← Eesti

2-18-9362/127

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Otsuse tegemise aeg ja koht 5. juuni 2023. a, Tallinn Kohtuasja number

§ 341

lg 1 tähenduses kinnisasja Jjjjjjjjjjjjjjj (registriosa nr xxxxxx) omanikukande kustutamiseks ja YY ainuomanikuna sissekandmiseks ning asendada TsÜS § 68 lg 5 alusel nõusolek käesoleva kohtuotsusega; 5.2.

  1. välja mõista XXlt YY kasuks Ttttttttttttt kinnistu müügitulu arvelt poolte ühisvara huvides tehtud kulutuste eest hüvitis 4213 eurot 13 senti; 5.2.
  2. lugeda, et sõiduauto Rrrrrr (numbrimärgiga xxxBBB) kuulus YY lahusvara hulka. Välja mõista XXlt YY kasuks YY lahusvara (sõiduauto Rrrrrr) hävinemise eest kindlustuse poolt XXle välja makstud rahaline hüvitis 5000 eurot; 5.2.
  3. jätta kinnisasi Aaaaaaa (registriosa nr xxxxxxx) YY ainuomandisse ja mõista välja YYlt XX kasuks rahaline hüvitis 25 000 eurot. Kohustada XXt andma

§ 341

lg 1 tähenduses kinnisasja Aaaaaaa (registriosa nr xxxxxxx) omanikukande kustutamiseks ja YY ainuomanikuna sissekandmiseks ning asendada TsÜS § 68 lg 5 alusel nõusoleku käesoleva kohtuotsusega; 5.2.

