← Eesti

2-22-110799/51

Obsah (4)§ 101§ 102§ 100§ 99

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht 9. mai 2023, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-110799 Tsiviilasi M.-L. V. i ja M.-L. V. i

§ 101alusel arvutatud elatisele tuleb A.

V. il alates

  1. aprillist 2022 tasuda 33,33% M.-L. V. i ja M.-L. V. i lasteaiatasust, mille A. V. peab tasuma koos järgmise kuu elatisega vastavalt elatise tasumise kuul esitatud arvetele iga kuu viimaseks kuupäevaks laste seadusliku esindaja K. V. pangakontole nr EE
  3. Mõista A. V. ilt M.-L. V. i ja M.-L. V. i mõlema kasuks eraldi välja elatis alates hagejate kooli mineku aasta
  4. septembrist kuni hagejate täisealiseks saamiseni muutuva summana, mis arvutatakse järgmiselt: 3.
  5. Igakuise elatise baassumma vastavalt

§ 101lg-le 3, mida indekseeritakse iga aasta 1.

aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. 3.

  1. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
  2. aprillil. 3.
  3. A. V. ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles hagejate vajadused saab rahuldada lapseteotuse ja lasterikka pere toetuse arvel. 3.
  4. A. V. ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles hagejad viibivad keskmiselt aasta kohta kuus A. V. i juures (11 ööpäeva kuus). Elatise summat vähendatakse 73,33% võrra. 3.
  5. A. V. peab tasuma elatise iga kuu viimaseks kuupäevaks laste seadusliku esindaja K. V. pangakontole nr XXX
  6. Tasaarvestada hagejate kasuks väljamõistetud elatis perioodil
  7. aprillist 2022 -
  8. jaanuarini 2023 summas 2014 eurot 30 senti kostja kohtumenetluse jooksul samal perioodil hagejatele tasutud elatisega (2123 eurot 65 senti). Tasaarvestuse tulemusena ei võlgne kostja hagejatele perioodi
  9. aprill 2022 –
  10. jaanuar 2023 eest elatist.
  11. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
  12. Toimetada kohtuotsus menetluse pooltele kätte. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Hageja nõue 2

(16)2-22-110799
  1. M.-L. V. ja M.-L. V. esitasid
  2. märtsil 2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt elatise saamiseks. Kostja esitas
  3. aprillil 2022 nõudele vastuväite.
  4. mail 2022 M.-L. V. ja M.-L. V. A. V. i vastu elatise nõude hagiavaldusele ettenähtud vormis. 1.
  5. Hagiavalduse kohaselt sündisid K. V. ja A. V. i kooselust
  6. augustil 2019 Miia-Lisete Veeber ja M.-L. V. . K. V. ja A. V. i kooselu on pöördumatult lõppenud ning viimasel perioodil on lapsed elanud peamiselt ema juures. Laste isa on tulenevalt suurest töökoormusest (kiirabiauto juht, 24h vahetustega) enamus aega tööl või siis puhkab tööpäevast, mistõttu isa lastega koosolemise aeg kuus on minimaalne. 1.
  7. Hagejad märkisid, et lapsed elavad ema juures ning laste isa viibib lastega kuus kokku vähem, kui 7 ööpäeva. Lapse emale laekuvad lastetoetused, mistõttu lastetoetused kuuluvad elatise summast mahaarvamisele. Kuna hagejad on kaksikud, ei kohaldu käesoleval juhul

§ 101lg-s 7 sätestatud 15% elatise vähendamise regulatsioon teise lapse osas.

Elatiskalkulaatori kohaselt on kostja kohustatud tasuma lastele elatist kogusummas 451 eurot 28 senti. Hagejad paluvad kostjalt alates

  1. aprillist
  2. a kuni laste täisealiseks saamiseni välja mõista elatis kogusummas 451 eurot 28 senti kuus (225,64+225,64). Juhul, kui laste isa on kohtumenetluse kestel tasunud lastele elatist, tuleb tasutud summa tasaarvestada väljamõistetud elatisega. Kostja vastus hagiavaldusele
  3. Kostja esitas hagiavaldusele vastuse
  4. juunil
  5. Kostja ei tunnistanud hagi ning esitas hagile vastuväited. 2.
  6. Kostja selgitas, et hagejad viibisid alates vanemate lahku minekust 2020 sügisel kuni 2022 aasta veebruari lõpuni ema ja isa juures nädala kaupa vaheldumisi. Kuna kostja soovis kolida lastele lähemale ja laste igapäevase viimisega lasteaeda kaasnesid väga suured ebavajalikud kulud, muutis isa enda elukohta. Ümberkorralduste tõttu oli isa ja laste suhtlemine märtsis ja aprillis 2022 takistatud, kuid mais 2022 olid hagejad kostjaga 8 ööpäeva. Seega ei ole põhjendatud, et elatise arvutamise aluseks on kuud, mil ei õnnestunud kostja elukorralduse muutuse tõttu hagejatel ja kostjal piisavalt koos viibida. 2.
  7. Hoolimata ajutisest kahekuisest vahest on kostja praegu ja tulevikus hagejatega kuus enam kui 7 ööpäeva. Hagejad on hagejate esindaja suhtluskorra kompromissettepaneku kohaselt kostja juures vähemalt 8 ööpäeva kuus. Sellele lisanduvad pühade ja tähtpäevade, vanemate ja nende lähedaste sünnipäevade päevad, mis tõstavad keskmist päevade arvu kuus 1-2 päeva võrra. Hagejate ja kostja koos oldud päevade arv on laste huve arvestades keskmiselt 8-10 ööpäeva kuus. Seetõttu ei ole põhjendatud, et elatise suuruse välja arvestamisel on jäetud

§ 101lg 6 arvestamata.

2.

  1. Käesoleva aasta algusest on laste või ühe lapse haiguse tõttu olnud lapsed lasteaias vaid
  2. päeval
  3. päevast. See tähendab, et lapsed on puudunud lasteaiast viie ja poole kuu jooksul ligi poole ajast. Kuigi lapsed ei haigestu alati isa juures, on väga tõenäoline, et kui vanemad on kokku leppinud, et haigete laste (lapse) hooldamisega tegeleb vanem, kelle juures lapsed (laps) haigeks jäävad, lisandub keskmisele koos oldud päevade arvule veel 5 või 6 päeva. Siis on kostja lastega igakuiselt juba ligi poole ajast. Hageja seisukoht kostja vastusele
  4. Hageja esitas seisukoha kostja vastusele
  5. juulil
  6. 3

