← Eesti

2-22-5456/29

Obsah (10)§ 633§ 187§ 232§ 230§ 233§ 445§ 430§ 173§ 163§ 174

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-22-5456 5. juuni 2023, Narva Kohtuasi V L hagi J B vastu täisealisele õp

§ 633

lg 7 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi Tsiviilasi nr 2-22-5456 andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused, arvamus kostja seisukohtade kohta 1.V L (hageja) esitas 13.04.2022 hagi J B (kostja) vastu elatise nõudes. Hageja kui täisealiseks saanud ja jätkuvalt gümnaasiumis õppiva lapse nõudeks pärast hagi nõude täpsustamist on elatise väljamõistmine alates

  1. jaanuarist 2022 kehtima hakanud PKS §-s 101 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni hageja 21-aastaseks saamiseni, so kuni 07.04.
  2. Elatis tuleb tasuda iga kuu
  3. kuupäevaks hageja pangakontole XXX selgitusega „elatis V“. Hageja seisukohalt kohaldub alaealisele ülalpeetavale lapsele elatise suuruse arvestamise viis ka täisealisele õppivale lapsele. Kostja brutokuupalk on 1950 eurot, 3% sellest on 58,50 eurot. Hageja palub miinimumelatist, lähtudes elatise arvutamise valemist. Hagiavalduses toodud hageja kulud on keskmiselt 450 eurot kuus ja nendeks on: Eluasemekulud 75 eurot Kulutused toidule 150 eurot Kulutused transpordile 15 eurot Sidekulud 10 eurot Kulutused tervishoiule 20 eurot Kulutused hügieenitarvetele 10 eurot Lapse koolikohustuse täitmise kulutused 10 eurot Kulutused riietele ja jalanõudele 135 eurot Muud vältimatud püsikulutused (prillid, läätsed) 25 eurot. 17.05.2022 esitatud menetlusdokumendile lisatud igakuiste kulude tabeli (dtl 126-127) kohaselt on hageja igakuiste kulutuste suurus 591 eurot: 1) eluaseme 62-75 eurot, 2) toit 170 eurot ehk 5,66 eurot/päev; 3) transport 15 eurot; 4) side 16 eurot, sh internet 6 eurot, mobiilsideteenus 10 eurot; 5) tervisehoiu 20 eurot, 6) hügieen 25 eurot; 7) koolituskohustus 10 eurot; 8) riided/jalanõud 150-200 eurot; 9) prillid/läätsed 25-30 eurot; 10) sport 25 eurot; 11) taskuraha 70 eurot. 13.07.2022 (dtl 162-164) täiendas hageja, et läätsed maksavad 26,30 eurot ühes kuus. Prillid on tellides veelgi kallimad, u 250-300 eurot, kuna hagejal on vaja nägemise korrigeerimiseks vahendeid päev läbi, siis ei saa ka soetada ükskõik milliseid. Silmanägemise muutumise korral, aga see muutub u poolaasta jooksul, tuleks tellida uued prillid. Alates
  4. juunist 2022 hakkas hageja võtma eratunde inglise keeles rahvusvahelise testi CAE (Cambridge Advanced English) sooritamiseks, mis võimaldab rohkem tulevikus õppima asuda ja omandada kõrgharidust välismaa ülikoolides. Ühe eratunni maksumus on 15 eurot. Eratunni teenust osutab hagejale Tartu Ülikooli Narva Kolledži õppejõud kaks korda nädalas, st kogusummas u 120-135 eurot kuus. Teenitud rahast tasub hageja inglise keele eratunde. Eratunnid ei ole esmavajadused, seega kulude tabelist neid ei leidu. Samas on hageja edasiseks õppimiseks ja töötamiseks need kulud vägagi olulised, sellepärast asuski hageja tööle suvel. 01.02.2023 (dtl 185-187) teatas hageja, et viimase aja jooksul on hageja kulud suurenenud sh õppimisele. Hageja õpib täiendavalt keemia ja füüsika erialal Narva Laste Loomemajas. Nii füüsika kui ka keemia eriala õppetasu on 11 eurot kuus. Lisaks oli
  5. aasta lõpuks Eestis inflatsioon 22 protsenti, mis on tunda kõikides hinnagruppides, eriti toiduainetes. 2

