Obsah (13)
§ 2612§ 341§ 38§ 88§ 80§ 34§ 242§ 238§ 261§ 217§ 131§ 214§ 248KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. aprill 2023, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-22-2937 (2302,22,011542) Kohtunik Kristel Nirgi Kohtuistungi se
§-de 217 lg 1, 238, 242 lg 1, 2612 lg 1, Auto VS § 56 järgi Vaidlustatud lahend Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse patrullitalituse liiklusgrupi patrullpolitseiniku S.H. 10.08.2022 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr: 2302,22,011542 Kaebuse esitaja menetlusalune isik Siim Kikerpuu Kohtumenetluse pooled menetlusalune isik Siim Kikerpuu (isikukood 39709245220, elukoht xxxx, töökoht xxxx) ja tema kaitsja vandeadvokaat Andi Tubin (Advokaadibüroo Pürn & Tubin, e-post: andi@purntubin.ee) kokkuleppel ning kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus, esindaja M.K. Asja läbivaatamise kuupäev 14.03.2023, kohtuistungil Resolutsioon Jätta Siim Kikerpuu kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti (registrikood 70008747; Pärnu mnt 139, Tallinn) Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse patrullitalituse liiklusgrupi patrullpolitseiniku S.H. 10.08.2022 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr: 2302,22,011542, millega määrati Siim Kikerpuule KarS § 63 lg 1 sätet kohaldades
§ 2612lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 150 trahviühikut, s.o 600 eurot, muutmata.
1 Määratud rahatrahv 600 eurot tuleb tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pank AS, EE932200221023778606 Swedbank AS, EE701700017001577198 Luminor Bank AS või EE777700771003813400 LHV Pank AS. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220182805249. Jätta Siim Kikerpuu poolt Advokaadibüroole Pürn & Tubin tasutud õigusabikulud summas 1276 eurot tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse patrullitalituse liiklusgrupi patrullpolitseiniku S.H. 10.08.2022 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr: 2302,22,011542 määrati Siim Kikerpuule KarS § 63 lg 1 sätet kohaldades
§ 2612lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 150 trahviühikut, s.o 600 eurot.
Otsuse kohaselt Siim Kikerpuu 10.08.2022 kell 10:38 xxxx, juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Ajavahemikul 15.07.2022 kell 14.31 kuni 18.07.2022 kell 06.01, 03.08.2022 kell 09.53 kuni 04.08.2022 kell 08.39 ei ole juht kandnud juhikaardile sõidumeeriku manuaalse sisestusseadme abil oma muud tööd, valmisoleku aega ja puhkeaega vastavalt Euroopa parlamendi ja nõukogu määrusele nr 561/2006, rikkudes juhikaardi lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid. Autojuht teostas tasulist veosevedu autoga, mille suurim lubatud täismass ületas 3500 kg ja mille valmistajakiirus ületas 40 km/h, kuid puudus nõutav ühenduse tegevusloa ärakiri. Kontrollija nõudel ei olnud juhil esitamiseks kaasas haagise registreerimistunnistust või registreerimistunnistuse koopiat. Juht ei olnud kantud liiklusregistrisse omanikuna, kasutajana ega vastutava kasutajana. Omanik, kasutaja ega vastutav kasutaja ei viibinud kontrollimise ajal sõidukis. Juhtis mootorsõidukit koos haagisega (haagis xxxx registreerimismärgiga xxxx), teostas veose vedu (nisu), omamata
§ 341sätestatud eriluba.
Haagise II-telje tegelik teljekoormus oli 9291 kg, lubatud suurim registriteljekoormus 9000 kg. Haagise III-telje tegelik teljekoormus oli 10125 kg, lubatud suurim registriteljekoormus 9000 kg. Autorongi tegelik mass oli 50983 kg, lubatud suurim tegelik mass 44000 kg. Sellega rikkus menetlusalune isik
§-de 131 lg 3, Autoveoseaduse § 5 lg 1,
§ 38
lg 2,
§ 88
lg 1,
§ 80
lg 1,2,
§ 34lg 13 nõudeid.
Süütegu kvalifitseeriti
§-de 217 lg 1, Auto VS § 56,
§ 242
lg 1,
§ 2612
lg 1,
§ 238järgi, ning määrati karistuseks Kar
S § 63 lg 1 sätet kohaldades karistus
§ 2612lg 1 järgi.
Kohtuvälise menetleja otsuse peale võis esitada kaebuse Harju Maakohtule 15-ne päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, st kaebuse esitamise viimane tähtaeg oli 25.08.
- 25.08.2022 esitas menetlusalune isik Siim Kikerpuu kaitsja vandeadvokaat Andi Tubini vahendusel Harju Maakohtule kaebuse Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 10.08.2022 kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr: 2302,22,011542 tühistamiseks. Menetlusalune isik vaidlustab otsuse täies ulatuses. Vastavalt otsuses sisalduvale teokirjeldusele juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit koos haagisega, omamata
§ 3412 sätestatud eriluba.
Haagise II-telje tegelik teljekoormus oli 9291 kg, lubatud suurim registriteljekoormus 9000 kg. Haagise III-telje tegelik teljekoormus oli 10125 kg, lubatud suurim registriteljekoormus 9000 kg. Autorongi tegelik mass oli 50983 kg, lubatud suurim tegelik mass 44000 kg. Vastavalt massimõõteseadme kasutamise protokollile viidi kohtuvälise menetleja poolt kaalumine läbi kuue Evocar kaaluga. Kuna kohtuvälisel menetlejal oli kuus kaalu, siis 3 teljeline veok ja 3 teljeline sadulhaagis (kokku 12 ratast) kaaluti rööbiti: alguses veoki ja sadulhaagise üks külg, järgnevalt veoki ja sadulhaagise teine külg. Seega ei asetsenud kaalumise ajal veoki ja sadulhaagise kõik rattad kaaludel. Riigikohus on otsuse nr 3-1-1-68-13 p-s 6 asunud seisukohale, et kaalumise puhul on mõõtemetoodika asjakohane juhul, kui on kinni peetud kaalu tootja poolt vastavas juhendis sätestatust. Riigikohus tühistas maakohtu otsuse ning saatis asja maakohtule uueks arutamiseks. Asja uuel arutamisel (väärteoasi nr 4-13-151) asus maakohus seisukohale, et lähtudes Evocar-2000R kaalude kasutusjuhendist, autorongi üldmassi tuvastamiseks on tarvis samaaegselt paigaldada kaalud kõikide rataste alla ning just selline kaalumisviis annab õigeid tulemusi. Kohus ei nõustunud kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga, et kaalumist teostati lubatud viisidel. Kohtu hinnangul oli antud juhul autorongi kogukoormuse tuvastamiseks lubatud viisiks - Metoodika MM 02-2010 esimeses punktis märgitud viis - kui kaalud on korraga kõikide rataste all, ning antud viis ei ole vastuolus Evocar 2000 kaalude kasutusjuhendis sätestatuga. Evocar kaalude kasutusjuhend (notari poolt kinnitatud tõlkega, kaebuse lisa 2) ütleb selgelt, et sõiduki kogukoormuse kaalumine eeldab, et kaalud on üheaegselt sõiduki kõigi rataste all. Sellepärast soovitatakse 8, 10 või 12 kaaluga kaalusüsteemi (vastavalt siis 4, 5 või 6 teljega sõiduki kaalumiseks). Käesoleval juhul oli tegemist 6 teljelise autorongiga, mille puhul tuli kasutada 12 kaaluga kaalusüsteemi. Kohtuväline menetleja kasutas aga 6 kaaluga kaalusüsteemi. Arvestades ülaltoodut ei ole autorongi tegeliku massi mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud ning massimõõteseadme kasutamise protokoll ei ole käesolevas väärteoasjas usaldusväärseks tõendiks. Kuna massimõõteseadme kasutamise protokoll ei ole usaldusväärne tõend, siis ei saa kasutada protokolli tõendina ka teljekoormuste osas ning otsus tuleb
§ 80
lg 1 rikkumise osas ja menetlusaluse isiku karistamise osas
§ 2612lg 1 järgi tühistada.
