KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Gea Lepik, Geidi Sile Otsuse tegemise aeg ja koht 05.05.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-20280 T
§ 657
lg 1 p 3) ning asi tuleb saata maakohtule uueks arutamiseks eelmenetluse staadiumis.
- Maakohus tuvastas praeguse otsuse p-s 3.1 märgitud asjaolud, mille üle ei vaidle pooled apellatsioonimenetluses, ja mille ringkonnakohus võtab seetõttu aluseks asja lahendamisel.
- Maakohus on saanud ebaõigesti aru hageja nõude II ja III alternatiivist. Ka hageja on jäänud passiivseks oma nõude selgitamisega ning pole juhtinud kohtu tähelepanu oma nõuete vääriti mõistmisele. 8.
- Kohtuistungi helisalvestiselt kuuldub, et maakohus on hageja nõude II ja III alternatiivi valesti mõistnud (alates 5.17 ja 5.47 minutist). II alternatiivi on kohus mõistnud viisil, et ühisomandi lõpetamise viisiks on hageja osa müümine kaasomanike vahelisel enampakkumisel. Hageja nõude II alternatiiv oli hagi kohaselt kinnistu müümine kostjate vahelisel enampakkumisel. 5
(7)Helisalvestiselt (alates 5.47 minutist) kuuldub, et kohus on esialgu mõistnud valesti ka hageja III alternatiivi, saades nõudest aru viisil, et hageja kaasomandi osa müüakse avalikul enampakkumisel ja selgitades kostjatele, et sellisel juhul kostjad oma omandit ei kaota, kuid seoses hageja osa võõrandamisega avalikul enampakkumisel võib selle omanikuks saada keegi kolmas isik, kes pole perekonnaliige. Hageja nõue oli aga kinnistu müümine tervikuna avalikul enampakkumisel. Helisalvestiselt (alates 6.23 minutist) kuuldub, et kohus küsib hagejalt, kas ta jääb oma nõuete juurde ja kas kohus on neist õigesti aru saanud. Hageja jaatab seda. Kohus selgitab järgnevalt ebaõigesti, et ka ühisomandit saab müüa viisil, et müüakse ainult hageja osa ja hagi ei ole võimalik rahuldada viisil, et sundida kostjaid müüma oma osa. Hageja nõustub sellega, et ühisomandist saab hageja osa müüa, kuid leiab, et see ei ole tema majanduslikes huvides. Kohus küsib veelkord üle, mis on hageja eelistused. Hageja täpsustab, et tema eelistused oleks kas kogu kinnistu või hageja osa müümine avalikul enampakkumisel. Seega on ka hageja ise tekitanud segadust, leides, et hageja osa ühisvarast on võimalik eraldi müüa. 8.2. Seoses kirjeldatuga väljus maakohus nõude piiridest ja tegi otsuse nõude kohta, mida asjas ei esitatud (
§ 5lg 1).
Kohus saab otsustada vaid sellise asja jagamise viisi, mida on taotletud hagis või vastuhagis (RKTKo 09.05.2016, 3-2-1-45-06, p 19). Hageja palus teise alternatiivina kinnisasja müümist kostjate vahelisel enampakkumisel, maakohus määras aga otsuses, et enampakkumisel tuleb müüa hagejale kuuluv kinnisasja ühisosa. Tegemist on menetlusõiguse olulise rikkumisega, mis toob kaasa otsuse tühistamise. 8.
- Kolleegium selgitab, et hageja nõuet ei oleks saanud ka maakohtu poolt mõistetud viisil materiaalõiguslikult rahuldada. Pärimisseaduse § 147 esimese ja teise lause järgi, kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt (edaspidi pärandvara ühisus). Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid. Seega ei ole võimalik hageja osa enne ühisomandi jagamist kaasomanditeks müüa. Kaaspärijatele kuuluvad mõttelised osad pärandvara ühisusest ja nende suhtes ei ole pärijate osad omandis kindlaks määratud. Ühisomandi kaasomanditeks jagamise ja seejärel hageja kaasomandi mõttelise osa müümise nõuet kas kaasomanike vahelise või avalikul enampakkumisel paneku nõuet ei ole asjas esitatud.