  1. jätta kinnisasjaga Aaaaaaa seotud poolte ühine laenukohustus Swedbank AS ees (leping nr 05-142157-EL) XX ja YY vahelises suhtes YY kanda ja mõista XXlt YY kasuks välja rahaline hüvitis 5225 eurot 3 senti; 5.2.
  2. välja mõista XXlt YY kasuks YY poolt lahusvara arvelt poolte ühisvara huvides tehtud kulutuste (leping nr 05-142157-EL tagasimakseid, sh intressi ja viivisemaksed peale abielu lahutamist kuni
  3. oktoobrini 2021) eest hüvitis 3440 eurot 91 senti; 5.2.
  4. välja mõista XXlt YY kasuks YY poolt lahusvara arvelt poolte ühisvara huvides tehtud kulutuste (Aaaaaaa kinnistu halduskulud peale poolte abielu lahutamist) eest hüvitis 126 eurot 41 senti; 5.2.
  5. välja mõista YYlt XX kasuks XX poolt lahusvara arvelt poolte ühisvara huvides tehtud kulutuste (Aaaaaaa puurkaevu remont ja veevärgi seadmed) eest hüvitis 1067 eurot 13 senti; 5.2.
  6. jätta rahuldamata YY nõue XX lahusvaraks olnud suvila (SÜ Mmmmmmm krunt nr xx katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx) väärtuse kasvu summas 16 470 eurot 3 senti ühisvara hulka lugemiseks ja hüvitise 8235 euro 2 sendi väljamõistmiseks; 5.2.
  7. välja mõista XXlt YY kasuks YY poolt lahusvara arvelt poolte ühisvara huvides tehtud kulutuste (BigBank AS tarbijakrediidileping nr SL16-0114482xx laenumaksed peale abielu lahutamist kuni
  8. oktoobrini
  9. a) eest hüvitis 2294 eurot 53 senti; 5.2.
  10. lugeda YY lahusvaraks mootorratas DDDDD ja Saunaauto XXXXXXXX registreerimismärk XXXXX; 5.2.
  11. välja mõista YYlt XX kasuks rahaline hüvitis BBBBBB (matkaauto), registreerimismärk XXXXX eest 800 eurot; 5.2.
  12. välja mõista YYlt XX kasuks rahaline hüvitis Xxxxxxx haagise eest 400 eurot; 5.2.
  13. välja mõista YYlt XX kasuks rahaline hüvitis Vvvvvv, registreerimismärk XXXXX eest 575 eurot; 5.2.
  14. välja mõista XXlt YY kasuks rahaline hüvitis Zzzzzzzz, registreerimismärk xxxxxxxx eest 750 eurot; 3 2-18-9362 5.2.
  15. jagada pooltevahelisel enampakkumisel poolte vallasvara, mis on nimetatud YY
  16. veebruari
  17. a ja XX
  18. veebruari
  19. a vallasvara nimekirjades (välja arvatud saunaauto, mootorratas, matkaauto, Xxxxxxx haagis, Vvvvvv ja Zzzzzzzz). Pooltel endal otsida sobiv kohtutäitur enampakkumise korraldamiseks; 5.2.
  20. jätta rahuldamata YY nõue kalduda ühisvara osas abikaasade võrdsusest kõrvale selliselt, et YY peaks saama ühisvarast 90% ja XX 10%. 5.2.
  21. jätta rahuldamata XX kasutuseeliste nõue. 5.
  22. Tasaarvestada punktides 5.2.2-5.2.10 ja 5.2.12-5.2.15 märgitud kohustused, mille tulemusel mõista YYlt XX kasuks välja 6792 eurot 12 senti. 5.
  23. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda, välja arvatud otsuse resolutsiooni punktides 5.5 ja 5.6 märgitud menetluskulud. 5.
  24. Mõista YYlt välja Eesti Vabariigi kasuks menetluskuludest, mille tasumisest oli XX vabastatud, kokku 180 eurot, mis tuleb tasuda 15 päeva jooksul käesoleva ringkonnakohtu otsuse YY suhtes jõustumisest. Menetluskulu tasumisega viivitamise korral tuleb YYl tasuda Eesti Vabariigile viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates menetluskulu tasumiseks antud tähtaja möödumisest kuni menetluskulu tasumiseni. Makseinfo on lisatud otsusele. 5.
  25. Mõista XXlt välja Eesti Vabariigi kasuks menetluskuludest, mille tasumisest oli XX vabastatud, kokku 720 eurot. Võimaldada XXl tasuda temalt Eesti Vabariigi kasuks välja mõistetud riigilõiv 720 eurot osamaksetena. Kohustada XXt tasuma riigilõivu 720 eurot kuue järjestikuse igakuise osamaksena selliselt, et esimene osamakse 120 eurot tuleb tasuda 15 päeva jooksul käesoleva ringkonnakohtu otsuse XX suhtes jõustumisest. Järgmised osamaksed summas 120 eurot tuleb tasuda esimese osamakse tasumise tähtpäevale järgneva viie kuu jooksul hiljemalt iga kuu samaks kuupäevaks kui esimene osamakse. Menetluskulu tasumisega viivitamise korral tuleb XXl tasuda Eesti Vabariigile viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates menetluskulu tasumiseks antud tähtaja möödumisest kuni menetluskulu tasumiseni. Makseinfo on lisatud otsusele. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. 4 2-18-9362 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõue
  26. XX (hageja, vastukostja) esitas YY (kostja, vastuhageja) vastu hagi ühisvara jagamiseks.
  27. Hageja on
  28. mai
  29. a menetlusdokumendis palunud tuvastada, et korteriomand aadressiga Jjjjjjjjjjjjjjj , kinnistusregistriosa nr xxxxxx, on hageja ainuomand ning hageja soovib jagada ühisvara järgmiselt: 1) Määrata kinnistu asukohaga Aaaaaaa, kinnistusraamatu registriosa nr xxxxxxx, hageja XX ainuomandisse ning kohustada XXt hüvitama YYle selle kinnistu omandikaotuse eest 25 000 eurot, millest arvatakse maha hageja lahusvara arvel Aaaaaaa kinnistu ja ehitistele tehtud kulutused kokku summas 2134.25 eurot järgmiste kulutuste eest: 2) Aaaaaaa puurkaevu remont, summas 20 000 EEK, st 1278.28 eurot; 3) Aaaaaaa tarvis AS-ist FEB seotatud veevärgi seadmed, summas 13 392.55 EEK, st 855.97 eurot; 4) Kohustada kostjat YYt andma kinnistu asukohaga Aaaaaaa, kinnistusraamatu registriosa nr xxxxxxx, ja sellel asuvate ehitiste valdus hagejale XXle üle 60 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest; 5) Kohustada kostjat YYt andma tahteavaldus omanikukande kustutamiseks kinnistusraamatust Kinnistu Aaaaaaa, , kinnistusraamatu registriosa nr xxxxxxx, osas ja tuvastada YY nõusolek XX (isikukood xxxxxxxxxx) kandmiseks kinnistusraamatusse kinnistu Aaaaaaa, , kinnistusraamatu registriosa nr xxxxxxx, ainuomanikuna. 6) Määrata laenulepingust Hansapangaga 08.07.2005 nr 05-142157-EL, mille jääk oli
  30. septembri
  31. a seisuga 17 254.39 eurot, tuleneva kohustuse täitmine täielikult hageja kohustuseks ja kohustada YYt hüvitama XXle 8627 eurot ehk ½ laenujäägist. 7) Vallasvarast vastavalt hageja 11.02.2019 menetlusdokumendi lisale 1 kokku väärtusega 22 210 eurot määrata hageja XX omandisse nimetatud lisas 1 märgitud vallasasjad väärtusega 975 eurot ja kostja YY omandisse nimetatud lisas 1 märgitud vallasasjad väärtusega 21 235 eurot ning kohustada YYt tasuma XXle hüvitist vallasvara omandikaotuse eest 10 130 eurot.
  32. Alternatiivselt palus hageja juhul, kui kohus leiab, et korteriomand Jjjjjjjjjjjjjjj , kuulub poolte ühisvara hulka, jagada ühisvara järgmiselt: 1) Määrata korteriomand Jjjjjjjjjjjjjjj , kinnistusraamatu registriosa nr xxxxxx, kostja YY ainuomandisse ja kohustada YYt hüvitama XXle korteriomandi omandikaotuse eest ½ selle väärtusest ehk 38 200 eurot; 2) Määrata kinnistu asukohaga Aaaaaaa, kinnistusraamatu registriosa nr xxxxxxx, hageja XX ainuomandisse ning kohustada kostjat YYt andma kinnistu ja sellel asuvate ehitiste valdus hagejale XXle üle 60 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ja kohustada hageja XXt hüvitama kinnistu omandikaotuse eest 25 000 eurot, millest arvatakse maha 2134.25 eurot ehk hageja lahusvara arvel Aaaaaaa kinnistu ja ehitistele tehtud kulutuste eest; 3) Määrata laenulepingust Hansapangaga
  33. juuli
  34. a nr 05-142157-EL, mille jääk oli
  35. septembri
  36. a seisuga 17 254.39 eurot, tuleneva kohustuse täitmine täielikult hageja kohustuseks ja kohustada YYt hüvitama XXle 8627 eurot ehk ½ laenujäägist; 4) Vallasvarast vastavalt hageja
  37. veebruari
