KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa Otsuse tegemise aeg ja koht 08.06.2023, Rapla Tsiviilasja number 2-22-13974 Tsiviilasi P
§ 136alusel.
Täita kinnistu, reg osa nr xxxxxx, müügist saadud rahast p-s 3.
- nimetatud kohustus. Jagada kinnisasja müügist pärast kohustuse täitmist üle jääv raha ning muu ühisvara müügist saadud raha R G (pankrotis) ja P G vahel võrdsetes osades. 2.3.Arvata R G (pankrotis) ühisvara jagamisel jääv raha tema pankrotivara hulka. 3.Jagada ja täita R G (pankrotis) ja P G solidaarkohustus järgmiselt: 3.1.Lugeda R G (pankrotis) ja P G solidaarkohustuseks kohustus Swedbank AS-i vastu seisuga 13.04.2023 summas 17 037,52 eurot. 3.2.Täita kinnisasja - kinnistu reg osa nr xxxxxx – ühisomandi lõpetamisel Swedbank AS-i kasuks kinnistule seatud hüpoteekidega tagatud R G (pankrotis) ja P G kohustus Swedbank AS-i ees. 4.Lõpetada menetlus Pankrotihaldur Maie Klemmeri (R G (pankrotis) pankrotimenetluses) hagis P G vastu ühisvara jagamiseks ja võlgniku pankrotivarasse arvamiseks mootorratta Suzuki ja sõiduautode Volkswagen Multivan ja Jaguari osas. 5.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja palub jagada R G ja P G ühisvara järgmiselt: 1.Lugeda R G ja P G ühisvaraks: - kinnistu, reg osa nr xxxxxx, xxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxxxx xx xx; - mootorratas Suzuki reg nr xx xx, vla 2004.a.; - sõiduauto Volkswagen Multivan reg nr xxxxxx; - sõiduauto Jaguar reg nr xxxxxx; - xxxxxx Osaühing, reg kood xxxxxxxx 2.Lõpetada abikaasade ühisomand p-s
- nimetatud esemetele nende müümisega avalikul enampakkumisel
§ 136alusel.
Kinnistu reg osa nr xxxxxx müügist saadud rahast täita p 4.2 nimetatud kohustus. Jagada kinnisasja müügist pärast kohustuse täitmist üle jääv raha ning muu ühisvara müügist saadud raha R G ja P G vahel võrdsetes osades. 3.Arvata R G ühisvara jagamisel jääv raha tema pankrotivara hulka. 4.Jagada ja täita R G ja P G solidaarkohustus järgmiselt: 4.1.Lugeda R G ja P G solidaarkohustuseks kohustus Swedbank AS-i vastu seisuga 07.09.2022.a. summas 18 019,32 eurot. (summa võib muutuda, palun arvestada viimast laenujäägi summat, mille esitame). 4.2.Täita kinnisasja - kinnistu reg osa nr xxxxxx – ühisomandi lõpetamisel Swedbank 2 AS-i kasuks kinnistule seatud hüpoteekidega tagatud R G ja P G kohustus Swedbank AS-i ees. Kostja seisukoht Kostja vaidleb hagile vastu. Kohtuotsuse põhjendus 1.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. 2.Rahvastikuregistri andmetel on R G ja kostja abielu registreeritud xx.xx.xxxx Harju Rajooni RSN TK PSO-s. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna väljavõttest nähtub, et kinnistu, asukohaga xxxxxx xxxx, xxxxxxx xx xx, registriosa nr xxxxxx, ühisomanikud on alates 16.12.2020 R G (pankrotis) ja kostja. R G (pankrotis) pankrot kuulutati välja Pärnu Maakohtu määrusega nr 2-22-1793 31.03.2022 kell 14.30. 3.Hagi kohaselt R G pankrot on välja kuulutatud 31.03.2022 Pärnu Maakohtu määrusega nr 2-22-18793. Pankrotimääruse alusel muutub võlgniku vara pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks (
§ 108lg 1).
Pankrotivara on vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal (
§ 108lg 2).
R G on alates 24.06.1988.a. abielus P G, abikaasade vahel on varaühisuse varasuhe. Kui vara on võlgniku ja tema abikaasa ühisomandis, nõuab haldur ühisvara jagamist ja võlgniku osa ühisomandust (
§ 122lg 1).