(18)Tsiviilasi nr 2-22-5456 24.04.2023 (dtl 309-310) esitas hageja uuendatud kulude tabeli, millest tulenevalt hageja igakuised kulud ilma muude kuludeta kokku 601,50 eurot. Hageja põhjendab oma nõude sellega, et ta ei suuda gümnaasiumiõpingute pärast üheaegselt käia tööl ja end ülal pidada. Hagejal ei ole vara ega sissetulekut, mis oleks enda ülalpidamiseks ja oma vajaduste rahuldamiseks. Selleks, et hageja saaks gümnaasiumi lõpetada, kõrgkooli sisse astuda, hea hariduse omandada ja olla tööturul konkurentsivõimeline enda tuleviku kindlustades, on vaja vanemate rahalist toetust, mille ema annab, aga isa andmata jätab. Hageja elab peres koos 14-aastase venna K L (kes on ka kostja laps) ja emaga. Hageja peres töötab ainult ema I L ja tema sissetulek on kostja sissetulekust madalam. Kostja ei maksa elatist hagejale alates 2022 maikuust, viimane makse 120 eurot oli 06.04.
  1. Hageja on pöördunud kostja poole elatise nõudega, kostja on nõus tasuma vaid 120 eurot. Hageja ei ole nõus sellise rahasummaga. Hagiavalduse esitamisest 13.04.2022 ei ole kostja ka enda pakutud elatise summat üle kandnud. Hageja on seisukohal, et kostja peab ja on võimeline tasuma hagejale elatist nõutud suuruses.
  2. Kostja seisukohtade kohta esitas hageja vastuväited, et kostja ei esitanud oma väidetavate igakuiste kohustuste kohta mitte dokumente, vaid pangakonto väljavõtteid. Aga nende selgitustest ei nähtu, millise laenu eest „laenumakse“ on tehtud ja ei ole selge, kas kulu ongi nii suur (280 eurot). Kui on tegemist eluasemelaenuga, siis see tuleb jagada selles eluasemes elavate perekonnaliikmete arvuga. Kostja esitas Luminor panga laenulepingu väljavõtte 1-l leheküljel, millel on kinni katnud olulised kohad: tegelik elukoht, korteriomandi soetamise aadress, korteriomandi väärtus. St, et sellest lepingust ei nähtuks, millal on seda sõlmitud. Väidetav „ämmalaen“ ikka ei ole tõendatud dokumentidega, et see kulu oli üldse tekkinud ja et kulu oli vältimatu. Ühisvara jagamise võlgnevus ei ole kuluks ka, sest selle võrra on kostja saanud vara jagamisel endale tulu, see on hüvitis endisele abikaasale varast ilma jäämise eest. Kostja kohustus välja maksta I L (endine B) hüvitis summas 180,80 eurot lõpeb
  3. aasta aprillikuus. Seega kostja kohustused teiste isikute või organisatsioonide vastu vähenevad. Kostja alaealise tütre ülalpidamine on kokku 313 eurot, samas maksab ta pojale 220 eurot. Tütre 200 eurot ja ka „ämma“ väidetav laen (mille laenumakseks 265 eurot kuus) on kostja pangakontole tekkinud pärast seda, kui kostjale sai selgeks, et hageja kavatseb esitada elatishagi. Väidetav laen oli võetud 16.02.2021, kuid tagasimaksed n-ö ilmusid välja alles aprillis
  4. Kostja pangakonto väljavõttest ei nähtu, et talle oleks üle kantud see laen ning kulu hädavajalikkust tõendatud ei ole. Kostja väidab, et ravib hambaid, kuid ei ole esitanud ühtegi hambaravi kulutšekki või siis pangakonto väljavõtetest nähtuks, et ta tasunud hambaravi eest. Seega on kostja esitatud väidetav hambravilaen tegelikult näilik ja olematu tehing. Antud laenuandjaks on kostja ämm, kes töötab N kaupluse kassa klienditeenindajana. Hagejal on suured kahtlused kostja ämma sissetuleku suhtes, mis võimaldaks tal olla laenuandja kostjale, kes töötab D AS tolliküsimuste eest vastutava spetsialistina ning kelle igakuine keskmine brutopalk on 2285 eurot. Lähtudes tegelikest kostja kuludest ja palgatõendist, mille järgi on kuue kuu keskmine 1786,30 eurot, maksab abikaasa J B iga kuu kostjale 300–500 eurot. Swedbanki konto järgi on kostja kuue kuu sissetulek 14 650,91 eurot, mis teeb kuue kuu keskmiseks 2441,66 eurot. Seega on kostja võimeline maksma hagejale elatist nõutud ulatuses. 3
(18)Tsiviilasi nr 2-22-5456 Kostjal 20.12.2022 sündis veel üks laps ja tema eluasemelaenu intressimäär tõusis. Ent tuleb arvestada, et kahel ülalpeetaval uues peres on ka teine vanem. Lapsed S ja A B elavad peres koos abielus oleva mõlema vanemaga. Neid lapsi peavad ülal kaks vanemat, küll aga vanemaid lapsi ainult üks vanem. Kostja abikaasa (S ja A B ema Y B) saab vanemahüvitist, peretoetust kahele lapsele ja Luminor laenulepingus nr MLC0690101 on ta ka laenusaaja ning tal on eluase XXX kostjaga ühisomandis. Seega, B tütarde ülalpidamise kulud jagunevad kahe vanema vahel võrdselt, mitte aga seotud ainult kostja kohustuste ja sissetulekuga. Kostja vastuväited, arvamus hageja seisukohtade kohta 1.Kostja hagi ei tunnista (kd 1, tl 13) ja vaidleb hagile vastu. Kostja täitis enne 07.04.2022 hageja suhtes Viru Maakohtu
  1. juuli
  2. a otsusega 2-1920890 määratud ülalpidamiskohustust 180 eurot kuus. Hageja täisealiseks saamisest alates jätkas kostja hageja ülalpidamist 120 eurot kuus lisatingimusel, et ülejäänud hageja vältimatud kulud katab kostja poolte eelneval kokkuleppel faktipõhiselt ja proportsionaalselt koos hageja emaga kuni gümnaasiumihariduse omandamiseni. Käesolevas tsiviilasjas on poolte vahel vaidlus hageja igakuise ülalpidamise suuruse ja ajavahemiku üle. Kostja arvamusel tuleb hagejale ülalpidamise ulatus määrata kindlaks hageja faktilistest vajadustest, vältimatutest kuludest ja tavapärasest elulaadist lähtudes, sealjuures kostja ülalpidamise andmise võimekust arvestades. Elatisnõue peaks olema kuni kekshariduse omandamiseni. Kostja igakuine sissetulek bruto 1950 eurot. Kostjal on abikaasade ühisomandis hüpoteegiga koormatud korter Tallinnas kinnistu nr
  3. Kostja on nelja lapse isa, kolm nendest on alaealised ja hageja on täisealine. Kostja igakuiste kohustuste hulka kuulub eluasemelaen 396 eurot (laenujääk 98 849 eurot), eluasemekulud 280 eurot, võlgnevus endiste abikaasade ühisvara jagamise eest hageja lapsevanemale 180 eurot (võlgnevuse jääk 2169 eurot), võlgnevus kostja ämmale 265 eurot kuus (sihtotstarve – vältimatu hambaravi, laenujääk 2385 eurot), ülalpidamise elatis pojale 220 eurot, hageja ülalpidamine 120 eurot, alaealise tütre ülalpidamine 200 eurot, lasteaiakulud 73 eurot, lapse huvikool 40 eurot, kostja tervise edendamise kulud 63 eurot, sideteenused ca 30 eurot ning kostja elamisvajaduse kulud mh toitumine, riietus, transport ca 320 eurot. Kostja ei nõustu hageja väidega, et alaealisele lapsele PKS § 101 järgi elatise suuruse arvestamise viis kohaldub ka täisealisele õppivale lapsele. Täisealiseks saanud õpilase ülalpidamise suurus on tuvastatav tegelikest vajadustest, ka hageja iseendale eluks vajalike rahavahendite hankimise võimekusest. Elatise suuruse kindlaksmääramisel tuleb eelkõige arvesse võtta täisealise õpilase mõlema lapsevanema varalist seisundit, kostja ülalpidamise andmise võimekust, ka täiskasvanu lapse faktilisi kulusid ning abivajaduse ulatust. Kostja ei nõustu hageja igakuiste vajaduste loetelule tuginenud rahasummadega ning peab osa neist põhjendamatuks ja tõendamatuks, lubamatult kõrgeks ja ülepaisutatuks. Kostja vaidleb vastu kulutõendite kogumile tervikuna ja palub kohtul riietuse ja jalatsite kulutõendid jätta tähelepanuta selle tühisuse alusel ning palub kohtul jätta antud tõendid hagimenetlusest välja. Kostja taotleb kohtult jätta esitatud hageja ema pangakontoväljavõte tähelepanuta, tunnistada tõendi tühiseks ja jätta menetlusest välja, kuna subjektiivsel viisil sorteeritud SEB pangakonto väljatrükiga ei ole hageja ema varaline seisund ega sissetulek tõendatud. Kostja perre on 20.12.2022 sündinud tütar A B, seega on nüüdseks kolm alaealist ülalpeetavat ja täisealine keskkoolis õppiv laps – hageja. Kostja palub asja arutades sellega arvestada. 4
(18)Tsiviilasi nr 2-22-5456 Kostja ei ole võimeline pidama hagejat ülal nõutud suuruses iga kuu kuni 07.04.2025 ilma et enese toimetulekut kahjustataks. Kostja peab antud elatisnõuet põhjendamatult suureks ehk kostja toimetulekut oluliselt kahjustatavaks. Kostja leiab, et hagi ei ole põhjendatud ega ole tõendatud ja palub hageja tööle asumise arvestamisel jätta hagi rahuldamata. Hagi rahuldamise korral võivad kostjal esineda kohtulahendi järgse rahalise kohustuse täitmisel raskusi, mistõttu palub kostja kohtul määrata kohtuotsuse täitmise korra, selle ulatuse ja viisi. Ühtlasi palub kostja ajatada võimalikult pikaks ajaks, mitmeks aastaks, temale määratud maksmiskohustuse täitmist, arvestades kostja sissetulekut, alaealiste laste arvu ja varalist seisundi, kostja üldist majandusliku olukorra ja rahaliste kohustuste tasumise võimekust. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud

§ 232

lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja tuleb seega rahuldada osaliselt. 1.Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Vastavalt PKS § 97 p-le 2 on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Hageja sünnitunnistuse järgi (dtl 4) on hageja sündinud 07.04.2004 ja tema isaks J B ehk kostja. Jõhvi Vallavalitsuse 14.01.

  1. a otsusega nr 181-OT4-2021/7 (dtl 5) kostja nõusolekul (dtl 307) anti hagejale uueks perekonnanimeks „L“. N 12.04.
  2. a tõendi (dtl 6) kohaselt õpib hageja 2021/
  3. õa
  4. klassis. Õppevorm: statsionaarne õpe. N 29.03.
  5. a tõendi (dtl 365) kohaselt õpib hageja 2022/
  6. õa
  7. klassis. Gümnaasiumi lõpetamise kuupäev: 22.06.
  8. Õppevorm: statsionaarne õpe. Kohus loeb seetõttu tõendatuks, et hageja sai täisealiseks 07.04.2022, täisealine olles omandab keskhariduse N, gümnaasiumi lõpetamise kuupäev on 22.06.
  9. Eelnevast tulenevalt on hageja ülalpidamist saama õigustatud isik PKS § 97 p 2 tähenduses ning kostja on hageja vanem ja hagejale ülalpidamist andma kohustatud isik PKS § 96 alusel. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja elab kostjast eraldi ning et kostja hageja ülalpidamiskohustust ei täida. Seetõttu on hageja õigustatud esitama kostja vastu elatise nõude. Hageja nõuab välja mõista elatist
  10. jaanuarist 2022 kehtima hakanud PKS §-s 101 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni hageja 21-aastaseks saamiseni, s.o kuni 07.04.
  11. Elatis tuleb tasuda iga kuu
  12. kuupäevaks hageja pangakontole XXX selgitusega „elatis V“. Hageja seisukohalt kohaldub alaealisele ülalpeetavale lapsele elatise suuruse arvestamise viis ka täisealisele õppivale lapsele. Kostja brutokuupalk on 1950 eurot, 3% sellest on 58,50 eurot. Hageja palub miinimumelatist, lähtudes elatise arvutamise valemist. PKS § 99 lg 1 alusel määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. 5