(16)2-22-110799 3.
  1. Hagejad märkisid, et hagejate varasem koosviibimine kostjata ei oma hagi lahendamisel tähtsust, kuna hageja nõuab elatist alates
  2. aprillist 2022.a. Hagejad täpsustasid, et nad on teinud ettepaneku, mille kohaselt kostja võtab kahel korral kuus lapsed neljapäeva õhtul lasteaiast ning viib lapsed lasteaeda tagasi esmaspäeva hommikul. Hagejatele jäi arusaamatuks, millise arvutuskäigu alusel kostja on asunud seisukohale, et hagejad on kostjaga koos 4 ööpäeva järjestikku. 3.
  3. Vanemate vahel on vaidlus, kui palju aega viibivad lapsed lahuselava vanema juures. Hagejad ei vaidle asjaolu üle, et laste isa juures viibimise ajavahemik kuus jääb alla 6 ööpäeva. 3.
  4. Hagejad esitasid tõendid, mis tõendavad, et laste ema kannab ka laste isa juures viibimise ajal laste kulusid, nagu lasteaiamaksud, isikut tõendavate dokumentide väljastamise kulud, riiete kulud ning mänguasjade kulud. Hagejad palusid kohtul eeltoodud asjaoluga (laste ema kannab lastega seonduvaid vajalikke kulutusi ka ajal, mil lapsed viibivad isa juures), elatise suuruse määramisel arvestada. Kostja täiendav seisukoht
  5. Kohus andis kostjale
  6. augustil 2022 täiendava tähtaja esitada tõendid selle kohta, mis ajaperioodi veedavad lapsed tema juures. Kostja esitas kohtule vastuse
  7. augustil
  8. 4.
  9. Kostja selgitas, et on esitanud
  10. augustil 2022 Tartu Maakohtule avalduse suhtluskorra määramiseks, kuna hageja seaduslik esindaja on hakanud järkjärgult erinevaid põhjendusi tuues piirama hagejate ja kostja suhtlust. Hoolimata suhtluskorra määramise avalduse esitamisest kohtule, lasub kostjal kohustus tõendada need suhtluse päevad, mis hagejad on senini kostja juures olnud. Kostja esitab päevad ja tõendid kuude kaupa ja tõi välja keskmise päevade arvu vaadeldava ajaperioodi jooksul. 4.
  11. Kostja tõi välja, et hagejad olid kostjatega koos aprillis 8 päeva; mais 6 päeva; juunis 9 päeva; juulis 14 päeva; augustis 18 päeva jooksul 8 päeva. 4.
  12. Lisaks oli M.-L. V. kostja juures
  13. augustil 2022 hommikust kuni
  14. augusti 2022 õhtuni , so 1 päeva üksinda, kuna M.-L. V. il oli
  15. augustil 2022 operatsioon. Kokku olid hagejad kostjaga 140 päeva jooksul 45-46 päeva, ehk keskmiselt 32-33% ajast. See tähendab, et kui võtta aluseks välja toodud hagejate ja kostjate koos oldud päevad, siis saab hagejate ja kostja koos viibitud keskmiseks päevade arvuks 10 päeva kuus. Eelistung
  16. septembri 2022
  18. septembril 2022 toimus Tartu kohtumajas eelistung. Eelistungi eesmärgiks oli kompromissi võimaluste selgitamine ning edasise menetluse käigu suunamine. 5.
  19. Kohus tegi ettepaneku leppida kompromissi korras kokku konkreetne rahasumma kuni eluliselt midagi muutub. Kohus pakkus, et vanemad kannavad püsikulutused pooleks ja lepitakse kokku väiksem elatise summa kui hagejad on praegu küsinud. Kuude lõikes on laste vajadused erinevad. Kohus pakkus elatise suuruseks 160 eurot pluss püsikulud. 5.
  20. Hagejate esindaja pakkus kompromissina 200 eurot kummalegi lapsele ilma püsikuludeta ning kostja 300 eurot kokku kahele lapsele ilma püsikuludeta. Hagejad oleksid olnud vastusena nõus 375 euroga kahele lapsele, millega kostja ei nõustunud. Kohus andis hagejatele tähtaja seisukoha ja kompromissettepaneku tegemiseks ning kostjale tähtaja vastuse esitamiseks. 4
(16)2-22-110799 Hagejate
  1. septembri
  2. a seisukoht
  3. Hagejad esitasid
  4. septembril 2022 vastuse kostja
  5. augusti
  6. a seisukohale ja tõenditele. 6.
  7. Hagejad vaidlesid vastu kostja esitatud kostja ja hagejate koos viibitud päevade arvule perioodil
  8. aprillil 2022.a -
  9. augustil 2022.a. Kostja on aprillis lugenud koosviibitud päevade arvuks
  10. Hagejad märkisid, et
  11. aprillil
  12. a viibisid hagejad lasteaias ajavahemikus 7.3017.30, st 10 tundi päevast ei viibinud hagejad isaga, vaid olid lasteaias.
  13. aprillil
  14. a viibisid hagejad lasteaias ajavahemikus 7.30-17.30, st 10 tundi päevas ei viibinud hagejad isaga, vaid olid lasteaias. Lasteaiamaksu tasus ainuisikuliselt laste ema.
  15. aprillil
  16. a võttis kostja lapsed ema juurest kell 10.40 ja tõi ema juurde tagasi
  17. aprillil 2022.a kella 20 ajal. Seega ei viibinud hagejad isaga mitte 2 ööpäeva (48 tundi), nagu väidab kostja, vaid 1 ööpäeva, 9 tundi ja 20 minutit (33 tundi ja 20 minutit). Kahest ööpäevast jäi puudu seega 15 tundi ja 20 minutit. Kokku tuleb kostja poolt väidetud 8 päevast lahutada seega 10-10-15,20=35 tundi ja 20 minutit, mis teeb sisuliselt poolteist ööpäeva, ehk siis tegelikult viibisid hagejad aprillis isaga 6,5 päeva. 6.
  18. Mai päevade arvuga (6 päeva isaga) hagejad nõustusid. Juunis, juulis ja augustis olid hagejate andmetel kostja lastega viibimises mõnetunnised erinevused, mis üldseisu oluliselt ei muuda. Hagejad märkisid, et kostja lastega koosviibitud päevade arv on kevad- suveperioodil pikem, kuna suveperioodil lapsed lasteaias ei käinud ning kostja viibis lastega ka pikemal puhkusel. Septembrist alates käivad lapsed taas lasteaias ning hagejate aasta lõikes keskmiselt ühes kuus kostja juures viibimise aeg lüheneb. Hagejad jäid enda hagiavalduses esitatud nõude 451 eurot 28 senti juurde. Kompromissi korras olid hagejad nõus kokku leppima elatisega summas 400 eurot kuus. Kostja seisukoht hagejate
  19. septembri
  20. a vastusele ja
  21. jaanuari 2023 seisukoht
  22. Kostja esitas
  23. oktoobril 2022 seisukoha hagejate
  24. septembri
  25. a vastusele ning
  26. jaanuaril 2023 täiendava seisukoha. 7.
  27. Kostja esitas seisukoha, et kui lasteaia aeg laste ja vanemate koos viibimise aja määratlemisel välja jätta, siis tuleb teha seda mõlema vanema puhul. Samuti tuleb sellise arvestuse korral välja jätta ka aeg, kui lapsi hoidis vanemate asemel kolmas isik (nt elukaaslane). 7.
  28. Kostja ei nõustunud, et kostja lastega koosviibitud päevade arv on kevad-suveperioodil pikem. Kostja esitatud arvestuse järgi veedab ta ka sügisel lastega suure osa ajast. Kostja ei nõustunud hagejate 400-eurose kompromissipakkumisega, kuna ta veedab lastega olulise osa ajast ja sellega tekivad kostjal märkimisväärsed kulud. 7.
  29. Kostja esitas koos
  30. jaanuari
  31. a seisukohaga tõendid, kui palju olid hagejad koos kostjaga
  32. augustist 2022 kuni vanemate vahel sõlmitud suhtlemiskorra kompromisslepingu rakendumise ajani. Kostja arvestuse kohaselt olid hagejad kostjaga augustis 9 päeva; septembris 11 päeva; oktoobris 8 päeva; novembris 12,5 päeva. 7.
  33. Kokku olid hagejad kostjaga nelja kuu jooksul 2022 aasta augusti algusest kuni novembrini 40,5 päeva, e keskmiselt 10 päeva kuus. Kui aga vaadata ajaperioodi alates maksekäsu kiirmenetluse alustamise avalduse esitamisest
  34. märtsil 2022 kuni novembrikuu lõpuni, siis viibisid hagejad koos kostjaga kokku 8 kuu jooksul 77 päeva (aprillis 8 päeva, mais 6 päeva, juunis 9 päeva, juulis 14 päeva, augustis 9 päeva, septembris 11 päeva, oktoobris 8 päeva ja 5
(16)2-22-110799 novembris 12,5 päeva). Seega on kostja olnud koos hagejatega keskmiselt enne suhtluskorra määruse täielikku rakendumist 9,6 ööpäeva, e ümardatult 10 ööpäeva kuus. Kostja on alates aprillist 2022 kuni jaanuar 2023 kandnud hagejate ema arvele elatise arvestusega, et ta viibib koos hagejatega keskmiselt 8 ööpäeva. Seega on kostja maksnud enam, kui ta oleks pidanud

§ 101

lõike 1 alusel, arvestades hagejate ja kostja koos viibitud päevade arvu, elatisena maksma. Sellest tulenevalt puudub alus elatise välja mõistmiseks alates maksekäsu kiirmenetluse alustamisest, kuni 2022 aasta novembri lõpuni. 7.

