatud 577 eurot. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad tädi ning kaks täditütart oma peredega. Isik pani kuriteo toime oma elukaaslase suhtes (korduv kehaline väärkohtlemine). Vangla andmetel isikul suhtlust elukaaslasega käesoleval hetkel ei toimu. Emaga on suhted formaalsed, isa ei ole kinnipeetav kunagi näinud. Kinnipeetav on suunatud ka Euroopa Sotsiaalfondi poolt rahastatavale tugiisiku teenusele, et luua uusi toetavaid suhteid. Kõik kuriteod on isik toime pannud grupis ja teiste mõjutusel. Kuritegude laad näitab riskivat käitumist. Kinnipeetaval on diagnoositud alkoholisõltuvus. Viimased kaks aastat enne vangistust liigtarvitas ta regulaarselt alkoholi, mille koosmõjul pani toime nii varavastased (vargused) kui ka isikuvastased (praegune kehaline väärkohtlemine, röövimine, seksuaalse alatooniga kuritegu – katse ja tapmine) kuriteod. Viibides vangistuses tarvitas isik 15.07.2008 ühel korral alkoholi. Kinnipeetav teadvustab, et alkoholist hoidumiseks peab ta muutma suhtlusringkonda ning asuma tööle, et mitte olla tegevusetu, mis võib olla uuesti riskiks tarvitama asumisel. Narkootikumidega probleem puudub. Isiku sotsiaalsed oskused ei ole vajalikul tasemel. Agressiivsust vangistuse ajal ei ole ilmnenud. Enesekontrolli võib isik kaotada alkoholi mõju all, sel juhul on võimalik agressiivne käitumine. Kinnipeetaval on raskused probleemide kindlaksmääramisel ja nende lahendamiseks vajalike viiside leidmisel. Varasem kuritegelik eluviis ja alkoholi tarvitamine viitavad impulsiivsusele ning asjaolule, et isik ei mõelnud oma tegude tagajärgedele. Vangistuse ajal on ta hakanud analüüsima oma käitumist. Isikul on olemas kindlad eesmärgid tulevikuks (töötamine, hilisemalt pere loomine). Kinnipeetavat on korduvalt kriminaalkorras karistatud, mis viitab kriminaalsetele hoiakutele. Ta mõistab kuritegude kahjulikkust, kuid proovib käitumist õigustada sõltuvusprobleemiga. Varasemalt on isik rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Kinnipeetav on motiveeritud loobuma kuritegelikust käitumisest ning selle jaoks peab ta enda sõnul loobuma alkoholist ning muutma suhtlusringkonda. Eesmärk on reaalne, kuid lähtudes isiku varasemast elukäigust ja nõrgast toetusvõrgustikust, siis on tagasilanguse oht võimalik. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 35%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 42%, seksuaal- ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus 5 aasta jooksul on 41-62%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Viru Vangla kinnipeetava M.P suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Juhul, kui kohus otsustab M.P suhtes kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli, siis teeb Viru Vangla ettepaneku määrata talle karistusjärgne käitumiskontroll pikkusega üks aasta. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata M.P-le
Kriminaalhooldusametnik märgib oma arvamuses, et M.P lähedasteks on tädi T. M ning täditütred J. M ja N. M. Kinnipeetava ema O. A elab T. M sõnul Kohtla-Järve kandis, kuid ta ei osanud öelda, millised suhted on kinnipeetaval oma emaga ning kas nad suhtlevad omavahel või mitte. Sõltuvuskäitumise ja negatiivset mõju avaldavate isikute kohta ei osanud 4 tädi midagi öelda. Karistusregistri andmetel on M.P kuritegusid toime pannud grupis ja viibinud aastaid vangistuses, seetõttu võib eeldada, et tema suhtlusringkonda kuulusid kuritegeliku mõtteviisiga isikud. Telefonivestlusest kinnipeetava tädi T. Mga selgus, et viimane on nõus M.P-le elamispinda pakkuma oma korteris xxxx linn. Kodukülastuse käigus selgus, et tegemist on 1-toalise korteriga, milles elab T. M üksinda. T. M on praegu töötu, kuid usub, et saab lähiajal tööle. Tema lapsed ja lapselapsed on juba täiskasvanud ning seega on tal alguses võimalik kinnipeetavat vanglast vabanemise järgselt toetada. M.P garanteeritud vabanemisjärgne töökoht puudub. Rahvastikuregistri andmetel on kinnipeetav elukohata, viimane elukoht rahvastikuregistri andmetel oli 1999. aastal xxxx. Enne vangistust elas kinnipeetav koos elukaaslasega xxxx. Kehtivaid kriminaalkaristusi on kinnipeetaval 6, kehtivaid väärteokaristusi 3. Kriminaalhooldusele on isik olnud varem määratud aastatel 2011-2012, kuid ta rikkus katseaja kontrollnõudeid ja karistus pöörati täitmisele. M.P-le on määratud tugiisikuks N. K. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks M.P suhtes kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll pikkusega üks aasta. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata M.P-le
