Obsah (5)

§ 101§ 100§ 102§ 96§ 99

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09. märts 2023. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-23-1387 Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi A. A. hagi V. D. vastu elatise

§ 101lg-tele 3 ja 4.

3. Igakuine elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja O. D. arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX. 1 Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 4).

1. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse jooksul tasutud elatisemakseid
2. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. EDASIKAEBAMISE KROD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. HAGEJA NÕUE
3. A. A. esitas 31.01.
4. a oma seadusliku esindaja kaudu Viru Maakohtule hagi kostja vastu elatise nõudes. V. D. on A. A. isa. Hagiavalduse kohaselt on laps hageja seadusliku esindaja ülalpidamisel. Lastevanemate vahel oli sõlmitud notariaalselt elatise maksmise kokkulepe. Kostja ütles kokkuleppe üles ning ei täida hageja ees ülalpidamiskohustust. Kostja ei osale lapse kasvatamisel, ei teosta oma hooldusõiguse kohustust ja ei toeta last materiaalselt. Kostja elab ema juures ja käib tööl, seega palub hageja kostjalt välja mõista alates 01.01.2023 hageja kasuks elatis miinimumsummas. KOSTJA VASTUS
5. Kostja kinnitab hagiavaldusele esitatud vastuses, et on nõus tasuma pojale elatist igakuiselt 150 eurot. Kostja on seisukohal, et elatise maksmise kohustuse täitmine

§ 101

sätestatud ulatuses on tema poolt faktiliste asjaolude olulise muutmise tõttu võimatu. Kostja märgib, et hageja on avalduses märkinud hageja vajalikud kulutused ühes kuus 400 eurot. Samuti tuleks arvestada asjaoluga, et hagejale makstakse peretoetust. Alates 01.01.2022. a jõustus perekonnaseaduses muudatus, mis on seotud elatise minimaalse suurusega. Vastavalt kehtiva

§ 101

lg-tele 1-3 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 5 alusel ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Kostja taotleb kohtul arvestada, et hageja vajadused rahuldatakse osaliselt lapsetoetuse arvelt. Samuti hagiavaldusest nähtub, et hageja ema saab peretoetust summas 537 eurot. Kostja on seisukohal, et hageja vajadused kaetakse ka sellest summast. Kostja märgib, et kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud 2 elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

§ 102

lg-st 2 tulenevalt tuleb hageja varalise seisundi hindamisel arvestada ka asjaoluga, et kostjal on veel üks alaealine laps, kes elatise väljamõistmisel nõutud suuruses võib osutuda varaliselt vähem kindlustatuks kui kostjalt elatist saav laps. Samuti tuleb arvestada kostja terviseseisundit. Kostja ei suuda enda halva terviseseisundi tõttu suurendada enda sissetulekuid. Kostja palub rahuldada hagi osaliselt ning välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis summas 150 eurot kuus alates hagi esitamisest kuni hageja 18-aastaseks saamiseni, s.o kuni 02.06.

1. a. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
4. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 ja 7 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude, seisukohtade ning õiguslike väidetega seotud perekonnaasjas.
5. Perekonnaseaduse (

) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. A. A. on V. D. poeg. 7.

§ 96

ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.10. 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-118-12 p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13 p 12). Tulenevalt

§ 99

lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

1. Hageja soovib elatise väljamõistmist kostjalt alates 01.01.
2. a (hagi on kohtule esitatud 26.01.
3. a) seadusega miinimumsummas.
4. Hagiavalduse kohaselt on lapse igakuised vajadused keskmiselt 400 eurot kuus. 3 Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.
5. a lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12, 22.03.
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.
7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15).
8. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (

§ 102lg 1).