  1. Kostja oli seisukohal, et suhtluskorra kompromisskokkulepet kinnitava kohtumääruse järgi on hagejad koos kostjaga alates
  2. detsembrist 2022 kuni hagejate kooli minekuni
  3. septembril 2026 aasta septembris keskmiselt 10 päeva kuus ja pärast hagejate kooli minekut keskmiselt 11 päeva kuus. Sellele lisanduvad päevad, mis kostja viibib regulaarselt koos hagejatega hagejate haiguse tõttu. Suhtluskorda kinnitava määruse punkti 1.
  4. alusel on vanemad laste haiguse korral haiguslehel vaheldumisi. See lisab kostja senise kogemuse põhjal juurde keskmiselt 3 ööpäeva kuus. Septembrist novembrini 2022 oli kostja koos lastega hoolduslehel 15 ööpäeva. Seega on põhjendatud, et koos tavapäraste suhtluskorra päevadega arvestatakse elatise suuruse määramisel, et kostja on hagejatega hagejate lasteaia perioodil koos keskmiselt 13 ööpäeva ja kooliperioodil keskmiselt 14 ööpäeva. 7.
  5. Kostja ei nõustunud, et arvesse lähevad vaid ööpäevad, kui kostja on lastega järjest 24 tundi ning lasteaias viibitud tundide mahaarvamisega. Hagejad on väitnud, et laste ema suhtes on absoluutselt ebaõiglane asjaolu, mille kohaselt laste ema tasub ainuisikuliselt lasteaiamaksu ning laste isa täiendavalt arvestab veel laste lasteaiatunnid, kui isaga koosveedetud tunnid emale tasutavast elatisest maha. Kostja arvates on lasteaiatasu lastetoetustega kaetud. Päevi, kui hagejate ema on lastest eemal enam kui 30 tundi järjest ei saa lugeda hagejate ema ajaks. Kui lapsed on ööpäeva jooksul koos kohustatud vanemaga enam kui 12 tundi, arvestatakse seda päeva kohustatud vanema päevade hulka. Teisipäevaste ja neljapäevaste regulaarsete kohtumiste ajal on hagejad kostjaga 12:30 kuni järgmise päeva 7-8-ni, e järjestikku ligikaudu 20 tundi. See on aga juba valdav osa ööpäevast, mis annab hoolimata hagejate väidetest aluse arvestada hagejate ja kostja koos viibitud teisipäevas ja neljapäevast aega ööpäevade kaupa. Seega tuleb hagejate ja kostja koos viibimised paaris nädala teisipäevadel ja paaritu nädala neljapäevadel lugeda kostjaga koos viibitud ööpäevade hulka. 7.
  6. Hagejad on välja toonud, justkui teeks hagejate seaduslik esindaja kulusid ka sellel ajal, kui hagejad on kostja juures. Lasteaiakulud kaetud lastetoetustega (6 kuu kohta summas 720 eurot) ja need ei ole ka sellised kulud, mida hagejate seaduslik esindaja teeb kostja juures. Seega on hagejate väide, et vaid ema teeb sellel ajal kulusid, kui lapsed on isa juures, põhjendamatu. Sellest järeldub, et kui hakata vanemate kulusid detailselt esitatud tõendite põhjal hindama, ei pea isa tehtud kulude arvestuse põhjal elatist maksma ja elatise maksmise kohustus võib tekkida hoopis emal. 7.
  7. Kokkuvõttes on kostja hinnangul kostja tasunud alates kiirmaksekäsu menetluse alustamisest kuni käesoleva vastuse esitamise esitamiseni rohkem elatist, kui ta seaduse järgi maksma peab. Kostja on hagejatega koos keskmiselt 13 päeva kostjate lasteaias käimise ajal ja 14 päeva koolis käimise ajal. Hagejate ja kostja koos oldud ööpäevade arvestamisel ei ole nõutud, et hagejad oleks kostja juures 24 tundi järjest. Piisab sellest, kui kostja on koos hagejatega enam kui 12 tundi järjest. Kui lapsed on vanemast lahus enam, kui 24 tundi, ei saa seda lugeda lastest eemal olnud vanema ajaks. Kui ööpäeva arvestusest arvestatakse maha lasteaia aeg, tuleb seda teha mõlema vanema puhul. Lasteaiatasud on kaetud lastetoetustega, mistõttu ei panusta ema lasteaiatasude maksmisse enam, kui isa. Kostja teeb emast enam või vähemalt samaväärselt kulusid asjadele, mis liiguvad vanemate kodude vahel. 6

(16)2-22-110799 Hagejate
  1. jaanuari
  2. a seisukoht
  3. Hagejad esitasid täiendava seisukoha
  4. jaanuaril
  5. Hagejad märkisid, et kuna lapsevanemad sõlmisid tsiviilasjas nr 2-22-11469 (suhtluskorra seadmise menetlus) kompromissi, mis on jõustunud, ei ole poolte vahel käesoleva hetke seisuga enam vaidlust suhtluskorra osas. 8.
  6. Hagejad selgitasid, et on varasemalt esitanud kohtule tõendid mõlema lapse lasteaiamaksude tasumise osas (kuni juuni 2022.a). Tegemist on kuludega, mida laste ema peab kandma ka siis, kui lapsed viibivad vastavalt suhtluskorrale isa juures. Laste ema suhtes oleks äärmiselt ebaõiglane olukord, kus lisaks vahetule isa juures viibimisele arvestatakse ka laste lasteaias viibimise aeg isa aja hulka (hagejad peavad silmas päevi, mil suhtluskorra järgselt peavad lapsed viibima isa juures, olles eelnevalt päevasel ajal lasteaias) ning laste ema on sealjuures ainuisikuliselt kohustatud tasuma laste lasteaiakulud. Hagejad esitasid täiendavad tõendid lasteaiatasude tasumise osas perioodil
  7. juunil 2022.a -
  8. jaanuaril 2023.a summas 1200 eurot 5 senti ning lasteaiatasude arved. Hagejad palusid kohtul eeltoodud asjaoluga elatise väljamõistmisel arvestada. 8.
  9. Laste emale teadaolevalt töötab laste isa topeltkoormusega ning tema kuupalk on oluliselt suurem elatiskalkulaatori järgsest Eesti keskmisest brutokuupalgast ja laste ema kuupalgast. A. V. töötab XXX XXX ning XXX-s. Kuna

§ 102

lg 3 järgi võib kohus väljamõistetavat elatist suurendada lähtuvalt kummagi vanema sissetulekust, pidasid hagejad oluliseks selgitada välja laste isa igakuine sissetulek, vältimaks ebaõiglust laste ema suhtes, mis võib kaasneda olukorras, kus elatise väljamõistmisel võetakse arvesse ainuüksi elatiskalkulaatori arvutused, mitte laste isa tegelikku brutotöötasu. Laste ema esitas tõendid enda igakuise sissetuleku osas. Kostja vastus hagejate