  38. a menetlusdokumendi lisale 1 kokku väärtusega 22 210 eurot määrata hageja XX omandisse nimetatud lisas 1 märgitud vallasasjad väärtusega 975 eurot ja kostja YY omandisse nimetatud lisas 1 märgitud 5 2-18-9362 vallasasjad väärtusega 21 235 eurot ning kohustada YYt tasuma XXle hüvitist vallasvara omandikaotuse eest 10 130 eurot. 5) Kohustada kostjat YYt andma tahteavaldus omanikukande kustutamiseks kinnistusraamatust Kinnistu Aaaaaaa, kinnistusraamatu registriosa nr xxxxxxx, osas ja tuvastada YY nõusolek XX (isikukood xxxxxxxxxx) kandmiseks kinnistusraamatusse kinnistu Aaaaaaa, kinnistusraamatu registriosa nr xxxxxxx, ainuomanikuna.
  39. Juhuks, kui kohus peaks otsuses leidma, et vastuhagi kuulub rahuldamisele ning vastukostjale tekib sellega seoses kohustus tasuda mingi summa vastuhagejale, on hageja/vastukostja esitanud eelnevas menetluses tasaarvestuse vastuväite ja tasaarvestamisavaldused kostja vastuhagiavalduses esitatud nõuetele, mis on seisuga
  40. mai 2021, a kokku 16 225 eurot järgmise arvutuse alusel: - - Hageja/Vastukostja ei ole saanud kaasomandis asuvat kinnistut ja sellel asuvat elamut, aadressil Aaaaaaaa alates
  41. detsembrist
  42. a kasutada, sest kostja/vastuhageja vahetas kaasomandil oleval ukselukud. Kostja poolt kaasomandi kasutamisest saadud ja saadav kasutuseelis alates
  43. detsembrist
  44. a kuni
  45. maini
  46. a täpsustatud nõude esitamiseni, on vastukostja hinnangul võrdne kaasomandi välja üürimisel saadava igakuise üüritulu kogusummaga, jagatuna kahega. City24.ee portaali analoogsete kinnistute üürikuulutuste kohaselt on analoogse kinnistu üür Xxxxxxxx vallas alates summast 450 eurot kuus. Seega on kasutuseelise nõude periood
  47. detsembrist
  48. a kuni
  49. maini
  50. a kokku 2 aastat, 5 kuud ja 16 päeva, so 29.5 kalendrikuud, (450 x 29,5/2), nõue kokku 6637.50 eurot. Hageja/Vastukostja ei ole saanud alates
  51. detsembrist
  52. a kasutada ka aadressil Jjjjjjjjjjjjjjj asuvat ridaelamu korterit, sest kostja vahetas seal ära ukselukud ja takistas selliselt hagejale korteriomandi sihipärast kasutamist. Seoses sellega, et kostja tõkestas sh ka selle kaasomandis oleva eluruumi ligipääsu ukselukkude vahetamise teel, oli hageja sunnitud üürima endale eraldi eluaseme. Kostja poolt kaasomandi kasutamisest saadud ja saadav kasutuseelis alates
  53. detsembrist
  54. a kuni nõude esitamiseni
  55. mail
  56. a on hageja hinnangul võrdne kaasomandi välja üürimisel saadava igakuise üüritulu kogusummaga, jagatuna kahega. Analoogse kinnisasja üürikuulutuste alusel väita, et ridaelamu korteri üürihind Jjjjjjjjjjjjjjj on mitte väiksem kui 650 eurot kuus. Seega on kasutuseelise nõude periood alates
  57. jaanuarist
  58. a kuni käesoleva menetlusliku tasaarvestuse vastuväite esitamiseni
  59. mail
  60. a kokku 2 aastat, 5 kuud ja 16 päeva, so 29,5 kalendrikuud. Nõutav kasutuseelis kokku on 9587.50 eurot. Kostja vastuhagi
  61. Kostja esitas hageja vastu vastuhagi ühisvara jagamiseks. Kostja ei ole nõus hageja nägemusega ühisvara jagamisest ning esitas enda arvamuse ühisvara jagamise kohta. Kostja on
  62. mai
  63. a menetlusdokumendis taotlenud lugeda YY lahusvara hulka kuuluvaks kinnistu asukohaga Jjjjjjjjjjjjjjj, kinnistusraamatu registriosa numbriga xxxxxxxxx palunud jagada ühisvara järgmiselt: 1) Kohustada XXt andma (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 tähenduses) tahteavaldus, et kinnistu, asukohaga Jjjjjjjjjjjjjjj kinnistusraamatu registriosa numbriga xxxxxxxxx, jääb YY ainuomandisse, ning nõusolek (kinnistusraamatuseaduse § 34 lg 1 tähenduses) sama kinnistu kinnistusraamatu teise jao omanikukande, mille kohaselt on XX viidatud kinnistu omanik, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistu ainuomanikuna kinnistusraamatusse YY; 6 2-18-9362 2) Kui kohus asub seisukohale, et kinnistu asukohaga Jjjjjjjjjjjjjjj , , kinnistusraamatu registriosa numbriga xxxxxxxxx, kuulub YY ja XX ühisvara hulka, kalduda kõrvale abikaasade osade võrdsuse põhimõttest ühisvara jagamisel selliselt, et sellest kinnistust jääb kostjale 100% ja hagejale 0%.; 3) Kalduda kõrvale abikaasade osade võrdsuse põhimõttest ühisvara jagamisel selliselt, et 90% kogu ühisvarast jääb kostjale ja 10% ühisvarast jääb hagejale; 4) Lisaks resolutsiooni punktides 2 ja 3 taotletule kalduda kõrvale abikaasade osade võrdsuse põhimõttest ühisvara jagamisel selliselt, et kostja saab tema poolt hageja suvila väärtuse tõstmise tõttu ühisvarast täiendavalt 8235.02 EUR võrra rohkem kui hageja; 5) Kohustada hagejat andma tahteavaldus, et kinnistu asukohaga Aaaaaaa kinnistusraamatu registriosa numbriga xxxxxxx, jääb YY ainuomandisse, ning nõusolek (kinnistusraamatuseaduse § 34 lg 1 tähenduses) sama kinnistu kinnistusraamatu teise jao omanikukande, mille kohaselt on YY viidatud kinnistu omanik, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistu ainuomanikuna kinnistusraamatusse YY; 6) Hüvitada kostjale PKS § 34 lg 2 alusel ühisvara arvel Ttttttttttttt eest saadud raha summas 12 926.25 EUR; 7) Mõista hagejalt sõiduauto Rrrrrr (registreerimismärk xxxBBB) eest saadud kindlustushüvitis kostja kasuks välja. Juhul kui kohus loeb nimetatud sõiduauto poolte ühisvaraks, palub kostja lugeda hüvitis poolte ühisvaraks ning määrata pool sellest kostjale; 8) Kui kohus jätab Aaaaaa kinnistu kostja lahusvaraks, jätta kostja kanda kohustus Swedbank AS-i ees, mis tuleneb laenulepingust nr 05-142157-EL kostja ja hageja vahelises suhtes. Poole laenujäägi ulatuses mõista välja hüvitis kostjale; 9) Kui kohus jätab Aaaaaa kinnistu hageja lahusvaraks, jätta hageja kanda kohustus Swedbank AS- i ees (jääk 11 191.97 EUR), mis tuleneb laenulepingust nr 05-142157EL kostja ja hageja vahelises suhtes. Poole laenujäägi ulatuses palun mõista välja hüvitis hagejale; 10) Mõista hagejalt kostja kasuks välja poolte ühiseks kohustuseks oleva, AS-ilt Swedbank võetud laenu (leping nr 05-142157-EL) intressimaksed kostja poolt tagastamiseks (põhiosamaksed, viivisemaksed) ja tehtud tagasimaksetest pool, summas 3065.87 EUR; 11) Jätta Bigbank AS-ist võetud laenukohustus (jääk 403.93 EUR), mis tuleneb tarbijakrediidilepingust nr SL16-01-14482xx, kostja kohustuseks. Poole laenujäägi ulatuses mõista välja hüvitis kostjale; 12) Mõista hagejalt kostja kasuks välja poolte ühiseks kohustuseks oleva, Bigbank AS-ist võetud laenukohustuse, mis tuleb tarbijakrediidilepingust nr SL16-01-14482xx, tagastamiseks kostja poolt tehtud tagasimaksetest (põhiosamaksed ja intressimaksed) pool, st 2294.53 EUR; 13) Mõista hagejalt kostja kasuks välja pool kostja poolt peale poolte abielu lahutamist kantud kinnistu, asukohaga Aaaaaaa, elektri ja prügiveo eest tasutud summadest, summas 126.41 EUR; 14) Juhul kui kohus asub seisukohale, et korteriomand, aadressiga Jjjjjjjjjjjjjjj kinnistusraamatu registriosa numbriga xxxxxxxxx kuulub poolte ühisvarasse, mõista hagejalt kostja kasuks välja pool kulutustest, mille kostja on kandnud selle korteriomandi elektri ja kommunaalteenuste eest peale poolte abielu lahutamist, summas 1342 EUR; 15) Lõpetada ühisvaraks olevate vallasasjade ühisomand viisil, et need pannakse pooltevahelisele enampakkumisele või kui kohus sellega ei nõustu, avalikule enampakkumisele. 7 2-18-9362
  64. Enne
  65. oktoobri
  66. a istungit esitas kostja veel täpsustused poolte laenukohustuste kohta
  67. oktoobri
  68. a seisuga. Hageja tõendile vastu ei vaielnud. Maakohtu otsus ja põhjendused
  69. Harju Maakohus rahuldas
  70. novembri
  71. a otsusega nii hagi kui ka vastuhagi osaliselt ning jagas ühisvara järgmiselt: 1) Lugeda kinnisasi asukohaga Jjjjjjjjjjjjjjj (kinnistusregistriosa nr xxxxxx) kostja YY lahusvara hulka kuuluvaks. Kohustada hagejat XX (isikukood xxxxxxxxxx) andma