Menetlusalune isik taotleb asja läbivaatamist kohtuistungil. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes VTMS § 29 lg-st 1 p-st 1, §-st 132 p-st 3 palus menetlusalune isik Siim Kikerpuu tühistada Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 10.08.2022 kiirmenetluse otsus nr 10220182805249 ning lõpetada väärteomenetlus.
- 16.09.2022 esitas menetlusalune isik Siim Kikerpuu kaitsja vandeadvokaat Andi Tubini vahendusel Harju Maakohtule taotluse, mille kohaselt tulenevalt VTMS § 12 lg 2 p 1 palus väärteoasja menetleda tema elukohajärgses kohtus (Viru Maakohus Rakvere kohtumaja). Harju Maakohtu 16.09.2022 määrusega väärteoasjas nr 4-22-2937 saadeti Siim Kikerpuu kaebus PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 10.08.2022 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2302,22,011542 vastavalt kohtualluvusele Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale.
- 25.11.2022 esitas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus vastavalt kohtu nõudele Viru Maakohtule kirjaliku seisukoha kaebusele, mille juurde lisas täiendavad tõendid. Kohtuväline menetleja, tutvunud Siim Kikerpuu kaebusega ja väärteoasja materjalidega, asus seisukohale, et alused kiirmenetluse otsuse tühistamiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. Kaebaja poolt esitatud Soome keelne raadiokaalude EVOCAR 2000 kasutusjuhend koos A.P. (P.) tõlkega on asjakohane. Vaidlus puudub selles, et vastavalt mõõteseaduse (MõõteS) § 10 lg-le 5 peab taatluskohustuse kandja (PPA) tagama mõõtevahendi kasutamise nii, nagu on ette nähtud õigusaktides, tüübihindamistunnistuses või tüübikinnitustunnistuses, tootja koostatud kasutusjuhendis ning 3 asjakohases tehnilises spetsifikatsioonis. Vaidlus puudub ka selles, et kohtuväline menetleja mõõtis Siim Kikerpuu poolt juhitud autorongi külgepidi. Nii käesolev kaebus kui ka kaebuses viidatud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi (RKKKo)
- juuni otsus nr 3-1-1-68-13 ja Viru Maakohtu
- novembri otsus nr 4-13-151 keskenduvad kasutusjuhendi punktide 1.2 ja 3.1 tõlgendusele. Siim Kikerpuu jääb kaebuses samale seisukohale, rõhutades mitteautomaatkaalude kasutusjuhendis kirjutatut, et sõiduki kogukoormuse kaalumine eeldab, et kaalud on üheaegselt sõiduki kõigi rataste all. Selle pärast soovitab tootja kaheksa
(8), kümne
(10), või kaheteistkümne
(12)kaaluga kaalusüsteemi (juhendi p 1.2, lk 3). RKKKo otsus ning hilisem Viru Maakohtu otsus on ebaõnnestunud ning tõendite kogumisel on oldud pealiskaudsed. Ka käesolevas asjas on kaebuse esitaja täielikult tähelepanuta jätnud kaebusega lisatud juhendi p-i 1.2 lehekülje all oleva tootja poolse selgituse: „Sellist sõidukikombinatsiooni tuleks kaaluda igat sõidukit eraldi, juhul kui ei saa kasutada 14 kaalu. Teine variant on ühe külje kaalumine, sellisel juhul on vaja 7 kaalu. NB! Külgepidi kaalumine vähendab kaalutulemusi.“ Selline juhend selgitab ka miks kasutusjuhendi p-s 3.1 näidatud kaalu kasutamisest põhjustatud vigade hulka loetakse neljateljelise sõiduki kaalumist kuue kaaluga, kui ka külgepidi kaaludes ei asetse kaalud korraga kõigi rataste all (juhend p 3.1, lk 6). Seega on võimalik kasutada ka 14-teljelise autorongi kogukaalu saamiseks vähemat arvu kaale kui autorongi kogutelgede arv. Võimalik on kaaluda igat sõidukit eraldi, kuid võimalik on ka külgepidi kaalumine. Vähenenud kaalutulemus on menetlusaluse isiku kasuks, sest külgepidi teostatud kaalumisel on sõiduki massikese nihkunud kaalude peal ehk kõrgemal pinnal asetsevate rataste tõttu sõiduki keskosast madalamal asetsevate rataste suunas. Kohtuväline menetleja selgitab, et PPA on hinnatud Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt erialaselt pädevaks mõõtjaks ning on koostanud mitteautomaatkaalude kasutamiseks sõidukite ratta- ja teljekoormuse mõõtmiseks ning selle alusel sõiduki kogumassi määramise mõõtemetoodika. Nimetatud mõõtemetoodika (hetkel kehtiv MM 02-2015) „Sõiduki kogumassi ja teljekoormuse mõõtmine“ on sätestatud Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori käskkirjaga ning selle juurde kuulub lisa „Mõõtemääramatuse hindamine“ (Lisa 1, 2). Metoodika on kasutamiseks riikliku järelevalve teostamiseks PPA ametnikele, kes on läbinud vastava väljaõppe. Nimetatud metoodika (k.a eelnevalt kehtinud MM 02-2010) on välja töötatud võttes aluseks muuhulgas raadiokaalude EVOCAR 2000 kasutusjuhendi. Kaalumise läbiviimise eesmärk võib olla sõiduki kogumassi mõõtmine, teljekoormuste mõõtmine või nende kombinatsioon (p 6.4.1). Siim Kikerpuu poolt juhitud sõiduki kaalumine oleks olnud võimalik külgepidi (p 6.4.2 d) või kaaludes autorongi sõiduk ja haagis eraldi (p 6.4.3). Majandus- ja kommunikatsiooniministri (MKM) 13.06.2011.a. määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisa 1 kood 1109 punkt 1 sätestab, et ühelgi juhul ei ole lubatud ületada veduki valmistaja ette nähtud autorongi suurimat massi või veduki registrimassi ja haagise registrimassi või registriteljekoormuste summat. Tabel 30 rida 12) näitab, et 3-teljelise või rohkemate telgede arvudega mootorsõiduki ja 3-teljelise või rohkema poolhaagise autorongi suurim tegelik mass on 44 tonni. Sama määruse kood 1111 sätestab, et mootorsõiduki lubatud suurim registrimass ei tohi olla suurem kui valmistaja ette nähtud täismass ja ei tohi ületada tabelis 31 esitatud väärtusi. Tabeli 31 rida 6 andmetel on 3teljelise mootorsõiduki suurim lubatud registrimass 26 tonni, sest Siim Kikerpuu poolt juhitud mootorsõiduki veoteljel on paarisrattad ja õhkvedrustus. Sama määruse kood 1117 ning eelnevate koodide puhul toimub suurima lubatud registrikoormuse kontroll registreerimisdokumentide järgi ja mõõtevahenditega. Registreerimisdokumentide järgi on kohtuväline menetleja mõõtmispaigas tuvastanud, et veduki lubatud suurimad teljekoormused on
- teljel 8000 kg,
- teljel 11500 kg,
