Obsah (4)

§ 101§ 99§ 100§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kaire Pullerits Otsuse tegemise aeg ja koht 07.06.2023, Jõhvi Tsiviilasja number 2-23-3011 Tsiviilasi A ja B hagi Y vastu elatise nõudes T

) § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

1. Mõista Ylt B kasuks alates 01.06.2023 kuni B täisealiseks saamiseni välja igakuine elatis 260,33 eurot (baassumma 249,78 eurot, millele lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millest on maha arvestatud 40 eurot, so 50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta
2. aprillil (esimest korda
3. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse (

) § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

1. Kohustada Yt tasuma väljamõistetud elatised alates 01.06.2023 iga kalendrikuu eest ette,
2. kuupäevaks X arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX, AS Swedbank. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida: „B või A elatis“.
3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Asjas menetluskulusid ei esine.
4. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud, hagejate nõue ning hagejate seisukohad
5. 22.02.2023 hagiavalduses toodud asjaolusse kohaselt lahutati 22.09.2022 X ja Y abielu. Abielust sündisid 09.07.2006 A ja 11.01.2012 B. Vanemad elavad eraldi ning lapsed elavad ema juures. Kostja ei ole nõuetekohaselt laste suhtes ülalpidamiskohustust täitnud. Kostja ei tasu elatist õigeaegselt ning tasub miinimummäärast väiksemas ulatuses elatist. X (hagejate ema) töötab OÜ-s QQQ ja tema keskmine töötasu on 360 eurot kuus. Hagejate ema omab korterit asukohaga xxx. Muid sissetulekuid, sõidukeid, väärtpabereid ja hoiuseid hagejate seaduslik esindaja ei oma. Hagejatele teadaolevalt töötab kostja WWW ning tema igakuine sissetulek (töötasu) on ca 1500 eurot ning kostja omandis on kinnistu asukohaga xxx. Ühe lapse igakuised kulud on järgnevad: eluasemekulud 55 eurot, toidukulud 250 eurot (hommikusöök 3 x 30 päeva= 90 eurot; lõunasöök 5 x 8 päeva= 40 eurot; õhtusöök 4 eurot x 30 päeva=120 eurot); riided 35 eurot, jalatsid 12 eurot, hügieenitarbed 10 eurot, kantseleitarbed 7 eurot, viitamiinid ja ravimid 15 eurot; transpordikulud 12 eurot, sidekulud 5 eurot, vabaajakulud 30 eurot, kokku summas 431 eurot. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 215,64 eurot alates hagi esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui

§ 101alusel arvutatud summad.

Hagejad palusid määrata, et väljamõistetud elatised tuleb kostjal tasuda kalendrikuu eest ette

1. kuupäevaks hagejate seadusliku esindaja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX, AS Swedbank, maksekorralduse selgitusse märkida: „B või A elatis“ (hagiavaldus dtl 1-6; hagi ese dtl 5). 2
2. 04.04.2023 vastuse kohaselt, vanemate vahel oli kaks aastat tagasi kokkulepe elatise, so 300 euro maksmiseks, misjärel lõppes kostja tähelepanu laste suhtes. Hagejate seaduslik esindaja palus kostjal parandada lastega suhtlemist. Vanem tütar ei suhtle ega kohtu isaga ja noorim tütar näeb vahel isa, kui ta läheb toidupoodi, siis võtab ta peale ning ostab talle maiustusi või krõpse ning seejärel toob koju tagasi. On olnud olukordi, kus on vaja olnud lastele midagi vajalikku osta ja laste ema ei saanud majanduslikult hakkama ja ta pöördus kostja poole vanimale tütrele prillide ostmiseks (prillid maksavad 400 eurot ning lapsel on kehv nägemine -5,5). Kostja vastas sellele, et tal ei ole raha. Sel talvel oli kostja nõus andma 125 eurot vanimale tütrele talvejope ostmiseks 250 eurot, laps õpib Narvas ja reisib igapäevaselt. Hagejate ema püüdis kostjaga saavutada elatise kokkulepet 400 eurot kuus, kuna hinnad on tõusnud ja eesmärgiks ei olnud kohtusse pöördumine. Kostja väitis, et tal ei ole raha ning hagejate ema pidi kostjale ka meelde tuletama, et ta on unustanud 300 eurot üle kanda ning seejärel otsustati pöörduda kohtu poole elatise nõudmiseks. Hagejate seaduslikule esindajale jäi arusaamatuks, miks kostja kirjutas kirja, kui ta kandis märtsis üle 431,28 eurot (dtl 51-dtl 52).
3. 16.05.2023 kohtuistungil muutsid hagejad nõuet selliselt, et igakuine elatis mõistetakse kostjalt hagejate kasuks välja alates 01.06.2023 miinimummääras, sh muutuvas suuruses (dtl 66). Kostja vastuväited
4. 02.03.2023 e-kirjas märkis kostja, et ta on maksnud lastele elatist igakuiselt 300 eurot kogu selle aja jooksul, mil vanemad ei ole enam koos elanud ning see oli selliselt kokku lepitud ehkki hagis on kirjas, et kostja ei täida kohustusi ja ei maksa elatist. Kostja andis hagejate seaduslikule esindajale ära kõik, mis oli tema poolt soetatud ning mille eest ta laenumakseid tasus. Hagejate seaduslikul esindajal on sõiduauto, mille ostmiseks andis kostja talle sissemaksuks sularahas 1000 eurot ning ta on ilusalongi omanik koos Qga, kellega ta koos töötab. Kostja võttis ilusalongi ostmiseks laenu ning ta aitas seda ehitada. Kostja osundas, et hagejate seaduslik esindaja teenis kostjast alati rohkem, kuigi seda ei ole kuskil ametlikult märgitud, st mitu klienti ta teenindas. Kostja hinnangul oli hagejate seaduslikul esindajal võimalik igakuiselt 1000 eurot säästa, mida ta elamisele kulutas. Kostja tegi ettepaneku saada kokku ja rääkida sellest (dtl 32).
5. Kostja kohtuistungile ei ilmunud, märkis istungil kostjale tehtud telefonikõnes, et on tööl, et teenida raha elatise maksmiseks. Kostja kinnitas, et ta on hagis nõutuga nõus ja ta juba maksab hagis nõutavat elatist (dtl 65). Kohtuotsuse põhjendused
6. Kohus, tutvunud poolte kirjalikult ja kohtuistungil avaldatud seisukohtadega ja tõenditega, leiab, et hagiavaldus on põhjendatud.
7. Perekonnaseaduse (

) § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

§ 99

lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

§ 100

lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Sama sätte lõike 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101lg 3, lg 4 ja lg 5 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel 3 saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Alates 01.02.2023 jõustus Perehüvitiste seaduse (PHS) redaktsioon, mille § 17 lg 3 esimese lause kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot. Perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse (vastu võetud 28.12.2022) § 4 lg 2 kohaselt rakendatakse sama seaduse § 1 p 3, millega muudeti PHS § 17 teksti tagasiulatuvalt
3. aasta
4. jaanuarist.
5. Asja materjalidest nähtuvalt on hagejate vanemateks X ja Y. Vaidlust ei ole selles, et hagejad on alaealised ja lapsed elavad hagejate seadusliku esindajaga (emaga), so Xga. Hagejad palusid 16.05.2023 toimunud kohtuistungil mõlemale hagejale alates 01.06.2023 igakuise miinimummääras elatise väljamõistmist, so muutuvas suuruses (dtl 66). Kohus on seisukohal, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsust tsiviilasjas 3-2-1-174-16, p 13). Kuna hagejad on palunud välja mõista elatise miinimummääras (sh muutuvas suuruses), siis ei olnud hagejatel vajalik esitada ka tõendeid igakuiste kulude olemasolu ja kandmise kohta.

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on

§ 102

lgs 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus märgib, et kostja ei ole antud asjas ühtegi

§-s 102 märgitud asjaolu (so mõjuvaid põhjuseid elatise vähendamiseks) kohtu ette toonud. Kostja on kohtule kinnitanud, et nõustub elatise miinimummääras tasumisega ning juba menetluse ajal tasub ta hagejatele elatist.

1. Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus rahuldab hagiavalduse selliselt, et kostjalt tuleb alates 01.06.2023 hagejate kasuks välja mõista igakuine elatis summas 260,33 eurot (so mõlemale hagejale) kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Väljamõistetud elatised muutuvad iga aasta
2. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

§ 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

1. Hagejad palusid määrata, et väljamõistetud elatised tuleb kostjal tasuda kalendrikuu eest ette
2. kuupäevaks hagejate seadusliku esindaja X arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX, AS Swedbank, maksekorralduse selgitusse märkida: „B või A elatis“. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva.

§ 100lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Kohus rahuldab hagejate taotluse ja määrab Ts

MS § 445 lg 1 kohaselt kindlaks täitmiskorra. Kohus määrab, et kostjat tuleb kohustada tasuma hagejatele väljamõistetud elatis iga kalendrikuu eest 4 ette alates 01.06.2023 hagejate seadusliku esindaja X arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXXX, AS Swedbank,

1. kuupäevaks kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida: „B või A elatis“.
2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki poolt oma menetluskulud ise. Sellest tulenevalt jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Asjas menetluskulusid ei esine, mistõttu kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik 5