§ 341

lg 1 tähenduses kinnisasja Jjjjjjjjjjjjjjj (kinnistusregistriosa nr xxxxxx) omanikukande kustutamiseks ja kostja YY (isikukood xxxxxxxxxx) ainuomanikuna sissekandmiseks ning asendada TsÜS § 68 lg 5 alusel nõusoleku käesoleva kohtuotsusega. 2) Lugeda, et Ttttttttttttt kinnistu aadressiga xxxxxxx (registriosa nr xxxxxx) kuulus kostja YY lahusvara hulka. Välja mõista hagejalt XX kostja YY kasuks kostja lahusvara (Ttttttttttttt kinnistu müügitulu) arvelt poolte ühisvara huvides tehtud kulutuste eest hüvitis 4213.13 eurot. 3) Lugeda, et sõiduauto Rrrrrr (numbrimärgiga xxxBBB) kuulus kostja YY lahusvara hulka. Välja mõista hagejalt XX kostja YY kasuks kostja lahusvara (sõiduauto Rrrrrr) hävinemise eest kindlustuse poolt hagejale välja makstud rahaline hüvitis summas 5000 eurot. 4) Jätta kinnisasi Aaaaaaa (kinnistusregistriosa nr xxxxxxx) kostja YY ainuomandisse ja mõista välja kostjalt YY hageja XX kasuks rahaline hüvitis summas 25 000 eurot. Kohustada hagejat XX (isikukood xxxxxxxxxx) andma

§ 341

lg 1 tähenduses kinnisasja Aaaaaaa, (kinnistusregistriosa nr xxxxxxx) omanikukande kustutamiseks ja kostja YY (isikukood xxxxxxxxxx) ainuomanikuna sissekandmiseks ning asendada TsÜS § 68 lg 5 alusel nõusoleku käesoleva kohtuotsusega. 5) Jätta kinnisasjaga Aaaaaaa seotud poolte ühine laenukohustus Swedbank AS ees (leping nr 05-142157-EL) hageja ja kostja vahelises suhtes kostja kanda ja mõista hagejalt XX kostja YY kasuks välja rahaline hüvitis summas 5225.03 eurot. 6) Välja mõista hagejalt XX kostja YY kasuks kostja poolt lahusvara arvelt poolte ühisvara huvides tehtud kulutuste (leping nr 05-142157-EL tagasimakseid, sh intressi ja viivisemaksed peale abielu lahutamist kuni

