Obsah (4)

§ 76§ 121§ 68§ 75

1-20-8343 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 03. mai 2023, Narva Kohtuasja number 1-20-8343 Kohtunik Kohtuistungi sekretär Olga Dorogan Ljubov Allikmäe Tõlk Olga Nõmmemees Prokurör Vi

§ 76ja § 761; Kr

MS § 426, § 383, § 384 ja § 387 maakohus määras:

1. Jätta Marko Veedla vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. RESOLUTSIOON Kohtumäärus teha teatavaks süüdimõistetule Marko Veedlale, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Harju Maakohtu 07.01.2021 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-8343 tunnistati Marko Veedla süüdi

§ 121

lg 2 p 2,3, § 214 lg 2 p 1,4,5 järgi ja karistati vangistusega 4 aastat ja 2 kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 22.11.2019 kuni 23.11.2019 ja 1 1-20-8343 22.12.2019 kuni 23.12.2019, s.o 4 päeva, karistuse hulka ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 4 aastat 1 kuu ja 26 päeva vangistust alates 12.03.

1. Kohtuotsus jõustus 05.02.
3. Viru Vangla esitas 06.04.2023 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Marko Veedla vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Vangla ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametnik juhul, kui kohus leiab, et isikut tuleb vabastada vangistusest enne tähtaega, teeb ettepaneku määrata talle käitumiskontrolli ja katseaja pikkuseks ärakandmata karistuse osa, s.o. kuni 08.05.2024 ja

§ 75lg 2 p-des 2, 2-1, 4 nimetatud kohustused.

1. Kinnipidamisasutuses Marko Veedla kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et isik on ohtlik avalikkusele. Oht võib seisneda röövimises, kehalises väärkohtlemises, millega võib kaasneda füüsiline valu ja tervisekahjustuse tekitamine, ähvardamises vägivallaga ja vabaduse võtmises. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik tegutseb impulsiivselt, tagajärgedele mõtlemata, kui isik jätkab ja säilitab varasemat elustiili, ei mõista kuriteoga kaasnevaid tagajärgi. Vägivalla teo võib käivitada alkoholi kuritarvitamine ning oskamatus konfliktisituatsioone lahendada. Samuti võivad majanduslikud raskused viia isiku kuritegelikule teele.
2. Viru Ringkonnaprokuratuur nõustub oma kirjalikus arvamuses vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta Marko Veedla tingimisi ennetähtaegset vabastamist omapoolseid argumente esitamata. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
3. Süüdimõistetu Marko Veedla taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja selgitas, et vabaduses planeerib töötada, edasi õppida ja areneda keevitusalal, suhelda perekonnaga ja lapsepõlve sõbraga. Praegu ta töötab tehases ning töö osas on kõik hästi. Vabaduses soovib ta töötada firmas H, elada esialgu vanematega, edaspidi üürida korterit. Veedla on veendunud, et suudab kohustustest - mitte tarvitada alkoholi ja samuti mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid – kinni pidada. Ta on kriminaalhooldaja poolt pakutavate kohustustega nõus. Veedla kinnitas, et tal on kolm distsiplinaarkaristust, kuid nad ei ole rasked. Varem oli kriminaalhoolduse all umbes kaheksa aastat tagasi. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja seisukohtadega ning kuulanud ära kohtuistungil süüdimõistetu leiab, et Marko Veedla tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
5. Kohus märgib esmalt, et Marko Veedla kannab liitkaristust muuhulgas esimese astme tahtliku kuriteo toimepanemise eest ning formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamise küsimuse arutamiseks tulenevad

§ 76lg 2 p-st 2.

Nimelt tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

1. Käesoleva lahendi tegemise ajaks on Marko Veedla talle mõistetud karistusest (4 aastat 1 kuu ja 26 päeva vangistust) ära kandnud 3 aastat 1 kuu ja 21 päeva ehk enam kui kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Seega esinevad formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 2 1-20-8343
2. Kuigi formaalsed eeldused vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks on Marko Veedla puhul täidetud, ei ole kohtul veendumust, et M. Veedla on juba enne karistuse täielikku ärakandmist suunatud õiguskuulekale käitumisele. Vastavalt

§ 76

lg 4 arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega peab kohus arvestama nii isiku käitumist karistuse kandmise ajal kui ka enne seda. Kohus märgib, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab

§ 76

lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi.