1. Kohus märgib, et kohustatud vanema (kostja) varaline seisund võib anda alust mõista temalt välja nõutud elatisest väiksem elatis, kuid sealjuures tuleb arvestada lapse huve ning seda, kas elatise vähendamine on vanema ja lapse huve kaaludes proportsionaalne. Arvestada tuleb sellega, millised on lapse vajadused ning kohustatud vanema sissetulek ja varaline seisund (vt Riigikohtu 07.02.
2. a lahend tsiviilasjas nr 2-16-118651/31 p 13) Kohus rõhutab, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu 24.10.
3. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 15; 13.02.
4. a lahend tsiviilasjas nr 2-16-2343/41).
5. Kehtiva

§ 101

lg 1 redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui § 101 alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1.aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (§ 101 g 4). Keskmine brutopalk 2021. aastal oli 1 548 eurot ja 3% sellest on 46,44 eurot. Justiitsministeeriumi tellimisel viisid Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors läbi uuringu Lapse vajaduspõhine miinimumelatis,

§-s 101 lg 3 baassumma on lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringu lõpparuandes pakutud kõikide vanuserühmade keskmisest standardeelarvest lähtuv miinimumelatise summa (ümardatuna). Seega on baassumma määratlemisel juba arvesse võetud lapse standardvajadusi. 13.

§ 101

lg 3 ja 4 arvestatuna kujuneb käesoleval juhul elatise miinimumsuurus järgmiselt: -

§ 101

lg 3 järgne baassumma 200 eurot, millele lisandub

§ 101

lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 200 + 46,44 =246,44 eurot. -

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. 4 Elatise suuruse määramisel tuleb lähtuda nii lapse /laste reaalsetest vajadustest kui vanema võimalustest. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada muuhulgas vanema varalise seisundiga (sh majandusliku võimekusega mitte üksnes selle puudumise või ebapiisavusega) ning vanem ei pea maksma lastele elatist üksnes miinimummääras, vaid võib seda võimalusel alati teha ka suuremas ulatuses, samuti juhul kui laste vajadused on suuremad. Laste senine elustandard ei pea muutuma automaatselt õigusliku olukorra muutumisel, arvestamata seejuures vanemate majanduslikku võimekust lapsi ülal pidada. 14. Kostja kinnitab, et on nõus tasuma elatist 150 eurot kuus, seega alla miinimummäära. Kostja leiab

§ 102

lõike 2 alusel tuleb hageja varalise seisundi hindamisel arvestada ka asjaoluga, et kostjal on veel üks alaealine laps, kes elatise väljamõistmisel nõutud suuruses võib osutada varaliselt vähem kindlustatuks kui kostjalt elatist saav laps. Vastavalt

§ 102

lg 1 vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101alusel arvutatud elatise summa.

Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

§-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

1. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et tal oleks piiratud töövõime. Töötjate registrist nähtub, et kostja töötab alates 18.03.
2. a töölepingu alusel XXX OÜ-s veoautojuhina. Kostjal on täitemenetluses kahe lapse elatise võlgnevus 8 156,47 eurot (3689,78+4466,69). Kinnistusraamatu andmetel kinnisvara V. D. omandis ei ole. Transpordiameti Liiklusregistrisse ei ole V. D.l sõidukeid. V. D. töötab ning tema 10 kuu keskmine töötasu on 308,87 eurot, millele lisandub töövõimetuslehe hüvitis. Kostja ei ole ülalpidamiskohustust täitnud. Kohus on seisukohal, et ebapiisav sissetulek või muude sissnõutud kohustuste olemasolu ei ole mõjuvad põhjused, mis õigustaksid elatise tasumist alla miinimummäära. Kostja väidab, et hagejale makstes rohkem kui 150 eurot jääb teine laps ebavõrdesse olukorda. Kohus märgib, et mõlemad lapsed elavad ühes perekonnas ja kostja ei ole teise lapse suhtes täitnud ülalpidamiskohustust. Kostja on esitanud kohtule teise alaealise lapse suhtes elatise vähendamise hagiavalduse (xxx). Samas ei nähtu kostja pangakonto väljavõtetelt ühegi sissetulekuliigi (töövõtulepingu alusel, töölepingu alusel) laekumisi (ka TMS-s lubatud ulatuses). Laekumised/ülekanded on üksnes M. D.lt. Eelkirjeldatust saab kohtu hinnangul järeldada, et kostja sissetulek laekub kellegi teise arveldusarvele, mistõttu ei ole kohtul võimalik hinnata ka kostja sissetulekute tegelikku suurust. Arvestades, et kostja töötab täistööajaga ning saab ka töövõimehüvitist, on kohtu hinnangul kostja võimeline pärast iseenda püsikulude mahaarvamist tasuma lapse ülalpidamiseks elatist