  1. oktoobrini
  2. a) eest hüvitis summas 3440.91 eurot. 7) Välja mõista hagejalt XX kostja YY kasuks kostja poolt lahusvara arvelt poolte ühisvara huvides tehtud kulutuste (Aaaaaaa kinnistu halduskulud peale poolte abielu lahutamist) eest hüvitis summas 126.41 eurot. 8) Välja mõista kostjalt YY hageja XX kasuks hageja poolt lahusvara arvelt poolte ühisvara huvides tehtud kulutuste (Aaaaaaa puurkaevu remont ja veevärgi seadmed) eest hüvitis summas 1 067.13 eurot. 9) Lugeda hageja lahusvaraks olnud suvila (SÜ Mmmmmmm krunt nr xx katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx) väärtuse kasv summas 16 470.03 eurot ühisvara hulka ja mõista hagejalt XX kostja YY kasuks välja sellest pool ehk 8 235.02 eurot. 10) Välja mõista hagejalt XX kostja YY kasuks kostja poolt lahusvara arvelt poolte ühisvara huvides tehtud kulutuste (BigBank AS tarbijakrediidileping nr SL16-01-14482xx 8 2-18-9362 laenumaksed peale abielu lahutamist kuni 13.10.2021) eest hüvitis summas 2 294.53 eurot. 11) Lugeda kostja YY lahusvaraks mootorratas DDDDD ja Saunaauto XXXXXXXX registreerimismärk XXXXX. 12) Välja mõista kostjalt YY hageja XX kasuks rahaline hüvitis BBBBBB (matkaauto), registreerimismärk XXXXX eest summas 800 eurot. 13) Välja mõista kostjalt YY hageja XX kasuks rahaline hüvitis Xxxxxxx haagise eest summas 400 eurot. 14) Välja mõista kostjalt YY hageja XX kasuks rahaline hüvitis Vvvvvv, registreerimismärk XXXXX eest summas 575 eurot. 15) Välja mõista hagejalt XX kostja YY kasuks rahaline hüvitis Zzzzzzzz, registreerimismärk xxxxxxxx eest summas 750 eurot. 16) Jagada pooltevahelisel enampakkumisel poolte vallasvara, mis on nimetatud kostja 04.02.2019 ja hageja 12.02.2019 vallasvara nimekirjades (välja arvatud saunaauto, mootorratas, matkaauto, Xxxxxxx haagis, Vvvvvv ja Zzzzzzzz). Pooltel endal otsida sobiv kohtutäitur enampakkumise korraldamiseks. 17) Jätta rahuldamata kostja nõue kalduda ühisvara osas abikaasade võrdsusest kõrvale selliselt, et kostja peaks saama ühisvarast 90% ja hageja 10%. 18) Jätta rahuldamata hageja kasutuseeliste nõue.
  3. Arvestades, et mõlemad osapooled peavad ühisvara jagamise tulemusena tasuma üksteisele erinevaid hüvitisi, tasaarvestas maakohus poolte vastastikused nõuded, mis on kajastatud resolutsiooni punktides 2.2 kuni 2.10 ja 2.12 kuni 2.15 ning tasaarvestuse tulemusel luges maakohus kostja rahalise hüvitise kohustused hageja ees täielikult täidetuks ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja rahalise hüvitis summas 1442.90 eurot. Menetluskulud jättis maakohus enda kanda.
  4. Maakohus tuvastas, et hageja ja kostja abiellusid
  5. augustil
  6. a ja abielu lahutati kohtulahendiga, mis jõustus
  7. septembril
  8. a. Kinnisasi Jjjjjjjjjjjjjjj , kinnistusregistriosa nr xxxxxx
  9. Maakohus tõi välja Jjjjjjjjjjjjjjj tehingutega seonduva kronoloogiliselt, mh nende asjaolude toimumise üle vaidlus puudub: 1)
  10. jaanuaril
  11. a kinkisid kostja vanemad E ja J C kokku 30 300 EVP-d kostjale. Kostjale kuulus seejärel kokku 33 300 EVP-d. 2)
  12. juunil
  13. a sõlmisid kostja ja Xxxxxxxx Vallavalitsuse Munitsipaalettevõte VVVVVVV müügilepingu, mille kohaselt kostja ostis 20 400 EEK eest korteri aadressil Xxxxxxxxxxxxx, mille üldpind oli 69.4 m2 ehk 11.16% elamu korterite üldpinnast (nüüdseks Jjjjjjjjjjjjjjj , edaspidi ka korter). Kostja tasus müügihinna EVP-des. 3)
  14. augustil
  15. a sõlmisid hageja ja kostja abielu. 4)
  16. detsembril
  17. a sõlmisid aktsiaselts Hansa Liising Eesti (praegu Swedbank Liising Aktsiaselts; edaspidi liising) ja hageja liisingulepingu nr 0013378L (edaspidi liisinguleping). Liisingulepingu esemeks oli korter. 5)
  18. detsembril
  19. a sõlmisid liising ja kostja käenduslepingu 0013378KÄ, mis tagas liisingu nõudeid hageja vastu, mis tulenesid liisingulepingust. 6)
  20. detsembril
  21. a sõlmisid kostja ja liising müügilepingu, millega kostja müüs korteri liisingule. 9 2-18-9362 7)
  22. detsembri
  23. a akti kohaselt andis kostja korteri hagejale üle ja abikaasad allkirjastasid vara üleandmise-vastuvõtmise akti. 8)
  24. juunil
  25. a tasus kostja EVP-dega korteri juurde erastatava maa eest. 9)
  26. juunil
  27. a kinnistati korter koos selle juurde kuuluva maaga. Seeläbi tekkis korteriomand aadressil Xxxxxxxxxxxx, Xxxxxxxx vald, , registriosa number xxxxxxxxx (edaspidi korteriomand). Praegu on korteriomandi aadress Jjjjjjjjjjjjjjj , . 10) Korteriomandi omandas hageja liisingult
  28. juulil
  29. a sõlmitud müügi ja asjaõiguslepingu alusel. Selle müügilepingu p 3.1 järgi ostis lepingu eseme hageja (lepingus ostja) ning asjaõiguslepingus lepiti kokku, et korteriomandi ainuomanikuks saab hageja. 11)
  30. aprillil
  31. a sõlmisid abikaasad koos teiste kaasomanikega lepingu, millega jagati korteriomand ja teiste kaasomanike korteriomandid, eraldati korteriomandite koosseisust uus kinnistu ning võõrandati uus kinnistu Eesti Vabariigile. Tekkinud uue kinnistu aadressiks sai Xxxxxxxxx, Xxxxxxxx vald, ning registriosa nr on xxxxxx (edaspidi Ttttttttttttt kinnistu). Ttttttttttttt kinnistu võõrandamisest saadud raha kanti lepingu p 3.1 kohaselt üle hagejale.
  32. Jjjjjjjjjjjjjjj korteriomandi omandamislepingu sõlmimise ajal kehtinud seaduse kohaselt abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara (PKS 1995 § 14 lg 1). Tolleaegse seaduse kohaselt sai abielu ajal omandatud vara olla ühe abikaasa lahusvaraks vaid juhul, kui see oli omandatud kinke või pärimise teel või peale abielusuhete lõppu (PKS 1995 § 14 lg 2) või on abikaasade vahel sõlmitud vastav vara jagamise leping (PKS 1995 § 16) või kuulub vastava vara ühe abikaasa lahusvara hulka vastavalt abikaasade vahel sõlmitud abieluvaralepingule (PKS1995 § 1). Ühtegi eelnimetatud erandi rakendamiseks vajalikku asjaoludest ei esine, mistõttu ei kuulu Jjjjjjjjjjjjjjj korteriomand vaatamata viimasele tehingule hageja lahusvarasse.
  33. Maakohus leidis, et korteriomand kuulub kostja lahusvarasse. Kogu liisingutehing hõlmas endas kolme eraldi lepingut: liisingu andja ja hageja liisinguleping; kostja ja liisingu vahel sõlmitud müügileping korteriomandi osaks oleva korteri müümiseks liisingule; liisinguandja, hageja ja kostja vahel sõlmitud korteriomandi müügileping, millega liising müüs korteriomandi hagejale. Maakohtu hinnangul ei saa olla eluliselt kahtlust, et pooltel oli kõigi kolme tehingu tagajärje osas soov saada finantseeringut juba algusest peale. Kolmas tehing, ehk ostuleping, oli ilmselgelt algusest peale planeeritud kui liisingutehingu üks osa, mis tuleb finantseeringu saamiseks kavandada, liisingule see kavatsus avaldada ja lõpuks ellu viia. Poolte suhtumist (miks need tehingud tehakse ja milliseid õiguslike tagajärgi soovitakse) tuleb nende kolme tehingu tõlgendamisel käsitada samasugusena – sellisena, milline see alguses (finantseeringut taotledes) oli. Maakohus märkis, et ka hageja on olnud pigem positsioonil, et tema sai korteriomandi omanikuks, tekkis lihtsalt tehingute tulemusel ja korteriomand on seetõttu kas tema lahusvara või poolte ühisvara. Maakohus leidis, et kui korteriomand peaks siiski kuuluma poolte ühisvarasse, tuleb võtta arvesse selle soetamiseks tehtud kostja lahusvara panuseid ja kalduda kõrvale abikaasade osade võrdsuse põhimõttest PKS1995 § 19 lg 2 p 3 alusel, sest korteriomandi koosseisu kuuluv korter vallasasjana kuulus kostjale enne abiellumist ja selle juurde erastati maa (sh ajal kui korter kuulus pangale) kostjale enne abiellumist kuulunud EVPde eest. Ttttttttttttt kinnistu (aadressiga xxxxxxxxxxx, Xxxxxxxx vald, , registriosa nr xxxxxx) ja sõiduauto Rrrrrr numbrimärgiga xxxBBB 10 2-18-9362
  34. Jjjjjjjjjjjjjjj korteriomandi alusest maast eraldatud ja
  35. a müüdud maatüki (edaspidi ka Ttttttttttttt) eest sai hageja 12 926.25 eurot. Kuivõrd maakohus leidis, et korteriomand on kostja lahusvara, siis eraldati Ttttttttttttt kostja lahusvaraks olevast maast, mistõttu oli PKS § 27 lg 2 p 3 kohaselt ka Ttttttttttttt kostja lahusvaraks ning selle eest saadud raha kuulub kostja lahusvara hulka. Sellest tulenevalt on ka Ttttttttttttt maatüki müügist saadud raha eest ostetud sõiduauto Rrrrrr, ostetud kostja lahusvara eest, mistõttu on ka Rrrrrr kostja lahusvaraks. Kuivõrd Rrrrrr on eraldi eristatav varaese muudest nö igapäevastest kulutustest, käsitles maakohus Rrrrrriga seonduvat eraldi. Ttttttttttttt eest saadud raha arvelt tehtud kulutused ühisvarale ilma Rrrrrri kuluta on 8426.25 eurot. Maakohus leidis, et hageja kontoväljavõttest nähtub, et sellises ulatuses kasutati kostja lahusvara ühisvara huvides, mistõttu võib kostja selle hüvitamist nõuda PKS § 34 lg 2 kohaselt ühisvara arvelt. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista kostja lahusvara arvelt poolte ühisvara huvides tehtud kulutusest pool ehk 4213.13 eurot. Sõiduk Rrrrrr omandati kostja lahusvara eest ja oli seega kostja lahusvara. Kindlustuse poolt kostja lahusvaraks oleva Rrrrrri eest hagejale välja makstud hüvitis summas 5000 eurot kuulub kostjale ja hageja peab kostjale tema lahusvara 5000 eurot tagastama VÕS § 1037 lg 4 alusel. Aaaaaaa, xxxxxxx (kinnistusregistriosa nr xxxxxxx) ja laenuleping nr 05-142157-EL
  36. Maakohus tõi välja, et poolte vahel puudub vaidlus asjaolus, et poolte ühisvaraks on korteriomand aadressil Aaaaaaa, xxxxx väärtusega 50 000 eurot ning et nimetatud kinnisvaraga on seotud laenukohustus Hansapanga (nüüdseks Swedbank AS) ees (leping nr 05-142157-EL).