- teljel 7500 kg. Haagise lubatud suurimad teljekoormused on kõigil kolmel teljel 9000 kg. Veduki, haagise ja autoringi lubatud suurimad registrimassid kajastuvad massimõõtmise protokolli tabelis „Mõõtmise kokkuvõte“. Nimetatud 4 teljekoormused ning registrimassid kajastuvad sõiduki taustakontrolli andmetes. (Lisa 1, 2) Mõõtemetoodika aluseks on massi lugemine otseselt kaalu skaalalt. Saadud mõõtetulemusele hinnatakse mõõtemääramatus ehk laiendmääramatus. Vastavalt EAK poolt väljastatud tunnistusele on kaalumisel iga kaalu puhul tekkiv laiendmääramatus leitav valemiga UMRi = 1,5 e + 0,03× MRi (MM 02-2015 lisa 3 sõiduki kogumassi ja teljekoormuse mõõtmise metoodikale) , kus e on taatlusskaala jaotise väärtus ehk kasutatava kaalu skaalajaotis (kg), MRi on parema ja vasaku külje rataste mõõdis ning kaalumisel mitme kaaluga tekkiv laiendmääramatus arvutatav valemiga UMRi = n ×(1,5 e + 0,03× MRi) (ibid.), kus n on kasutatavate kaalude arv. Massimõõtmise protokolli teiselt lehelt nähtub, et veduki teljekoormused ja haagise teljekoormused on arvutatud iga kaalu kohta eraldi. Jaotise väärtus e sõltub EVOCAR 2000 kaalu tabloonäidust ning OIML R 76 nõuete kohaselt on kaalu poolt põhjustatud standardmääramatuse delta 1,5e (MM 02-2015 lisa 3, tabel 1; OIML R 76-1: 2006, lk 30, tabel 6). Lisas 3 kajastatud MRi on jaotunud massimõõtmise protokollis vasaku ratta lugemiks tähistusega MVRi ja parema ratta lugemiks tähisega MPRi. Laiendmääramatus U leitakse iga üksiku ratta lugemi korrutamisel konstandiga 0,03, millele liidetakse 1,5 kordne jaotise väärtus e. Saadud laiendmääramatus U lahutatakse lugemist MPRi ja MVRi , ning saadakse parema ja vasaku ratta lõplikud mõõtetulemused RVRi ja RPRi . Sõiduki i-nda telje teljekoormuse lõplik mõõtetulemus Ri arvutatakse parema ja vasaku ratta lõplike mõõtetulemuste summeerimise teel, ehk valemiga Ri = RVri+ RPri (MM 02-2015 Sõiduki kogumassi ja teljekoormuse mõõtmine p 8.1.4, lk 7) Vaidlusaluse veduki
- telje Ri oli 5266 kg,
- teljel 11095 kg,
- teljel 6264 kg. Massimõõtmise protokolli tabelite „veduki teljekoormused“ ja „haagise teljekoormused“ on tulpades kirjega „üle“ välja toodud lubatud teljekoormuse ja Ri vahe. Identselt eelneva arvutuskäiguga on leitud haagise 1.,
- ja
- telje Ri ning lubatud teljekoormuse ja Ri vahe. Arvutuskäik näitab, et telgede kaupa vaadates esineb ülekaal haagise
- ja
- teljel. Ehkki
- telje ülekaal on väike, on seaduses selgelt kirjas, et lisaks mis tahes telje registriteljekoormusele, ei tohi sõiduki tegelik mass ületada ka registrimassi. Seda põhjusel, et ainult telgede mõõtetulemusi vaadates tekib vale ettekujutus autorongile või masinrongile seatud massipiirangust. Massimõõtmise protokolli tabelis „mõõtmise kokkuvõte“ on sõiduki kogumassi lõplik mõõtetulemus RTM arvutatud valemiga, RTM = ∑ 𝑅𝑖 𝑛 𝑖=1 (ibid., p 8.1.5) ehk vastavalt veduki ja haagise teljekoormuste Ri summeerimiste teel. Autorongi RTM on leitud veduki ja haagise RTM –i summeerimise teel. Antud juhul on veduki kogumass olnud 22625 kg ning haagise kogumass 28358 kg, mis on tinginud autorongile seatud massipiirangu ületamise 6983 kg võrra ehk 15.9%-lise ülekaalu. Arvutuskäiku jälgides on arusaadav, et jättes sõiduki ühe või mitme erineva telje ühe ratta alla kaalu asetamata, ei ole võimalik teljekoormuse arvutamine. Just seda on tootja mõelnud, lisades kasutusjuhendisse lause, et sõiduki kogukoormuse kaalumine eeldab, et kaalud on üheaegselt sõiduki kõigi rataste all. Lisaks ei saa kaebuse esitaja poolt viidatud ligikaudu 9 aasta tagused lahendid olla aktuaalsed tänased päeval, sest kaebusega lisatud kasutusjuhend, milline on PPA-s tänasel päeval kasutusel ning millisest massimõõtmisel lähtutakse, on tootja poolt välja antud 31.08.2013 ning notariaalselt kinnitatud 02.04.
- Kaebuse esitaja poolt viidatud riigikohtu 20.06.2013 otsuses ja maakohtu 20.11.2013 otsuses on aga tuginetud otsuste tegemisel kasutusjuhendi eelmisele versioonile, millisest tõenäoliselt puudus tootja selgitus punktis 1.2, et on võimalik kaaluda igat sõidukit eraldi, kaaluda ühe külje kaupa ja et külgepidi kaalumine vähendab kaalutulemusi. Iga sõiduki eraldi kaalumisega on sõltuvalt kaalu liigist ning autorongi kombinatsioonist seotud veel erinevaid erandeid, kuid nende selgitamine väljuks antud kaebuse arutamise piiridest. Vastavalt MõõteS § 5 lg 1 esimesele lausele on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Väärteotoimikust ja massimõõtmise protokollist nähtub, et mõõtmisel kasutati kaale EVOCAR-2000 seerianumbritega 201896, 201897, 201898, 5 201899, 201900, 201901, millistest esimesed viis on läbinud taatluse 28.02.2022 ning viimane 01.03.
- Lisaks on kohtuväline menetleja esitanud täiendavalt politseiametniku pädevustunnistuse, milline tõendab tema õigust teostada massimõõtmisi. Politsei- ja Piirivalveamet on Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt sertifitseeritud ning erialane pädevus vastab Majandus- ja taristuministri
- detsembri 2018.a. määruse nr 64 nõuetele, sh sõidukite kogumassi ja teljekoormuse mõõtmise alal. Tõend on väljastatud 01.07.2021 ning kehtib kuni 30.06.
- (lisa 3) Tunnistuse lisast 1 nähtub, et Eesti Akrediteerimiskeskus on andnud kinnituse ka PPA mõõtemetoodikatele MM 03-2015 (lineaarmõõtmised ja pikkusmõõtmised) ning 02-2015 (massimõõtmised). (lisa 4) Raskeveokite pidurdusteekond on pikem, raskeveokite suure massi tõttu ei ole nende juhitavus võrreldav sõiduautoga omaga. Liiga rasked veoautod ning autorongid avaldavad negatiivset mõju teetaristule, tekitades teekatendis mõrasid ning rööpaid. (lisa 5, lk 11–13) Lisaks avaldab ülekaal mõju veduki tehnilisele olukorrale. Pidurdamise korral peab ABS süsteem hakkama saama massi peatamisega, milline võib ületada ABS süsteemi võimekust. Sellisel põhjusel esineb raskeveokitel, millega veetakse ülekaalu tihedamalt rikkeid ABS süsteemis. Rikked süsteemis tähendavad aga, et peatumisteekonnad on pikemad. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et sõiduki koormuse mõõtmist ei teostatud lubamatutel viisidel, vaid tugineti õigesti „Sõiduki koormuse mõõtmise metoodikale“ ja Evocar 2000 kaalude kasutusjuhendile. Evocar 2000 kaalude puhul on tegemist sõiduvahendi ratta-, telje- ja täiskoormuse kaalumiseks ettenähtud kaaludega. Lähtudes eelpool toodust asus kohtuväline menetleja seisukohale, et kaevatav kohtuvälise menetleja otsus on seaduslik ja autorongi massimõõtmine on toimunud kooskõlas kehtestatud õigusaktidega, tootja koostatud kasutusjuhendiga, asjakohase tehnilise spetsifikatsiooniga ning on jälgitavalt tõendatud. Mõõtmist on teostatud viisil, mida võimaldab mõõtemetoodika ning EVOCAR 2000 raadiokaalude kasutusjuhend. Siim Kikerpuule määratud karistus on kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega ning arvestab menetlusaluse isiku eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seega puudub kaebuses esitatud põhjendustel alus kohtuvälise menetleja 10.08.2022.a kiirmenetluse otsuse muutmiseks või tühistamiseks.
- Viru Maakohtu 18.01.2023 määrusega võeti Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse patrullitalituse liiklusgrupi patrullpolitseiniku S.H. 10.08.2022 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr: 2302,22,011542 menetlusse. Asjas määrati kohtuistung 14.03.