- Kuna maakohus ei mõistnud eelmenetluses hageja nõudeid õigesti, eksitas ta omakorda kostjaid, rõhutades korduvalt, et ainult hageja osa enampakkumisele panek on võimalik ja kostjad oma omandit mingil juhul ei kaota. Samuti kuuldub helisalvestiselt (alates 4.26 minutist), et kohus selgitab kostjatele ebaõigesti menetluslikku olukorda väites, et kostjad saavad esitada omapoolseid ettepanekuid, kuidas hageja osa tema võlgade katteks võõrandada. Kohus ei selgita aga kostjatele, et kui nad ei soovi III alternatiivi puhul oma omandit kaotada, tuleb neil hageja jagamise viisidega mittenõustumisel esitada vastuhagi, milles esitada omapoolne nõue kinnisasja soovitud viisil jagamiseks.
- Hageja on väljendanud apellatsioonimenetluses, et soovib jääda üksnes hagi III alternatiivi juurde, mille kohaselt müüakse kinnistu avalikul enampakkumisel. Kolleegium nõustub iseenesest maakohtu põhjendusega, et ühisomandi lõpetamise puhul tuleb valida viis, mis sekkub poolte omandiõigusesse kõige vähem. Maakohus ei ole aga otsust III alternatiivi lahendamisel olulises osas põhjendanud. 10.
- Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude III alternatiivi müüa kinnistu avalikul enampakkumisel põhjusel, et see sunniks kostjaid nende tahte vastaselt võõrandama omandit ja tegemist on kostja V elukohaga, samuti on kinnistu rahvastikuregistri järgi elukohaks ka kostjatele 6
(7)III ja IV. Hageja on põhjendatult leidnud apellatsioonkaebuses, et ühisomandi lõpetamist ei takista asjaolu, et mõni ühisomanikest on selle vastu. Apellatsioonimenetluses on hageja väitnud, et kostja V ei ela kinnistul. Hageja tugineb seejuures maakohtu istungi protokollile. Asja uuel arutamisel tuleb maakohtul tuvastada, kas tegemist on kostja V ainukese elukohaga. Selle tuvastamise järgselt saab võtta seisukoha, kas hageja poolt taotletud ühisomandi lõpetamise viis on vastuolus hea usu põhimõttega põhjusel, et eakas pensionärist kostja kaotaks oma ainukese elukoha. 10.
- Kostjate III ja IV rahvastikuregistri järgseks elukohaks võib küll kinnistu olla, kuid nad ei ole menetluses kordagi väitnud, et nad seal elavad.
- Sõltuvalt maakohtu edasises menetluses tuvastatust võib III alternatiivi rahuldamine tuua kaasa olukorra, kus kõik ühisomanikud jäävad ilma oma omandist põhjusel, et ühel ühisomanikul (kellele kinnisasja mõttelisteks osadeks jagamise korral saaks kuuluda vaid 1/10 kinnisasjast) on võlad. See oleks ebamõistlik olukorras, kui kostjatele pole selgitatud, et neil on võimalus taotleda teistsugust ühisomandi lõpetamise viisi ja neil tuleb selleks esitada vastuhagi. Üheks ühisomandi lõpetamise viisiks on näiteks ühisomandi lõpetamine selle jätmisega ühisomanike kaasomandisse (vt RKTKo 18.10.2016, 3-2-1-88-16, p 12). Sellisel juhul saab hageja edaspidi oma kaasomandi mõttelise osa võõrandada. Kokkuvõtlikult võisid ebapiisava selgituse tõttu jääda alternatiivsed ühisomandi jagamise viisid vastuhagi vormis esitamata (nagu nähtub mh apellatsioonimenetluses esitatud seisukohtadest) ning ringkonnakohtul ei ole võimalik seda rikkumist endal kõrvaldada, kuna vastuhagi esitamiseks on menetluslikult liiga hilja. Kui maakohus näeb, et kostjate õigused võivad jääda kaitseta õigusteadmiste puudumise tõttu, tuleks neile selgitada õigusteadmistega esindaja võtmise vajalikkust. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja V eakas pensionär, kellele maakohus saab selgitada piisavate rahaliste vahendite puudumise korral õigust taotleda riigi õigusabi korras esindaja määramist. 12.
§ 173
lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 kohaselt otsustab menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise maakohus asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. (allkirjastatud digitaalselt) 7
(7)