  1. jaanuari 2023 seisukohtadele
  2. Kostja esitas
  3. veebruaril 2023 vastuse hagejate
  4. jaanuari 2023 seisukohtadele. 9.
  5. Kostja ei nõustunud, et ajal, mil laps viibib isa juures, peab ka lapse ema lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema. Hagejate ema saab igas kuus lastetoetusi summas 160 eurot ja maksab lasteaiamakse keskmiselt 150 eurot. Seetõttu on ema arvelt makstavad lasteaiamaksud kaetud ema arvele makstavate lapsetoetustega. Seega saab öelda, et lasteaiamaksud tasub laste ema riiklikest toetustest. Täpselt samasugune olukord oleks siis, kui lapsetoetused saaks kostja ja maksaks selle arvelt lasteaiamaksud. Ka on lasteaiakulude maksmise argument küsitav seetõttu, et ka kooliajal laekuvad hagejate ema arvele lastetoetused, kuid lasteaiamakse hagejate koolis käimise aastatel ei ole. Seetõttu saab asuda seisukohale, et lasteaiamaksude maksmise väide ei saa anda laste emale õigust moonutada tegelikkust, et kostja osaleb märkimisväärse aja, e 12-13 ööpäeva lastega tegelemisel ja nende vahetul ülalpidamisel. 9.
  6. Kostja möödunud aasta sissetulekute kohta selgitas kostja, et need on ajutised, kuna tavapäraselt on ebainimlik töötada pikka aega järjest 40 tunnise nädala asemel ligikaudu 80 tundi nädalas. Kostja selgitas, et oli sunnitud töökoormust suurendama, kuna senisest sissetulekust ei piisanud tavapäraste kulude katmiseks ja lisaks veel lapsi puudutavate vaidluste õigusabiteenuste eest tasumiseks. Ülekoormus on mõjutanud kostja tervist. Tulenevalt arsti
  7. veebruari 2023 ettekirjutusest on kostja sunnitud enda töökoormust vähendama. Lisatöö kaotamisel on kostjal vaid üks töökoht XXX s töötasuga c XXX eurot aastas, mis on väiksem, kui 2021 ja 2022 aastate keskmine kuupalk. Seetõttu ei saa kostja väheneva sissetuleku valguses arvestada kostja endist sissetulekut. 7