(18)Tsiviilasi nr 2-22-5456 Hageja nõuab kostjalt enda ülalpidamiseks elatist, mille suurus arvutati välja alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 järgi. Alates
  1. jaanuarist 2022 on muutunud PKS § 101 alusel alaealistele lastele elatise arvutuste põhimõtted, kuid nii enne kui ka pärast
  2. jaanuari 2022 nägi PKS § 101 ette elatise suurust alaealisele, mitte täisealiseks saanud õppivale lapsele.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega, täisealiseks saanud õppivale lapsele PKS § 101 alusel väljaarvutatud elatise suurus ei laiene ja hageja peab oma kulutuste liigid ja suurused välja tooma ja nende suurust tõendama. Hageja esitatud andmete (dtl 309-310) kohaselt elab ta koos ema ja vennaga, seega on temal 3liikmeline perekond. Hageja igakuised kulud ja nende keskmised suurused aastatel 2022-2023 on alljärgnevad: Kulud Periood Suurus EUR Hageja osa kuus keskmiselt, EUR Eluasemekulud November 2022 169.12 75.00 Detsember 2022 199,43 Jaanuar 2023 241.50 Veebruar 2023 239.54 Märts 2023 207.50 Aprill 2023 225.44 Internet November 2022 12 5.30 AadressiL XXX Detsember 2022 16 (on vaja Jaanuar 2023 16 õppimiseks ja Veebruar 2023 16 koduülesannete Märts 2023 16 tegemiseks) Aprill 2023 16 Sidekulud November 2022 23,98 9.00 Detsember 2022 27.96 Jaanuar 2023 34.97 Veebruar 2023 24.96 Märts 2023 24.95 Apteek Dets 2022 18.50+35.02 20.00 Jaan 2023 27.34+5.86 Veebruar 2023 28.99+11.73 Märts 2023 5.39+12.54 Aprill 2023 13.19+13.40 +8.69 Nägemistervise Juuni 2022 26.30 (läätsed) 45.00 kulud August 2022 90.00 (nägemiskontroll, klaasid); 130.00 (prilliraam); 40.00 (prillide parandus) Märts 2023 98.00 Hügieenitarbed Detsember 2023 59.00 25.00 (näo-ja kätekreem, Aprill 2023 25.08; 10.00 šampoon, dušigeel, deodorant); hoolduskosmeetik 6

(18)Tsiviilasi nr 2-22-5456 a (juuksemaskid ja -palsam, ravišampoon (koroona põdemise tõttu esineb probleeme) Kulud toidule Sõidukulud Rõivad jalanõud Veebruar 2022 Aprill 2023 ja Mai 2022 September 2022 Oktoober 2022 detsember 2022 jaanuar 2023 veebruar 2023 märts 2023 aprill 2023 Õppimiskulud (pliiatsid, vihikud, paljunduskulud, raamatud, õpikud jt) November 2022 Detsember 2022 Jaanuar 2023 Veebruar 2023 Märts 2023 Aprill 2023 Õppimiseks ja August 2022 elamiseks vajalik Aprill 2023 seade Sport Jaanuar 2023 Veebruar 2023 Märts 2023 Aprill 2023 Muud kulud Juuni-august 2022 November 2022 Sept., nov. 2022 taskuraha Iga kuuga toiduained muutuvad kallihinnalisemaks 120.00 (rahvusvaheline projekt õppereis Itaalias) 23.70 167.37 32.98 107.16 17.99+80.24+12.99+77.76+20.69; 4.99+3.99+50.20+7.99+14.47+7.9 9+ 47.97; 33.97; 12.48+23.24+14.99+47.96; 11.00 (füüsika)+11.00 (keemia) 11.00 (füüsika)+11.00 (keemia) 13.00 (füüsika)+13.00 (keemia) 13.00 (füüsika)+13.00 (keemia) 13.00 (füüsika)+13.00 (keemia) 13.00 (füüsika)+13.00 (keemia) 135.00 (arvutitool) 754.00 (sülearvuti) 215.00 /kuus 7.17/päevas 23.70 40,00 26.00 98.00 13.00/kuus- Tantsustuudio Step- 20.00 Up 13.00/kuus- Tantsustuudio StepUp 13.00/kuus- Tantsustuudio StepUp 23.00/kuus- basseini abonement +13.00/kuus- Tantsustuudio StepUp Kokku keskmiselt 601,50 eurot kuus 720.00 + 21.00+45.00 (autokoolis õppimine ja eksamite sooritamine 200.00 (Rahvusvahelise inglise keele testi sooritamine) 150.00 (gümnaasiumi lõpupidu) 50 eurot Kostja ei nõustu hageja igakuiste vajaduste loetelule tuginenud rahasummadega ning peab osa neist põhjendamatuks ja tõendamatuks. 7
(18)Tsiviilasi nr 2-22-5456 Kohus peab eluliselt usutavaks, et iga kulutatud sendi kohta võib tõendi esitamine ja järelikult hageja vajaduste suuruse täpne väljaarvutamine keeruline olla.

§ 233

lg 1 kohaselt kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, muu hulgas kui tegemist on mittevaralise kahjuga, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Sama paragrahvi lg 2 näeb ette, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka muule varalisele vaidlusele, kui poolte vahel on vaieldav nõude suurus ja kõigi selle määramiseks vajalike asjaolude täielik väljaselgitamine on seotud ebamõistlike raskustega. Kohus on seisukohal, et

§ 233

lg 2 alusel võib ta antud olukorras teha otsuse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Viidatud põhimõtet rakendades lähtub kohus mõnede kulude liikide ja suuruse juures mõistlikkusest. Hageja on toonud välja eluasemekulud keskmiselt 75 eurot kuus, internetikulud keskmiselt 5.30 eurot kuus ja sidekulud keskmiselt 9 eurot kuus. Asja materjalidest nähtuvalt elab hageja koos ema ja noorema vennaga aadressil XXX. Lapse igapäevaste vajaduste hulka kuulub ka vajadus kasutada eluruumi. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel. Kohus asub seega seisukohale, et vanemad peavad osalema võrdselt nii kommunaalkulude kandmisel, kui muude eelnimetatud kulude kandmisel, kuna neid saab pidada eluasemevajaduse rahuldamiseks. Sama otsuse p-s 19 väljendatud seisukoha kohaselt saab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavateks põhjendatud kuludeks üldjuhul pidada tasu korteriühistu osutatavate või vahendatavate kommunaalteenuste eest, tasu tarbitud elektrienergia eest ning tasu telefoni, interneti ja kaabeltelevisiooni eest mõistlikus ulatuses ka lapsele langevas osas. Samas lahendis (p 22-23) on Riigikohus leidnud, et ka muud eluasemega seotud kulud saab mõistlikus ulatuses lapsele langevas osas arvata lapse eluasemevajaduse rahuldamiseks tehtavate kulutuste hulka. Tõendamaks eluaseme kulude suurust, esitas hageja KÜ T teatised (dtl 64) ajavahemiku 2021. a november-2022. a märts eest. Teatised on esitatud kogusummas 927,46 eurot, mis teeb keskmiselt 185,50 (927,46/5) eurot kuus. Jagatuna kolme elanike vahel teeb see keskmiselt 62 eurot kuus. Seega hagejale langetava eluasemekulude osa suurus ajavahemikul 2021. a november-2022. a märts oli 62 eurot. Ajavahemiku 27.10.2022-17.04.2023 eest hageja ema I L pangakonto väljavõttest (dtl 318) nähtuvalt tasus ta N KÜ-le XXX korteriga seotud eluasemekulud 2022. a novembris 169,12 eurot, detsembris 199,43 eurot, 2023. a jaanuaris 241,50 eurot, veebruaris 239,54 eurot, märtsis 207,50 eurot ja aprillis 225,44 eurot, seega kokku 1282,53 eurot. Jagatuna kuue kuuga teeb see keskmiselt 213,80 eurot kuus, mis omakorda jagatuna kolme elanike vahel teeb keskmiselt 71,25 eurot. Seega hagejale langetava eluasemekulude osa suurus on 71,25 eurot. Kohus leiab, et hageja eluasemekulud on vajalikud ja mõistliku suurusega. Ajavahemiku 01.12.2021-04.05.2022 eest I L pangakonto väljavõttest (dtl 65) nähtuvalt tasus ta OÜ-le I (internetiteenust osutav ettevõte) XXX korteriga seotud kulud kokku summas 68 eurot, 8