§ 76

lg-s 4 nimetatud kohtu kohustus arvestada erinevaid asjaolusid tähendabki seda, et kui esineb nii isiku kasuks kui kahjuks rääkivaid asjaolusid, peab kohus kaaluma, kummad argumendid teised üles kaaluvad. 10. Ennetähtaegse vabastamise poolt räägib elukoha olemasolu.

§ 75

lg 1 p 1 kohaselt on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Eelnevast nähtuvalt tuleb isiku enne tähtaega vangistusest vabastamisel näidata kohtumääruses ära koht, kus isik elama peab. Ennetähtaegsel vabanemisel soovib Marko Veedla elama minna aadressil XXX. Tegemist on kolmetoalise korteriga, mille omanikuks on M. Veedla ema S Z. Antud aadressil elavad isiku ema, kasuisa I Z ja alaealine laps. Kommunaalvõlad puuduvad, olemas on kõik eluks vajalik. Omanik on nõus Marko Veedla elama asumisega antud aadressile. Seega on täidetud kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatu eeldus ehk elukoha olemasolu.

1. Positiivseks loeb kohus ka seda, et Marko Veedla osaleb oma täitmiskava täitmisel aktiivselt. Vangistuses on ta tööga hõivatud, töötas koristajana. Viibides avavanglaosakonnas töötas ta H AS-s. Ta osales riigikeele õppes, omandas kutseõppes Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses keevitaja eriala. Marko Veedla on läbinud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“. Ta osales programmis aktiivselt, väljendas oma arvamust, tegi kodutöid. Läbiviija hinnangul oskab Marko Veedla välja tuua vihastamise füüsilisi tundemärke, kasutada endale sobivaid lõõgastusmeetodeid. Ta saab aru mõtete mõjust käitumisele ning oskab kasutada rahustavaid mõtteid. Mõistab agressiivsuse arenemiskäiku. Sotsiaalprogramm on saavutanud antud isiku puhul oma eesmärgi ning risk on maandatud. M. Veedla on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Programmi tulemusena sai M. Veedla aru, et tema probleemid on otseselt seotud tarvitamisega ning selleks, et oma käitumist muuta, tuleb muuta tarvitamisharjumusi. Programmi lõpus seadis endale eesmärgiks hoiduda alkoholi tarvitamisest. Läbiviija hinnangul on kinnipeetaval motivatsioon ja oskused, et hoiduda alkoholi tarvitamisest. M. Veedla osales vestlustes majandusliku toimetuleku oskuse ja selle seoste kohta kuritegeliku käitumisega. Isik sai aru, et uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriteks on töökoha puudumine, kuritegeliku taustaga isikutega suhtlemine ning alkoholi ja narkootikumide tarvitamine.
2. Ennetähtaegsel vabanemisel puudub kinnipeetaval kindel töökoht, kuid tal on võimalus vabanedes end arvele võtta Eesti Töötukassas, mis tagaks riigipoolsed toetused tööturuametis pakutavate teenuste näol. Marko Veedla majandusliku toimetuleku oskus on puudulik. Kehva majanduslikku toimetulekut kinnitab ametliku töö puudumine, elatumine teiste isikute sissetulekust ning majandusliku kasu saamise eesmärgil toime pandud kuriteod. Töötamise registri andmetel töötas M. Veedla firmades J OÜ, S OÜ, I OÜ ja H AS. Töösuhted on olnud lühiajalised ning selle põhjuseks on olnud sõltuvuskäitumine (narkootikumide ja alkoholi tarvitamine). Väidab, et ametlikult töötada ei soovinudki, kuna tema konto oli kohtutäituri poolt 3 1-20-8343 arestitud. Pool aastat enne vangistust ei tegelenud M. Veedla mitte millegagi, isiku väitel lihtsalt puhkas. Ta elas elukaaslase kulul. Osa sissetulekust tuli kuritegelikul teel. K-Raha andmetel on kinnipeetaval täitmata rahalisi nõudeid 5411,25 eurot. Marko Veedla vanemad on nõus isikut vabanedes materiaalselt ja moraalselt toetama. Kohus on seisukohal, et M. Veedla majanduslik olukord võib osutuda uue kuriteo riskifaktoriks. Arvestades tasumata võlanõuete olemasolu, töökoha puudumist vabanemisel ning seda, et isik on varasemalt majandusliku kasu saamise eesmärgil pannud toime kuritegusid, esineb kohtu hinnangul oht, et isik võib vabanemisel majanduslike raskuste ilmnemisel taas proovida oma toimetulekut kuritegelikul teel parandada.
