Obsah (8)

§ 55§ 249§ 104§ 62§ 112§ 252§ 110§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-848 Määruse kuupäev 27. aprill 2023 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi X.X esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla kohustamiseks suunata

) § 55 lõige 3 näeb ette, et kohus võib jätta läbi vaatamata või tähelepanuta ka sama kohtu poolt juba varasemalt lahendatud avaldusega võrreldes samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud korduva avalduse, kui seadustik ei näe ette teisiti. Kohtupraktikas on sellele alusele tuginemist peetud lubatavaks ka esialgse õiguskaitse taotluse puhul (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi

1. veebruari
2. a määrus asjas nr 3-20915, punkt 15). Viru Vangla viitas
3. aprilli
4. a vastuses kohtunõudele, et eriarstide juurde suunamise küsimuses on vangla oma vastuväited esitanud
5. aprilli
6. a vastuses kohtuasjas 3-23-
7. Kohtute infosüsteemist nähtub, et nimetatud kohtuasjas nr 3-23-712 jättis Tartu Halduskohus
8. aprilli
9. a määrusega rahuldamata taotleja esialgse õiguskaitse taotluse Viru Vangla meditsiiniosakonna kohustamiseks suunata ta neuroloogi ja ortopeedi vastuvõtule. Kohus leiab, et eriarsti (ortopeedi) vastuvõtule suunamise osas on praeguse esialgse õiguskaitse taotluse puhul tegemist sisuliselt korduva taotlusega. Mõlemad taotlused seonduvad samade asjaolude ja alustega ning on suunatud sama eesmärgi saavutamisele. Seega esineb alus selles asjas eriarsti (ortopeedi) vastuvõtule suunamisega seonduvalt esitatud korduva samasisulise esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmiseks tuginedes

§ 55lõikele 3.

Asjaolu, et taotleja on seonduvalt eriarsti vastuvõtule suunamisega esitanud vanglale mitu samasisulist vaiet, ei muuda korduva samasisulise esialgse õiguskaitse taotluse sisulist lahendamist vajalikuks, sest taotleja olukord ei ole esimese esialgse õiguskaitse taotluse esitamisega võrreldes oluliselt muutunud. 5. Seonduvalt kartserisse madratsi väljastamiseks kohustamise nõudega märgib kohus, et vastavalt

§ 249

lõikele 2 võib esialgse õiguskaitse taotluse kohtule esitada ka vaidemenetluse ajal. Sama sätte lõige 5 täpsustab, et esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Kohus märgib täiendavalt, et esialgse õiguskaitse funktsioon on tagada põhivaidluse tulemuse efektiivsus ning seega peab esialgse õiguskaitse taotlus lähtuma põhivaidlusest. Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse taotlust ei saa madratsi väljastamist puudutavas osas

§ 249

lõikest 2 tulenevalt lubatavaks lugeda, kuna kohtule ei nähtu, et sellega seonduvalt oleks hetkel käimas vaidemenetlust. Taotleja ei ole

1. aprilli
2. a vaides kartserisse madratsi väljastamist nõudnud. Seetõttu leiab kohus, et kuna madratsi väljastamist puudutavas osas ei toimu esialgse õiguskaitse taotluse esemega seonduvalt vaidemenetlust ega ka kohtumenetlust, siis ei ole esialgse õiguskaitse taotlus ka selles osas lubatav ning kohtul ei ole võimalik seda sisuliselt läbi vaadata.
3. Taotleja soovis vanglale esitatud
4. aprilli
5. a vaides ka vabastust kartserikaristuse täitmisest, mida arvestades loeb kohus esialgse õiguskaitse taotluse seda puudutavas osas praegusel juhul lubatavaks. Taotluse esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib

§ 249

lõigetest 2 ja 5 tulenevalt esitada pärast haldusorganile vaide esitamist ning taotleja on selle eelduse vanglale

1. aprilli
2. a vaide esitamisega kõnealuses osas täitnud.
3. Kohus märgib, et kuna esialgse õiguskaitse taotluse saab kartserikaristuse täitmist puudutavas osas sisuliselt läbi vaadata, siis peab sellelt olema tasutud ka riigilõiv 20 eurot vastavalt

§ 104lõikele 1 ja riigilõivuseaduse § 60 lõikele 6.