- 13.03.2023 esitas menetlusalune isik Siim Kikerpuu kaitsja vandeadvokaat Andi Tubini vahendusel kohtule vastuse kohtuvälise menetleja seisukohale. Menetlusalune isik on kaebuse p-s 2.6 toonud välja, et autorongi mõõtetulemuste jälgitavus ei ole tõendatud ning massimõõteseadme kasutamise protokoll ei ole käesolevas väärteoasjas usaldusväärseks tõendiks. Kuna massimõõteseadme kasutamise protokoll ei ole usaldusväärne tõend, siis ei saa kasutada protokolli tõendina ka teljekoormuste osas ning Otsus tuleb
§ 80
lg 1 rikkumise osas ning menetlusaluse isiku karistamise osas
§ 261'2 lg 1 järgi tühistada.
Esimese täpsustusena märgib menetlusalune isik, et massimõõteseadme kasutamise protokolli ei saa lisaks autorongi teljekoormuste osas kasutada ka autorongi kogukoormuse tuvastamiseks. Teise täpsustusena märgib menetlusalune isik, et lisaks kaebuses vaidlustatud
§ 80
lg 1,2 rikkumisele ja rikkumise kvalifitseerimisele
§ 261
'2 lg 1 järgi vaidlustab menetlusalune isik ka väidetava
§ 34
lg 13 rikkumise ja rikkumise kvalifitseerimise
§ 238järgi.
Mõlemad väidetavad 2 rikkumised on seotud kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud autorongi teljekoormuste ja kogukoormuse ületamisega, millega menetlusalune isik ei nõustu. 2.
- Kaebuse ja kohtuvälise menetleja seisukoha põhjal on selge, et vaidlus puudub asjaolu üle, et Kaebaja poolt esitatud soomekeelne raadiokaalude EVOCAR 2000 kasutusjuhend koos A.P. 6 (P.) tõlkega on asjakohane. Vaidlus puudub selles, et vastavalt mõõteseaduse (MõõteS) § 10 lgle 5 peab taatluskohustuse kandja (PPA) tagama mõõtevahendi kasutamise nii, nagu on ette nähtud õigusaktides, tüübihindamistunnistuses või tüübikinnitustunnistuses, tootja koostatud kasutusjuhendis ning asjakohases tehnilises spetsifikatsioonis. Vaidlus puudub ka selles, et kohtuväline menetleja mõõtis S. Kikerpuu poolt juhitud autorongi külgepidi, kaaludes 6 teljelist (veok 3 telge + haagis 3 telge) autorongi kuue kaaluga. Seega ei asetsenud kaalumise ajal veoki ja sadulhaagise kõik rattad üheaegselt kaaludel. 2.
- Kaebaja ei nõustu kohtuvälise menetleja seisukohaga, mille kohaselt RKKKo otsus ning hilisem Viru Maakohtu otsus on ebaõnnestunud ning tõendite kogumisel on oldud pealiskaudsed. Menetlusalune isik rõhutab, et mõlemas otsuses on rõhutatud, et kinni tuleb pidada kaalu tootja poolt vastavas juhendis sätestatust ning eeltoodud põhimõte kehtib praeguseni. 2.
- Riigikohus on otsuse nr 3-1-1-68-13 p-s 6 asunud seisukohale, et kaalumise puhul on mõõtemetoodika asjakohane juhul, kui on kinni peetud kaalu tootja poolt vastavas juhendis sätestatust. Riigikohus tühistas maakohtu otsuse ning saatis asja maakohtule uueks arutamiseks. 2.
- Asja uuel arutamisel (väärteoasi nr 4-13-151, otsus lisatud) asus maakohus seisukohale, et lähtudes Evocar-2000R kaalude kasutusjuhendist, autorongi üldmassi tuvastamiseks on tarvis samaaegselt paigaldada kaalud kõikide rataste alla ning just selline kaalumisviis annab õigeid tulemusi. Kohus ei nõustunud kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga (k 2 tl 5), et kaalumist teostati lubatud viisidel. Kohtu hinnangul oli antud juhul autorongi kogukoormuse tuvastamiseks lubatud viisiks - Metoodika MM 02-2010 esimeses punktis märgitud viis - kui kaalud on korraga kõikide rataste all, ning antud viis ei ole vastuolus Evocar 2000 kaalude kasutusjuhendis sätestatuga. 2.
- Kohtuvälise menetleja poolt aktsepteeritud Evocar kaalude kasutusjuhend (kaebuse lisa 2) ütleb selgelt, et sõiduki kogukoormuse kaalumine eeldab, et kaalud on üheaegselt sõiduki kõigi rataste all. Sellepärast soovitatakse 8, 10 või 12 kaaluga kaalusüsteemi (vastavalt siis 4, 5 või 6 teljega sõiduki kaalumiseks). Käesoleval juhul oli tegemist 6 teljelise autorongiga, mille puhul tuli kasutada 12 kaaluga kaalusüsteemi. Kohtuväline menetleja kasutas aga 6 kaaluga kaalusüsteemi. 2.
- Kohtuväline menetleja on teinud etteheite, et käesolevas asjas on kaebuse esitaja täielikult tähelepanuta jätnud kaebusega lisatud juhendi p-i 1.2 lehekülje all oleva tootja poolne selgitus:„Sellist sõidukikombinatsiooni tuleks kaaluda igat sõidukit eraldi, juhul kui ei saa kasutada 14 kaalu. Teine variant on ühe külje kaalumine, sellisel juhul on vaja 7 kaalu. NB! Külgepidi kaalumine vähendab kaalutulemusi.“ Menetlusalune isik märgib, et juhendi p 1.2 on kaebusest välja jäetud põhjendatult: nimelt võib külgepidi kaaluda p 1.2 3 juurde lisatud pildil asuva sõidukikombinatsiooni puhul, ehk siis 7 teljelise autorongi puhul. Selline sõidukikombinatsioon on erand 4,5 ja 6 teljeliste autorongide võrreldes. Kuna käesoleval juhul kaaluti 6 teljelist autorongi, kohaldub kasutusjuhend osas, mis annab juhise kaaluda 6 teljelist autorongi 12 kaaluga, st iga ratta all on kaal. Menetlusaluse isiku autorong oli 6 teljeline ning menetlusaluse isiku autorongi puhul kohaldub kasutusjuhendis sätestatud üldreegel. Samuti on menetlusalune isiku autorongi näol oli tegemist veoki ja sadulhaagisega, mis koosneb esiosaga vedukile toetuvast haagisest. Kaalude kasutusjuhendi p-i 1.2 juures asuval joonisel on aga kujutatud menetlusaluse isiku autorongist erinev sõidukikombinatsioon: vedukile toetuva sadulhaagise taha on ühendatud veel üks haagis. 2.
- Arvestades ülaltoodut ei ole autorongi tegeliku massi mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud ning massimõõteseadme kasutamise protokoll ei ole käesolevas väärteoasjas usaldusväärseks tõendiks. Kuna massimõõteseadme kasutamise protokoll ei ole usaldusväärne tõend, siis ei saa kasutada protokolli tõendina ka teljekoormuste osas ning Otsus tuleb
§ 80
lg 1,2,
§ 34
lg 13 rikkumise osas ja menetlusaluse isiku karistamise osas
§ 238, § 261'2 lg 1 järgi tühistada.
MENETLUS KOHTUS 7
- Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas 14.03.2023 toimunud kohtuistungil jäi menetlusalune isik Siim Kikerpuu kohtule esitatud kaebuse juurde.
- Menetlusalune isik Siim Kikerpuu kirjeldas kohtuistungil, et ta laadis nisu peale ja liikus Muuga sadamasse. Tal oli vilja vedamisega vähe kogemusi. Tema auto poolt antud andmete järgi oli tal veduk ilusti kaalus. Kui liikus Muugale, siis ta peeti kinni. Veokile pandi alla 6 kaalu, kaaluti üheltpoolt, siis teiselt poolt. Ta leidis, et on valesti kaalutud, sest kaaluti ühelt poolt külge ja teiselt poolt külge. Varasemalt on ka kaalutud 2022 kevadel Tartu prefektuuri poolt, siis kaaluti 12-kaaluga, kaalud olid kõigi rataste all.
