1-16-8388/25

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-8388 Kohtukoosseis Maarika Z.D, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. septembri 2017 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Z.D (isikukood XXX) ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello, määruskaebused Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
8. Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
9. septembri 2017 määrus jätta muutmata. Määruskaebused jätta rahuldamata. Määrata Advokaadibüroo LMP kaudu makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Z.D-le apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 96 (üheksakümmend kuus) eurot, sh käibemaks 16 (kuusteist) eurot. Mõista Z.D-lt menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 96 eurot, sh käibemaks 16 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates määruse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Harju Maakohtu
11. detsembri 2016 otsusega tunnistati Z.D süüdi KarS § 263 lg 1 p-de 1,2 järgi ja teda karistati vangistusega 2 aastat 3 kuud. Ta tunnistati süüdi ka KarS § 2751 lg 1 järgi ning karistati vangistusega 7 kuud. Kergem karistus loeti raskemaga kaetuks ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu
12. novembri
13. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 27 päeva vangistust. Karistuse algusaega arvestatakse alates Z.D kinnipidamisest, s.o
14. juulist
15. Karistusaeg lõpeb
16. augustil
18. Tartu Vangla esitas kohtule materjalid Z.D vangistusest enne tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve alla.
19. Tartu Maakohtu
20. septembri 2017 määrusega jäeti Z.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus tõi välja, et karistuse kandmise ajal on Z.D käitumine olnud korrektne. Tal ei ole olnud konflikte. Ta on läbinud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ ning töötanud majandusabitöölisena, olnud initsiaatoriks mitmete vangla sotsiaalelu parandavate projektide kavandamisel, vestelnud psühholoogide ja kaplaniga. Z.D vabanemise järgsed tingimused on samuti head. Tal on elukoht ema ja venna juures, vabaduses jätkab ta ettevõtlusega ja saab töötada müügikonsultandina. Z.D on 2 poega, ta suhtleb tihedalt elukaaslase ja teiste lähedastega. Z.D tutvusringkond on suur ja enamasti seaduskuulekas. Sellele vaatamata ei ole Z.D vabastamine esimesel võimalusel põhjendatud arvestades Z.D isikut ja tema varasemat elukäiku. Z.D on kriminaalkorras karistatud kolm korda (üks karistus arhiveeritud) ning lisaks üks kord Soomes. Z.D on karistatud kehalise väärkohtlemise, ähvardamise, eluruumi ebaseadusliku tungimise ja teise inimese tervise kahjustamise katse eest. Praegu kannab ta karistust avaliku korra raske rikkumise ja võimuesindaja laimamise eest. Kuriteod pani Z.D toime katseajal. Viimase kuriteo asjaolud olid rasked – Z.D ähvardas, lõi ja peksis nelja kannatanut, tekitades neile erinevaid vigastusi: lahtised peahaavad, kolju- ja näoluude murrud ja pindmised vigastused. Z.D suhtumist ja isikut iseloomustavad negatiivselt ka tema varasemad väljaütlemised ja kommentaarid võimuesindajate suhtes. Nimetatud asjaolud seavad kahtluse alla tema võimekuse alluda kriminaalhooldusele. Sõnades on Z.D küll väljendanud, et tahab ja suudab senist eluviisi muuta, ent varasem katseaeg ei ole teda positiivselt mõjutanud. Käesolevaks ajaks kantud karistus ei ole praeguseks ajaks piisav arvestades toimepandud kuritegude rohkust ja laadi.
21. Kaitsja ja süüdlane taotlevad Tartu Maakohtu määruse tühistamist ja Z.D vangistusest vabastamist enne tähtaega elektroonilise valvega.