  37. Maakohus leidis, et vaidlusalune ühisvara Aaaaaaa, Xxxxxxxxxxxx tuleb jätta kostja ainuomandisse, kuivõrd kostja on pärast lahutust üksi teenindanud selle kinnisasjaga seotud laenukohustust, mis näitab kohtu hinnangul, et kostja on olnud rohkem huvitatud selle kinnisvara säilitamisest. Maakohus jagas seega Aaaaaaa, Xxxxxxxxxxxx kostja ainuomandisse kohustusega maksta hagejale hüvitis enamsaadud ühisvara väärtuse eest. Õiglaseks hüvitiseks määras maakohus PKS § 37 lg 3 kohaselt kinnistu väärtusest 50 000 eurot pool ehk 25 000 eurot.
  38. Kuivõrd kostja avaldas soovi jätta kinnisasjaga seotud laenukohustus (leping nr 05-142157EL) tema kanda ja kohustada hagejat hüvitama kostjale hageja osa laenukohustusest, jättis maakohus vastavalt PKS §-le 38 poolte ühise laenukohustuse Swedbank AS ees, mis tuleneb Laenulepingust nr 05-142157-EL, kostja kanda ja kohustas hagejat hüvitama kostjale hageja osa vastavast kohustusest ehk 5225.03 eurot. Kuivõrd hageja ei ole vastu vaielnud, et kostja on tasunud poolte ühiseks kohustuseks oleva laenu (leping nr 05-142157-EL) tagasimakseid, sh intressi ja viivisemakseid peale abielu lahutamist kuni
  39. oktoobrini
  40. a summas 6881.82 euro, leidis kohus, et kuna tegemist oli poolte ühise kohustusega, tuleb vastavalt PKS §-le 38 ja PKS § 37 lg-le 3 sellest ühise kohustuse täitmisest pool, so 3440.91 eurot, hagejalt kostja kasuks välja mõista. Kuivõrd hageja ei vaielnud vastu ka sellele, et kostja on kandnud Aaaaaaa kinnistu halduskulusid peale poolte abielu lahutamist summas 252.82 eurot, leidis maakohus, et vastavalt PKS §-le 38 ja PKS § 37 lg-le 3 tuleb sellest ühise kohustuse täitmisest pool, s.o 126.41 eurot hagejalt kostja kasuks välja mõista. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele, et hageja lahusvaraks olnud suvila arvel tehti kulutusi Aaaaaaa kinnistu ja ehitistele kokku summas 2134.25 eurot. Seega tuleb PKS § 34 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja lahusvara arvelt poolte ühisvara huvides tehtud kulutusest pool ehk 1067.13 eurot. Kostja nõue seoses hageja lahusvaraks oleva suvilaga (SÜ Mmmmmmm krunt nr xx katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx) 11 2-18-9362
  41. Maakohus tuvastas, et vaidlust ei ole asjaolus, et hagejale kuulus lahusvarana SÜ Mmmmmmm krunt nr xx asuva kinnistu (suvila) nimetusega SÜ Mmmmmmm krunt nr xx katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx. Samuti puudub vaidlus, et hageja omandas suvila kingina
  42. septembril
  43. a ja et suvila võõrandati hageja poolt
  44. novembril
  45. a.
  46. Maakohus leidis, et tõendatud on, et hageja lahusvaraks oleva suvila väärtus abielu ajal kasvas 42 300 kroonilt 300 000 kroonini, mis nähtub esmase kinkelepingu määratud väärtuse ja hilisemas müügilepingus määratud väärtuse vahes. Vaidlust ei ole seejuures selles, et pooled ühiselt tegid suvila parendamiseks tööd. Maakohtu hinnangul oli eelduslikult suvila parendamiseks kasutatu ühisvara, kuna pooled olid väärtuse kasvatamise ajal abielus, lisaks on kostja tõendanud laenulepinguga, et ühiselt võeti laenu mh suvila remontimiseks, mis on ilmselgelt ühisvaraline kulutus. Kuivõrd hageja lahusvaraks oleva suvila väärtus suurenes oluliselt 16 470.03 euro võrra (257 700 krooni) abielu kestel mh teise abikaasa töö ja abikaasade ühisvara osa arvelt, tuleb PKS § 210 lg 2 ja PKS1995 § 19 lg 2 p 4 ning PKS1995 §14 lg 2 alusel abikaasade osade võrdsuse põhimõttest kõrvale kalduda ja lugeda, et see väärtuse tõus kuulub abikaasade ühisvara hulka, millest omakorda poolele on PKS § 37 lg 3 kohaselt õigus kostjal. Sellest tulenevalt tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 8235.02 eurot.
  47. Kuigi hageja väitis, et kulutas suvila müügist saadud raha Aaaaaaa kinnistu ja selle ehitiste remontimisele (ehk ühisvarale), siis on sellisest kulutusest tõendatud üksnes summa 2134.25 eurot, millega seonduva küsimuse lahendas maakohus varasemalt. Samuti ei mõjuta eelviidatud kulutus ühisvaraks loetud 16 470.03 eurot, kuivõrd hageja on Aaaaaaa puudutavas osas ise käsitlenud kulutust 2134.25 eurot kui oma lahusvara arvelt tehtud kulutust ühisvarale ja see kulutus jääb suvilaga seotud hageja lahusvara osa raamidesse, kuivõrd 42 300 krooni on 2703.46 eurot ning ka kohus on käsitlenud seda viidatud kulutust kui hageja lahusvara arvelt ühisvara kasuks tehtud kulutust. BigBank AS tarbijakrediidileping nr SL16-01-14482xx
  48. Vaidlus puudub, et Bigbank AS-ist võetud laenukohustus (tarbijakrediidileping nr SL1601-14482xx) on PKS § 18 lg-st 1 lähtuvalt ühine kohustus, mis tuleb ühisvara jagamisel vastavalt PKS § 38 I lause II alternatiivi kohaselt jagada. Laen võeti matkaauto Bbbbbb, numbrimärgiga XXXXX, ostuks, st ühistes huvides. Tarbijakrediidilepingust nr SL16-0114482xx tulenev kohustus on
  49. oktoobri
  50. a seisuga lõppenud. Pärast abielu lahutamist on kostja tasunud tarbijakrediidilepingust nr SL16-01-14482xx tulenevaid laenumakseid summas 4589.05 eurot. Maakohus leidis, et kuivõrd tegemist oli poolte ühise kohustusega, mida täitis kostja pärast lahutust üksi, tuleb vastavalt PKS §-le 38 ja PKS § 37 lg-le 3 sellest ühise kohustuse täitmisest pool, so 2294.53 eurot hagejalt kostja kasuks välja mõista. Mootorratas DDDDD ja Saunaauto XXXXXXXX registreerimismärk XXXXX
  51. Tuginedes kostja esitatud asjaoludele ja tunnistaja ütlustele, leidis maakohus, et saunaauto ja mootorratas tuleb lugeda PKS § 27 lg 2 p-de 2 ja 3 alusel kostja lahusvaraks, kuivõrd need omandati kostja poolt kostja emalt kostjale kingiks antud raha eest, mistõttu ei kuulu need ühisvarana jagamisele. Müüdud ühisvaraline vallasvara (matkaautot, Xxxxxxx haagis, mootorpaat ja Vvvvvv, Zzzzzzzz 12 2-18-9362
  52. Maakohus märkis, et puudub vaidlus selles, et matkaauto on müüdud, kuid pooled vaidlevad matkaauto väärtuses. Maakohus leidis, et kostja on esitatud tõenditega veenvalt tõendanud, et matkaauto väärtus ei saanud olla rohkem kui 1600 eurot. Kuivõrd matkaauto oli ühisvara, mille väärtus oli 1600 eurot, mõistis maakohus PKS § 37 lg 3 järgi kostjalt hageja kasuks 800 eurot.
  53. Seoses Xxxxxxx haagisega asus maakohus seisukohale, et kuivõrd kostja on oma tegevusega muutnud võimatuks tagantjärgi haagise hageja poolt nimetatud väärtuse 800 eurot kontrollimise (viis vanarauda ära), tuleb lähtuda hageja poolt nimetatud hinnangulisest väärtusest 800 eurot. Kuivõrd Xxxxxxx haagis oli ühisvara, mille väärtus oli 800 eurot, mõistis maakohus PKS § 37 lg 3 järgi kostjalt hageja kasuks 400 eurot.
  54. Seoses mootorpaadiga leidis maakohus, et tõendamata on mootorpaadi äramüümine, mistõttu ei saa mootorpaadiga arvestada ühisvaralise vallasvara jagamisel.
  55. Seoses Vvvvvv sõidukiga märkis maakohus, et kuivõrd kostja on oma tegevusega muutnud võimatuks tagantjärgi Vvvvvvv hageja poolt nimetatud väärtuse 1150 eurot kontrollimise (kostja müüs sõiduki maha), tuleb lähtuda hageja poolt nimetatud hinnangulisest väärtusest 1150 eurot. PKS § 37 lg 3 kohaselt mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja 575 eurot.
  56. Ka Zzzzzzzz sõidukiga seoses tõi maakohus välja, et kuivõrd hageja on oma tegevusega muutnud võimatuks tagantjärgi Zzzzzz kostja poolt nimetatud väärtuse 1500 eurot kontrollimise (hageja müüs sõiduki maha), tuleb lähtuda kostja poolt nimetatud hinnangulisest väärtusest 1500 eurot. PKS § 37 lg 3 kohaselt mõistis maakohus hagejalt kostja kasuks välja 750 eurot. Ülejäänud vallasvara
  57. Maakohus asus seisukohale, et kuna pooled ei ole saavutanud vallasasjade jagamise osas selget konsensust, siis on põhjendatud ja mõistlik panna kostja
  58. veebruari
  59. a ja hageja
  60. veebruari
  61. a nimekirjades esitatud vallasvara (välja arvatud saunaauto, mootorratas, matkaauto, Xxxxxxx haagis, Vvvvvv ja Zzzzzzzz) enampakkumisele AÕS § 77 lg 2 alusel. Abikaasade osade võrdsusest kõrvalekaldumine üldiselt
  62. Maakohus leidis, et põhjendatud ei ole abikaasade võrdsusest kõrvale kaldumine ühisvara osas selliselt, et kostja peaks saama ühisvarast 90% ja hageja 10%. Hageja kasutuseelise nõue
  63. Maakohus märkis, et hagejal ei ole kasutuseeliste nõuet kostja vastu, kuivõrd Jjjjjjjjjjjjjjj korteriomandi puhul on kohus otsuses eespool leidnud, et korteriomand on kostja lahusvara ja seetõttu ei ole hageja õigustatud sellelt mingit kasutuseelise hüvitist saama ning Aaaaa kinnistu osas on hageja vaatamata kostja vastuväitele jätnud tõendamata oma väite, et ta ei saa kinnistut kasutada. Vastupidiselt on kostja tõendanud oma väidet, et hagejal oli võimalus Aaaaaa kinnistut kasutada, kuid hageja ei soovinud ise seda. Samamoodi on hageja jätnud tõendamata ka oma väite Jjjjjjjjjjjjjjj korteriomandi kasutamise võimatuse kohta. Eelnevast tulenevalt jättis maakohus hageja kasutuseeliste nõude rahuldamata. Apellatsioonkaebus 13 2-18-9362
  64. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni punktid 2.1; 2.2; 2.4; 2.9; 2.18 ja 3 ning teha tühistatud osas uus otsus, millega: - lugeda kinnisasi asukohaga Jjjjjjjjjjjjjjj , (kinnistusregistriosa nr xxxxxx) ühisvara hulka kuuluvaks. Jätta korteriomand Jjjjjjjjjjjjjjj Xxxxxxxx vald, kinnistusraamatu registriosa nr xxxxxx, kostja ainuomandisse ja kohustada kostjat hüvitama hagejale korteriomandi omandikaotuse eest ½ selle väärtusest ehk 38 200 eurot. Kohustada hagejat andma