(16)2-22-110799 9.
  1. Kostja taotles, et kohus nõuaks välja Tartu Linnavalitsuse
  2. novembri 2022 otsuse hagejate perest eraldamise kohta. Kostja soovis sellega tõendada, et hagejate seaduslik esindaja tarvitab piiri pidamata alkoholi ja nõuab alkoholi tarbimise tagajärjel saamata jäänud sissetuleku kompenseerimiseks põhjendamatult kõrget elatist. Kohus jättis
  3. veebruari
  4. a määrusega kostja taotluse rahuldamata. Hagejate
  5. veebruari
  6. a seisukoht
  7. Hagejad esitasid vastuse kostja
  8. jaanuari
  9. a seisukohale
  10. veebruaril
  11. 10.
  12. Hagejad ei nõustunud kostja käsitlusega hagejate haiguspäevade osas. Kostja väide nagu lisanduks talle keskmiselt 3 ööpäeva hagejate haiguspäevade arvelt kuus, on paljasõnaline ja kontrollimatu prognoos. Hagejad kahtlesid kostja prognoosis, et ka alates aastast 2027, mil lapsed lähevad kooli, veedavad lapsed haigena kostja juures keskmiselt kolm päeva kuus. 10.
  13. Hagejad selgitasid, et vaidlust ei ole asjaolu üle, et kostja teeb lastega koos viibimise aja jooksul lastele kulutusi. Vaidlus on asjaolu üle, kas laste ema peab tegema lastele kulutusi perioodil mil lapsed viibivad kostja juures. Kostja ei ole erinevalt hagejast toonud välja ühtegi kulu, mida ta peab tegema perioodil, mil lapsed viibivad laste ema juures. Hagejate lasteaiatasude kulu on aga kulu, mida laste ema peab igakuiselt tegema ja seda ka perioodil, mil lapsed on kostja juures. Lasteaiatasude näol on tegemist igakuise kohustusliku püsikuluga, mida tuleb elatise suuruse arvutamisel hagejate kasuks arvestada. 10.
  14. Kostja on enda seisukoha p-s 5.8 asunud seisukohale, et lasteaiakulud on kaetud lastetoetustega. Kostja jätab seejuures tähelepanuta asjaolu, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada nende toetuste arvel. Kuna vaidlust ei ole, et lastetoetus laekub laste emale, siis kuulub see automaatselt väljamõistetavast elatisest mahaarvestamisele. Seega, kuna laste ema jaoks on lõpptulemus null, ei saa väita, et lasteaiakulud on kaetud lastetoetusega. Kohtu menetlustoimingud
  15. Kohus jättis
  16. veebruari
  17. a määrusega rahuldamata kostja taotluse välja nõuda Tartu Linnavalitsuse
  18. novembri
  19. a otsus hagejate perest eraldamise kohta. Kohus esitas
  20. veebruaril 2023 päringu Maksu- ja Tolliametile hageja vanemate sissetulekute kohta. 11.
  21. Maksu- ja Tolliameti
  22. veebruari
  23. a vastuse kohaselt olid K. V. sissetulekud perioodil
  24. jaanuar 2022 –
  25. detsember 2022 pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete mahaarvamist 13461 eurot 30 senti (sh palgatulu – 11 818 eurot 79 senti; Haigekassa ajutise töövõimetuse hüvitis 1640 eurot 58 senti; panga intressid 1 euro 93 senti). 11.
  26. A. V. i sissetulekud olid perioodil
  27. jaanuar 2022 –
  28. detsember 2022 pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete mahaarvamist 27206 eurot 87 senti (s.h palgatulu – 26 162 eurot 52 senti; Haigekassa ajutise töövõimetuse hüvitis – 1044 eurot 18 senti; panga intressid 17 senti). Hagejate
  29. veebruari 2023 seisukoht
  30. Hagejad rõhutasid, et kostja välja toodud väited seoste osas laste ema töötasu suuruse ning väidetava alkoholismi vahel on laim. Laste ema esitab kohtule iseloomustuse tööandjalt (XXX ). 8
(16)2-22-110799 12.
  1. Hagejad ei nõustunud kostja seisukohaga et tulevikus arvatava kostja sissetuleku vähenemise tõttu ei tuleks arvestada kostja praegust sissetulekut. Kohus on hagejate taotlusel nõudnud välja EMTA-lt A. V. i ning K. V. sissetulekud, EMTA on kohtunõude täitnud ning elatise väljamõistmisel kostjalt tuleb arvestada EMTA väljavõtetega, mitte kostja paljasõnaliste väidetega sissetuleku võimaliku vähenemise osas tulevikus. 12.
  2. EMTA väljavõttest kostja sissetuleku osas nähtub, et kostja brutosissetulek kuus on oluliselt üle 1548 euro, mis on määratud baassummaks. Laste ema brutosissetulek kuus on üle 2 korra väiksem. Eeltoodust tulenevalt on õiglane lisada elatise baassummale 3% kostja tegelikust brutosissetulekust keskmise brutokuupalga asemel. Kostja vastus
  3. veebruari
  4. a kohtunõudele
  5. Kostja esitas tulenevalt
  6. novembri 2022 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-22-11469 kinnitatud suhtluskorrast
  7. aasta (lasteaia periood) ja 2027 aasta (kooliaja periood) näitel hagejate kostjatega viibimise aja arvestuse. Kostja on võrdluseks võtnud kaks erinevat ajaperioodi, kuna kooliajal viibivad hagejat kostjaga koos keskmiselt rohkem aega, kui lasteaia ajal. Kostja arvestused tulenevad suhtluskorda kinnitavast määrusest. 13.
  8. Hagejate ja kostja koos viibimise aeg määruse järgi 2023 aastal (lasteaiaperiood). Hagejad olid kostjaga jaanuaris 8 päeva ja veebruaris 9 päeva. Hagejad on kostjaga määruse alusel märtsis 9 päeva, aprillis 9 päeva, mais 9 päeva, juunis 13 päeva, juulis 18 päeva, augustis 10 päeva, septembris 8 päeva, oktoobris 9 päeva, novembris 11 päeva, detsembris 12 päeva. Nähtuvalt määruse järgi välja toodud kuupäevadest on hagejad 2023 aastal koos kostjaga 125 päeva, mis teeb keskmiseks päevade arvuks kuus 10 (125:12=10,42) päeva. 13.
  9. Hagejate ja kostja koos viibimise aeg määruse järgi 2027 aastal (kooliperioodi aasta). Kokku on hagejad määruse järgi jaanuarikuus 2027 kostjaga 16 päeva, veebruaris 8 päeva, märtsis 8 päeva, aprillis 13 päeva, mais 8 päeva, juunis 8 päeva, juulis 17 päeva, augustis 17 päeva, septembris 9 päeva, oktoobris 7 päeva, novembris 11 päeva, detsembris 17 päeva. Nähtuvalt määruse järgi välja toodud kuupäevadest on 2027 aastal hagejad koos kostjaga 138 päeva, mis teeb keskmiseks päevade arvuks kuus 11 (138:12=11,5) päeva. Kostja vastus hagejate
  10. ja
  11. veebruari 2023 seisukohale
  12. Kostja hinnangul tuli Tartu Maakohtu
  13. veebruari 2023 määruse punktist 4 tulenevalt hagejate nõuet käsitleda miinimumnõudena, mis lähtub vaid seadusest, mitte hagejate argumentidest sissetulekute erinevuse või lasteaiatasude maksmise kohta. 14.
  14. Kuna hagejad ei ole esitanud selgelt nõuet, et kohus määraks miinimumelatisest kõrgema elatise ja toonud põhjendusi ning esitanud vajalikke andmeid enda varalise seisu kohta, siis on kostjale ebaselge nende nõuete kordamine pärast seda, kui kohus on selgelt väljendanud, et hagejate nõue on miinimumelatise nõue. 14.
  15. Kostja esitas seisukoha, et hagejate ema ei pea maksma lasteaiatasusid ja võib anda lasteaiamaksude tasumise kostjale üle ning leppida kostjaga kokku, et lastetoetused laekuvad samuti kostjale. Kostja on nõus need kulud lastetoetuse arvel ise maksma ja aktsepteerib, et seetõttu muutub ka elatise arvestamise valemis elatise arvestamise komponent lapsetoetuse osas. Kuna lasteaiatasud kannavad enamiku Eesti Vabariigis elavad vanemad, on loogiline, et 9
(16)2-22-110799 lasteaiamaksud on arvestatud igakuise elatise koosseisu. Seega on lasteaiamaksud üks osa lapse vajadustest ja neid tuleb loogiliselt võttes vaadelda elatise põhikoosseisu hulgas, e lähtuda kehtivast elatusmiinimumist. Vastupidisel juhul tekib olukord, kus erinevad ülalpidamise komponendid arvestatakse miinimumelatise nõude juures järjestikku lapse miinimumelatisele juurde. Kohtuistung
  1. aprillil 2023
  3. aprillil 2023 toimus tsiviilasjas kohtuistung. 15.
  4. Hagejate lepinguline esindaja selgitas, et nad jäävad esitatud nõude juurde. Miinimumi arvutamise puhul, millele kostja vastu vaidleb, tekib brutopalga küsimus. Elatise kalkulaatorisse tuleb miinimumipalga asemel sisestada kohustatud vanema brutosissetulek kuus. Kostja vaidleb sellele vastu. Maksuameti vastusest kohtule nähtub, et vanemate sissetulekute vahe on kahekordne. 27 206 eurot 87 senti on kostja netosissetulek aastas. See teeb 2267 eurot kuus netos. Vastavalt palgakalkulaatorile, on bruto 2939 eurot 57 senti. Hagejad jäid seisukohale, et miinimumelatise arvutamisel ei pea juhinduma Eesti keskmisest brutosissetulekust kuus, vaid, kui kohustatud vanema sissetulek on suurem keskmisest ja see on tõendatud, siis saab sisestada kalkulaatorisse selle numbri, mis tõstab väljamõistetavat elatist kohustatud vanemalt. 15.
  5. Kui hagejad on kostja juures, siis eelduslikult hageja ei kanna sel ajal kulusid, aga Hagejad saavad tõendada, et kui laps viibib osa aega teise vanema juures, siis hageja kannab ikkagi teatud vahetuid kulusid, milleks on lasteaiamaksud, mida tuleb laste emal kanda ka siis, kui lapsed on isa juures. Ebaõiglasemaks teeb asja see, et lapse lasteaias viibimise päev loetakse kohtupraktika järgi isa päevaks täies mahus ja selle perioodi maksab tegelikult lapse ema kinni. Lasteaiamaks on piisavalt suur. Ainult kohatasu on 81 eurot pluss söögitasud, kokku 107 eurot esimese lapse kohta, teine laps on poole hinnaga. Söögiraha sõltub ka sellest kui palju laps lasteaias käib. Hagejad leidsid, et oleks õiglane proportsionaalselt selle perioodiga, mil lapsed on isa juures, arvestada lasteaiatasu mõlema lapse pealt isa kanda. Kostja arvutustest, mis põhinevad suhtluskorral, on näha, et 10 päeva keskmiselt on lapsed isa juures kuus 2023 aastal. See teeb 1/3 kuust ja selle 1/3 võtaksime ka lasteaiatasuks. Tuleks arutada, kas see läheb omakorda pooleks või mitte, tulenevalt vanemate kohustusest võrdselt kanda makseid. 15.
  6. Hagejate arvates on õiglane elatis 320 eurot kahele lapsele, see on 160 eurot ühele lapsele. Lastetoetuse summa makstakse otse lasteaeda. Emal on ka vaja üüri maksta jne. Kostja ostis endale uue maja, kuigi maja oli olemas. Laste ema küsis abi lastele prillide ostmiseks, kuid pidi võtma prillide ostmiseks võlgu. Kostja oleks valmis maksma 100 eurot kuus ühele lapsele, kokku 200 eurot. Kostja oli nõus tõstma 125 euroni lapse kohta. Pluss pool riigi lastetoetusest. Hagejate esindaja soovis 160 eurot pluss lastetoetus 40 eurot. Pooled elatise summas kokkuleppele ei jõudnud. 15.
  7. Kostja esitas arvutuskäigu: pool laste vajadusest ehk ühe vanema osa on kalkulaatori põhjal 300 eurot, millest 40 eurot katab ära pool lastetoetusest. Jääb 260 eurot, mis jagatuna vanema kohustuse ehk 15 päeva peale kuus, teeb ühe päeva arvestuslikuks kuluks 17.33 eurot kalkulaatori järgi alates aprillis. Täna kannab isa 10 päeva eest 160-170 eurot vahetut kulu, mis on tõendatud ja mille kohta arvutuskäik esitatud kohtule. Seega kohustus maksta ema arvele on ainult selle 5 päeva eest, mis on 86.65 eurot ühe lapse kohta. Teisele lapsele sama summa. See on seadusejärgne kohustus. Kostja oli nõus pakkuma natuke rohkem, aga kokkuleppele ei jõutud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 10
(16)2-22-110799
  1. Kohus leiab, et M.-L. V. i ja M.-L. V. i hagi A. V. i vastu elatise saamiseks on põhjendatud osaliselt. Kohus rahuldab hagejate nõude elatise saamiseks alates
  2. aprillist 2022 kuni nende täisealiseks saamiseni.
  3. Esmalt võtab kohus seisukoha M.-L. V. i ja M.-L. V. i elatise nõudes (I), seejärel jagab kohus menetluskulud (II). I
  4. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes.