3. Süüdimõistetu lähedasteks on ema, kasuisa ning noorem õde. Suhted on head ja toetavad. Vanemad on valmis toetama poega nii moraalselt kui ka materiaalselt. Marko Veedla suhtlusringkonda kuuluvad aga ka kriminaalse taustaga tuttavad. Viimase kuriteo pani ta toime parima sõbraga. Lisaks varasemast riskihindamisest nähtuvalt suhtles ta endast vanemate isikutega, kes on avaldanud talle halba mõju. M. Veedla on pannud toime kuritegusid grupis, talle on oluline teiste, s.h kaaskinnipeetavate arvamus. M. Veedla on kergesti mõjutatav, kuid saab aru, et see on probleem ja on teinud katseid probleemi lahendada, vajadusel suudab end kehtestada. Vaatamata sellele, et varasema riskihindamise andmetel muutus isik eelmise vangistuse ajal märgatavalt iseseisvamaks, jääb suhtlusringkonnast tulenev risk uue kuriteo toimepanemiseks püsima.
4. Seisukoha kujundamisel tuleb arvestada ka tõsiasja, et Marko Veedla varasemat käitumist on mõjutanud sõltuvusainete (alkoholi ja narkootikume) tarvitamine. Viimased vägivallateod pani M. Veedla toime alkoholijoobes. Ta alustas alkoholi tarvitamisega 13aastaselt. Enne viimast vangistust Tallinnas elades, tarvitas alkoholi tihti. Käesolevalt toob välja, et vanglasse tulles sai aru, et alkoholi tarvitamine oli probleem. Marko Veedla mõistab osaliselt, millised on alkoholi tarvitamise tagajärjed ja alkoholi mõju ning väljendab soovi loobuda alkoholi kuritarvitamisest. Lisaks nähtub vangla iseloomustusest, et vabaduses ja seltskonnas olles esines tihti ka narkootikumide tarvitamist. Marko Veedla väitel proovis ta esimest korda narkootilisi aineid 12-aastaselt ning 15-aastaselt hakkas rohkem tarvitama. Tarvitas kanepit ja ecstasy tablette, üks kord on proovinud kokaiini. Viimati tarvitas Marko Veedla narkootikume märtsis 2020.a enne vangistust. Meditsiiniosakonna andmetest nähtub, et anamneesis on sõltuvusdiagnoos. Sarnaselt alkoholile nähtub ka narkootikumide puhul, et isik mõistab osaliselt nende tarvitamise tagajärgi ja mõju, kuid pisendab probleemide tõsidust ja hulka. Ta on väga motiveeritud rehabilitatsiooni suunas. Kuigi vanglas viibimine on võtnud Marko Veedlalt võimaluse alkoholi ja narkootiliste ainete tarbida, pole seegi argumendiks, mis võimaldaks loota, et ta sõltuvusainetega lõpparve teeb. Isegi, kui möönda, et Marko Veedla on tänaseks motiveeritud sõltuvusainete tarvitamisest loobuma, ei taga üksnes tema plaan selle edukust. M. Veedla on varasemalt katseajal kahel korral rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Lisaks viidi varasema vangistuse ajal tema suhtes läbi erinevaid sekkumisi (erinevad sotsiaalprogrammid ja vestlused, psühholoog jms, vt kriminaalasjas nr 117-7587 12.12.2018 koostatud iseloomustus), mis samuti ei mõjutanud teda. Viimased vägivallakuriteod, mille eest ta karistust kannab, on ta toime pannud alkoholijoobes. Arvestades sõltuvusainete kuritarvitamisega seotud probleemide tõsidust ja hulka, samuti isiku varasemat elukäiku ja muid asjaolusid (tarvitamise sagedus ja eriliigiliste narkootikumide tarvitamine) leiab kohus, et Marko Veedlal alkoholi ja narkootikumide tarbimisega seotud riskid ei ole täielikult maandatud ja tagasilangus ei ole välistatud. Sõltuvuskäitumine suurendab paratamatult uute kuritegude toimepanemise riski: pole välistatud, et vabanedes võib M. Veedla libastuda ja jätkata taas alkoholi ja narkootikumi tarvitamist ning asjaolude kokkulangemisel võivad realiseeruda uued kuriteod. 4 1-20-8343