(18)Tsiviilasi nr 2-22-5456 mis teeb keskmiselt 11,30 eurot kuus, mis omakorda jagatuna kolme elanike vahel teeb keskmiselt 3,80 eurot. Seega hagejale langetava internetikulude osa suurus ajavahemikul 01.12.2021-04.05.2022 oli 3,80 eurot. Ajavahemiku 27.10.2022-17.04.2023 eest I L pangakonto väljavõttest (dtl 319) nähtuvalt tasus ta OÜ-le I 01.11.
  1. a 12 eurot, 31.11.
  2. a 16 eurot ning edaspidi, s. o enne 05.04.2023 tasus ta iga kuu 16 eurot, seega kokku interneti eest oli tasutud 92 eurot. Jagatuna kuue kuuga teeb see keskmiselt 15,33 eurot kuus, mis omakorda jagatuna kolme elanike vahel teeb keskmiselt 5,11 eurot. Seega hagejale langetava internetikulude osa suurus on 5,11 eurot. Ajavahemiku 01.12.2021-04.05.2022 eest I L pangakonto väljavõttest (dtl 67) nähtuvalt tasus ta E AS-ile 04.03.
  3. a 8 eurot ja 07.04.
  4. a 21 eurot. 04.05.2022 maksekorraldusest (dtl 68) tulenevalt tasus hageja ema I. L 04.05.2022 E AS-ile 57,82 eurot. Ajavahemiku 01.12.2021-04.05.2022 eest I L pangakonto väljavõttest (dtl 69) nähtuvalt tasus ta T AS-ile 06.12.
  5. a 25,35 eurot, 06.01.
  6. a 24,99 eurot ja sama summa 08.02.
  7. a. I L pangakonto väljavõte (dtl 344-345) järgi ajavahemiku 01.12.2022-24.04.2022 eest tasus ta E AS-ile
  8. a detsembris 27,96 eurot,
  9. a jaanuaris 34,97 eurot, veebruaris 24,96 eurot, märtsis 24,95 eurot, aprillis 24,95 eurot, seega kokku telefoni eest oli tasutud 137,80 eurot. Jagatuna viie kuuga teeb see keskmiselt 27,56 eurot kuus, mis omakorda jagatuna kolme elanike vahel teeb keskmiselt 9,20 eurot. Seega hagejale langetava telefonikulude osa suurus on 9,20 eurot. Arvestades hageja vanusega, samuti et ta õpib gümnaasiumis, vajab ta õppimiseks ja koduülesannete tegemiseks internetti ja suhtlemiseks telefoni, mistõttu ei saa interneti- ja sidekulusid pidada ebavajalikuks. Seega loeb kohus tõendatuks, et igakuine sidekulu (internet, telefon) on hagejal kokku keskmiselt 14,31 eurot (5,11+9,20). Hageja on toonud välja toidukulud 215 eurot kuus, 7,17 eurot päevas. Asjaolu, et inimesed tarbivad iga päev toitu, on üldteada ega vaja tõendamist. Kohtu hinnangul ei ole kõne all olevad kulud ülepaisutatud, arvestades ka keskmise toidukorvi kallinemist viimaste aastate jooksul ning asjaolu, et hageja peab sööma nii kodus kui ka koolis. Kuigi hageja ei ole välja toonud, et ta söövat koolis, on ikka eluliselt usutav, et vähemalt lõunasööki laps koolis sööb. Kohus peab seega toidukulusid 215 eurot kuus põhjendatuks ja eluliselt usutavaks. Hageja on toonud välja kulud hügieenipidamisele (näo- ja kättekreem, juustešampoon, dušigeel, kehadeodorant) ja hoolduskosmeetikale (juuksemaskid ja -palsam, ravišampoon (koroona põdemise tõttu esineb probleeme) keskmiselt 25 eurot kuus. Hageja esitas kulude suuruse tõendamiseks ka tõendid (dtl 93-98, 321, 322). Kohus ei jaga kostja arusaama, et kuna need kulutused on tehtud hageja ema pangakontolt, siis tegemist on hageja ema enda kuludega. Eluliselt on usutav, et hageja ema kannab hügieenipidamise ja hoolduskosmeetika kulusid ka hagejale langevas osas. Hügieenipidamise ja hoolduskosmeetika kulusid ikka ei saa ebavajalikuks pidada, muuhulgas hageja vanust ja sugu silmas pidades. Ent kohtu hinnangul on toodud kulud ebamõistliku suurusega. Kohus võtab arvesse, et juuksešampoone ja -palsami, dušigeeli, mis tahes kreeme, kehadeodorante jms ei osteta iga kuu, samuti et taolisi kreeme, šampoone ja dušigeeli saavad kasutada ka teised pereliikmed, seega on kohtu hinnangul mõistlik, et seda tehakse üle kuu hagejale langevas osas. Seetõttu on kohtu hinnangul tegemist ülemäära suurte hügieenipidamise ja hoolduskosmeetika kuludega ning mõistlikud kulud on kogusummas 150 (25x6) eurot aastas, mis teeb keskmiselt 12,50 eurot kuus. 9
(18)Tsiviilasi nr 2-22-5456 Kohus peab seega põhjendatuks ja eluliselt usutavaks hügieenipidamise ja hoolduskosmeetika kulusid summas 12,50 eurot kuus. Hageja on toonud välja kulutused rõivastele ja jalanõudele keskmiselt 40 eurot kuus. Tõendamaks kulude suurust, esitas hageja ka tõendid (dtl 104-122, 337-342). Kohtu hinnangul saab pidada üldteada asjaoluks, et inimestel läheb iga päev vaja rõivaid ja jalanõusid. Eesti kliima arvesse võttes on oluline asjaolu, et erineval aastaajal kantakse erinevaid rõivaid. Samuti tuleb arvestada, et lapsed suureks sirguvad ja iga aasta uuel hooajal võivad lapsed vajada uuemaid rõivaid ja jalanõusid. Kohtu hinnangul tuleb võtta arvessegi, et hageja peres on noorem vend, mistõttu hagejal pole võimalik kanda venna rõivaid ja jalanõusid. Rõivaid ja jalanõusid ei osteta kombeks küll iga kuu ning iga ostu kohase ostutšekki või muu kulu kandmist tõendava dokumendi esitamine võib raske olla (nt turult ostes), ent kohus leiab, et 480 (40x12) eurot aastas on mõistlik suurus. Kohus peab seega mõistlikuks igakuiseks kuluks rõivaste ja jalanõude osas 40 eurot. Hageja on toonud välja õppimiskulud (pliiatsid, vihikud, paljunduskulud, raamatud, õpikud jt) keskmiselt 26 eurot kuus. Hageja käib õppimas täiendavalt keemiat ja füüsikat, iga õppeaine ühe tunni hind oli 11 eurot aastal 2022 ja 13 eurot aastal 2023 (dtl 190-193, 358, 360). Kohus leiab, et hageja loetletud kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kohus arvestab, et hageja on gümnaasiumi lõpetamas ja plaanib kõrgkoolis õpinguid jätkata. Saamaks lõputunnistuse head keskmist hinnet, võib olla vajalik täiendavalt mõnes õppeaines õppimas käimine. Kohus peab seega mõistlikuks igakuiseks õppimiskuluks 26 eurot. Nimekirjas toodi välja apteegikulud keskmiselt 20 eurot kuus. Tõendamaks kulutusi, esitas hageja apteekide väljastatud ostutšekid (dtl 71-87, 312-316). Kohus on iseenesest nõus kostja käsitlusega, et tervise edendamise üldkasutatavate ravimite, toidulisandite ja vitamiinide kasutaja ei ole isikupõhiselt tuvastatav, s.t pole võimalik kindlaksmäärata dokumentidele märgitud ravimite kasutanud isikut. Kuid samas kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et teatud ravimeid, toidulisandeid ja vitamiine tuleb hagejal aeg-ajalt tarvitada (nt palaviku alandamine, valu vaigistamine, külmetuse leevendamine, immuunsust toetamine, COVID-testimine jne), kuid kohus leiab, et igakuine kulutus 20 eurot, mis teeb aastas 240 eurot, on ülepaisutatud. Ravimeid ikka ei osteta iga kuu, neid saavad tarbida ka teised pereliikmed, mistõttu on 10 eurot kuus nimetatud kulude osas kohtu hinnangul mõistlik. Nimekirjas on hageja välja toonud ka nägemistervise kulud keskmiselt 45 eurot kuus. Kulude tõendavatest dokumentidest (dtl 169 (korduv dtl 329), 328, 330-331, 332 ja 335 (tõendid sama ostu kohta), 333, 334) nähtuvalt liigitatakse kulud järgmiselt: nägemistervise kontroll, läätsete, prilliraamide ja -klaaside soetamine, prilliraami parandus, OÜ Eesti N visiiditasud. Kulutused kanti ajavahemikul 2022. a aprillist kuni 2023. a märtsini (k.a), kulutuste kogusumma on 399,30 eurot. Kohus jätab tähelepanuta tõendid kulutuste kohta, milliseid on aastal 2021 tehtud, kuna hageja esitas kohtule 24. aprillil 2023 kulutuste koondtabeli 2022. ja 2023. aasta kohta (dtl 309310), samuti et hagiavaldus on esitatud 13. aprillil 2022. Kohus leiab, et silmanägemine on eluliselt vajalik ning selle kontrolli ja silmaprobleemide korral läätsete ja prillide tehtavad kulutused on vajalikud. Küll aga tuleb arvestada asjaoluga, et need ei ole mitte igakuised. Kohus peab seega mõistlikuks jagada need kulutused ühe aastaga, mistõttu igakuiseks kuluks on keskmiselt 33 eurot (399,30/12). Hageja tõi välja sõidukulud 2022. a veebruaris korraldatud rahvusvahelise projekti Itaalia reisile summas 120 eurot (dtl 356) ja märkis keskmiseks kuluks 23,70 eurot. Hageja ei selgitanud, mis moel on 23,70 eurot kujunenud. Ka esitas hageja Saaremaa reisi tõendi summas 89 eurot (dtl 355). Samuti õppimiseks ja elamiseks soetatud vajaliku seadme kulud, 2022. a augustis arvutitool 135 euro eest (dtl 361), 2023. a aprillis sülearvuti 754 euro eest (dtl 359) ja märkis 10