22. Z.D märgib, et on end toimepandud kuriteos süüdi tunnistanud. Oma tegudele ta õigustusi ei otsi, vaid soovib leida endas jõudu muutumiseks. Z.D on püüdnud teha kõik, et kannatanutele süüd lunastada: ta aitas uurimisele kaasa, sõlmis kokkuleppe, saatis kannatanule siirad vabanduskirjad. Praeguseks ajaks on Z.D viibinud vanglas 1 aasta ja 2 kuud. See aeg on olnud keeruline ja raske, aga samas ka selguse aeg. Z.D on oma eksimusi analüüsinud, juurelnud põhjuste üle, miks see kõik juhtus ning mida teha, et selliseid asju ei juhtuks. Ta soovib vabanedes elada seaduskuulekalt, olla hea ja hooliv isa, mees, sõber ja õiguskuulekas kodanik. Selleks, et muutuda tuleb mõista põhjusi. Kohe eeluurimise alguses, kui Z.D viibis Tartus meditsiinilises kohtuekspertiisis 1 kuu, oli tal võimalik kasutada psühholoogi ja psühhiaatri abi. Z.D mõistis, et ta vajab abi. Eeluurimise käigus pöördus ta vangla poole ja sai võimaluse läbida „Viha juhtimise“ programmi. Ka vangistuses on Z.D aktiivselt suhelnud psühholoogide ja kaplaniga, osalenud tööhõives, taasühiskonnastavates tegevustes, näidanud üles initsiatiivi end muuta ja parandada. Samuti on Z.D soovinud end täiendada, ent vangla seisukoht on, et Z.D on liiga haritud ning sotsiaalseid ega majanduslikke probleeme ei ole. Määruskaebuse esitaja on soovinud töötada, et tasuda oma alaealiste laste ülalpidamise eest, kuid vangla keeldus töö andmisest, pidades Z.D liiga haritud inimeseks, kellel puuduvad sotsiaalsed probleemid. Z.D märgib, et peab igakuiselt maksma 400 eurot alimente ning tal on tekkinud võlgnevused. Samuti soovib ta end rohkem harida ja lugeda vähemalt 15 – 20 raamatut kuus (vanglas lubatakse maksimaalselt 7). Ka sotsiaalprogrammidest on vangla keeldunud, sest Z.D on liiga 2 haritud ja tal ei ole sotsiaalmajanduslikke probleeme. Z.D on näidanud üles initsiatiivi uute asjade käivitamisel (nt uudne mälumäng ja kinnipeetavate sulgpalligrupp). Z.D on käitunud igati korrektselt ja lugupidavalt kõigi suhtes vältides konfliktseid olukordi. Määruskaebuse esitaja kannab esmakordselt vangistust ning tema riigikaitseline haridus ei ole teinud olemist vangla subkultuuris kergeks. Z.D on väga head suhted elukaaslase, laste ja teiste pereliikmete ning sõpradega, kes teda nii praegu kui edaspidi toetavad. Vabanemise korral on Z.D võimalik töötada kahel ametikohal. Kohus kirjutab, et Z.D ei pruugi alluda kriminaalhooldusele. Määruskaebuse esitaja märgib, et tal on väga tugev motivatsioon seaduskuulekuseks, kuivõrd mistahes rikkumine tooks ta tagasi vanglasse. Z.D ei ole ka alkoholi ja narkootikumidega probleeme, mis võiks tagasilanguse põhjustada. Vangla ei toeta Z.D vabastamist, kuna ta on kõrgohtlik. Samas oli Z.D varasema ohuhinnangu järgi ohtlik. Seega ei saa ta aru, kuidas vaatamata enda heale ülalpidamisele ohuhinnangut muudeti. Ka prokurör lubas
23. detsembril 2016 ennetähtaegset vabastamist toetada, kui Z.D käitumine vangistuses on olnud positiivne. Samas selgus, et prokurör ei toeta vabastamist, ent ei ole seda millegagi põhjendanud.
24. Kaitsja leiab, et maakohus on oluliselt rikkunud kaalutlusõigust, kui jättis Z.D vaatamata tema kasuks rääkivate positiivsete asjaolude rohkusele vabastamata. Kohus ei ole arusaadavalt ja ammendavalt põhjendanud, mis need tegurid võrdluses kuriteo toimepanemise asjaoludega ei saa kaasa tuua isiku ennetähtaegset vabastamist. Z.D on aru saanud oma tegudest ja nende tagajärgedest ja otsustanud oma elus muutused teha. Ta soovib hakata elama normaalset ja eeskujulikku elu. Vabanemisel on Z.D elukoht. Tal on olemas lähedased – pere ja sõbrad, kes on valmis moraalselt toetama. Ta soovib hakata tasuda elatist. Z.D sõbrad V. P ja M. Õ on saatnud kohtule iseloomustused, kus kirjutavad, et toetavad Z.D vabaduses igati ning olla talle abiks oma elu järjele seadmisel. Maakohus ei ole neid iseloomustusi määruses hinnanud. See info on aga oluline, et hinnata, kas Z.D võiks hakata tulevikus toime panema kuritegusid. Z.D puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on olnud hõivatud majandustöödel ja aidanud kaasa vangla sotsiaalelu korraldamisel. Samuti on tal vabanemisel töökoht, et hakata teenima sissetulekut ja tasuda tema vastu suunatud nõudeid. See näitab