- Kaitsja märkis kohtuistungil, et kõik põhiline on esitatud kaebuses ja kaebuse täienduses. Erinevalt kohtuvälisest menetlejast, kes seab kahtluse alla Riigikohtu otsuse 3-1-1-68-13 ja sama asja järgnevuse Viru Maakohtus 4-13-151 usaldusväärsuse, leidis kaitsja, et ikkagi kohtud on jõudnud nendes asjades ainuõigele seisukohale. Ehk siis kaalumise puhul on mõõtemetoodika asjakohane juhul, kui on kinni peetud kaalu tootja poolt vastavas juhendis sätestatust. See oli Riigikohtu üldine printsiip ja ta ei tea sellist lahendit, mis seda põhimõtet oleks muutnud. Ka kohtuväline menetleja ei ole tegelikult välja toonud sellist lahendit. Viru Maakohus selles samas väärteoasjas, mille Riigikohus tagasi saatis, täpsustas veel, et mõõtemetoodika sätestab erinevaid meetodeid, kuidas autorongi või sõidukit või haagist kaaluda. Koosmõjus nüüd kaalude kasutusjuhendi ja mõõtemetoodikaga saab kohalduda ainult see üks mõõtemetoodikas märgitud viis, kui kaalud on korraga kõikide rataste all. Ehk siis kohtud on rõhutanud, et metoodikast tuleb valida selline meetod, mis ei ole vastuolus Evocar2000 kaalude kasutusjuhendis sätestatuga. Nüüd tõepoolest on toodud välja Evocar kaalude kasutusjuhendis üks erand, sellele siis kohtuväline menetleja tuginebki. Aga nüüd see erand, seda ka uuriti tõendina, et jätkem meelde see, et meil oli tegemist 6 teljelisega, kokku 12 ratast. See erand ei käi selle kombinatsiooni kohta, vaid siin on selgelt välja joonistatud ja ka kirjutatud, et sellist sõiduki kombinatsiooni ehk siis 7 teljelist, kust on näha tegelikult sadulhaagis, mis toetub veoki tagaosa peale pluss siis sadulhaagise küljes on veel üks haagis. Sellise sõiduki kombinatsiooni puhul tuleks kaaluda igat sõidukit eraldi, juhul kui ei saa kasutada 14 kaalu või siis teine variant on ühe külje kaalumine, sellisel juhul on vaja 7 kaalu. Menetlusaluse isiku autorong ei lähe selle erandi alla. Ehk siis kohaldub üldine reegel, mis ütleb, et sõiduki kogukoormuse kaalumine eeldab, et kaalud on üheaegselt sõiduki kõikide rataste all. Tegelikult 6 teljelist kombinatsiooni saab kaaluda 12 kaaluga, sest 12 kaalu süsteem on olemas nagu ka ütleb juhend. Ei ole mingeid põhjuseid, miks peaks kaaluma sellist kombinatsiooni rööbiti. Ei ole ka õigustavat põhjust, miks rööbiti kaalumine annab õiged kaalumistulemused. Ei tea, miks praegusel juhul seda 12 kaalu ei saadud kasutada, kasutati 6 kaalu, aga see metoodika ei ole õige. Kas ta vähendab kaalutulemusi või suurendab kaalutulemusi, igal juhul see massimõõteseadme kasutamise protokoll ei ole usaldusväärne tõend, sest see kogukoormuse näit, mis seal on fikseeritud vale kaalumise metoodika tõttu ei ole usaldusväärne. Ja sellel põhjusel kaitsja ongi seisukohal, et see massimõõteseadme kasutamise protokoll tuleb tõendite hulgast välja jätta, mitte seda siis otsuse tegemisel usaldusväärsena käsitleda. Ja kuna tõendid puuduvad rikkumise osas, siis tuleb see väärteomenetlus lõpetada ja kohtuvälise menetleja otsus tühistada. Eeltoodust tulenevalt palus kaitsja kohtuvälise menetleja otsus tühistada, väärteomenetlus lõpetada ja menetluskulud jätta riigi kanda.
- Kohtuvälise menetleja esindaja oli kohtuistungil seisukohal, et menetlusalune isik on selle teo toime pannud. Kaalumine on toimunud õigesti. Samuti nagu materjalidest nähtub on kaaluja läbinud koolituse, kaalud on olnud taadeldud. Kaebuse sisu tugineb peamiselt ainult asjaolule või tõlgendusele, lk 3 tõlgendamisele kasutusjuhendist ja täiendavas seisukohas, mis kaitsja on 8 esitanud on viidatud, et just nimelt ainult selle koosseisu kaalumine võiks toimuda 7 kaaluga. Kohtuvälise menetleja esindaja selgitas, et esiteks on see juhend koostatud silmas pidades kõige laiemaid piire, mis on sätestatud mõõtmisele, et ilmselgelt juhendi koostaja ei saa hakata välja tooma absoluutselt kõikvõimalikke veokite kui ka haagiste ja nende koosseisude mudeleid ja ütlema iga mudeli all, et sellisel juhul on lubatud nii paljude kaalude kasutamine ja sellisel juhul on lubatud nii paljude kaalude kasutamine. Kaitsja väide, et tõend - massimõõtmise protokoll, on lubamatu, on täiesti alusetu sellepärast, et selles protokollis on kajastatud kõik mõõtmistulemused, laiendmääramatused ja kaalu tulemused, mis on saadud. Järelikult sellise süüdistuse etteheitel on nimetatud protokoll hädavajalik ning seda ei saa mitte kuidagi kõrvale jätta. Sellele tuginedes leidis kohtuvälise menetleja esindaja, et kohtuvälise menetleja otsus on seaduslik ja autorongi mõõtmine on toimunud kooskõlas kehtestatud õigusaktidega, tootja koostatud kasutusjuhendiga, asjakohase tehnilise spetsifikatsiooniga ning on jälgitavalt tõendatud. Kokkuvõtvalt taotles kohtuvälise menetleja esindaja kohtult VTMS § 132 lg 1 järgi jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
- Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid tulenevalt VTMS §-st 123 lg 2 arutab väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Vastavalt VTMS §-le 133 peab kohus käesolevat kaebust lahendades otsustama järgmised küsimused: 1) kas väärteoasjas ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid; 2) kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse; 3) kas teo on pannud toime menetlusalune isik; 4) kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud; 5) kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt; 6) kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust; 7) kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega; 8) kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. Liiklusseaduse (
) § 131 lg 3 sätestab, et kui sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik, peab juht sõidu- ja puhkeaja andmed salvestama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artiklite 32–37 kohaselt. Autoveoseaduse § 5 lg 1 sätestab, et tasuline veosevedu auto või autorongiga, mille suurim lubatud täismass ületab 3500 kilogrammi ja mille valmistajakiirus ületab 40 kilomeetrit tunnis, on kehtiva tegevusloa ja tegevusloa ärakirjata keelatud, kui käesolevas seaduses, välislepingus või Euroopa Liidu õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.
§ 38
lg 2 sätestab, et mootorsõiduki- ja trammijuhil peavad olema kaasas ning ta peab esitama liiklusjärelevalve teostaja nõudel käesoleva seaduse §-s 88 ja § 145 lõikes 2 loetletud dokumendid.
§ 88
lg 1 sätestab, et juhil peavad mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument, mootorsõiduki registreerimistunnistus ja selle haagise registreerimistunnistus või haagise registreerimistunnistuse koopia, mille on tõendanud selle väljastanud asutus, ja muud dokumendid, mida nõuab seadus. Eestis registreeritud mootorsõiduki või selle haagise puhul võib registreerimistunnistuse asendada koopiaga. 9
§ 80
lg 1 sätestab, et sõiduki tegelik mass ei tohi ületada registrimassi ja mis tahes telje koormus registriteljekoormust. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui veosega või veoseta sõiduki mis tahes mõõde, mass või teljekoormus ületab kehtestatud suuruse, võib sõidukit liikluses kasutada käesoleva seaduse §-s 341 kehtestatud korras.