§ 341

lg 1 tähenduses kinnisasja Jjjjjjjjjjjjjjj (kinnistusregistriosa nr xxxxxx) omanikukande kustutamiseks ja kostja ainuomanikuna sissekandmiseks ning asendada TsÜS § 68 lg 5 alusel nõusolek käesoleva kohtuotsusega; - lugeda, et Ttttttttttttt kinnistu aadressiga xxxxxxxx, Xxxxxxxx vald, (registriosa nr xxxxxx) kuulus ühisvara hulka; - jätta kinnisasi Aaaaaaa, Xxxxxxxxxxxx (kinnistusregistriosa nr xxxxxxx) hageja ainuomandisse ja mõista välja hagejalt kostja kasuks rahaline hüvitis summas 25 000 eurot. Kohustada kostjat andma

§ 341

lg 1 tähenduses kinnisasja Aaaaaaa, Xxxxxxxxxxxx (kinnistusregistriosa nr xxxxxxx) omanikukande kustutamiseks ja hageja ainuomanikuna sissekandmiseks ning asendada TsÜS § 68 lg 5 alusel nõusolek käesoleva kohtuotsusega; - jätta rahuldamata kostja nõue lugeda hageja lahusvaraks olnud suvila (SÜ Mmmmmmm krunt nr xx katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx) väärtuse kasv summas 16 470.03 eurot ühisvara hulka ja mõista hagejalt kostja kasuks välja sellest pool ehk 8235.02 eurot; - rahuldada hageja kasutuseelise nõue kokku summas 16 225.00 eurot, sh aadressil Xxxxxxxx vald, Xxxxxxxxxxxx, Aaaaaaa (kinnistusregistriosa nr xxxxxxx) kostja poolt kaasomandi kasutamisest saadud kasutuseelis alates

  1. detsembrist
  2. a kuni
  3. maini
  4. a summas 6637.50 eurot (450 eurot kuus x 29,5/2) ja aadressil Xxxxxxxx, Jjjjjjjjjjjjjjj (kinnistusregistriosa nr xxxxxx) kostja poolt kaasomandi kasutamisest saadud kasutuseelis alates
  5. detsembrist
  6. a kuni
  7. maini
  8. a summas 9587.50 eurot (650 eurot kuus x 29.5 kuud/2); - arvestades, et mõlemad osapooled peavad ühisvara jagamise tulemusena tasuma üksteisele erinevaid hüvitisi (hageja peab hüvitama 41 836.88 eurot ja kostja peab hüvitama 57 267.13 eurot), tasaarvestada vastastikused nõuded ning tasaarvestuse tulemusel lugeda hageja rahalise hüvitise kohustused kostja ees täielikult täidetuks ning mõista kostjalt hageja kasuks välja rahaline hüvitis summas 15 430.25 eurot.
  9. Alternatiivselt palus hageja saata tsiviilasi tühistatud osas maakohtule tagasi uueks arutamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
  10. Hageja hinnangul tuvastas maakohus valesti esemete kuulumise abikaasade lahusvara või ühisvara hulka. Hageja ei nõustunud, et maakohus luges kinnisasja asukohaga Jjjjjjjjjjjjjjj kostja lahusvara hulka kuuluvaks. Kuigi kinnistusraamatusse on omanikuna kantud hageja, kuulub korteriomand poolte ühisvara hulka. Hagis oli hageja ekslikult seisukohal, et see on tema lahusvara. Samuti oli ekslik kostja seisukoht, et see korter on tema lahusvaraks. Kuivõrd kõnealune korter oli poolte ühisvara hulka kuuluv ese, siis kuulus ka Ttttttttttttt kinnistu aadressiga Jxxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxx) poolte ühisvara hulka ja selle kinnistu võõrandamisest saadud raha kuulus samuti ühisvara hulka. Ei oma tähtsust asjaolu, et kinnistu müügist saadud raha kanti hageja kontole. Kuivõrd tegemist on ühisvaraga, siis on maakohus põhjendamatult mõistnud hagejalt kostja kasuks välja poolte ühisvara huvides tehtud kulutused 14 2-18-9362 4213.13 eurot. Maakohus on ekslikult asunud seisukohale, et korteriomand on kostja lahusvara kostja poolt välja toodud tehingute tegeliku eesmärgi tõttu. Kostja väited on tõendamata ja maakohus on neist ekslikult juhindunud.
  11. Samuti on maakohus ebaõigesti tuvastanud, et kostja on panustanud väga suurel määral ühisvara vahendeid hageja lahusvarasse (S Mmmmmmm krunt nr xx) ja tõstnud selle väärtust. Selline väide on tõendamata. Lisaks on maakohus põhjendamatult jätnud kostjalt hageja kasuks välja mõistmata kasutuseelise hüvitised ega pole arvestanud sellega, et tegelikkuses takistas kostja hagejal korteri ja kinnisasja kasutamist ja seega jättis põhjendamatult välja mõistmata kasutuseelise eest hüvitise.
  12. Hageja heitis ette, et maakohus ei ole analüüsinud kõiki asjas kogutud tõendeid, poolte esitatud väiteid/vastuväiteid ega osundanud täiendavate tõendite esitamise vajadusele, mistõttu on kohtuotsus ebaõige ning üllatuslik. Vastustaja seisukoht
  13. Kostja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
  14. Kostja tõi välja, et hageja pole viidanud mitte ühelegi tõendile, mille kohus oleks jätnud tähelepanuta või mille hindamise tulemusena oleks maakohus jõudnud ebaõigele järeldusele. Samuti pole hageja selgitanud täpsemalt, milles seisneb menetlusõiguse normi rikkumine või millist materiaalõiguse normi on maakohus ebaõigesti kohaldanud või kohaldamata jätnud. Hageja ei ole täpsustanud ka seda, mis osas täpsemalt lahend temale üllatuslik oli ja mille osas kohus jättis täitmata oma selgitamiskohustuse.
  15. Kostja jäi kõigi enda maakohtus väljendatud seisukohtade juurde ning nõustus ka maakohtu otsuses olevate põhjendustega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  16. Kolleegium tühistab maakohtu otsuse TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt. Ringkonnakohus jagab kinnisasja Jjjjjjjjjjjjjjj , (registriosa nr xxxxxx) jättes selle kostjale ning rahuldab hageja nõude maakohtust suuremas ulatuses. Nimetatud muudatuse tulemusel teeb ringkonnakohus uuesti ka tasaarvestuse ja mõistab vastavalt kostjalt hageja kasuks välja 6792.12 eurot. Ülejäänud osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt ja pooled kannavad ise menetluskulud ringkonnakohtus.
  17. Maakohus rahuldas poolte nõuded osaliselt ja hageja esitas kaebuse üksnes osade nõuete kohta tehtud otsustuste vaidlustamiseks. Arvestades hageja apellatsioonikaebuse väiteid käsitleb kolleegium seega: - - kinnisasja aadressil Jjjjjjjjjjjjjjj , (registriosa nr xxxxxx [edaspidi kinnisasi I]) lugemist kostja lahusvaraks ning selle ühisvarana jagamise tulemusel hüvitise nõude 38 200 euro rahuldamata jätmist; Ttttttttttttt kinnisasja aadressil xxxxxx (registriosa nr xxxxxx) kuulumist kostja YY lahusvara hulka ning hagejalt kostja kasuks kostja lahusvara (Ttttttttttttt kinnistu müügitulu) arvelt poolte ühisvara huvides tehtud kulutuste eest hüvitise 4 213.13 euro väljamõistmist; 15 2-18-9362 - - kinnisasja aadressil Aaaaaaa, (registriosa nr xxxxxxx [edaspidi kinnisasi II]) kostja ainuomandisse jätmist ja kostjalt hüvitise 25 000 euro väljamõistmist ning hageja kohustamist andma

