Obsah (4)

§ 100§ 99§ 101§ 102

2-22-2493 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja menetlev kohtunik Liina Naaber-Kivisoo Otsuse tegemise aeg ja koht 09. juuni 2023, Narva Tsiviilasja number 2-22-2493 Tsiviil

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 99

sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

1. Tsiviilasja materjalide kohaselt on kostjad hageja lapsed ning hageja on vastavalt Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 11.09.2019 maksekäsule tsiviilasjas nr 2-19-120685 4/8 2-22-2493 kohustatud kummalegi kostjale tasuma elatist summas 270 eurot kuus (dtl 184). Pooled avaldasid 29.03.2022 kohtuistungil, et selles osas vaidlus puudub (dtl 68). Käesolevas tsiviilasjas on hageja tuginedes õigusliku olukorra muudatustele ning vastavalt kostjate tegelikele kuludele palunud vähendada elatist mõlema kostja osas summani 225 eurot kuus.
2. Kohus selgitab, et hagejal on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 ning TsMS § 497 alusel. TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2). TsMS § 497 sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p 11). Kuna tsiviilasjas nr 2-19-120685 elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid ei tuvastatud ning kostjad ei ole elatise vähendamisega nõustunud, tuleb kohtul hageja nõude lahendamiseks esmalt hinnata, millised on kostjate igakuised kulud käesoleval ajal.
3. Kostja I igakuised kulud moodustavad keskmiselt 548,50 eurot (dtl 77), s.h: eluasemekulud 83 eurot; transpordikulud 85,50 eurot; söögikulud 150 eurot; kooliga seotud kulud ja kulud riietele 100 eurot; vabaaja veetmise kulud 50 eurot; kulud kingitustele 30 eurot; tervishoiukulud 50 eurot kuus.
4. Igakuised kulutused kostja II ülalpidamiseks moodustavad keskmiselt 861,50 eurot kuus (dtl 77), s.h: eluasemekulud 83 eurot; transpordikulud 85,50 eurot; söögikulud 150 eurot; kooliga seotud kulud ja kulud riietele 100 eurot; vabaaja veetmise kulud 50 eurot; kulud kingitustele 30 eurot; spordikulud 363 eurot.
5. Kostjad on tõendanud, et XXX (kostjate elukoht) keskmised kommunaalkulud moodustavad igakuiselt 133 eurot, millest kummagi kostja osa moodustab 26,60 eurot (dtl 38). Nimetatule lisanduvad kulud V OÜ-le igakuiselt summas 60 eurot, millest kummagi kostja osa moodustab 12 eurot (dtl 39-40). Samuti nähtub, et kostjate seaduslik esindaja on võtnud kodulaenu, mille põhiosa ja intressi maksed moodustavad igakuiselt umbes 195 eurot (dtl 82; 86; 91). Kostja I ja II osa moodustavad sellest 39 eurot. Kohtu hinnangul on kostjate kulutused elukohale ja kommunaalteenustele tõendatud ja põhjendatud. Tõendatud on ka kostjate esindaja auto liisingumaksed summas eurot kuus (dtl 108; 110; 111). Kohus leiab, et liisingumaksete tasumisel perekonna kasutusse saadav auto on ilmselt kostjate ülalpidamiseks vajalik, kuid kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu, et see on laste ülalpidamiseks vältimatult vajalik. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjate transpordikuludeks tuleb lugeda 43 eurot. Asjaolud, et inimesed tarbivad igapäevaselt toitu on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Kohus leiab, et kostjate kulud söögile ja esmatarvetele summas 150 eurot kuus on põhjendatud. 5/8 2-22-2493
6. Kostja I tervishoiukuludeks on märgitud 50 eurot kuus. Kuigi ühtegi tõendit nimetatud kulu osas kohtule esitatud ei ole, siis arvestades kostja I diagnoosi (dtl 27) võib nimetatud kulu pidada eluliselt usutavaks ja vajalikuks.
7. Kostjate esindaja on kostja II spordikuludeks märkinud 363 eurot. Hageja on kohtule esitatud seisukohas märkinud, et kostja II spordikulud on põhjendatud maksimaalselt summas 200 eurot kuus (dtl 122). Kohus leiab, et kostja II enesearendamine spordivaldkonnas omab lapse arengule positiivset mõju, kuid kohus nõustub hagejaga, et igakuised kulutused summas 363 eurot on ülepaisutatud. Spordialaga tegelemiseks on eelkõige vajalik asjakohane varustus ning kõiki treeninglaagreid ja muid sellega seonduvad kulusid ei saa lugeda vältimatult vajalikuks. Seega leiab kohus, et kostja II igakuised põhjendatud kulud spordile on 220 eurot kuus.
8. Ülaltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja I igakuised vältimatud kulutused on 506 eurot ning kostja II vältimatud püsikulutused 646 eurot. 22.