§ 34
lg 13 sätestab, et kui veosega või veoseta sõiduki, autorongi või masinrongi tegelik mass või teljekoormus ületab käesoleva seaduse § 80 lõike 3 alusel kehtestatud nõudeid, võib sõidukit, autorongi või masinrongi kasutada käesoleva seaduse §-s 341 sätestatud korras.
§ 80
lg 3 kohaselt sõiduki, autorongi ja masinrongi suurimad lubatud mõõtmed veosega ja veoseta, sõiduki, autorongi ja masinrongi suurimad lubatud massid ning teljekoormused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
§ 341lg 1 sätestab, et erivedu on raske- või suurveose liiklemine teel.
Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on avalikult kasutataval teel erivedu lubatud eriloaga ja eritasu eest ning üksnes eriloal märgitud veoteel ja tingimustel, sõltumata sellest, millises riigis on sõiduk registreeritud.
§ 217
lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõidukile paigaldatud analoog- või digitaalse sõidumeeriku või juhikaardi kasutamisele kehtestatud nõuete rikkumise eest. Autoseadus § 56 näeb ette vastutuse tasulise veoseveo teostamine autojuhi poolt tegevusloa ärakirjata ja peatatud kehtivusega ärakirjaga eest.
§ 238
näeb ette vastutuse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt sõitjate- või veoseveo nõuete rikkumise eest.
§ 242
lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete muu rikkumise eest.
§ 2612
lg 1 näeb ette vastutuse sõiduki, autorongi või masinrongi juhtimise eest, mis ei vasta lubatud mõõtmetele, massile või teljekoormusele või mis muul viisil ohustab tee püsivust või liiklusohutust, samuti sõiduki, autorongi või masinrongi juhi poolt eriveo tingimuste rikkumise eest või sõiduki, autorongi või masinrongi juhtimise eest liiklemiseks suletud teel või liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse koosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kui ühel kontrollitasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrollitasandile (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-7410). Kohus süüteokoosseisu olemasolu kontrollimisel peab seega alustama süüteokoosseisu objektiivsest küljest. 12. Menetlusalune isik Siim Kikerpuu ei ole vaidlustanud kaebuses asjaolu, et ta 10.08.2022 Harju maakonnas Maardu linnas Põhjaranna teel autorongi juhtis, samuti seda, et ta ei kasutanud sõidumeerikut (
§ 131
lg 3,
§ 217
lg 1), samuti seda, et tal puudus tasulise veoseveo teostamiseks autojuhi poolt antud tegevusluba või selle ärakiri (autoveoseaduse § 5 lg 1, § 56), samuti seda, et tal puudus haagise registreerimistunnistus või selle ärakiri (
§ 38
lg 2,
§ 88
lg 1), samuti seda, et ta ei olnud kantud liiklusregistrisse omanikuna, kasutajana ega vastutava kasutajana (
§ 38
lg 2,
§ 88lg 1).
Ta vaidlustas vaid selle asjaolu, et sõiduki, 10 autorongi või masinrongi juhtimine ei vasta lubatud mõõtmisele, massile või teljekoormusele vms (
§ 80
lg 1, 2 järgi) ja ning sõitjate ja veoseveo nõuete rikkumise (
§ 34
lg 1 3 järgi) ning seab kahtluse alla konkreetses väärteoasjas mõõtmist tõendavad tõendid. Menetlusalune isik Siim Kikerpuu kinnitas kohtuistungil, et tol päeval laadis ta veoautole nisu peale ning liikus Muuga sadamasse. Seega loeb kohus väärteoasjas kogutud ja kontrollitud tõendite kogumi pinnalt esmalt tuvastatuks selle, et menetlusalune isik Siim Kikerpuu juhtis 10.08.2022 kell 10:35 xxxx, mootorsõidukit koos haagisega ning teostas veose vedu. Väärteoasjas 10.08.2022 koostatud massimõõtmise protokollist (tl 42 ja tl 42 pöördel) nähtub, et Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse patrullitalituse patrullpolitseinik A.W. teostas riikliku järelevalve korras Siim Kikerpuu poolt juhitud mootorsõiduki xxxx, haagise xxxx registreerimismärgiga xxxx kaalumist 10.08.2022 kell 10:55-11:10 xxxx. Vastavalt Mõõteseaduse § 5 lg 1 p-le 1 on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui mõõtmisel kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et mõõtmised on teostatud pädeva mõõtja poolt ning et mõõtevahendite taatluskohustus on täidetud. Seda kinnitavad ka väärteotoimikus sisalduvad tõendid - Eesti Akrediteerimiskeskuse tunnistus nr E075 (tl 66) ja lisa (tl 67) tõendab, et mõõtja Politsei- ja Piirivalveameti erialane pädevus vastab majandus- ja taristuministri
- detsembri
- a määruse nr 64 nõuetele sõidukite lineaarmõõtmete, sõidukite kogumassi ja teljekoormuse ning sündmuskoha pikkusmõõtmete mõõtmise alal ning 6 Metrosert taatlustunnistust (tl 46- tl 48 pöördel) kaalumiseks kasutatud Evocar-2000 mitteautomaatkaaludele seerianumbritega 201900, 201898, 201899, 201896, 201897 ja 201901 millistest esimesed viis on taadeldud 28.02.2022 ja viimane 01.03.
- Menetlusalune isik ja tema kaitsja leiavad, et mõõtetulemuse jälgitavus ei ole tõendatud seetõttu, et mõõtmisel ei ole peetud kinni kaalu tootja poolt juhendis sätestatust, kuna 6-teljelist autorongi kaaluti 6 kaaluga ning kaalumist teostati rööbiti, st esmalt kaaluti veoki ja haagise üks külg ning seejärel veoki ja haagise teine külg. Seega ei asetsenud kaalumise ajal veoki ja sadulhaagise kõik rattad kaaludel nagu näeb ette tootja poolt koostatud Evocar kaalude kasutusjuhend. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetlusaluse isiku ja kaitsja hinnangul massimõõtmise protokolli kui ebausaldusväärse tõendiga jätta arvestamata. Kohus, sarnaselt kohtuvälisele menetlejale, eeltooduga ei nõustu. Evocar-2000 kaalude kasutusjuhendi notariaalsest kinnitatud tõlkest (tl 17-23 pöördel) nähtub, et juhendi p-s 1.2 on välja toodud kaalumiseks vajaminevate kaalude hulk ning selgitatakse, et sõiduki mudel määrab vajaminevate kaalude hulga ning välja on toodud joonised kaheteljelisest sõidukist, mille kaalumiseks on vaja 4 kaalu, kolmeteljelisest sõidukist, mille kaalumiseks on vaja 6 kaalu ning neljateljelisest sõidukist, mille kaalumiseks on vaja 8 kaalu. Seejärel on välja toodud (ilma sõiduki jooniseta), et viieteljelisele on vastavalt vaja 10 kaalu. Veel on juhendis märgitud, et: „Sõiduki kogukoormuse kaalumine eeldab, et kaalud on üheaegselt sõiduki kõigi rataste all. Selle pärast soovitame kaheksa
(8), kümne
(10)või kaheteistkümne