M.P kinnitas kohtuistungil, et ta on nõus vanglast vabanema selliselt, et tema suhtes kohaldatakse karistusjärgset käitumiskontrolli. Tal endal mingeid vastuväiteid sellele ei ole. Ta hakkab tööle, hakkab tädi aitama. Ta teenib raha, et oma elamine muretseda. Esialgu elab ta tädi juures. Suhted elukaaslasega, kellega nad elasid xxxx, on katkenud. Ta ei näegi endas mingit ohtu, et oleks vaja karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada, aga alkoholijoobes ta lihtsalt ei kontrolli ennast. Abiprokurör Elle Karm avaldas kohtuistungil, et ta on nõus vangla ettepanekuga kohaldada isikule karistusjärgne käitumiskontroll. Karistusjärgse käitumiskontrolli formaalsed eeldused on täidetud, isikut on karistatud kuriteo eest vähemalt 2 aastase vangistusega, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine. Isikul on vabanemisel kindel elukoht. Isikule on karistusjärgne käitumiskontroll vajalik neil põhjustel, mis vangla on välja toonud, et vaja on piirata alkoholi tarbimist ja selle üle kontrolli pidada. Isik ise leiab ka, et see on tema nõrk koht. Mõistlik oleks ära korraldada ka töötamine, mis hetkel kindel ei ole. Vangla poolt määratud tähtaeg on ka mõistlik, 1 aasta.
lg 1 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.
peatüki 1., 2.,
lg 3 kohaselt määratakse karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks kaksteist kuud kuni kolm aastat.
lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri ja tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine süüdimõistetu M.P suhtes on põhjendatud. M.P kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 27.04.2016 kohtuotsusega mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi
Ärakandmisele kuuluva karistuse lõpp saabub eelduslikult 10.07.2018, seega kannab kinnipeetav ära mõistetud karistuse täies ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on täidetud
lg 1 p 1 sätestatud tingimus – isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses. Nimetatud karistusega on täidetud ka
lg 2 sätestatu, mille kohaselt karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine ei eelda eelnevat karistatust, kuna isikut on karistatud
lg 1 p 3 ettenähtud materiaalsetele eeldustele, st kas arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Karistusregistrist nähtuvalt on M.P kriminaalkorras karistatud 7 korral, reaalset vangistust kannab ta kolmandat korda. Korduv karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ning on jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist. Kinnipeetava käitumist vangistuses ei saa pidada heaks, kuna tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Käesolevat karistust kannab isik kehalise väärkohtlemise eest, tegu on toime pandud alkoholijoobes – isik kaotas tüli käigus enesevalitsuse. Kuivõrd kinnipeetaval on diagnoositud alkoholisõltuvus, siis võib alkoholi tarvitamise jätkamist vabaduses pidada uue kuriteo toimepanemise peamiseks riskifaktoriks. Ka kinnipeetav ise on tunnistanud kohtuistungil, et alkoholijoobes ta lihtsalt ei kontrolli ennast. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine ning talle käitumiskontrolli ajaks
lg 2 p 2 sätestatud kohustuse mitte tarvitada alkoholi panemine aitaks kohtu hinnangul motiveerida isikut hoiduma alkoholi tarvitamisest. Iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav ei töötanud enne vangistust ametlikult ning ta on korduvalt sooritanud varavastaseid kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Hetkel töötab isik xxxx OÜ-s ning tal on võimalik seal töötamist jätkata ka peale vabanemist. Käitumiskontroll koos
lg 2 p 4 sätestatud kohustusega asuda tööle või võtta ennast töötuna arvele aitab kohtu hinnangul tagada seda, et kinnipeetav tuleb vabanemisjärgselt majanduslikult toime ning hoidub uute kuritegude toimepanemisest majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kohtu hinnangul on M.P puhul, tulenevalt tema alkoholisõltuvusest, olemas arvestatav risk, et ta võib peale vabanemist panna toime uue kuriteo, kui ta on tegevusetu ja jätkab alkoholi tarvitamist ning ei oma selle tõttu kontrolli oma tegude üle. Karistusjärgne käitumiskontroll aitaks kohtu hinnangul kaasa isiku kohanemisele vabaduses ning vähendaks uue kuriteo toimepanemise riski. M.P 6 on ka ise kohtuistungil nõustunud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega.
lg 3 kohaselt on kohtu arvates põhjendatud määrata M.P-le karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks 1 aasta, mille ajal tuleb tal järgida
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja
Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS § 4261, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.