§ 101

lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101lg 3 järgi igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

§ 101

sätete alusel arvutatud minimaalne elatis oli hagi esitamisest 15.02.2022 kuni 31.03.2022 243,44 eurot, alates 01.04.2022 kuni 31.03.2023 255,64 eurot ning alates 01.04.2023 260,33 eurot. 23. Hageja märgib, et osa kostjate vajadustest on kaetud riiklike toetustega, sh lasterikka pere toetusega. Hageja palub elatise vähendamist alla miinimummäära. Kostjate esindaja kinnitab, et saab lasterikka pere toetust, kuid on arvamusel elatise määramisel ei tuleks lasterikka pere toetusega arvestada (dtl 180). 24.

§ 101

alusel arvutatud summast väiksema elatise väljamõistmiseks tuleb kaaluda iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-16-11905, p 18 ja otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651, p 12). Mõjuvaks põhjuseks

§ 101

alusel arvutatud summast väiksema elatise väljamõistmiseks võib muu hulgas olla asjaolu, millele on viidatud

§ 101lg 5–7 (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160 p-d 15.2 ja 15.3).

Elatise alla miinimummäära vähendamise ja mõjuva põhjuse esinemise üle otsustamine on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-15-15909, p 14). 25. Alates 01.01.2022 kuni 31.01.2023 kehtinud

§ 101

lg 5 kohaselt tuleb elatise suuruse määramisel arvestada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetusega. 01.01.2022 jõustunud perehüvitiste seaduses (PHS) sätestatud lasterikka pere toetuse eesmärk on pere, kus elab kolm või enam last, toimetuleku parandamine. Kohus märgib, et seadusandja tahte kohaselt on lasterikka pere toetuse arvestamine elatise määramisel õigustatud juhul, kui lapsed, kelle tõttu seda toetust makstakse on elatist maksma kohustatud vanema ja lapsi peamiselt kasvatava vanema ühised lapsed (vt perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri, lk 7). Antud juhul on lapsi peamiselt kasvataval vanemal ja hagejal üksnes kaks ühist last. 6/8 2-22-2493 26. Kohus leiab, et hageja ei ole käesolevas asjas tõendanud asjaolusid, mis annaksid aluse perioodil 15.02.2022 kuni 31.01.2023 arvestada elatise väljamõistmisel nii lapsetoetusega kui ka lasterikka pere toetusega. Hageja keskmine brutotöötasu on 2130 eurot kuus ning hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et elatise tasumine

§ 101alusel arvutatud summas ei ole majanduslikult võimalik (dtl 144).

Seega on põhjendatud, et igakuise elatise arvestamisel perioodil 15.02.2022 kuni 31.01.2023 loetakse lapse kulud kaetuks vaid poolega ühele lapsele makstavast lapsetoetusest, kuid mitte lasterikka pere toetusest. 27. Perioodil 15.02.2022 kuni 31.01.2023 tasumisele kuulavast elatisest tuleb maha arvestada pool peretoetusest (30 eurot kuni 31.12.2022 ning 40 eurot alates 01.01.2023). Seega kuuluks perioodil 15.02.2022 kuni 31.03.2022 tasumisele elatis summas 213,44 eurot, perioodil 01.04.2023 kuni 31.12.2022 225,64 eurot, perioodil 01.01.2023 kuni 31.03.2023 215,64 eurot ning alates 01.04.2023 220,33 eurot. 28.