§ 341

lg 1 tähenduses kinnisasja (registriosa nr xxxxxxx) omanikukande kustutamiseks ja kostja ainuomanikuna sissekandmiseks ning TsÜS § 68 lg 5 alusel nõusoleku käesoleva kohtuotsusega asendamist; hageja lahusvaraks olnud suvila (SÜ Mmmmmmm krunt nr xx katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx) väärtuse kasvu summas 16 470.03 eurot ühisvara hulka lugemist ja hagejalt kostja kasuks välja sellest poole ehk 8 235.02 euro väljamõistmist; hageja kasutuseeliste nõude rahuldamata jätmist. Vaidlustamata osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel jõustunud.

  1. Kui maakohtus leidis hageja, et kinnisasi I on tema lahusvara, siis apellatsioonimenetluses on hageja seisukohal, et kinnisasi I kuulub ühisvara hulka. Kostja leiab, et see kuulub tema lahusvara hulka. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et kinnisasi I kuulub kostja lahusvara hulka. Pooled ei vaidle, et kostja müüs enne hagejaga abielu sõlmimist ostetud korteri aadressil Xxxxxxxxxxxxx pärast abielu sõlmimist aktsiaseltsile Hansa Liising Eesti (praegu Swedbank Liising Aktsiaselts; edaspidi Liising). Vaidlust ei ole, et hageja sõlmis Liisinguga liisingulepingu nr 0013378L, mille esemeks oli vaidlusalune korter ning liisingulepingu tagamiseks sõlmis kostja Liisinguga käenduslepingu. Samuti ei ole vaidlust, et kostja tasus
  2. juunil 2001 EVP-dega korteri juurde erastatava maa eest ning
  3. juunil 2003 kinnistati korter koos selle juurde kuuluva maaga. Seeläbi tekkis korteriomand aadressil Xxxxxxxxxxxx, Xxxxxxxx vald, , praeguse aadressiga Jjjjjjjjjjjjjjj, mille omandas hageja Liisingult
  4. juulil 2005 sõlmitud müügi- ja asjaõiguslepingu alusel sellekohase kande tegemisega kinnistusraamatusse. Kolleegium leiab, et kinnisasi I on PKS1995 § 14 lg 1 järgi ühisvara, sest see on omandatud abielu kestel. Ringkonnakohus märgib lisaks, et abielu kestel maa erastamise korral tekib erastatud maale PKS § 14 lg 1 alusel abikaasade ühisomand ka siis, elamu mõtteline osa, mille juurde maa erastati, kuulus ühele abikaasale lahusvarana (vt RKTKo
  5. mai 2019, nr 2-16-16144, p 24 ja 25 ja seal viidatud praktika). Maakohus on aga õigesti leidnud, et asjaolu, et kinnistu I kuulub ühisvara hulka, ei tähenda, et ühisvara jagamisel ei saaks kostja tugineda sellele, et kinnistu I omandati kostja lahusvara arvel. Kuna hageja kanti kinnisasja I omanikuna
  6. augustil 2005 kinnistusraamatusse (I kd, tl 103), st ese omandati ja kõrvalekaldumise alus tekkis enne
  7. juulit 2010, viitas maakohus õigesti, et arvesse tuleb võtta kinnistu I soetamiseks tehtud kostja lahusvara panuseid ja kalduda kõrvale abikaasade osade võrdsuse põhimõttest PKS1995 § 19 lg 2 p 3 alusel.
  8. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kinnisasja I osas on põhjendatud praegusel juhul abikaasade osade võrdsusest selliselt, et jätta see hüvitise maksmise kohustuseta kostja ainuomandisse arvestades, et korter vallasasjana kuulus kostjale enne abiellumist ja selle juurde erastati maa (sj ajal, kui korter kuulus pangale) kostjale enne abiellumist kuulunud EVP-de eest. Seejuures käsitas maakohus õigesti liisinguandja poolt kostjalt korteri omandamist ning hageja nimel liisinguvõtja krediteerimise eesmärgil sõlmitud liisingulepingu sõlmimist ning hilisemat hagejale müümist, poolte väiteid arvestades, tagasiostuliisinguna (sale and lease back). Maakohus viitas asjakohaselt Riigikohtu selgitustele, et kuna tagasiostuliisingu lepingute puhul on lepingu eesmärk sisuliselt liisingueseme tagatisel laenu saamine, on see majanduslikus mõttes sarnane laenu- ja pandilepingu kombinatsiooniga. Vaidlustatud ei ole maakohtu järeldust, et nn sale and lease back tüüpi liisingulepingule sisule sarnanevad tehingud sõlmiti, sest pooled soovisid saada laenu kinnisasja II ostuks. Arvestades, et liisinguandja poolt müüjale makstav müügihind on sisuliselt laenusummaks, mille vastutasuks müüja tagatise annab (st 16 2-18-9362 varaeseme müüb), saab lugeda, et tehtud osamaksetega maksti tagasi laenu. Kuigi pooled on maakohtu tuvastatud asjaoludel soovinud eelnimetatud tehingutega reguleerida laenu- ja tagatissuhet, ei saa kolleegiumi hinnangul arvestades tehtud müügitehinguid järeldada, et kinnisasi I on õiguslikult kostja lahusvara. Teisalt nõustub kolleegium maakohtuga, et sõlmitud tehingu majanduslik sisu ei olnud suunatud korteri omandamisele, vaid laenu saamisele kostja lahusvaraks olnud korteri tagatisel, mille algselt omandamise ja korteri juurde maa erastamise kulud on tehtud täielikult kostja lahusvarast. Neil asjaoludel on ringkonnakohtu arvates põhjendatud abikaasade osade võrdsusest kõrvalekaldumine maakohtu järeldatud viisil. Kolleegium märgib, et kuigi hageja ei nõustu maakohtuga kinnisasja I puhul abikaasade osade võrdsusest kõrvalekaldumisega selliselt, et kinnisasi I jääb täielikult kostjale, ei ole apellatsioonkaebuses selles osas sisulisi väiteid esitatud.
  9. Arvestades, et kolleegium leidis erinevalt maakohtust, et kinnisasi I on abikaasade ühisvara, on iseenesest ühisvaraks ka kinnisasjast I eraldatud ja
  10. a müüdud maatüki (Ttttttttttttt) müügist saadud hageja arvelduskontole kantud raha 12 926.25 eurot. Riigikohtu kujundatud praktika kohaselt saab PKS § 34 lg-t 2 tõlgendada selliselt, et lahusvara arvel konkreetsesse eristatavasse ühisvara eseme soetamisse panustades kuulub ühisvara huvides panustatud lahusvara väärtus hüvitamisele selles suhtes, milles ühisvara ese vastavalt lahus- ja ühisvara arvel soetati (RKTKo
  11. oktoober 2017, nr 2-14-18828, p 22.2). Nagu eelnevalt tuvastatud, kuulus korter vallasasjana kostjale enne abiellumist ja selle juurde erastati maa kostjale enne abiellumist kuulunud EVP-de eest ning tagasiostuliisinguna käsitatud tehingute majanduslik sisu ei olnud suunatud korteri omandamisele, vaid laenu saamisele kostja lahusvaraks olnud korteri tagatisel. Arvestades, et kinnisasjast I eraldatud maatüki (Ttttttttttttt) müügihind (raha) saadi täielikult kostja panustatud lahusvara arvel, kuulub seega ühisvara huvides panustatud lahusvara väärtus PKS § 34 lg 2 järgi hüvitamisele. Vaidlustatud ei ole maakohtu tuvastatud asjaolu, et maatüki (Ttttttttttttt) eest saadud raha arvel tehtud kulutused ühisvarale (hageja hoidis ühisvara selle võrra kokku, mille võrra ta sooritas oste kostja lahusvaraks oleva rahaga) ilma Rrrrrri (maakohus käsitles antud varaesemega seonduvat eraldi) kuluta on 8426.25 eurot (=12 926.25 – 4500). Järelikult on maakohtu otsuse resolutsiooni p 2.
  12. osaliselt lõppjärelduses õige, sest hageja peab kostjale hüvitama poole sellest summast, milles kostjal on hageja vastu nõue ühisvara huvides panustatud lahusvara väärtuse hüvitamisele, s.o 4213.13 eurot.
  13. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et asjas kogutud tõendite põhjal saab teha järelduse, nagu oleks hageja lahusvaraks olnud suvila väärtus suurenenud kostja tehtud parenduste tõttu 257 700 krooni (16 470.03 eurot) võrra, mistõttu on põhjendatud suvila väärtuse kasvu jagamine ühisvarana. Põhjendatud ei ole maakohtu järeldus, et suvila väärtuse kasvu saab tuvastada algse kinkelepingu ja hilisema müügilepingu hindade vahena, sest kinkelepingus määratud tehinguväärtuse puhul puuduvad andmed, et see lähtuks turutingimustest. Ka ei võimalda maakohtu tuvastatud asjaolu, et pooled võtsid ühiselt laenu mh suvila remontimiseks, teha järeldust, et suvila väärtus suurenes tehtud parenduste tõttu 257 700 krooni (16 470.03 eurot) võrra. Seega nõustub ringkonnakohus hagejaga, et maakohus luges põhjendamatult suvila väärtuse kasvu summas 16 470.03 eurot ühisvara hulka ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja sellest 8235.02 eurot.
  14. Kolleegium leiab, et hageja tasaarvestuse kohta otsustas maakohus lõppjäreldusena õigesti, et tasaarvestuseks kasutatud hageja kasutuseelise hüvitamise nõue ei ole põhjendatud. Eelkõige pole hageja tõendanud oma õiguste rikkumist. Maakohus tuvastas kostja esitatud helisalvestise alusel, et hagejal oli võimalus kinnisasja II kasutada, kuid hageja ei soovinud ise seda. Hageja väited takistustest kinnisasja II kasutamiseks jäid paljasõnaliseks. Riigikohus on samuti läbivalt 17 2-18-9362 märkinud, et kasutuseelise nõude eeldus on kaasomaniku õiguste rikkumine (vt nt RKTKm
  15. mai 2022, nr 2-19-12055, p 14.4 ja seal viidatud varasem praktika). Kolleegium ei nõustu seega hageja kaebuse väitega kasutuseelise hüvitise nõude põhjendatuse kohta.
  16. Apellatsioonkaebuse resolutiivosas on hageja vaidlustanud ka ühisvarana jagatava kinnisasja II jagamise viisi (AÕS § 77 lg 2) ning nõuab kinnistut tervikuna endale hüvitise maksmise vastu. Ühisvara jagamisel lähtutakse kaasomandi lõpetamise sätetest (PKS § 37 lg 3) ning kolleegium nõustub kinnisasja II ühisomandi lõpetamise viisi valikuga. Seejuures on maakohus ühisomandi lõpetamisel järginud omandit kaotavale ühisomanikule õiglase hüvitise maksmise põhimõtet. Hageja ei ole kaebuses esitanud sisulisi väited, mis annaks alust vaidlustatud otsust kõnealuses osas muuta.
  17. Kokku tuleb arvestades ka ringkonnakohtu põhjendusi mõista hagejalt kostja rahanõuete alusel välja 21 050.01 eurot (= 4213.13+5000+5225.03+3440,91+126.41+2294.53+750), st rahuldamata jääb kostja nõude suvila väärtuse kasvu summas 16 470.03 eurot ühisvara hulka lugemiseks ja hagejalt kostja kasuks välja sellest poole ehk 8 235.02 euro väljamõistmiseks. Kostja peab esitatud nõuete lahendamise tulemusel maksma hagejale 27 842.13 eurot (=25 000+1067.13+800+400+575). Eeltoodu tulemusel ja TsMS § 445 lg 1 teise lause alusel tasaarvestab ringkonnakohus poolte vastastikused kohustused ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 6792.12 eurot (=27 842.13 – 21 050.01). Menetluskulud
  18. Tulenevalt TsMS § 164 lg-st 1 jätab ringkonnakohus menetluskulud poolte endi kanda, v.a hageja apellatsioonkaebuse eest tasumisele kuulunud riigilõiv, mille tasumisest oli hageja vabastatud, mis jääb hageja ja kostja kanda proportsionaalselt apellatsioonkaebuse rahuldamise ulatusega.
  19. Ringkonnakohus vabastas menetlusabi korras hageja apellatsioonkaebus esitamisel riigilõivu 900 euro tasumise kohustusest. Menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks (TsMS § 190 lg 2). TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. TsMS § 190 lg-st 4 tulenevalt kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.
  20. Sisuliselt vaidlustas hageja apellatsioonkaebuses viit maakohtu otsuse punkti (p 2.1; 2.2; 2.4; 2.9; 2.18), ringkonnakohus rahuldab hageja apellatsioonkaebuse osaliselt seoses suvila krundi väärtuse kasvuga (maakohtu määruse p 2.9). Seega rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebusest ligi 1/5 ulatuses. Tulenevalt TsMS § 190 lg-st 3 mõistab ringkonnakohus kostjalt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuludest, mille tasumisest oli hageja vabastatud, kokku 180 eurot (1/5 900 eurost), mis tuleb kostjal tasuda 15 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest kostja suhtes. Tulenevalt TsMS § 190 lg-st 4 mõistab ringkonnakohus hagejalt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuludest, mille tasumisest oli hageja vabastatud, kokku 720 eurot (4/5 900 eurost). Arvestades siiski asjaolusid, mis olid aluseks hagejale menetlusabi andmisel, ning hageja poolt menetlust lõpetava lahendi alusel riigile hüvitamisele kuuluva menetluskulu suurust, peab ringkonnakohus TsMS § 190 lg 7 alusel põhjendatuks võimaldada hagejal tasuda riigilõiv 720 eurot kuue osamaksena (iga osamakse 120 eurot). 18 2-18-9362 Hagejal tuleb tasuda esimene osamakse 120 eurot 15 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest hageja suhtes (TsMS § 179 lg 5). Järgmised osamaksed summas 120 eurot tuleb tasuda esimese osamakse tasumise tähtpäevale järgneva viie kuu jooksul hiljemalt iga kuu samaks kuupäevaks kui esimene osamakse.
  21. Ringkonnakohus juhib menetlusosaliste tähelepanu, et menetluskulu tasumisega viivitamise korral tuleb menetlusosalisel tasuda Eesti Vabariigile viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates menetluskulu tasumiseks antud tähtaja möödumisest kuni menetluskulu tasumiseni (TsMS § 179 lg 9). (allkirjastatud digitaalselt) 19

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.