(12)kaalusüsteemi.“ Kohus leiab, et kasutusjuhendis väljatoodud kaalusüsteemid (ehk vajaminevate kaalude arv) on eeltoodust tulenevalt soovituslikud. Seda seisukohta toetab ka juhendi järgmine joonis seitsmeteljelisest sõidukist, mille kohta on märgitud, et sellist sõidukikombinatsiooni tuleks kaaluda igat sõidukit eraldi, juhul kui ei saa kasutada 14 kaalu ning et teine variant on ühe külje 11 kaalumine, sellisel juhul on vaja 7 kaalu. Lisaks on selgitatud: „NB! Külgepidi kaalumine vähendab kaalutulemusi.“ Kohus tõlgendab eeltoodut selliselt, et autorongi kogukoormuse kaalumiseks on soovitatav kaaluda viisil, kus kaalud on üheaegselt autorongi kõigi rataste all, antud juhul 6-teljelise autorongi kõigi 12 ratta all, kuid kui 12 kaaluga kaalusüsteemi ei ole võimalik kasutada, võib kaaluda autorongi iga sõidukit eraldi või kaaluda autorongi ühe külje kaupa, kasutades 6 kaalu, seejuures, aga tuleb panna tähele, et külgepidi kaalumine vähendab kaalutulemusi. Kohus ei nõustu menetlusaluse isiku kaitsja poolt väljatoodud seisukohaga, et külgepidi võib kaaluda vaid juhendi p 1.2 juurde lisatud pildil asuvat sõidukikombinatsiooni ehk 7-teljelist autorongi ning et selline sõidukikombinatsioon on erand 4-, 5- ja 6-teljeliste autorongidega võrreldes. Seda seetõttu, et vaadates juhendi p 1.2 ülesehitust, on selge, et seal ei ole välja toodud kõiki võimalikke sõidukikombinatsioone, vaid üksnes näited, kuidas tootja soovitab erinevaid autoronge kaaluda. Seda seisukohta kinnitab kohtu hinnangul see, et joonistel on kujutatud üksnes 2-, 3- ja 4-teljelist sõidukit. Jooniseid ei ole esitatud 5- ega 6-teljeliste autorongide kohta, on vaid märgitud, et viieteljelisele on vastavalt vaja 10 kaalu. Kuueteljelise sõidukikombinatsiooni kohta ei ole tootja kasutusjuhendis vajaminevate kaalude arvu välja toonud, on vaid soovitus kasutada 12 kaaluga kaalusüsteemi. Seega ei saa kohtu hinnangul juhendi p 1.2 tõlgendada selliselt, et esitatud joonistel on väljatoodud ainuvõimalikud variandid autorongide kaalumiseks ning et 7-teljeline sõiduk on ainus erand, mida tohib kaaluda külgepidi. Seda seisukohta toetab ka Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori käskkirja „Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi käsiraamatu ja mõõtemetoodikate kinnitamine“ lisa 2, s.o Metoodika MM 02-2015 „Sõiduki kogumassi ja teljekoormuse mõõtmine“ p 6.4.2, mille kohaselt sõiduki, autorongi või masinrongi kogumassi ja/või teljekoormuse mõõtmine rattakoormuse kaaludega, sõltumata nende ühendatusest arvutiga, toimub järgmiselt:
- a)rattakoormuse kaalud asetatakse üheaegselt kõigi rataste alla;
- b)rattakoormuse kaalud asetatakse telgede kaupa, kasutades mittekaalutatavate telgede rataste all kaalude kõrgusele vastavaid tasandusmatte. Esmalt asetatakse kaalud osa telgede rataste ette ja tasandusmatid mittekaalutavate telgede rataste ette. Sõidukiga sõidetakse kaaludele ja tasandusmattidele. Kaalude lugemid ehk mõõdised kantakse protokolli. Seejärel muudetakse tasandusmattide ja/või kaalude asukohad või liigutatakse sõidukit, et kaaluda varem mittekaalutud rattad (vajadusel sõidetakse selle teostamiseks eelnevalt tasandusmattidelt ja kaaludelt maha). Antud tegevusi korratakse kuni on kaalutud kõigi rataste koormused.
- c)rattakoormuse kaalud asetatakse telgede kaupa tasandusmatte kasutamata, kui telgedevaheline kaugus on suurem, kui 3 m. Kaalumine toimub analoogselt alampunktile 6.4.2b. Telgedevaheline kaugus määratakse kindlaks sõiduki registriandmete järgi või mõõdetakse pikkusmõõtevahendiga;
- d)kaalumine külgepidi. Kaalud asetatakse sõiduki ühe külje kõigi rataste alla üheaegselt. Kaalud võivad töötada autonoomselt või süsteemiks ühendatuna, kasutades tootja vastavat tarkvara. Menetlusaluse isiku kaitsja on kaebuses viidanud Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-68-13 p-s 6 toodud seisukohale, et kaalumise puhul on mõõtemetoodika asjakohane juhul, kui on kinni peetud kaalu tootja poolt vastavas juhendis sätestatust. Antud otsusega Riigikohus tühistas maakohtu otsuse ning saatis asja maakohtule uueks arutamiseks. Asja uuel arutamisel (väärteoasi nr 4-13151) asus maakohus seisukohale, et lähtudes Evocar-2000R kaalude kasutusjuhendist, autorongi üldmassi tuvastamiseks on tarvis samaaegselt paigaldada kaalud kõikide rataste alla ning just selline kaalumisviis annab õigeid tulemusi. Kohtu hinnangul oli antud juhul autorongi 12 kogukoormuse tuvastamiseks lubatud viisiks - Metoodika MM 02-2010 esimeses punktis märgitud viis - kui kaalud on korraga kõikide rataste all, ning antud viis ei ole vastuolus Evocar 2000 kaalude kasutusjuhendis sätestatuga. Kohus märgib, et nimetatud Riigikohtu otsus on koostatud 20.06.2013 ning maakohtu otsus 20.11.2013, käesolevalt kaebusele lisatud Evocar2000 kaalude kasutusjuhendi eestikeelne tõlge on notariaalselt kinnitatud 02.04.2014, seega on nimetatud lahendites tuginetud kasutusjuhendi eelmisele versioonile ja selle tõlkele, mida ei saa enam tõsikindlalt arvestada. Arvestades ülaltoodut on kohtu hinnangul kaalumise mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud (mõõtmist teinud pädev mõõtja järgis asjakohast mõõtemetoodikat, millega on kinni peetud kaalu tootja poolt vastavas juhendis sätestatust) ning kohus loeb massimõõtmise protokolli usaldusväärseks tõendiks käesolevas väärteoasjas. Massimõõtmise protokolliga (tl 42 ja 42 pöördel) on tõendatud, et Siim Kikerpuu poolt juhitud autorongi haagise II-telje tegelik teljekoormus oli 9291 kg, lubatud suurim registriteljekoormus 9000 kg, seega II telje tegelik teljekoormus oli 291 kg üle lubatud teljekoormuse. Haagise IIItelje tegelik teljekoormus oli 10125 kg, lubatud suurim registriteljekoormus 9000 kg, seega III telje tegelik teljekoormus oli 1125 kg üle lubatud teljekoormuse. Samuti ületas autorongi tegelik mass suurimat lubatud registrimassi 6983 kg võrra (lubatud suurim registrimass 44000 kg, autorongi kogumassi lõplik mõõtetulemus 50983 kg). Sõiduki taustakontollist (tl 63-66) veoauto xxxx registreerimismärgiga xxxx kohta nähtub, et antud sõiduk on kolmeteljeline ning täismass on 27000 kg, 1. telje lubatud suurim teljekoormus on 8000 kg, 2. teljel 11500 kg ja 3. teljel 7500 kg. Haagiste suurim mass autorongis 33000 kg. Sõiduki taustakontrollist (tl 61-62) haagise xxxx registreerimismärgiga xxxx kohta nähtub, et tegemist on kolmeteljelise haagisega, mille täismass on 39000 kg, lubatud suurim teljekoormus on kõigil kolmel teljel 9000 kg. Seega rikkus Siim Kikerpuu
§ 80
lg 1 nõudeid, mille kohaselt sõiduki tegelik mass ei tohi ületada registrimassi ja mis tahes telje koormus registriteljekoormust.
§ 80
lg 2 kohaselt kui veosega või veoseta sõiduki mis tahes mõõde, mass või teljekoormus ületab kehtestatud suuruse, võib sõidukit liikluses kasutada käesoleva seaduse §-s 341 kehtestatud korras, s.o teostades erivedu omades eriluba. Samuti rikkus Siim Kikerpuu
§ 34
lg 13 nõudeid, mis sätestab, et kui veosega või veoseta sõiduki, autorongi või masinrongi tegelik mass või teljekoormus ületab käesoleva seaduse § 80 lõike 3 alusel kehtestatud nõudeid, võib sõidukit liikluses kasutada käesoleva seaduse §-s 341 kehtestatud korras, s.o omades eriluba. Siim Kikerpuu ei omanud nimetatud eriluba. Eeltooduga on täidetud
§ 238
ja
§ 2612lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude objektiivse koosseisu tunnused.