(18)Tsiviilasi nr 2-22-5456 keskmiseks kuluks 98 eurot, kuid hageja ka ei selgitanud, mis moel on see summa 98 eurot kujunenud. Spordikuludeks nimetas hageja keskmiselt 20 eurot kuus. Need puudutavad tegevust tantsustuudios Step-Up (dtl 347, 348) ja ujula abonementi soetamist (dtl 347). Mõni osa viidatud kuludest ei ole igakuised ega ka iga-aastased (nt arvutitooli ja sülearvuti soetamisele). Hageja reisimiskulusid peab kohus põhjendatuks, sest reisides avardab hageja silmaringi. Kohus peab seega mõistlikuks igakuiseks lisakuluks kokku 50 eurot. Hageja esitas bussipiletid (dtl 350-354), ent kohus jätab nendega arvestamata, sest osa neid (dtl 352, 353) on teise isiku nimele, samuti ei selgitanud hageja, mida ta bussipiletiga tõendada soovib ehk kuidas need sõidud on hageja ülalpidamisega seotud. Muudeks kuludeks nimetab hageja autokoolis õppimas käimine ja eksamite sooritamine kokku 786 eurot (dtl 325), Rahvusvahelise inglise keele testi sooritamise kulu 200 eurot (dtl 324), gümnaasiumi lõpupidu kokku 150 eurot (dtl 326), taskuraha 50 eurot. Kohus peab eluliselt usutavaks, et võib tekkida muid täiendavaid, s.h ettenägematuid kulusid. Samas ei pruugi kõik muud kulud olla hädavajalikud. Kohus ei leia, et autokoolis õppimas käimise ja eksamite sooritamisega seonduvad kulud on hädavajalikud. Hageja gümnaasiumi lõpetamise ja kõrgkoolis jätkuvate õpingute planeerimise tõttu on Rahvusvahelise inglise keele testi kulud põhjendatud. Kohtu hinnangul on ka lõpupeo kulutused kokku 150 eurot põhjendatud. Hageja nimetas muudeks kuludeks ka taskuraha 50 eurot. Kohus leiab, et selle suurus on ülepaisutatud ja taskuraha mõistlik suurus on 30 eurot kuus. Hageja elab koos emaga ja on tema ülalpidamisel. Kohus peab seega mõistlikuks, et igakuised muud lisakulud on kokku 60 eurot. Kokkuvõttes võib eeltoodu alusel pidada usutavaks, põhjendatuks, mõistlikuks ja tõendatuks, et hageja igakuised kulud on käesoleval ajal kokku keskmiselt ca 530 eurot (71,25+14,31+215+12,50+40+26+10+33+50+60), millest kostja osa moodustab 265 eurot PKS §-st 105 tulenevalt. Täisealiseks saanud lapse puhul saab eeldada, et tal on hankida eluks vajalikke vahendeid ise. Sotsiaalkindlustusameti 30.03.2023. a vastuse (dtl 249) kohaselt on I L ajavahemikul alates 01.01.2022 kuni käesoleva ajani välja makstud V L eest: - 01.01.2022 kuni 31.01.2023 lapsetoetus summas 60,00 eurot kuus; - alates 01.02.2023 lapsetoetus summas 80,00 eurot kuus; - 11.2022 hinnatõusu leevendamise toetus summas 50,00 eurot (ühekordne makse). Maksu- ja Tolliameti poolt peetava töötajate registri seisuga 25.03.2023 andmete (dtl 200-201) kohaselt töötas hageja Sihtasutuses N alljärgnevalt: - ajavahemikul 01.06.2022–30.06.2022; - 05.07.2022; - ajavahemikul 22.07.2022–31.08.2022. Maksu- ja Tolliameti 29.03.2023 teatise (dtl 260) järgi tehti ajavahemikul 01.2022–03.2023 pärast töötuskindlustusmaksete maha arvamist hagejale väljamakseid 2022. a juunis 141,70 eurot, juulis 442,80 eurot, augustis 303,32 eurot ja septembris 13,28 eurot, seega kokku 901,10 eurot. Väljamaksete tegijaks on Sihtasutus N. Hageja töötamine on tõendatud ka 08.06.2022 käsunduslepinguga nr 1-9-6/36 (dtl 167-168), töö üleandmise-vastuvõtmise 21.06.2022 aktiga (dtl 165) ja 30.06.2022 maksekorraldusega tasu saamise kohta (dtl 169). 11
(18)Tsiviilasi nr 2-22-5456 AS-i P 28.03.
  1. a vastuse (dtl 246) kohaselt pensioniregistri pidaja andmetel on V L nimele avatud pensionikonto nr XXX. V L ei ole esitanud raha väljavõtmise avaldust ega ole liitunud täiendava kogumispensioniga. Eesti Töötukassa 27.03.
  2. a teatise (dtl 374) kohaselt ei ole V L registreeritud töötuna/tööotsijana. Vararegistrites puuduvad andmed hagejale kuuluva vara kohta. Maksu- ja Tolliameti teabe kohaselt on hageja töötanud
  3. a suvekuudel. Kohtu hinnangul ei saa lapselt, kes gümnaasiumi lõpetamas ja riigieksamisteks valmistumas, nõuda, et ta oleks õpingute kõrvalt (dtl 7) tööl käinud ja endale muretsenud eluks vajalikud vahendid. Kuivõrd õpib hageja gümnaasiumis juba, on tema peaeesmärgiks omandada keskharidust ja hagejal peab olema võimalus keskhariduse omandamiseks küll. Hagejale ülalpidamise andmise kostja võimekuse analüüsimine Kostjal tekkis kohustus täiealiseks saanud hagejat ülal pidada alates
  4. aprillist 2022, kuna hageja täisealiseks saanuna jätkas keskhariduse omandamist N. Kostjal on peale täisealise hageja veel kolm alaealist last, XXX sündinud K L, XXX sündinud S B ja XXX sündinud A B (dtl 177), kelle suhtes on kostjal ülalpidamiskohustus PKS § 96 lg 1 ja § 97 lg-st 1 tulenevalt. PKS § 98 lg 1 näeb ette, et kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele, lapsi kaugema astme alanejatele sugulastele, alanejat sugulast ülenejale sugulasele ning ülenejate sugulaste puhul lähema astme sugulast kaugema astme sugulasele. Seega, hagi põhjendatuse otsustamisel peab kohus analüüsima, mis on kostja sissetulekuks või selle saamise võimaluseks ning kas kostjale kuulub muu vara, mille arvel on hagejale ülalpidamist anda kahjustamata oma alaealiste laste ja enese tavapärast ülalpidamist. Maksu- ja Tolliameti poolt peetava töötajate registri seisuga 25.03.2023 andmete (dtl 206-208) kohaselt töötas kostja alates 04.11.2020 (dtl 208) D AS-is tolliküsimuste eest vastutava isikuna. Maksu- ja Tolliameti 29.03.
  5. a teatise (dtl 264-265) järgi tehti ajavahemiku 01.2022– 03.2023 eest kostjale pärast tulu- ja töötuskindlustusmaksete maha arvamist
  6. a-l töötasu ja muud väljamakseid kokku 21 078,58 eurot, mis teeb keskmiselt 1757 eurot kuus, ning
  7. a-l 3585,46 eurot, mis teeb keskmiselt 1793 eurot kuus. Kostja sissetuleku suurus tõendati samuti Maksu- ja Tolliameti 02.05.
  8. a maksuandmete tõendi (dtl 18), 03.05.
  9. a palgatõendi (dtl 55) ja kostja pangakonto XXX väljavõttega ajavahemiku 01.11.2021–30.04.2022 eest (dtl 23-29). Kohus arvestab alates 01.2022 esinevate andmetega, kuna hagi esitati