§ 101

lg 5 (01.02.2023) kohaselt, ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. PHS § 17 lg 3 kohaselt (jõust. 01.02.2023) on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot. PHS § 24 lg 2 kohaselt on lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele 650 eurot. Seega tuleb alates 01.02.2023 lahutada elatise miinimummäärast 255,64 eurot pool saadavast lapsetoetusest ning seadusega sätestatud osa lasterikka pere toetusest (vt Tartu Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-22-398, p 13). 29. Seadusega sätestatud ühe lapse osa suurus lasterikka pere toetusest kolmelapselises peres on 01.02.2023 325/2/3=54,17 eurot. Seega on

§ 101

sätete alusel arvestatud minimaalne elatis, millest on maha arvestatud lapsetoetus ja lasterikka pere toetus, alates 01.02.2023 161,47 eurot kuus (255,64 eurot – 40 eurot - 54,17 eurot =161,47 eurot) ja alates 01.04.2023 166,16 eurot (260,33 eurot - 40 eurot - 54,17 eurot = 166,16 eurot). 30.

§ 102

lg 3 kohaselt võib kohus elatise välja mõista

§ 101

alusel arvutatud elatisega võrreldes suuremas ulatuses lisaks

§-s 99 toodud alustele muu hulgas ka lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel. 31. Hageja on kostjale I nõus tasuma elatist summas 225 eurot kuus. Kohus tuvastas, et kostja I igakuised vältimatud kulud on 506 eurot. Elatise miinimummäär on menetluse kestel tõusnud, kuid kostja kulusid arvestades ei piisa elatise miinimummäärast, et katta pool kostja I kuludest. Seega on põhjendatud suurendada kostja I elatist võrreldes

§ 101alusel arvutatud summaga.

Kohus leiab, et Pärnu Maakohtu 11.09.2019 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-19-120685 kostja I kasuks välja mõistetud elatist 270 eurot kuus tuleb muuta, vähendades seda 225 euroni kuus alates hagi esitamisest 15.02.2022 kuni kostja I täisealiseks saamiseni. 32. Hageja on kostjale II nõus tasuma elatist summas 225 eurot kuus. Elatise miinimummäär on küll menetluse käigu tõusnud, kuid kostja II kulud on püsinud samas suurusjärgus. Kohus tuvastas, et kostja II igakuised vältimatud kulud on 646 eurot kuus, millest pool on 323 eurot. Lahutades perioodil 15.02.2022 kuni 31.01.2023 elatise miinimummäärast peretoetuse (30 eurot kuni 31.12.2022 ning 40 eurot alates 01.01.2023), ei kata saadud summad kostja II igakuised kulusid. Seega leiab kohus, et eelnimetatud perioodil on põhjendatud suurendada elatist võrreldes

§ 101

alusel arvestatud elatise summaga ning puudub alus kostja II 7/8 2-22-2493 kasuks väljamõistetud elatise vähendamiseks. Alates 01.02.2023 tuleb kostjale II arvestatavast elatisest lahutada nii lapsetoetus kui ka lasterikka pere toetus (40 eurot + 54,17 eurot = 94,17 eurot). Lugedes osa kostja II kuludest eelnimetatud toetustega kaetuks, kuuluks alates 01.02.2023 tasumisele elatis summas 228,83 eurot. Seega leiab kohus, et esineb alus elatise suurendamiseks võrreldes

§ 101arvutatud elatise summaga 228,83 euroni.

1. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et Pärnu Maakohtu 11.09.2019 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-19-120685 kostja II kasuks välja mõistetud elatise suuruse, s.o. 270 eurot, vähendamine ei ole perioodil 15.02.2022 kuni 31.01.2023 põhjendatud. Kohus vähendab Pärnu Maakohtu 11.09.2019 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-19-120685 kostja II kasuks välja mõistetud elatist 270 eurot kuus 228,83 euroni kuus alates 01.02.2023 kuni kostja II täisealiseks saamiseni.
2. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada alates hagi esitamisest 15.02.2022 kostjatele tasutud elatist. Kohtuotsuse täitmisel ettemakstud elatisega arvestamine ei ole võrdustatud elatise nõude tasaarvestusega.
3. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Hagi hind
4. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hageja esitas kohtusse hagi, milles palus vähendada temalt väljamõistetud elatise suurust kostja I osas 56,56 euro võrra (270 eurot – 213,44 eurot ja kostja II osas 88,58 euro võrra, mistõttu on käesoleva tsiviilasja hind 1306,26 eurot (9x(56,56 eurot +88,58 eurot)). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
6. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik 8/8