Pankroti väljakuulutamise ajal on R G ja P G ühisomanduses alljärgnev vara väärtusega:
- Elamukinnistu, reg osa nr xxxxxx, xxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxxxx xx xx, kinnistule on seatud: - Keelumärge hagi tagamise abinõuna kinnistu käsutamise keelamiseks kriminaalasjas nr 1-20-1622 OÜ Kohila Vineer (registrikood 12102800) kasuks. Ühisomandi käsutamine on keelatud üksnes R. G 2.03.2020 kohtumääruse alusel sisse kantud 10.03.
- - Märkus käsutuskeelu kehtestamise kohta - kohtumääruse 2-22-1793 alusel on ühisomandi käsutamine keelatud, käsutamine keelatud R G 28.03.2022 pankrotihalduri avalduse aluse. Kinnistu on koormatud hüpoteekidega: - Esimesel järjekohal summas 150 000 EEK AS-i Hansapank
(10060701)kasuks. - Teisel järjekohal 650 000 EEK AS-i Hansapank
(10060701)kasuks. Kinnistu turuväärtus Arco Vara Kinnisvarabüroo OÜ hinnangul seisuga 10.05.2022 on ca 137 000 eurot.
- Maanteeameti registri andmetel on võlgniku R G omanduses olnud alljärgnevad sõidukid võõrandatud : - Mercedes-Benz reg.märk xxxxxx, esm reg aasta 2005, omanikuvahetus 30.04.2020 A K, eluk xxx xxxx. - AUDI reg märk xxxxxx, esm reg aasta 2006, omanikuvahetus 23.04.2020 A L eluk. xxx xxxx. Mõlema sõiduki võõrandamise osas on kriminaalasi lõpetatud 06.01.
- Võlgniku abikaasa P G nimele on R G pankrotimenetluse algatamise seisuga registreeritud alljärgnevad sõidukid: 3 - mootorratas Suzuki reg nr xx xx, vla 2004.a.; väärtus teadmata. - Volkswagen Multivan reg nr xxxxxx, vla 2003, minimaalne turuhind seisuga 20.09.2022 6 900 eurot. - Jaguar reg nr xxxxxx, vla 2004, minimaalne turuhind seisuga 20.09.2022 1 600 eurot. P G on pankrotihaldurile selgitanud, et sõiduauto Jaguar on ostetud tema II samba pensionifondi tagastatud rahadest, see asjaolu tuleb kostjal tõendada.
- Võlgnik on xxxxxx Osaühingu, reg kood xxxxxxxx, osanik ½ osas, osa suurus 1 278 eurot. Osaühing on registrisse kantud 18.11.1999, asukoht enne xxx xxxxxx xxxxx. 14.02.2022 on tehtud registris muutmiskanne R G juhatuse liikmest väljaarvamise kohta. Osaühingu 2021.majandusaasta aruanne on esitamata. 2020.aasta aruandest nähtub varade seis 9 468 eurot, kohustused 6 667 eurot, müügitulu 2 213 eurot, aruande aasta kasum 82 eurot. PKS § 37 ja 38 alusel ühisvara jagamise põhimõtteid arvestades, tuleb jagada ka ühisvaral lasuvad kohustused. Ühisomanduses elamukinnistule seatud hüpoteegiga on tagatud laenukohustus abikaasade solidaarkohustusena Swedbank AS-i kasuks. Seisuga 07.09.2022 oli laenujääk 18 019,32 eurot. Pankrotihaldur on korduvalt alates pankroti väljakuulutamisest teinud võlgnikule ja tema kaudu abikaasale ettepaneku pankroti R G osa väljaostmiseks. R G on väitnud, et kinnistu turuväärtust ja kohustusi arvestades puudub neil võimalus kinnistu väljaostmiseks ja majast välja kolida nad ei kavatse. Samas on võlgniku jutus vastuolu, kuna 2022.a kevadel tegid võlgnik ja tema abikaasa haldurile ettepaneku, et müüvad kinnistu ise, nii saaks suuremat hinda kui müüa pankrotivarana (võlgniku väitel kuni 230 000 eurot). Pankrotihaldur kooskõlastas selle ettepaneku võlausaldajatega ja andis nõusoleku. Hiljem selgus, et tegelik müügikavatsus puudus. 