5. Kinnipeetava õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks ning isiku edasist õiguskuulekat käitumist tuleb prognoosida selle pinnalt, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal ülal on pidanud. Marko Veedla käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas, kuna tal on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust noomituse näol keelatud eseme omamise eest ning kaaskinnipeetavalt toidu võtmise eest. Olgugi, et tegemist on distsiplinaarkaristuse leebeima vormi ehk noomitusega, on siiski oluline märkida, et kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Kohus on seisukohal, et kui süüdimõistetu tahab oma käitumisega veenda kohut selles, et ta on tõesti muutunud, peaks tema käitumine vangistuses olema eeskujulik. Kuna käitumist vangistuses peetakse oluliseks näitajaks, prognoosimaks, milliseks kujuneb isiku käitumine väljaspool vanglat, siis võib teha järelduse, et Marko Veedla karistus ei ole veel eesmärki täitnud. Kohus leiab, et Marko Veedla puhul on täitmata ennetähtaegse vabanemise sisuline eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal (vt RKKKm nr 31-1-12-17, p 20).
6. Kohtu hinnangul räägib Marko Veedla vabastamise vastu ka tema varasem elukäik. M. Veedlat iseloomustab asjaolu, et tal on neli kehtivat kriminaalkaristust, vanglas on kolmandat korda. Varasemalt on teda karistatud röövimise, varguse, korduva kehalise väärkohtlemise, alaealistelt vägivallaga ähvardamisega väljapressimiste eest. Ühel korral on ta vägivallateo pannud toime viibides vangistuses. Käesolevat karistust kannab ta korduva kehalise väärkohtlemise ja väljapressimise eest, mis on toime pandud grupi poolt ja isikult vabaduse võtmisega. Seega on Marko Veedla isik, kellel on neli kehtivat kriminaalkaristust, millest esimese kolme osas kandis ta ära kohtuotsuste kogumis mõistetud liitkaristuse, reaalse vangistuse, 18.03.
7. Vanglas viibis ta 4 aastat 5 kuud, kuid vaatamata nii pikaajalisele vangistusele ei muutnud see tema käitumises midagi. Kaheksa kuud hiljem asus ta taaskord kuritegusid toime panema. Sellise uue raske kuriteo toimepanemine tähendab, et M. Veedla retsidiivsusrisk peab olema ennetähtaegseks vabastamiseks väga madal. Kuid M. Veedla käitumine, sh distsiplinaarkaristuste olemasolu, tema suhtlemine kriminaalkorras karistatud inimestega, näitab tema ohtlikkust ning annab põhjendatud aluse karta samataolise käitumise kordumist. Seejuures peab kohus murettekitavaks asjaolu, et M. Veedla on isik, keda on korduvalt karistatud kuritegude eest, mis on toime pandud vägivallaga. Vägivaldsete kuritegude põhjuseks on impulsiivne ja mõtlematu käitumine. M. Veedla kuritegusid iseloomustab ka majandusliku kasu saamine ja soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Kui isiku kuritegude toimepanemist soodustavateks teguriteks on majandusliku kasu saamise eesmärk, puudulik probleemilahenduse oskus, impulsiivsus, sõltuvusprobleemid ning grupi mõju, puudub kohtul võimalus anda toetavat hinnangut kinnipeetava ennetähtaegsele vabastamisele. Kuigi M. Veedla kinnitab, et nüüd on tema suhtumine ja põhimõtted vangistuses muutunud, näitab tema varasem elukäik, et ta on alati pärast vangistusest vabanemist jätkanud kuritegude toimepanemist. M. Veedla varasemad käitumisaktid ei tekita usaldust, et kinnipeetav suudab sel korral järgida kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi. Seega annab ainuüksi tema varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos põhjuse arvata, et uusi kuritegusid on temalt karta ka tulevikus. Kohus ei näe asjaolusid, mis annaksid aluse kindlalt väita, et isiku hoiakud on vangistuse ajal nii muutunud, et uue kuriteo toimepanemise risk on oluliselt vähenenud.
8. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et kuigi isiku vabanemisjärgsed võimalikud elutingimused ning positiivne toetus lähedaste näol, on head, ei kaalu kohtu hinnangul kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

5 1-20-8343 Selliseks järelduseks annavad aluse tema varasem karistatus ja elukäik, alkoholi ja narkootikume tarvitamine jne. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses ei tekita, pole võimalik isikut ka vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada.

1. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Marko Veedla ennetähtaegset vangistusest vabastamist ei toeta ka prokurör ja Viru vangla.
2. Tulenevalt eeltoodud põhjendustest jätab kohus Marko Veedla vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Olga Dorogan Kohtunik 6