isiku motiveeritust eluga edasi minna. Kannatanule on Z.D kirjutanud vabanduskirjad, kuid maakohus ei ole neid oma määruses arvestanud. Z.D tegutsemine näitab tema muutumise soovi tõsidust. Z.D eesmärgid on reaalsed. Vabastamise kasuks räägib seegi, et probleemid alkoholi ja narkootikumidega puuduvad. Z.D on läbinud programmi „Viha juhtimine“ ja saanud abi psühhiaatrilt. Ta on aru saanud, et tal on viha kontrollimisega probleeme ning tänaseks oskab ta nendega tegeleda. Ainuüksi kehtivate karistuste pinnalt ei saa teha järeldust, et Z.D hakkab toime panema uusi kuritegusid. Kaebaja ei nõustus sellegagi, et Z.D ei ole võimeline alluma kriminaalhooldusele. Määrusest jääb selgusetuks, kuidas jõudis kohus järeldusele, et on olemas piisav alus arvata, et vabanemisel hakkab Z.D toime panema uusi kuritegusid. Varasem elukäik ja karistatus ei kaalu üle Z.D seaduskuulekat käitumist vangistuses ja elutingimusi vabaduses. Eripreventiivsetest eesmärkidest lähtudes oleks samuti mõttekas Z.D vabastamine tingimisi enne tähtaega. Ta on motiveeritud eluks vabaduses ning tema säästmine täielikust karistuse kandmisest on õigustatud. Algne elektrooniline valve aitab samuti tal elu järjele saada, saavutada vajalikku distsipliini ja enesekontrolli. Z.D tunneb, et valvest on talle abi elu korda seadmisel. 3 Ei saa nõustuda kohtuga, et Z.D positiivselt iseloomustav ei kaalu üles negatiivset. Mineviku kohta ei saa teha tulevikuoletusi, kui inimene tõepoolest tahab, on ta võimeline muutuma. Allutades Z.D käitumiskontrollile, aitab see tal saada oma elu järjele ja ei ole alust arvata, et ta hakkab uusi kuritegusid toime panema. Maakohtu hinnang kuriteo asjaoludele, nende tähtsusele ei ole asjakohane, sest nende tähtsus ajas väheneb, seda eriti arvestades isiku käitumise muutusega positiivses suunas pärast kuriteo toimepanemist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
25. Ringkonnakohus leiab, et maakohutu määruse tühistamiseks alust ei ole ja jätab selle muutmata. Edasikaebusi edu ei saada. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16).
26. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja etteheidetega, et maakohus on oluliselt rikkunud kaalutlusõigust, kui jättis Z.D vaatamata tema kasuks rääkivate positiivsete asjaolude rohkusele vabastamata ning ei põhjendanud arusaadavalt, miks need tegurid võrdluses kuriteo toimepanemise asjaoludega ei saa kaasa tuua isiku ennetähtaegset vabastamist. Ringkonnakohus sellega ei nõustu.
27. Kaitsja ja Z.D määruskaebused on suures osas suunatud kohtu veenmisele, et süüdlane on aru saanud oma tegudest ja nende tagajärgedest ning otsustanud oma elus muutused teha. Samuti on määruskaebustes loetletud Z.D vabastamist toetavad asjaolud, nagu pere ja lähedaste toetus ning vanglas viibimise puhul ka distsiplinaarkaristuste puudumine, hõivatus ning kaasaaitamine kinnipidamisasutuse sotsiaalse elu parendamisel, sotsiaalprogrammis osalemine ja vestlused psühhiaatriga ning distsiplinaarkaristuste puudumine. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus neid asjaolusid ka arvestanud. Lisaks on arvestatud sellegagi, et Z.D on vabanedes töökoht ja elukoht, mis sobib elektroonilise valve paigaldamiseks. Siiski nõustub ringkonnakohus I astme kohtuga selles, et Z.D vabastamise esimesel võimalusel välistavad kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase varasem elukäik.
28. Z.D ja tema kaitsja sisendused, et süüdlane on aru saanud tehtud vigadest ning on püüdnud teha kõik, et kannatanutele süüd lunastada, võimaldavad loota, et Z.D karistuse individuaalne õigustus, mis tuleneb inimese kõlbelisest olemusest tingitud vajadusest oma süüd lunastada, on käesolevaks ajaks vähemalt osaliselt täidetud. Kinnipeetava enne tähtaega vabaks laskmine on kriminaalpoliitiline otsustus, mille tegemisel tuleb arvestada kuriteo raskust, ründeobjekti, tehiolusid jms. Süüdimõistetu isiku raames peab kohus arvestama süüdlase süü suurust, isikuomadusi jms (Pikamäe – KarS. Kommentaar.
29. trükk, § 76/4.3). Maakohtu määrusest nähtub, et kohus on arvestanud, et Z.D viimase raske kuriteo läbi said raskelt kannatada neli inimest. Samuti on kohus osundanud sellele, et oma viimased teod pani Z.D toime katseajal olles.