  10. a -l. Sotsiaalkindlustusameti 30.03.
  11. a vastuse (dtl 252) kohaselt ei ole kostjale määratud ja makstud toetusi või hüvitisi. Kostja abikaasale Y B on välja makstud alates 01.01.2022 kuni käesoleva ajani: 11.2022 - ema vanemahüvitis 38,98 eurot; 12.2022 - ema vanemahüvitis 1035,52 eurot; 01.2023 - sünnitoetus 320 eurot ja ema vanemahüvitis 1096,29 eurot; 02.2023 - ema vanemahüvitis 1096,29 eurot; 303.2023 - ema vanemahüvitis 38,98 eurot ja jagatav vanemahüvitis 1004,07 eurot. 12
(18)Tsiviilasi nr 2-22-5456 Kostja ja tema abikaasa ühise lapse S B eest makstakse välja 01.01.2022 kuni 31.01.2023 lapsetoetus 60 eurot kuus ning alates 01.02.2023 lapsetoetus 80 eurot kuus. Lapse A B eest makstakse välja 01.01.2022 kuni 31.01.2023 lapsetoetus 83,23 eurot kuus ning alates 01.02.2023 lapsetoetus summas 80 eurot kuus. 11.2022 oli väljamakstud ühekordne hinnatõusu leevendamise toetus 50 eurot. AS-i P 28.03.
  1. a vastuse (dtl 246) kohaselt ei ole J B pensioniregistri pidaja andmetel liitunud kohustusliku- ega täiendava kogumispensioniga. Eesti Töötukassa 27.03.
  2. a teatise (dtl 374) kohaselt ei ole J B registreeritud töötuna/tööotsijana, samuti ei saanud ta ajavahemikul 01.01.2022–27.03.2023 ei töötutoetust ega töötuskindlustushüvitist. Äriregistri andmeil (dtl 211-212) on 27.02.2020 asutatud (sissemakset tegemata) B OÜ
(14922878)juhatuse liikmeks ja ainuosanikuks kostja. Äriühingus on üks töötaja, 2021 I kvartalis puudusid äriühingul riiklikud maksud, tööjõumaksud ega maksustatav käive. Äriregistris puuduvad andmed, et kostjale oleks kulunud liikmesus hooneühistus. Kostja seletas (dtl 267), et äriühingu majandustegevus on passiivne ning käivet, kohustusi, tulu ega vara ei ole, enamjoont kehtiva töölepingu konkurentspiirangu kohaldamise, säästude ja investeeringute puudumise põhjustel, ka ettevõtluseks vabaaja puudumise tõttu. Kinnistusraamatu andmete (dtl 215-216) kohaselt on kostja ühisomandis XXX asuv 60,30 m2 suurune eriomand, mis on asja materjalidest tulenevalt on kostja ja tema pere elukohaks. Eriomandile on
  1. a novembris seatud hüpoteek Luminor Bank AS-i kasuks. Transpordiameti liiklusregistris puuduvad andmed kostjale kuuluva vara kohta. Kostja kohustuseks on hüpoteeklaenu (dtl 131) igakuised osamaksed (põhiosa ja intress), mille igakuine suurus on kostja Luminor panga konto XXX (dtl 40-41) kohaselt ajavahemikul 01.2022–30.04.2022, 01.10.2022–30.11.2022 kokku 396,22 eurot ning ajavahemikul 01.12.2022–18.01.2023 (dtl 183) kokku 515,18 eurot. Seega suurenes 01.12.2022 osamakse võrreldes eelneva perioodiga 118,96 euro võrra. Kohus on seisukohal, et hüpoteeklaenu osamaksed on põhjendatud kostja kulud, sest seostatakse kostja ja tema pere eluaseme soetamisega. Ka kannab kostja eluaseme majandamisega ja kommunaalteenuste osutamisega seotud kulusid (dtl 132-134).
  2. a jaanuaris oli selle suuruseks 289,10 eurot, veebruaris 296,56 eurot, märtsis 235,20 eurot, aprillis 237,73 eurot ja mais 259,23 eurot ehk keskmiselt 264 eurot kuus. Eesti Energia arvete (dtl 135-137) ja kostja pangakonto väljavõtte (dtl 23-29) kohaselt on
  3. a jaanuaris tasutud 42,42 eurot ja esitatud arve summas 28,24 eurot, mis on tasutud
  4. a veebruaris, märtsis on tasutud 18 eurot, aprillis 19,15 eurot ja mais on esitatud arve 35,83 eurole, mis teeb keskmiselt 28,80 eurot kuus. AS-ile S on tasutud
  5. a jaanuaris 28 eurot, veebruaris 23 eurot, märtsis 23 eurot ja aprillis 23 eurot, seega keskmiselt 24,25 eurot kuus. Lisaks tasus kostja T AS-ile
  6. a jaanuaris 13.32 eurot, veebruaris 5 eurot, märtsis 5 eurot ja aprillis 5 eurot, seega keskmiselt 7 eurot kuus. Need kulud teevad keskmiselt kokku 324 eurot kuus. Kostja nimetab kuludeks ka võlg ämmale, mida pidi ta võtma ta selgituste järgi vältimatu hambaravi tarvis. Tõendamaks laenu võtmist, esitas kostja rahaliste vahendite vastuvõtu 06.02.
  7. a kinnituse (dtl 140), mille kohaselt on kostja võtnud sugulaselt E M sularahas ilma intressita laenuks summas 2650 eurot hädavaliku hambaravi tarvis. Kostja kohustus tagastama võetud rahasumma igakuiste osamaksetena 265 eurot kas sularahas või pangaülekandega, alates 01.04.2022, kogu võlasummat kohustus kostja tagastama hiljemalt 05.04.
  8. 13
(18)Tsiviilasi nr 2-22-5456 Hagejal on laenu võtmist seada kahtluse alla, kuna väidetava laenu taotleti
  1. a veebruaris, aga tagasimaksed n-ö ilmusid välja alles
  2. a aprillis. Kostja pangakonto väljavõttest laenu ülekandmist ei nähtu. Samuti on hageja arvamusel, et kostja ei ole tõendanud kulu hädavalikkust. Kohus hageja käsitlusega ei nõustu. 06.02.
  3. a kinnitus on võlatunnistus võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 mõttes. Võlatunnistuse andmisega tunnistas kostja võla ja võlatunnistuse vastane pool võib nõuda võla tagastamist. Võlatunnistus võib olla väljaantud ka hiljem ehk mitte raha tegeliku üleandmise hetkel. Kohus arvestab, et kostja on tolliametnik, Maksu- ja Tolliameti poolt peetava töötajate registri (dtl 206-208) andmete kohaselt töötas ta ka Maksu- ja Tolliametis. Kohus leiab, et kostja nagu mõistlik isik ei annaks võlatunnistust välja kui tegelikult võlakohustust tal olemas ei oleks, kuna saab aru võlatunnistuse väljaandmise õiguslikest tagajärgedest ikka. Laen võiks olla antud sularahas, seega on asjakohatu hageja väide, et kostja pangakonto väljavõttest laenu ülekandmist ei nähtu. Kostja pangakonto XXX väljavõttest on näha kostja poolt E M võla osamakse 265 eurot ülekannet 10.04.2022 (dtl 28). Arvestades, et hagi on esitatud 13.04.2022 ning kostja sai hagi kätte
  4. a aprilli lõpus, ei saa kohtu hinnangul kahelda, et laenu oli tegelikkuses võetud. Kohus arvestab, et kostja kohustus võlatunnistusest tulenevalt lõppes 05.04.
  5. Kostja nimele väljastatud U OÜ arvetest (dtl 141-156) nähtub, et ajavahemikul 16.02.2021– 06.12.2021 tasus kostja erinevate hambaraviteenuste eest kokku 2662 eurot. Ajavahemiku 01.11.2021–30.04.2022 eest olevast kostja pangakonto XXX väljavõttest nähtuvalt tasus kostja U OÜ-le 17.02.2022 veelgi 125 eurot (dtl 23-29). Iseenesest on õige hageja seisukoht, et kostja ei tõendanud kulu hädavalikkust, küll aga kohtu hinnangul on hammaste tervis ja nende korras hoidmine nagu ka silmanägemine eluliselt vajalik ning hambaprobleemide korral tehtavad kulutused võivad olla hädavajalikud küll. Ühtlasi leiab kohus, et keegi ei hakka kulutama 2785 eurot hambateenusele niisama. Tartu Ringkonnakohtu
  6. juuni
  7. a otsusest nr 2-12-3413 (dtl 194-195) nähtuvalt oli kostja kohustuseks ka hageja emale 21 695,62 euro suuruse hüvitise väljamakse 120 kuu (10 aasta) jooksul alates otsuse jõustumisest iga kuu 180,80 eurot ühisvara jagamisel enamsaadud vara eest. Hageja väitel, mille peale kostja vastuväiteid ei esitanud, lõpeb see kohustus
  8. aasta aprillikuus. Kostja tasub elatist 220 eurot kuus hageja noorema venna K L ülalpidamiseks Viru Maakohtu 16.07.
  9. a otsuse 2-19-20890 alusel (täpsustatud Tartu Ringkonnakohtu 23.11.