4.Pankrotiseaduse § 122 lg 1 sätestab, et kui vara on võlgniku ja tema abikaasa ühisomandis, nõuab haldur ühisvara jagamist ja võlgniku osa ühisomandist. Võlgnikul on õigus koos halduriga protsessis osaleda. Protsessiosalisena on võlgnikul õigus anda üksnes seletusi. Riigikohtu otsuses nr 3-2-1-38-14 on sedastatud, et abikaasade huvides on lõpetada ühe abikaasa pankroti korral abikaasade varaühisuse varasuhe, vältimaks pärast pankroti väljakuulutamist ühisvara tekkimist PKS § 25 alusel, mis sätestab, et varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused (edaspidi ühisvara). PKS § 37 lg 11 ja 3 sätestavad, et ühisvara koosseis määratakse kindlaks varasuhte lõppemise seisuga ja ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades. PKS § 38 sätestab, et ühisvaral lasuvad kohustused täidetakse vara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. RK lahendis 3-2-1-38-14 p-s 14 leiab kolleegium, et PKS § 38 esimese lause järgi tuleb ühisvara jagades ühisvaral lasuvad kohustused täita või jagada abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. Abikaasade laenulepingust tulenevat solidaarkohustust saab pidada ühisvaral lasuvaks kohustuseks PKS § 38 mõttes, kuna nimetatud kohustuse täitmise eest vastutavad abikaasad PKS § 33 lg 1 p 2 järgi nii oma lahusvaraga kui ka ühisvaraga täies ulatuses. Sama lahendi p-s 11 annab kohtukolleegium hinnangu, et abikaasade huvides on lõpetada ühe abikaasa pankroti korral abikaasade varaühisuse varasuhe, vältimaks pärast pankroti väljakuulutamist ühisvara tekkimist. AÕS § 70 lg 6 sätestab, et ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavad seaduses ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 77 lg 1 sätestab, et kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele ning AÕS § 77 lg 2 4 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. 5.Tartu Maakohtu kinnistusosakonna väljavõttest nähtub, et kinnistu, asukohaga xxxxxx xxxx, xxxxxxx xx xx, registriosa nr xxxxxx, ühisomanikud on alates 16.12.2020 R G (pankrotis) ja kostja. R G (pankrotis) ja kostja ei vaidlusta asjaolu, et kinnistu kuulub nende ühisvara hulka. Arco Vara Kinnisvarabüroo OÜ hinnanguga (tl 11) loeb kohus tuvastatuks, et kinnistu, reg nr xxxxxx, turuväärtus on u 137 000 eurot 10.05.2022 seisuga. Kostja hinnangul on kinnistu turuväärtuseks aastal 2023 160 000 170 000 eurot. Käesoleva ajani kinnistut kostja toodud hinnaga ei ole õnnestunud võõrandada. Kohus loeb seetõttu kinnisvarabüroo hinnangu usaldusväärseks tõendiks. Seega kohus leiab, et kohtuistungil leidis tuvastamist, et kinnistu reg nr xxxxxx kuulub R.G (pankrotis) ja kostja ühisvara hulka PKS § 25 alusel. 6.Perekonnaseaduse § 210 lg 2 sätestab, et asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Riigikohus oma 25.05.2011 otsuses nr 3-2-1-36-11 leiab, et enne 01.07.2010 tehtud tehingu alusel omandatud eseme kuulumine abikaasade ühis- või lahusvara hulka tuleb kindlaks teha enne 01.07.2010 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel, sest 01.07.2010 jõustunud perekonnaseaduses puudub säte, mille järgi tuleks abikaasade ühis- ja lahusvara määrata pärast 01.07.2010 eseme omandamise ajast sõltumata kindlaks 01.07.2010 jõustunud perekonnaseaduse sätete järgi. 7.Äriregistri teabesüsteemi väljavõttest nähtub, et xxxxxx OÜ (reg kood xxxxxxxx) esmakande aeg on 18.11.1999 ning nimetatud osaühingu osanikud on olnud mõlemad 50 % ulatuses R G (pankrotis) ja kostja. R G (pankrotis) ja kostja ei vaidlusta asjaolu, et osamaksed kuuluvad nende ühisvara koosseisu. Seega kohus leiab, et xxxxxx OÜ osamaksed summas 2556 eurot tuleb 1999.a kehtinud perekonnaseaduse § 14 lg 1 kohaselt lugeda R.G (pankrotis) ja kostja ühisvaraks. 