30. Ka Z.D varasemat elukäiku iseloomustab vägivaldsus – teda on ka varem karistatud kehalise väärkohtlemise ja teise inimese tervise kahjustamise katse eest, lisaks ähvardamise ja eluruumi ebaseadusliku tungimise eest. Maakohtu lahendi põhistustest nähtub üheselt, et kohus kahtleb Z.D sõnades end muuta, millist usku on kahandanud see, et uued teod pani Z.D toime katseajal. Kaitsja märgib, et ainuüksi kehtivate karistuste pinnalt ei saa teha järeldust, et Z.D hakkab toime panema uusi kuritegusid. Ringkonnakohus leiab, et korduvkaristatus on siiski oluline näitaja, sest ka kohtupraktika kinnitab, et korduvalt kriminaalkorras karistatud isikute puhul on uute kuritegude toimepanemise oht suur. Nagu nähtub kinnipeetava varasemast elukäigust, on Z.D probleeme viha ohjeldamisega. Ehkki Z.D on antud probleemiga tegelenud (läbinud 4 sotsiaalprogrammi ja vestelnud psühholoogiga), on vangla siiski arvamusel, et Z.D ei ole täielikult oma tegusid mõistnud. Samuti on iseloomustuses märgitud, et Z.D kaldub oma tegusid õigustama kannatanute väära käitumisega. Eeltoodut silmas pidades ei ole ringkonnakohus veendunud, et süüdlane ei pane vabanedes toime uut vägivallategu. Sellist arvamust ei kõiguta ka asjaolu, et vihaprobleemiga on vangistuses tegeletud ning Z.D on enda sõnul oma eksimusi analüüsinud ja põhjuste üle juurelnud. Kohtukolleegium leiab, et sotsiaalprogramm annab küll oskused vihaga toimetulekuks, ent (nagu iga uue teadmisega) on väga raske etteruttavalt hinnata, kas inimene neid oskusi tulevikus ka rakendab (eriti kui arvestada vangla arvamust, et Z.D ei ole täielikult oma tegusid mõistnud).
31. Toetaval sotsiaalvõrgustikul on suur tähtsus inimese hoiakute ja käitumise kujundamisel. Z.D on varasemalt karistatud poja ema ja viimase abikaasa ähvardamise, nende koju sissetungimise ja löömise katse eest ning tema suhtes on kohaldatud lähenemiskeeldu. Praegused suhted uue elukaaslasega on tihedad ja toetavad. Ka päritoluperekonnaga on süüdlase suhted head, ehkki ema ja vend mõistavad hukka Z.D vägivaldse käitumise. Kuigi kaitsja ja süüdlane ise toonitavad uute kuritegude ärahoidjana just pere, lähedaste ning sõprade toetavat mõju, nähtub isiku varasemast elukäigust, et lähedased ja suur ning toetav suhtlusringkond ole uusi kuritegusid ära hoidnud. Süüdlase varasemast elukäigust nähtub, et ta on kuriteod toime pannud üksinda. Seega isegi kui sõbrad on nõus kinnitama (selliseid kirju ei ole ei toimikus ega kohtuinfosüsteemis), et toetavad ja abistavad Z.D elu järjele saada, ei muudaks see midagi, sest tegemist on haritud inimesega, kes saab üksnes ise vastutada oma tegude eest. Samamoodi ei hoiaks uusi kuritegusid ära töökohtade olemasolu, sest Z.D ei pane kuritegusid toime majanduslikest põhjustest ajendatuna. Tema kuritegude soodusteguriks on impulsiivne käitumine ja suutmatus oma käitumist kontrollida. Kuna kohtukolleegiumil ei tekkinud sarnaselt maakohtuga veendumust, et Z.D karistuse eesmärgid on praeguseks ajaks täidetud, siis tuleb tal jätkata karistuse kandmist. Ühtlasi leiab apellatsioonikohus, et ka kriminaalhooldus ei hoiaks ära uute kuritegude toimepanemist süüdlase poolt, kuivõrd karistushirm teda uut vägivallategu katseajal toime panemast takistanud.
32. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
33. Kaitsja on kohtule esitanud taotluse õigusabikulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsja on tutvunud maakohtu määrusega 0,5 tundi ja kirjutanud määruskaebust 1,5 tundi. Tehtud töö eest taotleb ta tasu 96 eurot (sh käibemaks 16 eurot). Ringkonnakohus leiab, et arvestades määruskaebuse mahtu ja sellele kulutatud aega ning tasumäärasid, kuulub kaitsja taotlus rahuldamisele. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jäävad menetluskulud KrMS § 185 lg 2 I lause järgi Z.D kanda. Maarika Z.D Aarne Sarjas 5 Mati Kartau