  10. a otsusega - dtl 43-51) kuni 16.09.
  11. Kohus on seisukohal, et hagejale ülalpidamise andmise kostja võimekuse hinnates tuleb vaadata eraldi kolme ajavahemikku, nimelt
  12. aasta,
  13. a aprilli lõpuni ja alates
  14. a maist, kuna 20.12.
  15. a-l lisandus kostjal uus ülalpeetav, tütar A.
  16. a aprillis lõppesid kostjal hüvitise 180,80 euro ja võlatunnistusest tulenevate osamaksete 265 euro tasumise kohustused. Elatis ajavahemikul 13.04.2022 (hagi esitamise päev)-31.12.2022 Kohus on tuvastanud, et
  17. aastal oli kostja neto sissetulek keskmiselt 1757 eurot kuus. Kostja maksab elatist alaealise lapse K L ülalpidamiseks iga kuu 220 eurot ja maksis välja hageja emale igakuist hüvitist 180,80 eurot. Pärast kostja sissetulekust elatise ja hüvitise väljaarvamist jääb 1356,20 eurot (1757-220-180,80). Kostja ülalpidamisel oli
  18. a lõpuni tütar Sofia, sünd. XXX. Kohus aga arvestab, et S ülalpidamiskohustus on ka tema emal. 14
(18)Tsiviilasi nr 2-22-5456 Kohus arvestab kostja hüpoteeklaenust tuleneva kohustusega, igakuine osamakse
  1. a-l oli 396,22 eurot, kuid seda tuleb jagada pooleks, sest eriomand, mille soetamiseks oli võetud hüpoteeklaen, on kostja ja tema abikaasa ühisomandis. Seega, kostja osa on 198,11 eurot. Samuti leiab kohus, et tuleb jagada pooleks ka eriomandi majandamisega ja kommunaalkuludega ning muude vältimatute kuludega seotud summad. Kohus tuvastas, et
  2. a-l oli nende kulutuste suurus keskmiselt 324 eurot kuus, seega, kostja osa sellest on 162 eurot. Kuivõrd võeti hambaravi laen kostja ja tema abikaasa abielu ajal, tuleb eeldada PKS § 24 lg 2 alusel, et see kohustus kuulus nende varaühisusele ja osamakse 265 eurot tuleb kohtu hinnangul ka jagada pooleks, seega, kostja osa sellest on 132,50 eurot. Kui 1356,20 eurost lahutada 492,61 (198,11+162+132,50) eurot, jääb 863,59 eurot. Hagi vastuse kohaselt on kostja elamisvajaduse kulud, mh toit, rõivad, transport ca 320 eurot. On täiesti arusaadav, et kostjal on toidukulu, mis ei saa olla väiksem kui hageja oma (215 eurot), kuna on üldteada, et täiskasvanud töötava isiku kulud on suuremad kui mittetöötaval täisealisel isikul. Samuti on eluliselt usutavad ka rõiva- ja transpordikulud. Kohus leiab, et nimetatud suurus 320 eurot on mõistliku suurusega. Lahutades 863,59 eurost 320 eurot, jääb 543,59 eurot. Hagi vastuse kohaselt on igakuised kostja alaealise tütre ülalpidamiskulud 200 eurot, lisaks igakuised lasteaiakulud 73 eurot ja lapse huvikool 40 eurot. Lasteaiakulusid ja lapse huvikooli kulusid tõendati arvetega (dtl 138, 139) ja kostja pangakonto XXX väljavõttega ajavahemiku 01.11.2021–30.04.2022 eest (dtl 23-29). Kuna lapsel on ka olemas teine vanem, kes peab lapsega lasteaiakulud ja lapse huvikooli kulud jagada pooleks, seetõttu olid
  3. a-l kostja alaealise tütre S ülalpidamiskulud 256,50 eurot (200 + (73+40)/2)). Kohus leiab, et viidatud kulud on mõistliku suurusega, arvestades kostja sissetuleku suurust ja alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS §-s 101 sätestatud elatise suuruses väljaarvutamise valemi. Lahutades 543,59 eurost 256,50 eurot, jääb 287,09 eurot. Eluliselt on usutav, et kostjal saavad olla ka muud vältimatud kulud, nt kulutused hügieenitarvetele, majapidamisele, kingitustele, meelelahutusele jne. Kuid kohus leiab, et sissetuleku jäägist 287,09 eurot oli kostja võimeline andma hagejale
  4. aastal ülalpidamist vähemalt 180 eurot kuus. Eeltoodu alusel on kohtu hinnangul põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks ajavahemikul 13.04.2022–31.12.2022 igakuist elatist 180 eurot kuus välja, seega on kogusumma 1620 eurot. Ent kohus leiab, et toodud summast tuleb maha arvata hageja sissetulek, mis oli tal
  5. a suvekuudel SA-s N töötamise eest olnud. Kohus on varem tuvastanud, et hageja sai 901,10 eurot. Eeltoodud andmete järgi evis hageja
  6. a suvekuudel endale sissetulekut töötasu näol. Ka leiab kohus, et toodud summast tuleb maha arvata 120 eurot, mida kostja tasus hageja ülalpidamiseks 05.04.2022 (dtl 21, 28). Seega, ajavahemiku 13.04.2022–31.12.2022 eest on põhjendatud mõista kostjalt hageja ülalpidamiseks elatis kindla summana 598,90 eurot välja (1620-910,10-120). Elatis ajavahemikul 01.01.2023-30.04.2023 Kohus varem juba kindlaks tegi, et kostja keskmine igakuine sissetulek aastal 2023 on 1793 eurot. Ühtlasi on kohus tuvastanud, et kostjal on põhjendatud, vajalikud ja vältimatud kulud keskmiselt 1529,39 eurot. Nendeks on igakuine elatis alaealise lapse K L ülalpidamiseks 220 eurot, hageja emale igakuine hüvitis 180,80 eurot, pool hüpoteeklaenu osamaksest, mis on 257,59 eurot alates 01.12.2022 (515,18/2), pool eriomandi majandamisega ja kommunaalkuludega ning muude vältimatute kuludega seotud summast ehk 162 eurot, kostja ämmale laenu tagasimaksed 132,50 eurot, elamisvajaduse kulud 320 eurot, alaealise tütre Sofia ülalpidamiskulud olid
  7. a-l 256,50 eurot. Seega jääb kostjal 263,61 eurot. Kohus leiab, et 15
(18)Tsiviilasi nr 2-22-5456 kostjale 20.12.2022 tütre A sünni tõttu ei lubanud ajavahemikul 01.01.2023–30.04.2023 kostja sissetulek anda hagejale ülalpidamist, kuna kostjal on PKS § 98 lg-st 1 tulenevalt eelkõige kohustus pidada ülal oma alaealisi lapsi. Kostja lastel on küll teine vanem, kes saab vanemahüvitist, ent kohtu hinnangul ei paranda see kostja ülalpidamisvõimet, kuna teisel vanemal on ka kohustusi. Kohus peab tõendatuks, hinnates kostja varalist seisu, sissetulekut ja kohustusi, et kostja polnud ajavahemikul 01.01.2023-30.04.2023 võimeline täitma hageja ülalpidamiskohustust ilma et oleks alaealiste laste ja enese tavapärast ülalpidamist kahjustamata. Eeltoodu alusel ei ole kohtu hinnangul põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuist elatist selle ajavahemiku eest. Elatis alates 01.05.2023
  1. a aprillikuus lõppesid kostjal ära hageja emale hüvitise maksmise kohustus summas 180,80 eurot ja kostja ämmale laenu tagasimakse kohustus summas 132,50 eurot, seega kogusummas 313,30 eurot. Arvestades kostja sissetulekute ja allesjäänud kohustuste suurust, mh kolme alaealiste laste ülalpidamiskohustust, ning enese tavapärast ülalpidamise kahjustamata jätmise vajadust, leiab kohus, et kostja on võimeline andma hagejale alates 01.05.2023 elatis 180 eurot kuus. Hageja nõuab elatist kuni 21-aastaseks saamiseni, s.o 07.04.
  2. Kohus leiab, et kõne all olev nõue on põhjendamata. Hetkel omandab hageja keskharidust täisealine olles ja 22.06.2023 gümnaasiumi lõpetab. Kohus leiab, et elatis tuleb välja mõista kuni 22.06.
  3. Elatise väljamõistmise eelduseks ongi asjaolu, et hageja käib õppimas, mis takistab tal endal sissetulekut teenimast. Kui hageja jätkab õpingutega kõrgkoolis või kutseõppe tasemeõppes, tekkib tal õigus nõuda elatist õpingute lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Hageja palub kindlaks määrata, et tuleb elatist tasuda iga kuu
  4. kuupäevaks hageja pangakontole XXX selgitusega „elatis V“.