Lisaks loeb kohus tõendatuks, et Siim Kikerpuu juhtides 10.08.2022 autorongi ei kasutanud sõidumeerikut, tuvastamist leidis, et ajavahemikul 15.07.2022 kell 14.31 kuni 18.07.2022 kell 06.01, 03.08.2022 kell 09.53 kuni 04.08.2022 kell 08.39 ei ole juht kandnud juhikaardile sõidumeeriku manuaalse sisestusseadme abil oma muud tööd, valmisoleku aega ja puhkeaega vastavalt Euroopa parlamendi ja nõukogu määrusele nr 561/2006, rikkudes juhikaardi lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid, millise tegevusega rikkus
§ 131
lg 3 nõudeid ja eeltooduga on täidetud
§ 217lg.1 kvalifitseeritava väärteo objektiivse koosseisu tunnused.
Lisaks loeb kohus tõendatuks, et Siim Kikerpuu teostas tasulist veosevedu autoga, mille suurim lubatud täismass ületas 3500 kg ja mille valmistajakiirus ületas 40 km/h, kuid puudus nõutav ühenduse tegevusloa ärakiri, sellise rikkumisega pani toime autoveoseaduse § 5 lg 1-s sätestatud rikkumise ning eeltooduga on täidetud Auto VS § 56 järgi kvalifitseeritavate väärtegude objektiivse koosseisu tunnused. 13 Lisaks loeb kohus tõendatuks, et Siim Kikerpuu teostas tasulist veosevedu, ei esitanud kontrollija nõudel esitamiseks haagise registreerimistunnistust või registreerimistunnistuse koopiat. Juht ei olnud kantud liiklusregistrisse omanikuna, kasutajana ega vastutava kasutajana. Omanik, kasutaja ega vastutav kasutaja ei viinud kontrollimise ajal sõidukis. Eelpool loetletud tegevusega pani Siim Kikerpuu toime
§ 38
lg-s 2 ja
§ 88lg 1 sätestatud süüteo.
Eeltooduga on täidetud
§ 242lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude objektiivse koosseisu tunnused. Kar
S § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et väärteod on toime pandud ettevaatamatusest. KarS § 18 lg 1 sätestab, et ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus. KarS § 18 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kohtu hinnangul on võimalik Siim Kikerpuu poolt antud ütluste põhjal asuda seisukohale, et ta pani teod toime hooletusest, sest ta ei teadnud süüteokoosseisudele vastavate asjaolude esinemist – Siim Kikerpuu selgitas, et autokaalu järgi ta võis sellise kaaluga teele minna. Samas aga on tunnistanud, et tal puudub vilja veo kogemus ja mahukaalu hindamine visuaalselt väga raske. Kohus märgib, et isik kutselise juhina peaks olema teadlik sellest, et autorongi juhtides ei tohi selle mistahes telje koormus ületada registriteljekoormust ning autorongi tegelik mass ei tohi ületada registrimassi, kui selleks ei ole nõutavat eriluba. Seega on nii
§-s 238 kui ka
§ 2612lg-s 1 sätestatud väärteo subjektiivse koosseisu tunnused täidetud hooletusega.
Lisaks ei tundnud Siim Kikerpuu huvi, kas veose vedamiseks on vaja dokumente või kasutada sõidumeerikut, samuti ei tundnud ta huvi, et kui ta teostab tasulist veosevedu autoga, mille suurim lubatud täismass ületas 3500 kg ja mille valmistajakiirus ületas 40 km/h, kas tal siis on olemas nõutav ühenduse tegevusloa ärakiri. Kohus tuvastas ka, et kontrollija nõudel ei olnud Siim Kikerpuul esitamiseks kaasas haagise registreerimistunnistust või registreerimistunnistuse koopiat. Juht ei olnud kantud liiklusregistrisse omanikuna, kasutajana ega vastutava kasutajana. Omanik, kasutaja ega vastutav kasutaja ei viinud kontrollimise ajal sõidukis. Sellega rikkus menetlusalune isik
§de 131 lg 6, Autoveoseaduse § 5 lg 1,
§ 38
lg 2,
§ 88
lg 1,
§ 80
lg 1,2.
§ 34lg 13 nõudeid.
Seega on nii
§-de 217 lg 1, § 242 lg 1, Autoveoseaduse § 56 sätestatud väärteo subjektiivse koosseisu tunnused täidetud hooletusega. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esine, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. Eeltoodust nähtuvalt on Siim Kikerpuu pannud toime koosseisulised, õigusvastased ning süülised väärteod, mis on kvalifitseeritavad KarS § 63 lg 1 ja
§ 2612lg 1 järgi. 13. Kar
S § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et väärteod on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik Siim Kikerpuu. KarS § 63 lg 1 sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd Siim Kikerpuu on pannud toime ühe teo, mis vastab viiele eri süüteokoosseisule, siis määrati talle KarS § 63 lg 1 alusel üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskema karistuse.
§ 217lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut.
Autoveoseaduse § 56 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti.
§ 242
lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 20 trahviühikut.
§ 238
näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut.
§ 2612lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti.
14 Seega on kohtuväline menetleja õigesti määranud menetlusalusele isikule KarS § 63 lg 1 sätet kohaldades karistuse
§ 2612lg 1 järgi. Kar
S § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja on leidnud, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Siim Kikerpuu
§ 2612
lg 1 alusel mõistetav rahatrahv peaks jääma vahemikku 3-200 trahviühikut ning sanktsiooni keskmine määr on 100 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on määranud Siim Kikerpuule
§ 2612
lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 150 trahviühikut, s.o 600 eurot, milline karistus on ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast suuremas määras. Süü suuruse hindamisel võtab kohus arvesse ka menetlusaluse isiku väärteo toimepanemise subjektiivset külge. Kohus arvestab, et väärtegu saab toime panna nii tahtlikult kui ettevaatamatusest. Siim Kikerpuu pani väärteod toime ettevaatamatusest. Lisaks peab kohus süü kõrval arvestama ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei esine KarS §-s 57 sätestatud karistust kergendavaid ega KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavaid ajaolusid. Karistuse määramisel tuleb arvestada ka vajadust, et karistus sunniks isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Karistusregistri väljatrükist nähtub, et Siim Kikerpuud on karistatud samaliigilise rikkumise eest Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 18.05.2022 otsusega
§ 214
,
§ 217
lg 1,
§ 238
,
§ 248
lg 1,
§ 2612lg 1 järgi.
Isikule määrati karistuseks rahatrahv 240 eurot, karistus täidetud 15.09.
- Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetlusalust isikut on võimalik mõjutada karistusega, s.o rahatrahviga, mis on ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast suuremas määras. Kohus asub seisukohale, et Siim Kikerpuule määratud rahatrahv 150 trahviühikut, s.o 600 eurot, vastab isiku süü suurusele ning on proportsionaalne, karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega.
- Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p-st 1, § 133-135 jätab kohus Siim Kikerpuu kaebuse rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse patrullitalituse liiklusgrupi patrullpolitseiniku S.H. 10.08.2022 kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr: 2302,22,011542, millega määrati Siim Kikerpuule KarS § 63 lg 1 sätet kohaldades
§ 2612lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 150 trahviühikut, s.o 600 eurot, muutmata.
15. Siim Kikerpuu poolt Advokaadibüroole Pürn & Tubin tasutud õigusabikulud summas 1276 eurot jäävad tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Nirgi Kohtunik Riigikohtu 28.juuni 2023 kohtumäärusega jäeti kassatsioon menetlusse võtmata. 17.aprill 2023 kohtuotsus 4-22-2937 jõustus 28.06.2023 Riigikohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Elena Jõgis referent 15