§ 99

lg 1 alusel määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise eesmärgiks on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja nende arenguks piisavate vahendite tagamine. Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt RKTKo 24.10.2012 3-2-1-118-12, p 13). Kohus võib elatise

§ 101

lg 2 järgi välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatise suuruse arvutamise alused. Vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses. Kui on alust eeldada, et vanem rikub ülalpidamiskohustust tulevikus, võib õigustatud isik esitada hagi ka tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise maksmise kohustuse täitmiseks (vt RKTKo 16.01.2013 3-2-1-160-12, p 16). 19. Alates 1. jaanuarist 2022 kehtima hakanud

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma, milleks on ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

  1. aprillil Statistikaameti ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
  2. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus märgib, et alates
  3. aprillist 2022 on baassummaks 209 eurot 20 senti ja alates
  4. aprillist 2023 249 eurot 78 senti.
  5. Poolte vahel ei ole vaidlust, et lapsed viibisid perioodil
  6. aprill 2022 kuni
  7. november 2022 määrava osa ajast emaga ning hagejatel on seetõttu õigus nõuda kostjalt elatist. Tartu Maakohus kinnitas
  8. novembri
  9. a määrusega K. V. ja kostja vahel suhtluskorra kompromissi, mille kohaselt viibivad lapsed samuti määrava osa ajast K. V. ga (dtl 291 - 295). Poolte vahel on vaidlus laste kostja juures viibimise aja suhtes ning selles, kuidas arvestada elatise määramisel lasteaiatasu, mida tasub hagejate ema. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas elatise määramisel tuleks arvestada kostja tegeliku sissetuleku või keskmise brutokuupalgaga (

§ 101lg 4).

21.

§ 101

lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Riigikohus on leidnud, et kohus peab

§ 101

kohase miinimumelatise suuruse väljaarvutamisel vähendama elatist proportsionaalselt kohustatud vanema juures viibimise ajaga automaatselt, sõltumata poolte väidetest, kuid seda üksnes juhul, kui kohustatud vanema juures viibimise aeg on

§ 101lg 6 mõttes aasta 11

(16)2-22-110799 jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus.

§ 101

lg-t 6 on põhjendatud tõlgendada selliselt, et kohus vähendab proportsionaalselt

§ 101

alusel arvutatud elatise suurust sõltumata poolte väidetest eeldusel, et asjaolu, et lahuselava vanema juures viibimise aeg jääb vahemikku keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, nähtub suhtluskorda reguleerivast kohtulahendist või kui vanemad selle asjaolu üle ei vaidle (vt RKTKo 22.06.2022 2-19-19160, p 14.6. – 14.7.). 22. Hagejate esialgne elatise nõue oli mõlemale hagejale 225 eurot 64 senti kuus, st

§ 101

alusel arvutatud miinimum arvestusega, et lapsed viibivad isaga kuus kokku vähem kui seitse ööpäeva. Kostja on olnud läbivalt seisukohal, et hagejad on viibinud kostjaga alates 1. aprillist 2022 rohkem kui 7 ööpäeva. Seega oli algselt menetluse pooltel hagejate kostja juures viibimise aja suhtes vaidlus. Kohtu hinnangul on siiski põhjendatud elatise

§ 101

lg 6 alusel proportsionaalne vähendamine ka suhtluskorra määramisele eelnenud perioodil. Menetluse käigus selgus, et poolte seisukohad erinevad hagejate kostja juures viibimise aja suhtes faktiliselt vähesel määral ning põhiliseks vaidluskohaks oli see, kuidas tuleks laste kostja juures viibimise aega arvutada ning kas arvestada tuleb hagejate lasteaias viibimise ajaga.

  1. Kostja arvestuse kohaselt (dtl 98-99; 186) viibisid hagejad kostjaga perioodil
  2. aprill 2022 –
  3. november 2022 järgmiselt: aprillis 8 päeva, mais 6 päeva, juunis 9 päeva, juulis 14 päeva, augustis 9 päeva, septembris 11 päeva, oktoobris 8 päeva, novembris 12,5 päeva. Tõenditena laste esitas kostja enda ja laste ema sõnumivahetuse ja pildid (dtl 100-135). Seega on kostja enda arvestuse järgi olnud koos hagejatega keskmiselt enne suhtluskorra määruse täielikku rakendumist 9,6 ööpäeva, ehk ca10 ööpäeva kuus.
  4. Hagejad on vaielnud kostja esitatud kostja ja hagejate koos viibitud päevade arvule perioodil
  5. aprill 2022 –
  6. august 2022 vastu (dtl 144-145). Vastuväite põhiliseks sisuks on, et kostja on arvestanud hagejate enda juures viibimise aja sisse ka aja, mil lapsed viibisid lasteaias. See vastuväide ei ole kohtu hinnangul põhjendatud.

§ 101

lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus on seisukohal, et

§ 101

lg-t 6 tuleb tõlgendada nii, et kogu aeg kalendrikuu jooksul tuleb arvestada vanemate juures viibimise ajaks ning sellest ajast ei saa arvestada välja laste lasteaias, koolis, trennis või sõprade juures viibitud aega. Vastasel juhul ei arvestaks säte laste vanemate juures viibimise tegelikku proportsiooni ning kohustatud vanemal oleks põhjendamatult keeruline saavutada olukord, kus lapsed viibiksid faktiliselt tema juures 7-15 päeva. Kui arvestada laste lasteaias viibimise ajaks 10 tundi päevas, viibivad lapsed lasteaias nädala jooksul ca 30% ajast. Seega ei viibiks vastupidise tõlgenduse korral käesolevas asjas lapsed määravat osa ajast (vähemalt 40 %) kummagi vanema juures. Samuti ei ole põhjendatud hagejate väide, et lasteaias viibimine tuleb arvestada ema juures viibimise ajaks, sest lasteaiatasu tasub ema.

  1. Hagejad esitasid lisaks eelnevale vastuväite, et
  2. aprillil 2022 võttis kostja lapsed ema juurest kell 10.40 ja tõi ema juurde tagasi
  3. aprillil 2022.a kella 20 ajal. Seega ei viibinud hagejad isaga mitte 2 ööpäeva (48 tundi), nagu väidab kostja, vaid 1 ööpäeva, 9 tundi ja 20 minutit (kokku 33 tundi ja 20 minutit). Kahest ööpäevast jäi puudu seega 15 tundi ja 20 minutit. Kostja
  4. aprilli 2022 kohta esitatud tõendist (dtl 101) nähtub, et laste ema juurde viimise ajaks lepiti kokku kell 20, mistõttu on hagejate vastuväide põhjendatud. Ülejäänud kuude osas selgitasid hagejad, et arvestuses on poolte vahel mõnetunnised erinevused, mis üldseisu oluliselt ei muuda. Kostja 9.-
  5. aprilli kohta esitatud vastuväidet eluliste asjaolude osas ümber ei lükanud, mistõttu aprillikuus hagejate kostja juures viibitud ajaks on põhjendatud lugeda 7,5 tundi. Muus osas hagejad tundide arvestusele vastuväiteid ei esitanud. Hagejate kostja juures 12