§ 445

lg 1 järgi võib kohus otsuses poole taotlusel määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva kindlaks. PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Kohus leiab, et tuleb rahuldada hageja taotlus. Kohus on arvamusel, et kuivõrd hageja lõpetab gümnaasiumi 22.06.2023 ning

  1. a juuni
  2. kuupäev on käes, mistõttu on elatis
  3. a juuni kuu eest sissenõutavaks muutunud, tuleb otsuse täitmise huvides mõista elatise välja ka ajavahemiku 01.05.2023–22.06.2023 eest kindlas summas ehk summas 360 eurot. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et hagi tuleb osaliselt rahuldada. Kohus on seisukohal, et tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja elatis ajavahemiku 13.04.2022–31.12.2022 ja 01.05.2023– 22.06.2023 eest kindla summana kokku 958,90 eurot (598,90+360) ja kohustada kostjat tasuma elatis hageja pangakontole XXX selgitusega „elatis V“. Hagi rahuldamise korral palub kostja kohtul määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise korra, selle ulatuse ja viisi, kuna kostjal võib kohtulahendi järgse rahalise kohustuse täitmisel raskusi esineda. Kostja palub ajatada võimalikult pikaks ajaks, mitmeks aastaks, temale määratud maksmiskohustuse täitmist, arvestades kostja sissetulekut, alaealiste laste arvu ja varalist seisundi, kostja üldist majandusliku olukorra ja rahaliste kohustuste tasumise võimekust. Kohus rahuldab kostja taotluse osaliselt. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole kohtuotsusega väljamõistetud elatise väljamaksmise ajatamine mitme aasta peale. Kostja saanuks elatise võlgnevust tunduvalt vähendada siis, kui tasunuks elatist vähemalt suuruses, mille ta pakkus välja kompromissina ehk 120 eurot, kuid ta sedagi teinud ei ole. Kohus tegi kindlaks, et alates 16

(18)Tsiviilasi nr 2-22-5456 01.05.2023 on kostja vabanenud kohustustest kogusummas 313,30 eurot. Et kostja sissetulek ja kohustused võimaldasid tal neid kohustusi täita, siis leiab kohus, et hageja ja kostja huve arvestades on ikkagi võimalik ajatada 958,90 euro suuruse elatise tasumist nelja kuu peale. Elatis tuleb välja maksta ajavahemikul
  1. a juuni–september (k.a) võrdsetes osades ehk summas 239,73 eurot iga kuu. Esimene makse peab olema tehtud hiljemalt 22.06.2023, järgmised maksed tuleb teha jooksva kuu
  2. kuupäevaks. Elatis tuleb tasuda hageja pangakontole XXX selgitusega „elatis V“ ära märkides, millise kuu eest elatist tasutud on. Hageja ema varaline olukord ja sissetulekud PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. PKS § 105 lg-st 3 tulenevalt kontrollis kohus ka hageja ema varalist olukorda ja sissetulekuid. Maksu- ja Tolliameti peetava töötajate registris olevate seisuga 25.03.2023 andmete (dtl 202205) kohaselt töötab hageja ema I L alates 03.01.2022 SA-s N strateegiajuhina ning ajavahemikul 11.04.2022-03.06.2022 töötas ta ka H. Transpordiameti liiklusregistri andmetel (dtl 210) seisuga 25.03.2023 kuulus hageja emale sõiduauto TOYOTA COROLLA, registreerimismärgiga XXX, ehitusaasta
  3. Äriregistri andmeil (dtl 213-214) kuulub hageja emale liikmesus Hooneühistus R (XXX). Kinnistusraamatu andmete (dtl 217-218) kohaselt on hageja ema omandis XXX asuv 77 m2 suurune eriomand, mis on asja materjalidest tulenevalt on hageja ja tema ema elukohaks. Äriregistris puuduvad andmed, et hageja ema ajaks äri. Maksu- ja Tolliameti 29.03.
  4. a teatise (dtl 262-263) järgi tehti ajavahemiku 01.2022– 03.2023 eest hageja emale pärast tulu- ja töötuskindlustusmaksete maha arvamist
  5. a-l töötasu ja muud väljamakseid kokku 17 386,44 eurot, mis teeb keskmiselt 1449 eurot kuus, ning
  6. a jaanuaris ja veebruaris pärast tulu-, töötuskindlustus- ja kohustusliku kogumispensioni maksete maha arvamist 2635,31 eurot, mis teeb keskmiselt 1317,70 eurot kuus. Sotsiaalkindlustusameti 30.03.
  7. a vastuse (dtl 249) kohaselt hageja emale on alates 01.01.2022 kuni käesoleva ajani välja makstud hageja eest: 01.01.2022 kuni 31.01.2023 lapsetoetus summas 60,00 eurot kuus; alates 01.02.2023 lapsetoetus summas 80,00 eurot kuus; 11.2022 hinnatõusu leevendamise toetus summas 50,00 eurot (ühekordne makse). AS-i P 28.03.
  8. a vastuse (dtl 246) kohaselt pensioniregistri pidaja andmetel on hageja ema nimele avatud pensionikonto nr XXX. I L ei ole esitanud raha väljavõtmise avaldust ega liitunud täiendava kogumispensioniga. Eesti Töötukassa 27.03.
  9. a teatise (dtl 374) kohaselt I L on olnud ajavahemikul 27.08.2021– 02.01.2022 töötuna arvel. I L ei ole saanud ajavahemikul 01.01.2022–27.03.2023 töötutoetust. I L oli ajavahemikul 01.01.2022–27.03.2023 määratud töötuskindlustushüvitis perioodiks 08.09.2021–02.01.
  10. Väljamakseid on tehtud järgmistel kuupäevadel ja summas: Makse kp 07.01.2022 07.01.2022 Algus kp Lõpp kp 01.12.2021 31.12.2021 01.01.2022 02.01.2022 Summa 987,95 45,
  11. 17
(18)Tsiviilasi nr 2-22-5456 Hageja emal on veel üks ülalpeetav - alaealine K L, kelle ülalpidamiseks tasub kostja igakuiselt 220 eurot. Hageja elab koos emaga ja on tema ülalpidamisel. Kohus leiab toodud tõendite põhjal, et hageja ema sissetulek ja vara võimaldavad tal anda hagejale ülalpidamist vähemalt samas suuruses kui mõistetakse kostjalt välja. Kohus juhib poolte tähelepanu

§ 430

lg-s 1 sätestatud võimalusele lõpetada menetluse kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. MENETLUSKULUD

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 163

lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab õiglaseks jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohus leiab, et ühe poole menetluskulude jätmine kasvõi osaliselt teise poole kanda oleks nende suhtes äärmiselt ebaõiglane. Hageja oli õigustatud esitama elatise nõude kohtusse, sest kostja ei täitnud hageja ülalpidamiskohustust. Tegemist on elatise nõudmise hagiga, mille järgi on hagejaks keskharidust omandav laps, kelle peaeesmärgiks on keskhariduse omandamine. Arvestab kohus aga ka sellega, et kostjal on kokku neli ülalpeetavat ja ta pakkus hagejale kompromissi, millega hageja ei nõustunud ega pakkunud oma varianti.

§ 174lg-tega 1 ja 2 kooskõlas määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Osapoolte menetluskulud jäävad nende endi kanda ning seetõttu ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik 18

(18)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.