Taotleja on esitanud kohtule menetlusabi taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumise kohustusest. Selle taotluse lahendamiseks võtab kohus

§ 62

lõike 2 alusel haldusasja materjalide juurde taotleja vanglasisese vabakasutuskonto väljavõtte taotlusele eelnenud nelja kuu kohta. Nimetatud väljavõttest nähtub, et taotleja ei suudaks oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid summas 20 eurot tasuda (

§ 112lõike 1 punkt 1, Riigikohtu üldkogu 12.

aprilli 2016. a 3 3-23-848 otsus asjas nr 3-3-1-35-15). Seega on riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused täidetud. Kohus leiab, et olukorras, kus esialgse õiguskaitse taotlus tuleb lahendada kiiresti (

§ 252

lõige 1) ja kohus võib kohaldada esialgset õiguskaitset ka omal algatusel (

§ 249

lõige 1), ei ole praegusel juhul otstarbekas analüüsida menetlusabi taotluse lahendamisel esialgse õiguskaitse taotluse perspektiivikust. Seetõttu annab kohus taotlejale tema maksevõimetuse tõttu menetlusabi ja vabastab ta

§ 110

lõike 1 punkti 1 alusel esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest ning lahendab järgnevalt esialgse õiguskaitse taotluse kartserikaristuste täitmist puudutavas osas sisuliselt. 8.

§ 249

lõigete 1 ja 3 kohaselt võib kohus kohaldada esialgset õiguskaitset, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

1. Taotleja leiab taotluses, et tema sage ja pikaajaline kartseris viibimine on tema tervist halvendanud. Taotleja viitab seejuures põlve-, õla- ja seljaprobleemidele. Taotleja seisukohtadest saab seega järeldada, et taotleja arvates ei võimalda tema füüsiline seisund tal kartserikaristuse kandmist. Asja materjalidest nähtuvalt on taotlejal
2. aprilli
3. a seisuga kanda veel 95 päeva kartserikaristust. Kohtu hinnangul puuduvad praegusel juhul kaalukad asjaolud, mille pinnalt võiks järeldada, et kartserikaristuse kandmine on välistatud taotleja tervislikust seisundist tulenevalt. Taotleja väited tema füüsilise tervise halvenemise kohta ning tema tervisekaarti tehtud sissekanded ei anna kohtu hinnangul põhjendatud alust taotlejale määratud kartserikaristuste täitmise peatamiseks. Kohus märgib, et vanglal on kohustus kartserikaristusi täitmisele pöörates jälgida, et kartseris viibimise järjestikune kestus ei osutuks asjaolusid arvestades ebaproportsionaalseks ega isiku tervist kahjustavaks (Riigikohtu
4. oktoobri
5. a otsus asjas nr 3-15-3133, p 18). Viru Vangla on kohtule kinnitanud, et kartserikaristust kannab taotleja järjest maksimaalselt 45 päeva, millele järgneb paus ning üheteistkümnendast päevast rakendub üksuse poolt kohaldatav leevendusprogramm. Kuna kohtu hinnangul ei ole taotlejale määratud kartserikaristuste täitmist praegusel juhul põhjust pidada ilmselgelt õigusvastaseks, siis puudub alus esialgse õiguskaitse rakendamiseks.
6. Kohus peab vajalikuks taotlejale selgitada, et kartserisse paigutamist ja seal viibimise aega saab kinnipeetav oma käitumise kaudu reguleerida. See tähendab, et taotlejal endal on võimalik kehtestatud korda järgides kartserikaristust üldse vältida. Kohus märgib täiendavalt, et vangla peab saama distsipliinirikkumise korral reageerida adekvaatse karistusega ning seetõttu peab kohus esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel arvestama ka avalikku huvi tagada vanglas distsipliin ja julgeolek. Distsiplinaarkaristuse mõju nii konkreetsele kinnipeetavale kui ka üldpreventiivselt on suurim siis, kui karistus täidetakse kohe.
7. Eeltoodud asjaoludel ei pea kohus põhjendatuks kohaldada esialgse õiguskaitse abinõusid taotleja kartserikaristuste täitmise peatamiseks, mistõttu jääb X.X esialgse õiguskaitse taotlus selles osas rahuldamata.
8. Kohus asendab avaldatavas määruses taotleja nime tähemärgiga (

§ 175lõige 3 ja § 178 lõige 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 4