(16)2-22-110799 viibimise ajaks perioodil
  1. aprill 2022 kuni
  2. november 2022 saab seega arvestada keskmiselt 9,6, st ümardatult 10 ööpäeva kuus ((7,5 + 6 + 9 + 14 + 9 + 11 + 8 + 12,5)/8).
  3. Kostja esitas
  4. märtsi 2023 menetlusdokumendis suhtluskorrast lähtuva hagejate ja kostja viibimise aja arvestuse
  5. a kohta (lasteaiaperiood) ning
  6. a kohta (kooliperiood) (dtl 353-358). Kostja arvestuse kohaselt on suhtluskorra järgi hagejad lasteaiaperioodil kostjaga keskmiselt 10 päeva kuus (125:12=10,42) ning kooliperioodil keskmiselt 11 päeva kuus (138:12=11,5). Varasemalt oli kostja selgitanud, et sellele peaksid lisanduma ka päevad, mis kostja viibib regulaarselt koos hagejatega hagejate haiguse tõttu. Suhtluskorda kinnitava määruse punkti 1.
  7. kohaselt on vanemad laste haiguse korral haiguslehel vaheldumisi. See lisab kostja senise kogemuse põhjal juurde keskmiselt 3 ööpäeva kuus. Septembrist novembrini 2022 oli kostja koos lastega hoolduslehel 15 ööpäeva.
  8. jaanuaril 2023 pidi ema võtma tulenevalt vanemate suhtluskorra kokkuleppest hoolduslehe. Hagejate ema ei pidanud kokkuleppest kinni. Seetõttu oli kostja sunnitud järjekordselt jääma hoolduselehele. Seega on põhjendatud, et koos tavapäraste suhtluskorra päevadega arvestatakse elatise suuruse määramisel, et kostja on hagejatega hagejate lasteaia perioodil koos keskmiselt 13 ööpäeva ja kooliperioodil keskmiselt 14 ööpäeva (dtl 187).
  9. Hagejad on avaldanud, et ei nõustu kostja käsitlusega hagejate haiguspäevade osas. Kostja väide nagu lisanduks talle keskmiselt kolm ööpäeva hagejate haiguspäevade arvelt kuus, on paljasõnaline ja kontrollimatu prognoos. Hagejad märgivad, et elatise suuruse arvutamisel lähtub kohus mitte prognoosidest, vaid konkreetsetest faktidest (nt suhtluskorra põhjal määratud päevade arv). Hagejad kahtlevad kostja prognoosis, et ka alates aastast 2027, mil lapsed lähevad kooli, veedavad lapsed haigena kostja juures keskmiselt kolm päeva kuus. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostja poolt nõutud kolme lastega koosveedetud lisapäevaga kuus jätta arvestamata (dtl 300-301).
  10. Kohus nõustub, et laste haiguspäevad on prognoosimatud ning elatise määramisel nendega käesoleval juhul arvestada ei saa. Kostja esitatud loogika järgi oleksid hagejad kuus keskmiselt üle kuue päeva haiged, mis ei ole tulevikus eeldatavalt tavapärane laste haigestumise aeg. Samuti haigestuvad väikelapsed tihedamini ning vanemas koolieas laste kergema haiguse korral ei ole vanematel haiguslehe võtmine enam vajalik. Samuti suurendavad laste haiguspäevad prognoosimatult mõlema vanema, mitte ainult kostja lastega koos viibimise aega.
  11. Muidu vastuväiteid hagejad kostja suhtluskorra alusel arvestatud lastega koosviibimise päevade suhtes ei esitanud, mistõttu on kohtu hinnangul põhjendatud vastavalt kinnitatud suhtluskorrale arvestada hagejate kostja juures viibimise ajaks hagejate lasteaias käimise perioodil 10 päeva ning koolis käimise perioodil kuni täisealiseks saamiseni 11 päeva. 30.

§ 102

lg 3 kohaselt võib kohus elatise välja mõista

§ 101

alusel arvutatud elatisega võrreldes suuremas ulatuses lisaks

§-s 99 toodud alustele muu hulgas ka lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel. Kohus võib

§ 102

lg 3 kohaselt välja mõista elatise suuremas ulatuses, kui oleks konkreetse alaealise lapse kohta

§ 101alusel arvutatud summa sõltumata sellest, kas pooled sellele tuginevad.

Suurema elatise väljamõistmine

§ 102

lg 3 alusel on kohtu diskretsiooniotsus, kuid kohus peab otsustuse aluseks olevad asjaolud menetluses välja selgitama ning otsustust nõuetekohaselt põhjendama. (vt RKTKo 22.06.2022 2-19-19160, p 14.8). 31.

§ 102

lg 3 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas lisaks §-s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel. Riigikohus on selgitanud, et tõendamiskoormise jaotamisel tuleb ka kehtiva õiguse alusel 13

(16)2-22-110799 väljamõistetava elatise puhul arvestada, et saab eeldada, et kohustatud vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps viibib tema juures (vt RKTKo 9.06.2017 3‑2‑1‑35‑17, p-d 23.3 ja 28.3). See tähendab, et kui kohustatud vanem on tõendanud, et laps viibib osa aega tema juures, on teisel vanemal (last esindades) võimalik kulude vahetu kandmise eeldus ümber lükata ja tõendada, et ajal, mil laps viibib kohustatud vanema juures, peab ka tema lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema (vt RKTKo 9.06.2017 3‑2‑1‑35‑17, p 23.3).
  1. Kohtu hinnangul on hagejad selliseid laste igapäevaste vajaduste rahuldamiseks tehtud kulutusi tõendanud hagejate lasteaiatasude osas. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid sellele, et hagejad käivad lasteaias ning lasteaia- ja koolitasu arved on tasunud hagejate ema. Lapsed käivad lasteaias sõltumata sellest kumma vanema juures lapsed viibivad. Seega ei ole põhjendatud olukord kus lasteaiatasud jääksid ainult ühe lapsevanema kanda.
  2. Hagejad on korduvalt selgitanud ja tuginenud asjaolule, et hagejate lasteaiatasude kulu on kulu, mida laste ema peab igakuiselt tegema ja seda ka perioodil, mil lapsed on kostja juures (nt dtl 301). Hagejad tõendasid lasteaiatasude kulusid konto väljavõtete (dtl 64; 66; 68; 70; 72; 74; 276) ning lasteaiatasude arvetega (dtl 63; 65; 67; 69; 71; 73; 263 – 275). Kostja ei ole esitanud vastuväiteid sellele, et lasteaiatasu on maksnud hagejate ema. Perioodil aprill 2022 2023 on hagejate ema tasunud lasteaiatasusid kokku 1530 eurot 5 senti, M.-L. eest 961 eurot 50 senti ning M.-L. eest 568 eurot 55 senti.
  3. Kostja vastuväiteks on, et hagejate lasteaiakulu kannab hagejate ema oma arvele kantavast lastetoetusest (dtl 282). Nimetatud vastuväide ei ole kohtu hinnangul asjakohane ega põhjendatud. Elatise määramisel võtab kohus

§ 101

lg 5 alusel lapsetoetusi arvesse ning selles osas kohustatud vanem lapsele ülalpidamist andma ei pea. Seetõttu ei saa lapsetoetust arvestada veel topelt mingi kindla kulu katteks. Missuguseid lapse vajadusi lapsetoetustega täpselt kaetakse ei oma elatise suuruse määramisel tähtsust. Kostja on lisaks esitanud seisukoha, et hagejate ema ei pea maksma lasteaiatasusid ja võib anda lasteaiamaksude tasumise kostjale üle ning leppida kostjaga kokku, et lastetoetused laekuvad samuti kostjale. Kostja on nõus need kulud lastetoetuse arvel ise maksma ja aktsepteerib, et seetõttu muutub ka elatise arvestamise valemis elatise arvestamise komponent lapsetoetuse osas (dtl 366). Kohus selgitab, et lapsetoetuse kostjale laekumise korral tuleks seadusejärgse elatise arvestamisel kostjal tasuda elatist poole lapsetoetuse summa võrra rohkem. Kostja jätab arvestamata, et lasteaiatasud on küll samas suurusjärgus lastetoetusega, kuid lapsetoetusi võetakse miinimumelatise määramisel juba arvesse, st kostja elatise maksmise kohustus juba väheneb poole lapsetoetuse võrra. See tähendab, et lapsetoetuse laekumine laste emale ei anna talle lasteaiatasu maksmisel täiendavat kasu. Hagejad on seega välja toonud ja tõendanud asjaolu, et hagejate ema peab ajal, mil lapsed viibib kohustatud vanema juures, laste igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema. Lasteaiatasu tuleb seetõttu elatise väljamõistmisel arvesse võtta. 35. Hagejad paluvad elatise määramisel arvestada kohustatud vanema keskmisest suurema sissetulekuga ning lisada elatise baassummale 3% kohustatud vanema tegelikust sissetulekust keskmise brutokuupalga asemel (dtl 252). Hagejad esitas kohtule taotluse koguda kostja sissetulekute kohta tõendid, mille kohus rahuldas. MTA teatise kohaselt oli hagejate ema K. V. 2022. a sissetulek kokku 13 461 eurot 30 senti (dtl 340) ja kostja sissetulek 27 206 eurot 87 senti (dtl 341). 36. Oma sissetulekute kohta on kostja märkinud, et tema möödunud aasta sissetulekud on ajutised, kuna tavapäraselt on ebainimlik töötada pikka aega järjest 40 tunnise nädala asemel ligikaudu 80 tundi nädalas. Kostja selgitas, et oli sunnitud töökoormust suurendama, kuna senisest sissetulekust ei piisanud tavapäraste kulude katmiseks ja lisaks veel lapsi puudutavate 14

