Kohustada P.L-i täitma katseaja jooksul
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 1
lg 2 p 4 alusel määrata P.L-ile katseajaks kohustus asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Määrus P.L-i suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu P.L kohtumääruse jõustumist. karistuse kandmiselt peale käesoleva Sisse nõuda P.L-ilt riigituludesse kaitsetasu 148 (ükssada nelikümmend kaheksa) eurot ja 8 senti vandeadvokaat Matti Reinsalu poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulu hüvitis tuleb kanda 1 (üks) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti a/a-le (EE351010052031000004 SEB PANK, EE502200221014193355 SWEDBANK, EE401700017002872300 LUMINOR BANK, EE873300333499990003 DANSKE BANK), märkides viitenumbriks 99916700087415. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK P.L on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 02.12.2016. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-8388
lg 1 p 1, 2 järgi ja karistuseks mõistetud 2 aastat 3 kuud vangistust;
lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 7 kuud vangistust.
lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema üksikkaristusega ja kuritegude kogumis mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 3 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 23.11.2015 otsusega nr 1-15-5388 mõistetud ja ärakandmata karistuse, 9 kuu 27 päeva vangistuse, võrra ning mõisteti kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 3 aastat 27 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvestati karistuse algust alates P.L-i kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 21.07.
lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on P.L temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. P.L on Eestis kriminaalkorras karistatud kolm korda (üks karistus arhiveeritud) ning lisaks üks kord Soomes. Vangistuses viibib esimest korda. Varem on P.L-i karistatud kehalise väärkohtlemise, ähvardamise, eluruumi ebaseadusliku sissetungimise ja teise inimese tervise kahjustamise katse eest. Praegu kannab P.L karistust avaliku korra raske rikkumise eest ja võimuesindaja laimamise eest. Vähetähtis ei ole asjaolu, et nimetatud kuriteod pani P.L toime varasema otsusega (Tartu Maakohtu 23.11.2015 otsus kriminaalasjas nr 1-15-5388) määratud katseajal. Kuritegude toimepanemist on soodustanud suutmatus tulla toime negatiivsete emotsioonidega ning puudulik probleemide lahendamise oskus. Karistuse kandmise ajal on P.L-i riskikäitumisega tegeletud ning see on andnud positiivseid tulemusi. P.L on Tallinna Vanglas karistuse kandmise ajal läbinud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ ning Tartu Vanglas sotsiaalprogrammi „Õige Hetk“. Ta on suhelnud psühhiaaatriga, psühholoogidega, preestriga ja sotsiaaltöötajatega. Ta on töötanud vangla majandustöödel ning olnud initsiaatoriks mitmete vangla sotsiaalelu parandavate projektide kavandamisel. Enda sõnul on ta püüdnud ära kasutada kõik võimalused ennast parandada ning motiveerinud ka kaaskinnipeetavaid seda tegema. Tema käitumine on olnud korrektne. Tartu Vangla 23.02.2018 otsusega nr 6-5/22-2 (t lk 54) paigutati P.L kinnisest vanglast ümber Tartu avavanglasse ning alates 09.04.2018 töötas ta väljaspool vanglat xxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kohtuistungil avaldatu kohaselt on töötamine väljaspool vanglat hetkel peatatud poolelioleva kriminaalasja (nr 1-15-10510) tõttu. P.L-i vabanemisjärgsed elutingimused on head. Tal on kindel elu- ja töökoht ning pere ja sõprade igakülgne toetus. Kõike eeltoodut kogumis hinnates on kohus seisukohal, et käesolevaks ajaks reaalselt kantud vangistus on olnud piisav, et mõjutada esmakordselt vangistuses viibivat P.L-i hoiduma edaspidi süütegusid toimepanemast. Kohtule edastatud materjalide ning süüdimõistetu kohtuistungil antud selgituste põhjal, on kohus veendunud, et karistus on P.L-i suhtumises ja käitumises toonud kaasa positiivseid muutuseid. Tema väljavaated edaspidi 3
Samaks tähtajaks peab kohus põhjendatuks allutada P.L ka
Selleks, et vähendada seaduslike sissetulekute puudumisest tulenevaid võimalikke riske, peab kohus vajalikuks määrata P.L-ile
lg 2 p 4 alusel kohustuse asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Menetluskulud P.L-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 14.06.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.