← Eesti

2-21-4994/143

Obsah (7)§ 430§ 477§ 4771§ 551§ 476§ 150§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht 16. juuni 2023. a, Tallinn Kohtuasja number 2-21-4994 Kohtuasi

§ 430

lg 1 ja § 645 lg 1 koosmõjus § 477 lg-ga 1 maakohtu määrus tühistada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. 10. Laste ema ja isa esitasid kohtule koos kompromisskokkuleppega taotluse menetluse uuendamiseks. Ringkonnakohus uuendab

361 lg 1 alusel menetluse. 11.

§ 477

lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 477

lg 6 teise lause kohaselt võivad kompromissi menetlusosalised hagita menetluses sõlmida juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. Kolleegiumi hinnangul on antud juhul hagita menetluses kompromissi sõlmimine võimalik. 12. Kuigi üldjuhul ei ole kohtul alust keelduda talle esitatud kompromissi kinnitamast, peab kohus jätma

§ 430

lg 3 I lause järgi kompromissi kinnitamata, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Arvestades kohtuasja asjaolusid, on kolleegiumi hinnangul mõistlik lahendada vanemate vaidlus kokkuleppel ning asjas ei esine kolleegiumi hinnangul kompromissi kinnitamist 3 takistavaid asjaolusid. Kokkuleppe sisu ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega ega riku avalikku huvi. Kokkulepe on laste huvidega kooskõlas. Kompromiss on kohtule esitatud digitaalselt allkirjastatult. 13. Ringkonnakohus tühistab seoses kompromissi sõlmimisega

§ 4771

lg 3 alusel koostoimes

§ 551

lg-ga 1 ja

§ 476lg-g 1 Pärnu Maakohtu 27.

aprilli

  1. a määruse, millega maakohus kohaldas esialgset õiguskaitset ning määras menetluse ajaks laste isa ja laste suhtluskorra.
  2. Menetlusosalised palusid kompromissi sõlmimise tõttu tagastada laste isale ja laste emale pool avalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o kummalegi 5 eurot. Ringkonnakohus selgitab, et kuivõrd kompromiss sõlmiti ringkonnakohtus, saab ringkonnakohus tagastada

§ 150lg-st 3 tulenevalt vaid samas kohtuastmes tasutud lõivu.

Seega jätab ringkonnakohus laste isa ja ema taotluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivust poole tagastamiseks rahuldamata.

  1. Laste ema taotles
  2. juunil
  3. a tulenevalt ringkonnakohtu sama kuupäeva selgitustest vastava riigilõivu tagastamist. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et laste ema tasus määruskaebuse esitamisel RLS § 59 lg 5 järgi riigilõivu 50 eurot. Tegelikult oleks laste ema pidanud tasuma määruskaebuselt RLS § 59 lg 15 järgi koosmõjus lg-ga 7 riigilõivu 10 eurot. Seega tagastab ringkonnakohus laste emale

§ 150

lg 1 p 1 järgi määruskaebuse esitamisel enam tasutud riigilõivu 40 eurot (50-10) ning

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt pool määruskaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivust pool, 5 eurot (10/2), seega kokku 45 eurot, mille kannab laste ema käesoleva määruse resolutsioonis märgitud arvelduskontole. 16. Menetluskulud jäävad poolte kokkuleppe kohaselt ja

§ 168

lg 3 järgi poolte enda kanda, v.a lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.