§ 101sätestatud miinimummääras.

1. Hageja seaduslik esindaja on märkinud, et tema töötasu on 1 200 eurot (bruto). Töötajate registri andmete kohaselt töötab hageja esindaja alates 26.07.
2. a perevanemana laste hooleksande asutuses „YYY“ VÕS lepingu alusel. Hageja esindajale kuulub korteriomand aadressil xxx. Transpordiameti Liiklusregistrisse ei ole O. D.l sõidukeid kantud.
3. Kostja leiab, et elatise väljamõistmisel tuleb muuhulgas võtta arvesse hagejale määratud toetusi. 5
4. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot. PHS § 21 alusel makstakse vähemalt kolme lapsetoetust saama õigustatud last kasvatavale perele lasterikka pere toetust. Lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele on 650 eurot (§ 21 lg 2). Toetuste eesmärk on pere, kus elab kolm või enam last, toimetuleku parandamine.

muudatuste seletuskirja kohaselt peetakse lasterikka pere toetuse arvestamist elatise summa vähendamisel õigustatuks eeskätt olukorras, kus lapsed, kelle tõttu seda toetust makstakse, on elatist maksma kohustatud vanema ja lapsi peamiselt kasvatava vanema ühised lapsed. Käesoleval juhul ei ole kõik lapsed, kelle tõttu toetust makstakse, hageja seadusliku esindaja ja kostja ühised lapsed. Eeltoodut arvestades ei pea kohus põhjendatuks arvestada hagejalt nõutava elatise suuruse määramisel lasterikka pere toetust. Kohtu hinnangul on põhjendatud arvestada kostjale masktavat riiklikku lapsetoetust. A. A. on kolmas laps, ta saab lapsetoetust 100 eurot (PHS § 17 lg 3). Arvestades elatise miinimummäärast maha pool lapsetoetust, kujuneb A. A. igakuiseks elatisemakse suuruseks 246,44-50=196,44 eurot. 19. Vastavalt

§ 101

lg 6, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Käesoleval juhul ei ole lapsevanemad viidanud asjaolule, et alaealine laps viibib ööbimisega kostja juures, mistõttu ei ole elatise suuruse arvestamisel

§ 101lg 6 kohaldatav.

1. Kohus on seisukohal, et 196,44 eurot on summa, mille iga terve, elujõus ja vastutustundlik vanem on suuteline iga oma lapse ülalpidamiseks teenima, kahjustamata enda tavapäraseid vajadusi. Samas tagab 196,44 euro suurune elatisemakse kuus lapse esmaste vajaduste rahuldamise. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine.
2. Kohus arvestab elatise suuruse määramisel lapse vajadusi, kostjapoolset nõude osalist tunnistamist ning hageja esindaja poolt märgitud lapse igakuiseid kulutusi. Eelnimetatud asjaolusid ja asjas kogutud tõendeid arvesse võttes ei pea kohus põhjendatuks välja mõista kostjalt elatis alla

§ 101arvestatud miinimummäära.

Kostja töövõime ei ole piiratud määral, mis takistaks lapse ülalpidamises osaleda. Elatis mõistetakse välja muutuva suurusena kuni lapse täisealiseks saamiseni ja indekseeritakse igal aastal

1. aprillil. Menetluskulude jaotus
2. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 6 Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jäävad seega poolte endi kanda. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 30.05.
3. a otsusega nr 2-
4. 7