8.Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kuna R G maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo toimepanemine ja kuna kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks võlgnikul vahendeid ei jätku, on pankrotimenetluses võlausaldajate nõuete rahuldamise parimaks viisiks kinnistu kui terviku ja muu vara müük avalikul enampakkumisel, jagades saadud raha abikaasade vahel AÕS § 77 lg 2 alusel. Avalik enampakkumine toob välja vara õige turuväärtuse ning kindlustab teisele kaasomanikule tema kaasomandi eest õiglase hinna. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue on kaasomanike huve arvestav ja võlausaldajate suhtes õiglane. Selline kaasomandi lõpetamise viis ei ole antud asjas vastuolus hea usu põhimõttega. Pankrotihalduril puudub seaduslik alus lõpetada abikaasade varaühisuse varasuhet, kuid abikaasa pankroti väljakuulutamise korral saab pankrotihaldur nõuda abikaasade ühisvara jagamist ka abikaasade varaühisuse varasuhte kestel. Kohus leiab, et
§ 122eeldused on täidetud.
9.Eeltoodu alusel lõpetab kohus poolte ühisomandisse kuuluva vara ühisomandi selliselt, et vara osas viiakse läbi avalik enampakkumine
§ 136alusel.
Kinnistu 5 müügist saadud rahast täidetakse solidaarkohustus Swedbank AS-i ees ning seejärel jagatakse kinnisasja müügist pärast kohustuse täitmist üle jääv raha ning muu ühisvara müügist saadud raha R G (pankrotis) ja kostja vahel võrdsetes osades. R G (pankrotis) ühisvara jagamisel jääv raha tuleb arvata tema pankrotivara hulka
§ 122alusel.
RK lahendis 3-2-1-38-14 p-s 14 leiab kolleegium, et PKS § 38 esimese lause järgi tuleb ühisvara jagades ühisvaral lasuvad kohustused täita või jagada abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. R G (pankrotis) ja kostja ei vaidlusta asjaolu, et kohustus Swedbank AS-i ees on nende solidaarkohustus. Seega R G (pankrotis) ja kostja laenulepingust tulenevat solidaarkohustus on ühisvaral lasuv kohustus PKS § 38 mõttes, kuna nimetatud kohustuse täitmise eest vastutavad abikaasad PKS § 33 lg 1 p 2 järgi nii oma lahusvaraga kui ka ühisvaraga täies ulatuses. Eeltoodud alusel R G (pankrotis) ja kostja laenulepingust tulenev solidaarkohustus kuulub jagamisele ja täitmisele järgmiselt: lugeda R G (pankrotis) ja kostja solidaarkohustuseks kohustus Swedbank AS-i ees summas 17 037,52 eurot seisuga 13.04.2023 ja täita kinnisasja reg nr xxxxxx ühisomandi lõpetamisel Swedbank AS-i kasuks kinnistule seatud hüpoteekidega tagatud R G (pankrotis) ja kostja kohustus Swedbank AS-i ees. 10.Hageja loobub mootorratta ja kahe sõiduauto jagamisest ja ühisomandist võlgniku osa nõudmisest, kuna nende rahaline väärtus ei ole tähelepanuväärne. 11.TsMS § 428 lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. 12.Kohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuna hageja loobus hagist mootorratta ja kahe sõiduauto jagamisest ja ühisomandist võlgniku osa nõudmisest. Kohus võtab hageja hagist loobumise vastu, kuna see ei riku olulist avalikku huvi. Menetluskulude jaotus 13.TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 14.Käesolevas tsiviilasjas kohus rahuldas osaliselt hageja nõude. 15.Kohus leiab, et õiglane on jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda, kuna teisiti jagamiseks alused puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) 6