(16)2-22-110799 vaidluste õigusabiteenuste eest tasumiseks. Ülekoormus mõjutanud kostja tervist. Tulenevalt arsti
  1. veebruari
  2. a ettekirjutusest on kostja sunnitud enda töökoormust vähendama ja seetõttu väheneb ka kostja sissetulek (dtl 289). Lisatöö kaotamisel on kostjal vaid üks töökoht XXX s töötasuga ca XXX eurot aastas, mis on väiksem, kui
  3. ja
  4. aastate keskmine kuupalk. Seetõttu ei saa kostja väheneva sissetuleku valguses arvestada kostja endist sissetulekut.
  5. Kohus nõustub kostjaga, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud lisada vanema keskmisest suurema sissetuleku tõttu elatise baassummale 3% kostja tegelikust sissetulekust keskmise brutokuupalga asemel.

§ 102

lg 3 alusel elatise suurendamine on kohtu diskretsiooniotsus mille tegemisel tuleb arvestada iga üksikjuhtumi asjaoludega. Eeldada tuleb, et vanemad täidavad ülalpidamiskohustust võrdselt. Hagejad ei ole peale kostja palga suuruse põhistanud muid samaaegseid asjaolusid, millega oleks põhjendatud võrdse ülalpidamiskohustuse pööramine kostja kahjuks. Kostja sissetulekud olid küll

  1. aastal suuremad keskmisest palgast ja hagejate ema sissetulekutest kuid kohtu hinnangul mitte sellises määras, et seetõttu oleks põhjendatud tavapärasest kõrgem elatis. Kostja selgitas ja tõendas, et töötas
  2. aastal kahel töökohal (dtl 286-288) ning tavapärasest märgatavalt kõrgema koormusega. Ka laste ema on kinnitanud, et kostja keskmisest kõrgem kuupalk tuleneb topeltkoormusega töötamisest (dtl 252). Kostjal on nähtuvalt esitatud epikriisist (dtl 289) põhjendatud kahtlus töötamise ülekoormusest tulenevatele terviseprobleemidele, mistõttu sama töökoormusega jätkamine ei ole jätkusuutlik. Elatise suuruse määramisel ei ole põhjendatud eeldada, et kostja jätkab topeltkoormusega töötamist, vaid arvestada tuleb kostja normaalmääras tööajaga saavutatavate sissetulekutega. Kohus ei lisa seetõttu elatise baassummale 3% kohustatud vanema tegelikust sissetulekust vaid lähtub elatise suuruse määramisel

§ 101lg 4 alusel 3%-st eelmise kalendriaasta keskmisest sissetulekust.

  1. Kostja on arvamusel, et nähtuvalt Riigikohtu seisukohtadest tuleb hagejatel miinimumelatisest kõrgema nõude juurde jäämisel tõendada, et kostja peab maksma miinimumist suuremat elatist tänu ajutiselt kõrgemale sissetulekule, lasteaiamaksudele või muudele asjaoludele, et hagejate vajadused on kõrgemad, kui miinimumelatis (dtl 366). Kohtu hinnangul on kostja esindaja ajanud omavahel segamini olukorra, kus miinimummäärast suurem elatis määratakse laste keskmisest suuremate vajaduste tõttu ning olukorra, milles miinimummäärast suurem elatis määratakse kas seoses kummagi vanema erineva varalise seisundi või vastavalt lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel. Juhul kui miinimummäärast suuremat elatist nõutakse seoses vanemate erineva varalise seisundi või lapsega seotud kulutuste jaotuse tõttu ei pea hagejad hakkama tõendama laste keskmisest suuremaid vajadusi. Sama seisukoha on ka Riigikohus oma
  2. jaanuarist 2022 jõustunud elatise määramise korda selgitavas lahendis selgelt väljendanud (RKTKo 22.06.2022 2-19-19160, p 15.6). Miinimummäärast suurema elatise nõudmise võimalus lapsega seotud kulutuste jaotuse tõttu on mõeldud selleks, et vanemate lastele tehtavaid kulutusi võrdsustada, mistõttu tõendada ei ole vaja laste keskmisest suuremaid vajadusi vaid elatist nõudva vanema tehtavaid kulutusi ajal mil lapsed viibivad kohustatud vanema juures. Elatist nõudev vanem on sellised kulutused tõendanud.
  3. Perioodil
  4. aprill 2022 -
  5. märts 2023 tuli miinimumelatise aluseks võtta ühe vanema kohta indekseeritud baassumma 209 eurot 20 senti, millele lisandub 46 eurot 44 senti (kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast). Hagejate kostja juures viibimise ajaks perioodil
  6. aprill 2022 kuni
  7. märts 2022 tuleb arvestada 10 ööpäeva kuus.
  8. Eeltoodut arvestades on mõlema hageja põhjendatud elatisenõue ühe kuu kohta ajavahemikus
  9. aprill 2022 kuni
  10. märts 2023 75 eurot 21 senti (209 eurot 20 senti 15

(16)2-22-110799 (baassumma) + 46 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 30 eurot (50% lapsetoetusest) – 66,7 % eelnevast summast (kohustatud vanema juures viibimine).
  1. Kohus mõistab lisaks kostjalt hagejate kasuks elatisena välja proportsionaalselt hagejate keskmise hageja juures viibimise ajaga (10 päeva kuus) 1/3 lasteaiatasust. Elatist taotlev vanem on tasunud perioodil aprill 2022 kuni jaanuar 2022 lasteaiatasu hageja I (M.-L.) eest keskmiselt 96 eurot 15 senti kuus ning hageja II (M.-L.) eest keskmiselt 56 eurot 86 senti kuus. Hageja I elatisele tuleb seega juurde arvata 32 eurot 5 senti (96,15/3) kuus ning hageja II elatisele 18 eurot 96 senti (56.86/3) kuus. Hageja I elatis aprillist 2022 kuni jaanuarini 2023 on seega kokku 107 eurot 26 senti ja hageja II elatis kokku 94 eurot 17 senti.
  2. Hagejad esitasid hagiavalduses taotluse, et laste isa on kohtumenetluse kestel tasutud elatis tasaarvestataks väljamõistetud elatisega (dtl 40). Hageja I põhjendatud elatis perioodil aprill 2022 – jaanuar 2023 on kokku 1072 eurot 60 senti ning hageja II põhjendatud elatis samal perioodil kokku 941 eurot 70 senti, st mõlema lapse peale kokku 2014 eurot 30 senti. Alates veebruarist 2023 ei ole hagejad lasteaiatasu tõendeid kohtule esitanud, mistõttu kohus saab täpse elatise välja arvutada kuni
  3. a jaanuarini. Kostja on tasunud samal perioodil hagejatele elatist kokku 2123 eurot 65 senti (dtl 220). Kohus tasaarvestab vastavalt hageja taotlusele perioodi aprill 2022 – jaanuar 2023 elatise kostja kohtumenetluse kestel tasutud elatisega. II
  4. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kuna menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda, kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.
  5. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 16
(16)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.